##Asi ei ole mustvalge. Väga tihti ei tea ka müüja, millised vead masinal tegelikult olla võivad. Näiteks mootori liigne õlikulu – ilma põhjalikuma defekteerimise või pikemaajalise kasutamiseta ei ole võimalik ka vahendajal sellisest veast teadlikuks saada. Esialgne pikaajaline omanik jätab müües selle info sageli mainimata (loomulikult omakasu eesmärgil). Vahendaja järel aga tõmbab järgmine klient teema käima ja süüdistab ärikat pettuses. Samuti varjab vaid osa neist nn „ärikatest“ puudusi teadlikult.##
Just sellepärast ei tohigi panna mitut probleemi kokku ja siis kuulutada, et II MS alustamises oli ainult Hitler süüdi.
Siin on kaks täiesti erinevat probleemi:
1. Petised petavad. Petmise eest peabki andma petjale täie rauaga, nii omanikule kui ka ärikale!
2. Ostjad peavad end petjatest targemaks ega soovi maksta kinni lisakulu, et keegi nende eest selle defekteerimise töö ära teeks. Huvitav, et hammaste lagunemise korral ollakse siiski valmis maksma professionaalile defekteerimise ja remondi eest, mitte ei piirduta lihtsalt magusatootjate süüdistamisega. Mitte igaüks ei oska peale stomatoloogile "kooliraha" maksmist vaadata ausalt otsa enda toitumisharjumustele ja suuhügieenile ning astub samasse ämbrisse üha uuesti ja uuesti. Nagu ka mõned autoostjad.
##Kui mu laps autokooli lõpetas ja kibeles autot ostma ning näitas mulle mõningaid müügikuulutusi, siis tegin talle kohe selgeks, mis iga kuutuse taga tegelikult peitub ja kuidas tausta kontrollida- kas sa tõesti arvad, set selline värske juhiloaomanik peaks omama põhjalikke teadmisi erinevatest automarkidest ja tundma kõiki nõrku kohti?##
Ma usun, et samamoodi tutvustasid oma lastele ka hammaste hooldamist;) Selles pole ju midagi imelikku. Kõigil lastel ei ole selliseid vanemaid, kes taipaks hoiatada, et kui saad emaili, et oled võitnud Somaalias loteriiga vaatamata loteriis osalemisele või helistatakse pangast selleks, et küsida PIN koode, siis tormamise asemel "pea esmalt nõu arsti või apteekriga".
Lolle ei kasvatata targemaks mitte pättide süüdistamise kaudu, vaid lollust teadmistega ravides. Aga mõned on juba sündides targad, ei vaja kogemusi, õppimine on ajaraisk jne. Kirjutavad, kuidas neid petetakse autodega, kuid samal ajal õpetavad siin foorumiski inimestele immunoloogiat ja on nii suured spetsialistid vaktsiinide alal, nii et oskavad teha isegi enda laste eest otsuseid paremini kui arstid, kes samuti enda laste eest samu otsuseid teisel viisil teevad. Neil "küünetehnikutel" polekski midagi häda, kui nad suudaks endale tunnistada, et sellega nende kompetents piirdubki ja muude teenuste eest tuleb ka neil maksta. Nagu maksan mina iga kord küünetehnikule, kui autot remontides oma geelküüned jälle ära murran.
Lisan offtopikuna pildi, mille point pole üldse autodes, vaid see on üks headest võimalustest näidata lastele koolis huvitaval viisil füüsikatundides õpetatava teooria rakendamist praktikas. Teoreetiline pool ununeb muidu kiiresti, kui seda millegi huvitavaga seostada ei õnnestu. Neid "vanu ja loogilisi" autosid ei hakka neist vähemalt 99% kunagi oma elu jooksul remontima, nagu ei ole paljudel vaja ka mata jt tundides õpetatavat kuiva teooriat. Need on vajalikud ainult mõtlemise struktuuri arendamiseks. Mul on sellega väga vedanud, et oma lapsed ei saa kõikmõeldavat autoõpet mitte ainult kodus, vaid silmaringi avardavat infot ka mu autopededest koosneva sõprusringkonna käest ja lotovõiduna on isegi koolis sattunud töpaõpsiks autoentusiast, kus nad õpivad mehhaanika sõlmi just auto näitel (st oma kätega lammutades ja ise ehitades). See, mida ei saada koolist, see jääb paraku paljudel ka kodust saamata:(
##Ametnikud on sokutanud «looduskaitse» alla enam kui Hiiumaa pindala jagu kõrgepingeliinide trassikoridore, viljapõlde, asfaltteedele «vääriselupaiku» jne. Kliimaministeerium seda probleemiks ei pea. See tähendab aga, et päris loodusväärtusi, mida päriselt kaitstakse, on märkimisväärselt vähem, kui avalikkusele numbrites kuvatakse/.../Kaitsealadel asuvate trassikoridoride koondpindala saab samas lihtsasti eraldada maa- ja ruumiameti geoportaali kaardikihtidelt. Sama lugu on teedega jne, mis tähendab, et kliimaministeeriumil poleks mingi vaev raporteerida päriselt kaitstava loodusega maa pindala, mitte jätta muljet, et Eestis on ülearu palju kaitsealust maad/.../Väidetakse, et maismaal on meie kaitstavate alade pindala järsku kasvanud 21-lt 27 protsendini, samas uusi kaitsealasid kaitse alla võetud tegelikult pole.##
Viimane lugu on sellest, kuidas Soome näitel juhuelektri tootjad börsihinnaga manipuleerivad. Mulle jääb üldse arusaamatuks, kuidas saab tekkida selline probleem tuulikutega, sest kui lepingu järgi ostetakse võrku N kogus, siis seejärel saab ju tuuliku seisma panna (nagu tormiga pannakse, keeratakse labad risti). Päikesepaneelidega oleks see probleem mõistetav, sest neid ei saa "välja lülitada". https://www.err.ee/1609911664/hs-soome-tuuleparkide-tootmisp
rognoosid-pole-viimastel-paevadel-pidanud-paika
##9. jaanuaril kell 18.00 oli Fingridi tuuleenergia prognoos 2780 megavatti, kuid tuulikud tootsid 5700 megavatti, mistõttu alahindas prognoos tegelikku tuuleelektri tootmist ligi 2900 megavati võrra. Kuna tuuleenergia prognoosid mõjutavad ka elektri börsihinda, siis tekib küsimus, kas tarbijad maksid vale prognoosi tõttu liiga kõrget hinda.##
##Eripensionid moodustavad valdava osa SKA tegevuskuludest/.../Eripensionäride arv kasvab aasta-aastalt. Kui 2021. aastal oli neid 4215, siis 2025. aastal juba 5180. Makstav summa kasvab samuti mühinal: 2021. aastal makstud 60,8 miljonit paisus 2025. aastaks ligi 112 miljoni euro peale. Tendents: kasvav.##
Kui avaldamise päeval selle artikli avasin, sain lugeda tasuta tervet lugu. Täna enam mitte. Ju siis väärib salatsemist.
##Teemaks on ledide võimetus sulatada lund tagatuledel, aga ka esituledel.##
Lisan ka pildi, mis praegu hoovist vastu vaatab. Sulatan kodus kuumaõhupüstoliga või linnas käies parkimismajades. Lihtsalt huumor. Tagatuledel pole jääkihti, aga sinna koguneb 60+ kiirusel lumi, nii et ükski tuli sealt varsti enam läbi ei paista. Lumisest tagaotsast pole mõtet pilti panna, igaüks oskab ise ette kujutada ja näeb neid pidevalt ka maateedel liigeldes:)) See kõik on disainiviga, oleks odavalt lahendatav ka LEDidega, kui keegi selle lahendamist nõuaks. Ju siis pole vaja, sest ka talve pole olemas ja põhjamaine kliima, lumi ja jää on üldse mingi vandenõuteoreetikute väljamõeldis.
Markė: C1L Modelis: Cyclops Pagaminimo metai: 1955 Variklis: 0,1 benzininis Spalva: Žalia
Įsikūrusi Latvijoje. Norėdami gauti daugiau informacijos, rašykite el. paštu:
EDIT: Müüja kontaktid on kustutatud. Auto ise on huvitav ja väärib igati kohta siin;)
Täna suudeti jälle tramm "kinni parkida". Pilt on rotitud ühest lõustikugrupist. Seda teemat on juba nii palju käsitletud igal pool, aga nagu pildiltki paistab, on kõnnitee endiselt parkijaid täis. https://www.youtube.com/watch?v=H90L5ipP3qg
No ei saa jätta küsimata selles valguses, kui opositsioon ministrit tagandada üritab kasiinomaksu teema pärast, et tra kus te ise olite õigel ajal? Käisite tööl, võtsite maksumaksjate käest palka vastu koos kuluhüvitistega, kuid tööd lihtsalt ei teinudki, ei lugenud läbi (Helme tunnistas seda avalikult:)), ei lasknud AI käestki teksti läbi... või pole opositsiooni hulgas ühtegi piisavalt haritud inimest, kes loetust aru oleks saanud? Mitte ainsamatki, nagu ka koalitsiooni hulgas?? Ja nüüd minna opositsiooni enda tööpraaki ette heitma ministrile... lihtsalt uskuper5ematu jultumus! Häbenema peaksite ja tegema järeldused, nagu teevad praegu sellest järeldusi ka teie enda valijad!
Siit tekib omakorda (retooriline) küsimus, et kas seadusi, millest ei saa aru isegi seaduse tegijad ega nende vastuvõtmise poolt hääletajad, tehakse üldse rahva jaoks? Millest tuleneb eeldus, et rahvas peab mõistma ja oskama seadusi täita, kui seadusandlik võim ise seda ei suuda ega märka neis isegi vigu?
Iibeteema on viimasel ajal mitu korda avalikkuse ette toodud. Selle "uue laine" alguse asemel toon välja hoopis asjaliku vastuse allikast, mis vaid harva tsiteerimist väärib. https://uueduudised.ee/akadeemiline-arvamusliider-eitab-rahv
astikukriisi-tuginedes-eksitavatele-paralleelidele/
Kui eelmine artikkel vaatas rahvastiku ja selle kaudu ka iibe probleemide struktuuri sisse, siis peavoolus käib jälle jutt iibest tervikuna. Jah, eesti keelt kõnelevate inimeste iive on tõepoolest samuti oluline näitaja, aga see muu mula on paras demagoogia, sest iibeprobleemide põhjused erinevates regioonides, sotsiaalsetes kihtides jne on täiesti erinevad ja nende lahendamiseks ei saa põhjuseid koondada kokku mingi hüpoteetilise "keskmise eestlase" probleemideks, sest nii ei lahendata ära ühtegi konkreetsed probleemi. Paremal juhul vaid veidi leevendatakse. https://www.err.ee/1609910512/statistikaamet-rahvaarvu-langu
se-taga-on-negatiivne-iive
Lisan siia juurde pildi Hiina kohta, sest sealt paistab hästi välja, kui erinevad need piirkonnad tegelikult on, kuigi mingid üldistustel levitatavad müüdid räägivad hoopis millestki muust. Kõrvale pilt ka euroregioonist, kus on pilt märgatavalt ühtlasemalt nukker. Aga poleks seda enam, kui minna detailidesse suurlinnades, maakonniti jne.
##"Viie aasta pärast, veel hullem kümne aasta pärast, kui me ärkame, on juba lootusetult hilja," hoiatas Eamets. Seejärel jõuab fertiilsesse ikka väga väikesearvuline nn nullindate põlvkond, mis Eametsa hinnangul tähendab, et potentsiaalseid emasid on poole vähem/.../Majandusgeograafia uuringute järgi on sündimus suurem väljaspool suuri keskusi. Kui surume inimesed kõik linna kitsastesse kortermajadesse kokku, siis seal ongi sündimus alati madalam/.../See oleks kasulik ka julgeolekuliselt, kui näiteks Setomaal elaks rohkem inimesi/.../Eesti peaks Eametsa sõnul stimuleerima kolmanda lapse sündi. See on see, mida mõned poliitilised jõud on üritanud teha. Me oleme seda tagasi pööranud ja siis võib-olla keeratakse jälle tagasi, aga selline edasi-tagasi loksutamine võtab kindlustunnet maha.##
Teadlased pole kunagi rumalad, aga võivad olla erapoolikud ja seda üldse mitte pahatahtlikult. Siin ei puudutata üldse põhjavee probleemi, mis on globaalselt üha süvenev ja viib paratamatult ökokatastroofini. Märgalade taastamine on sellest vaid üks väike osa ja sellega ei peagi hambad ristis igal pool tegema, vaid nagu temagi kirjutab, analüüsima kus, kuhu, mil viisil jne. Palju oleks abi ka nõuka ajal sirgeks tõmmatud jõgede viimisest tagasi looduslikesse jõesängidesse, et pikendada seda aega, millal see sama veemassiiv ükskord merre jõuab. Eestis ei tajuta selle probleemi tõsidustki, mille pärast mujal juba praegu sõditakse, linnainimesed lausa s!tuvad joogivette!;) https://www.err.ee/1609902394/annela-anger-kraavi-looduse-ha
vitamisest-looduskaitse-sildi-all
##Eelmisel aastal meil ei tulnud ühtegi tuuleparki ega tuulikut. Sellel aastal on meil teada ja oodata ainult kahte tuulikut##
Lisan juurde ka pildi, mis peaks kummutama illusioonid, et jätame siis elektri lihtsalt tootmata ja elame "lihtsamalt". Hind on tootmisel ja ka tootmata jätmisel. Tehes praegu inimeste jaoks odavalt ja looduse arvelt - selline pidu ei saa kesta kaua ja seda arvet hakkaks siis maksma meie lapsed. Selle nimel on mõnda aega mõistlik kasvõi "kartulikoori süüa" nagu 90ndate alguses.
Kuna talvel võib seal teed katta ka päris paks jääkiht, on selline lisatahvel kindlasti vajalik. Nagu ka laevade jaoks sõltub silla kõrgus veepinna hetketasemest, mitte lihtsalt sillapostide pikkusest. Samal ajal on ütlemata naljakas, et nii oluline lisatahvel on ainult kohalikus keeles, sest sõiduautojuhtide jaoks, kes koosnevad eelkõige kohalikest, pole see info nagunii oluline, kuid kõrgete veoste vedajate hulgas on kindlasti palju ka välismaalasi välisfirmadest, kes ei saagi seda teksti mõista. Eeldan, et näiteks Poolas sõites jõuaksid registreerida ära ainult kõrgusele viitavad numbrid ega ole aega hakata tõlkima kohalikus keeles lisatahvlit, blokeerides samal ajal oma sõidurea või terve sõidusuuna... ega hakka seda tegemagi, sest sõitu planeerides navigaator ju lubas, et sealt mahub läbi.
Lisan konteksti huvides juurde ka teise pildi. Põhjamaades pole suured temperatuurikõikumised midagi haruldast, sulavesi voolab ikka sinna kus madalam, kiirelt jäätuv kiht soolavabas maailmas kuni paarkümmend cm (kõnnitee äärekivini) seal kõige madalamas kohas pole midagi erakordset. Kui sinna veel natuke lund peale kah tuiskab, ongi kaugemalt tulnu jaoks tegemist tavalise sileda teega. Keegi ei sulge ööseks sildadealuseid läbisõite sellepärast, et sealt alt on jää asfaldini ära lõhkumata.
See on midagi uut, et vaktsineerimisele järgneb maitse- ja lõhnataju kadumine, eriti veel jäädavalt. See ikka läbipõdemise tüsistus (ka mina ei tunne enam maitseid nii nagu enne esmakordset läbipõdemist). Spekuleerin, et õnnestus saada covid kätte koos vaktsineerimisega. Arvestades seda, kuidas sel ajal vaktsineerimisi korraldati, pole ka imestada... Ühtlasi kahtlustan, et paljud said covidi kätte ka testimise järjekordades, sest just seal uste taga koridorides ja õues looklevavates järjekordades oodates tehti kõik totaalselt valesti.
See, et mistahes vaktsineerimisele järgneb palavik, liigeste valutamine jms, on täiesti normaalne, sest see on täiesti normaalne immuunsüsteemi reaktsioon vaktsiinidele laiemalt (nagu ka haigustekitajatele;). Lihtsalt vaktsiinile on see reaktsioon palju väiksem ja väga väga palju ohutum nende haigustega võrreldes, mille vastu üldse vaktsineeritakse. St see kuulub vaktsiinide "tööpõhimõtte" juurde (kui metsa tehakse, siis laastud lendavad), aga see immuunsüsteemi vastureaktsioon võib olla ka märkamatult nõrk (nagu põetakse ka haigusi püstijalu, peaaegu märkamatult, kuigi keegi teine sureb samasse haigusesse).
See kommentaar polnud kuidagi vaktsineerimise poolt-vastu mõeldud. Igasuguste vaktsiinide kõrvaltoimed ei ole kuidagi varjatav info ja neist oleks mõistlik ka avalikult rohkem rääkida, et see ei tuleks kellelegi üllatusena. Siis teaks inimene ise küsida perearstilt/pereõelt üle need küsimused, et kas konkreetselt tema puhul on vaktsineerimine oluline või mitte, kas haigestumisega kaasnevaid tüsistusi on põhjust karta rohkem kui vaktsiinide kõrvaltoimeid või mitte jne. Need vastused ongi erinevad, sest me oleme inimestena erinevad, see on tavaline õpikutarkus. Vaktsineerimissoovituste andmine pole aga kindlasti tööandjate, näitlejate, lauljate ega poliitikute pädevusvaldkonda kuuluv ja selle kampaania vilju saame nautida veel pikalt.
Lisan siia mõned naljapildid päriselust, et ära ei ununeks, kuivõrd debiilse perioodi me üle suutsime elada. Kõik kahjuks ei suutnud... Teine pilt on nõuka aja Chuck Norrisest, selle veega oleks saanud kindlasti ka koroona endalt maha pesta;)
Tsiteerin siia vahepeal tekkinud ja siit kustutatud läbu. Paistab, et mõned kommenteerijad isegi ei loe, kuigi kirjutan selge sõnaga, et hoovis on tuulekoridor ja ilma selletagi oleks päris keeruline lasta nt lühemat kasvu naisterahval kõrgele mikrobussile igapäevaselt katet peale tõmmata, mis tuleb ka nii kinnitada, et tuul ära ei viiks ega hõõruks tulesid-nurkasid autol "karvaseks". See ei sobi tuulekoridorilahenduseks. Mitte võimalikult keeruliselt vaid just lihtsamalt tahaks hakkama saada ja sellepärast küsingi, et äkki on letilt võtta mõni ennetava toimega autoshampoon vms.
##autodele ei viitsi katet peale tõmmata,paar korda aastas ei viitsi pesta jne.saaks kuidagi asja võimalikult keeruliseks ajada##
Veelkord: samblast pesemine pole üldse probleem. Peale pooletunnist vihma tuleb see maha ühe harjatõmbega ja vihm peseb maha ülejäänu. Juba vooliku vedamine ükshaaval kõigi autode juurde oleks sellepärast ajuvabalt liigne töö. Probleem on AINULT selles, et sammal tuleb kohe tagasi ja seda pesemist on häirivalt palju, sest kuu ajaga kasvab autole selga juba selline "patina", mis liikluses, poeparklates jm ebameeldivalt tähelepanu hakkab tõmbama... kuigi mingi teise seltskonna hulgas on patina just popp värk:))
Tegin selle teema 20.12. Mõned päevad enne seda tegelesin osade autode pesuga. Vahepeal oli tüüpiline +5 "märg sügisilm". Täna on 30.12. Üleeile oli viimane soe päev ja pesin jälle kõik autod uuesti üle lootuses, et niiske periood sai selleks korraks läbi, kogu talv nagunii rohkem midagi ei sammaldu ja kevadel-suvel kuivaga on see probleem nagunii väike. Pilt on autost, mis oli ca 2 nädalat tagasi puhas ja hästi on näha, kuidas igalt poolt tihendite vahelt jm sammalt muudkui tuleb ja kerge roheline "vine" on märgata üle auto külje. See konkreetne auto ei liikunud selle aja jooksul üldse, seisab eemal metsast-majadest, täpselt keset tuulekoridori. Hea meelega kutsuks kõik need, kes teiste probleeme pisendades ennast upitada üritavad, mulle siia iga paari nädala tagant kõiki autosid pesema:))))
Teretere:)
Ei ole siin midagi muutunud – kogu suvi toimusid Ülemiste parklas need neljapäevased “ostuööd”. Muutunud on pigem nishid, porritjuuning tellitakse nüüd Aliexpressi kaudu, kinnitatakse kahepoolse teibiga, antitiib suurendab liisingumakset 3e/kuus jms huumor. Autohuvilised ehitavad endiselt projekte oma garaagedes, aga käivad hoopis teistel ja võimalikult vähe tähelepanu saavatel üritustel, sest ei taha seostada end sellise väljapoole suunatud edvistamisega. Mida kaugemale Tallinnast, seda huvitavamaks autoskeene muutuma hakkab, Põlvas jõuame kõrgkultuurini:))
See nõukajutt vajaks vast natuke täpsustamist, sest noorem põlvkond ei saa päris hästi arugi, et sel ajal ei eksisteerinud selliseid konkreetseid tooteid nagu Läänes, kuigi isegi hind oli igale tükile juba tehases peale löödud. Autofoorumis arusaadav näide võiks olla VAZ 2103. See polnud “sama asi” algusest lõpuni, vaid koosnes mustmiljonist “väikeseeriast” ja mitte ainult auto ise, vaid ka selle auto erinevad sõlmed. Ja see, kui tuli välja sõsarmudel 21033, ei tähenda mitte seda, et seal asendati lihtsalt 1,5L mootor 1,3L mootoriga, vaid ka need 1,3L mootorid olid otsast lõpuni mingid “proovipartiid”, mille kvaliteet kõikus pidevalt, muutus mingis osas paremaks, teises osas halvemaks, muutusid sulamid ja lisaks veel ka need “sinise esmaspäeva” versioonid. Ihaldatuim oli ikkagi kas 2103 “originaal” või 21031 (1,6L mootoriga), aga sealt edasi algavaid nüansivahesid teadsid lihtsurelikud vaid kuulujuttude tasemel, sest neid ei avaldatud ega tõenäoliselt isegi dokumenteeritud sellisel kujul, et seda infot kuidagi avaldada saaks. Midagi sarnast võis näha ka Saabide juures algusest kuni 80ndateni, aga arvetatav osa sellest on ikkagi pandud “Sinise saabipiibli” vahele. Samas ilma sõpradeta väljamaa Saabiklubidest poleks ma kunagi kuulnud sellest, mida sealt ei leia, näinud neid oma silmaga ja mitmetega sellistega ka sõita saanud, mida “ei peaks olemas olema”.
Üks vähestest põhjustest, miks 80ndate alguses vene keele õppimine huvi hakkas pakkuma, oli ZaRuljom ajakiri. Ootasin alati pikisilmi ja lugesin umbes kümmekond aastat KÕIK numbrid läbi just sellepärast, et see oli ainus koht, kus näpuotsagagi mingisugust tehnilist infot tilgutati nende eksperimentide (tollal ratsionaliseerimiste) kohta. Ajakiri oli tellitud veel ka 90ndatel, aga siis tekkisid juba teised huvid ja ainult sirvisin. See 2103 näide on kehv, sest paguneid teeniti mingisuguste imelike pisiasjadega, tervikpilt muutus vähe. Samal ajal ehitati ka katsemudeleid, mis oma kvaliteedistandarditelt ei vastanud nõuetele. Kui välismaal rändasid need “ideeautod” muuseumidesse või pressi alla, pandi need nõuka ajal lihtsalt müüki. Nii leiab lihtsurelikele mõeldud autode kapoti alt ka täiesti arusaamatult lääne juppe, Jaapani juppe, “imelikke” (loe: arusaamatute mõõtudega ja tavainimeste jaoks “mitteremonditavaid”) mootoreid, sildasid, sõlmi jpm. Sellest ei kirjutata kusagil, seda infot on võimatu otsides leida ka venemaalt. Kuna mu vanemate tutvusringkond koosnes tollastest tipprallisõitjatest, jõudsid paljud inimesed, kes ostuloaga ostetud auto probleemile remonditöökodadest abi ei saanud, just nende garaagedesse ja majandite töökodadesse. Eks sealt hakkasid idanema ka hilisemad VFTS-i ideed ja sellepärast olen ka kuulnud-näinud natuke rohkem kui ZaRuljomis kirjutati. Sellepärast ei julge samas midagi üldistama hakata nõuka aja kohta, sest erandeid oli, oli palju ja kohati väga imelikes kohtades. Tõestada ei saa, Ladaklubi inimesed võivad samuti ühtteist kinnitada, võtke kui kuulujuttu;)
See oli siis selle Kamza kohta, mis pööraselt liikus. Jah, ka sellised olid olemas, kuigi Kamza tegelikult selline tõesti polnud – kõigil on siin õigus ja ühe õigus ei välista teise õigust, ainult üldistamine on eksitav. Noorematel on lihtsalt soovitav kuulata vanemaid, uskumise kohustust ei kaasne. Kunagi olete samas olukorras, kus noored ei usu, et keegi kodus ise õli või sharniiri vahetas või oli suuteline autosse raadio ära ühendama ja süüdistatakse muinasjutustamises.
##õnneks jääb neid meenutajaid-muinasjutuvestjaid iga aastaga vähemaks...##
Minu seisukoht pole mitte õnneks vaid kahjuks, aga aktsepteerin ka teisi vaatenurkasid;)
PS: pole ka nupuföönid kuhugi kadunud, ei raatsi ka ise loobuda, sest mugavus... aga neile pandi arvestatav pauk kõigi operaatorite 3G võrkude likvideerimisega.
Maaksi küsimuse vastus on väga keeruline, sest elektri hind sisaldab ka juhuelektri kompenseerimise vahendeid. Kui nüüd iga paneeli- ja tuulikuvõimsusele tuleb ehitada juurde sama palju juhitavaid võimsusi, ei saa me rääkida enam kunagi miinushinnaga elektrist aasta lõikes, vaid see miinushind tekib jälle näiliselt ja ajutiselt ainult sellest, et tõstame samas rahakotis raha ühest taskust teise.
Kas keegi leiab kusagilt vastuse, mis hinnaga suudaks toota elektrit juhitavad võimsused, kui need ei pääseks turule ainult üksikuteks tundideks, vaid saaksid toota elektrit (loe: teenida tagasi selleks tehtud investeeringuid) stabiilselt?
Kopipasteerisin siia lihtsalt ajaloo mõttes ühe SoMes levitatava ja minu arvates suht ebaõnnestunud AI pildi rohepesust, kus on üritatud lihtsustada palju komplekssemat probleemi, aga kust tuleb siiski hästi välja, miks just kindlate poliitgrupeeringute esindajad seda rohepesu jõuga läbi on surunud. Muinasjuttude uskujad annavad neile mandaadi tõenäoliselt ka tulevikus, sest neid loosungite valijaid on kahjuks väga palju.
EDIT: unustasin enne lisada, et suvel kogutud energia salvestamine TERVEKS TALVEKS on tänaste tehniliste lahenduste juures soovunelm, mitte reaalsus. Enne soovunelmate täitumist viib süsteemi tasakaalust välja nügimine veelgi rohkem raha välja meie rahakotist (loe: majandusest). Kes sellest võidavad? See kehtib meie olude/kliimavöötme puhul ja seda ongi vaja nimetada rohepesuks nii kaua, kuni reeglid ei arvesta reaalseid olusid, kus neid reegleid täita tuleb.
##Kokkuvõttes tagab kõige parema hinna (madalama hinna kui see on täna Eestis) nähtavas tulevikus päike + tuul (mida on juurde vaja) + salvestus ja reserviks 90+% ajast seisvad gaasielektrijaamad.##
Seekord selline puhas maakate teema, kuhu ei oota linnainimeste kommentaare, nagu kärss jälle mingit jama välja mõtleks:) Maal levivad õhus igasugused huvitavad tegelased ja just sügiseti, kui on niiskem, kukub kõik sammalduma. Ikka kõik, nii puutüved kui ka kivimüürid, mitte ainult autod. Et seda täielikult ära hoida, peaks neid pesema umbes 2-3 nädala tagant... no ei ole mõistlik valik, kui autosid-traktoreid jne on palju.
Mida teha? Katustele on vahendid poest saada, mille mõju kestab aastaid ja vaevalt see autodelegi halvasti mõjuks, kuid katuseid ei pesta vahepeal mehhaaniliselt, sinna sajab ainult vihm peale. Autod tuleb mehhaaniliselt+keemiliselt puhastada iga kord pärast muda või savi sees sõitmist, et see sinna ei kivistuks. Nii peseks maha ka selle katustele mõeldud samblatõrjevahendi. Pooltel autodel on peal püsivaha, paaril ka keraamiline vaha, kõik sammalduvad. Äkki on olemas mõni vahapõhine vm vahend, mis kannatab ka kuigipalju ka shampooni+mehhaanilist puhastamist ja on samal ajal sambla-samblike kasvu tõrjuv?
See probleem võiks nagu olla tuttav paljudele, kes “keset metsa” elavad ja kes pidevalt autosid pesta ei viitsi. Julgeks loota, et kusagil troopikas vm, kus see probleem on palju suurem, on mingid püsivamad lahendused siiski välja mõeldud. Lisan äsja tehtud illustreerivad pildid erinevatest oktoobris pestud autodest. Sealt on hästi näha, kuidas see roheline elu algab just liistude-tihendite tagant ja kusagilt nurkadest või siis kohtadest, mida on raske hoolikalt pesta ja mida ei saa ega ole mõeldavgi terve auto puhul nii filigraanselt puhtaks saada, et kuhugi värvikriimu sisse vm ei jääks ühtki “nakkuse levitajat”. Viimasel pildil on iseenesest kõige vastikum probleem: algul on kivitäke (loe lakidefekt), sinna poeb kohe sammal sisse ja imeb niiskust nagu käsn, talvel jäätudes lükkab laki lahti juba kaugemalt, likvideerida tuleb mehhaaniliselt, lakidefekt läheb suuremaks, edasi poeb sammal laki ja värvi vahele juba igast küljest ja mõeldes, kui palju on kruusateedel liikleja autol kivitäkkeid, on sellise auto kapott jm 4-5 aastaga juba päris rikutud (see õnneks ei roosteta:).
Ootan juba pakaseperioodi algust, et saaks teha lõpuks ära selle aasta viimase suure autodepesupäeva:)
Selle taustal kirjutavad igasugused analüütikud ja majandusinimesed, et need numbrid ei hakka kunagi kehtima, sest eeldused majanduse kasvuks on riigil loomata (teema on linke täis samast väljendist erinevates sõnastustes ERINEVATE majandusinimeste poolt). Ja nii saimegi omale EL-i pikima ja maailma teiseks pikima majanduslanguse. Ja süüdi on loomulikult uudised, mitte otsused:))))
##ERR ei eristu selles osas mitte kuidagi - ehk "süvariik" vähemalt positiivseid majandusuudiseid ei telli.##
Selle foorumi 4 suuremat majandusteemat näitavad, et see väide ei vasta tõele. Olulisem aga, et me kõik teame seda ja arvestame sellega, kogu ühiskond, see kajastub ka meelsuses ja valitsuse usaldusväärsuses.
##Pessimism mõjutab majanduslikku käitumist, mis omakorda mõjutab majandust. kogu lugu. See ei näita mitte kuidagi, et need majandusvõhikud majandust prognoosida oskavad. "Me vingume ennast vaeseks" ütles välja Kaja Kallas.##
Tippkommunistide pere privileege nautiva edukaima ja armastatuima poliitiku tsiteerimine on alati tore! Eriti, kui tsiteeritakse elektrimolekulide jms totaalset harimatust kinnitavaid pärle, mida esitatakse AINULT enda ämbrite-saamatuse õigustamiseks:)
Nüüd küsin juba otse, et miks Sa keerad tahtlikult põhjused (otsused) ja tagajärjed (otsustele paratamatult järgnev majanduslangus koos kaasneva pessimismiga) tagurpidi? Miks Sa seda teed, kelle tellimust Sa täidad? Me kõik ju saame aru, aga ütle otse välja, nii oleks aus.
Nuta või naera, aga ilma põhjusteta ei oleks ju neid tagajärgi! Eesti ei ole venemaa, kus riik saab kontrollida harimatu ja ükskeelse rahva ligipääsu välisinfole täielikult. Mul on valijana põhjust kritiseerida olematu toetusega valitsuse majandust hävitavaid otsuseid, aga vingumiseks pole põhjust, sest mul on need võimalused, mida paljudel pole. Sh äsja perega autoreis riiki, kus toidu käibekas on 4% ja kuna kogu sügise olen iga kuu veetnud vähemalt nädala väljaspool Eestit töö pärast, siis söömegi juba paljuski toitu, mis pole ostetud Eestist ja on samas kvaliteetsem, kui Eestis inimesed omale lubada saavad. Paljud inimesed käivad mujal riikides ja loevad paljudes keeltes uudiseid riikidest, kus elavad nende sõbrad, kolleegid, äripartnerid jne. Minul ja veel paljudel ei ole probleeme, on ainult lahendused. Probleem on aga riigil ja see kajastub ka riikide omavahelises majandusnäitajate statistikas.
Pilt on lihtsalt illustreeriv, oleme mitte EL-i viie rikkaima vaid viie vaeseima hulgas. See pole ving vaid fakt, mida teavad niigi kõik ja selle pisendamine kasvatab ainult usaldamatust ja ebakindlust nende osas, kes selle olukorra tekitasid ja võimuses on (kogu aeg olnud!!) olukorda parandada täpselt nii, nagu teised riigid seda on teinud (nt erapankade hüperkasumite maksustamine elanike raha riigist väljaviimise pidurdamiseks jpm). On mõttetu neid vigu siin veelkord detailsemalt lahata, sest esmalt tuleb KÕIKI vigu tunnistada, vigade tegijad vastutama panna ja alles siis saab hakata ka vigu parandama. Siis kaob ka see “ving” (tagajärg), aga ilma selleta ei teki inimestes lootustki, et midagi paremaks läheb. Sina oled siin oma lobitööga seda lootusetust ainult kasvatanud ja andnud ka oma osa, et majandusel läheks veel kehvemini, kui läheks ilma Sinu tõde moonutada püüdvate kommentaarideta.
##Eurostat kajastab tarbimisvõimekuse andmeid ostujõupariteedina (andmetesse on juba sisse arvestatud riikide hinnaerinevused) ja suhtena Euroopa keskmisesse.##
##Uudistest võime lugeda, et "keskmise kiiruse kaameraid uuest liiklusohutusprogrammist ei leia". Kuidas? No see sõna kustutati programmist ära. Nii jäi programmi peidetud kujul ikkagi kirja, et 1000 kilomeetri ulatuses "ohtlikes kohtades" kasutatakse tehnoloogiaid.
/.../
See, et ma viibin avalikus kohas ei tähenda, et minu privaatsusõigus muutub ebarelevantseks. Niipea, kui teab, kus ma olen, on tegemist privaatsuse riivega.##
##oleks nüüd Kärsa poolt kena konkreetselt viidata minu varasemale valetamisele##
Palun väga, kenalt ja konkreetselt! https://www.auto24.ee/foorum/t173069
Soovitan alustada kõigil lehtedel altpoolt ja kerida ülesse, siis loed kõik valede ümberlükkamised läbi enne valeväiteid;)
Kusjuures pidev trollimine sai siin foorumis alguse juba selle teema (st viimase suure sissetungi) esimesel päeval. Kohe esimeselt lehelt leidis praegu AI üles sellise huvitava väite, et Ukraina võeti ära. Millegipärast meenus kohe see, kui osavalt äravõetud Ukraina seest äsja ka Kupjansk ära võeti:))))
EDIT: keegi jõudis juba ette. Nüüd saab vast joone alla tõmmata.
EDIT2: võtan tagasi oma sõnad, et keegi ei julge mainida Budapesti memorandumit. Zelenski julgeb! Kahju ainult, et enamus uudiste lugejatest ei tea selle täpset sisu. https://www.err.ee/1609885315/ukraina-droonid-tabasid-vene-a
llveelaeva
##Õudus, sellesamuse Silverado el aku kaalub kuni 1280kg!!!!!##
Just sealt see kõik lappama lähebki, et veetakse juhtmesõltuvuse pärast kaasas midagi, mida ei ole tegelikult vaja. Võrdluseks: üks lastest just täna küsis, et kui palju see auto kaalub, millega me täna sõitsime. Vaatasin järgi, tühimass 795kg (mu kergeim PÄRIS auto on sellest veel ligi 100kg kergem). Ei kritiseeri neid, kes Silveraatoritega tööd teevad, vaid nende rinnaümbermõõdust suurema vööümbermõõduga elustiiliheidikute edevusvajaduste rahuldamist.
Kui keegi ei tea, siis kaup24.ee müüb nüüd kah elektrilisi kolmeistmelisi kodumasinaid, mille mootori võimsus on mitu korda väiksem paljudest tänavail sõitvatel elektritõuksidest:) https://kaup24.ee/et/autokaubad/mopeedautod/elektriline-mini
auto-j4-1000w-65ah-ac-punane?id=115788989
See pakkumine jäi silma hoopis midagi muud otsides ja uudistasin siis lähemalt. AC ei tähenda selle toote puhul konditsioneeri ja minu silmis on huvitav lähenemine ka happeakude kasutamine... ajastul, kui Miasid jpt vanemaid särtsuautotosid ja isegi golfikärusid ehitatakse ümber liitiumakudele. Üks selline ümberehitatud Mia oli hiljuti ka Eestis müügis.
Pilt on Soomest, särtsuhuviliste jaoks nagunii tuttav auto, aga äkki mõni pole veel näinud. Mõni aeg tagasi lisandus tagaklaasile ka kleepekas "LADAttava":)
Definitsioonide üle on mõttetu vaielda, kui kusagilt ja kellegi survel on tehtud otsus midagi ümberdefineerida, nii et varasem definitsioon enam ei kehti. Umbes nagu kaks meest koeraga ei ole see, mida enamus meist perekonnaks nimetab, aga oleme valinud endid esindama inimesed, kes seda nõuavad, sest nende meeste nimetamine õige nimega ja kõigi jaoks üheselt mõistetavana on uue maailmakäsitluse järgi nüüd äkitselt solvav. Sama lugu ka neeger vs must (mille sünonüümiks on räpane). Puhas trollimine keelekasutuses, mis sisu kuidagi ei muuda.
Kuna kupee ei tähista ammu enam keretüüpi, vaid kõrge edevusvajadusega klientide jaoks mõeldud müügistrateegiat, tulekski seda mitte ajada segi keretüübiga või alati täpsustada, millest jutt käib;)
Lisan siia pildi BMW X6-st kui autost, mis muutis maailma 5-ukseliste kupeede turunishi loomisega ja mille omanikuks saades ennast kohe väga eriliseks inimeseks saab pidada.
See link on kas selles või siis paralleelteemas, kus lükati ümber vale, nagu RB eurorahastus on otsene raudtee ehitamise rahastus. Need rahad on liikuvusühenduste jaoks ja maanteetranspordiga konkureeriv RB valiti juba hiljem kohalikul tasandil. Mitte, et raudtee kuidagi halb oleks - halb on konkreetne lahendus meist kõigist palju pädevamate spetsialistide hinnangul. https://www.err.ee/1609868055/rail-balticusse-laheb-igal-aas
tal-500-600-miljonit-eurot-investeeringuid
##Läti ei pruugi oma osa Rail Balticu trassist 2030. aastaks valmis saada ning peab reaalseks oma lõigu trassist alles 2035. aastaks valmis ehitada.##
##Kuku kummuli, kas tõesti keegi kasutab 10-11 aastat vanu talverehve ja usub, et need veel midagi peavad?##
Nii rumala lahmimise peale ei oska teha muud, kui näidata rehve, mis läksid (taaskord) alla ühele mu "kiirestisõitmiseuunikumile". St autole, millega sõitnud ise viimased 23+ aastat, mille all kasutanud ka tuliuusi ja ka veelgi vanemaid rehve, st võrdlusmomenti on tekkinud konkreetse auto all ikka väga palju ja just sel põhjusel ongi seal all ÜLE 40 AASTA VANAD rehvid, mis ei pragune, mis on pehmed ja mille pidamisomadused vastavad täpselt tollasele vedrustuse geomeetriale. Jääl/lumel sõites ei kulu ei rehv ega asfalt, maksab ainult reaalne pidamine. Kuulaks huviga argumenteeritud põhjendust, miks peaks kasutama autole sobivate (maailma esimene terasvööga rehvimudel!) rehvide asemel selliseid, mis juba paarikümne aastaga pragunema hakkavad ja kõvaks muutuvad?
##eelmine nädal oli linnas mingi tatt ja jää##
Mäletan hästi, sest oli palju sõitmist - teisipäeva õhtul udu poolt tekitatud must jää, vähemalt Jürist edasi väiksematel maateedel. Tänu naastumeestele hööveldati need asfaldis olevate jäätunud "kivikeste" tipud mõne tunni jooksul maha ja seejärel oli juba kõigil pidamine olemas. Lamelliga sai sõita sama hästi kui naastuga, aga lamellid ei höövelda sellises olukorras midagi ja ohtlik on see just nende suvekate kasutajate jaoks, kes sõita ei oska ega teeolude muutudes autot tee äärde parkida ja muul viisil edasi liikuda ei taipa. Nendega, kes oma võimeid adekvaatselt hinnata suudavad, polegi probleeme, ka mitte suvekatega. Just sellepärast pooldangi, et kasutatakse naaste, kuigi ise kasutan neid vaid mõne üksiku auto all.
PS: kaks viimast pilti on ürgvanadest rehvidest, mille tõin Soomest sõbrale selleks, et ta saaks ühel talverallil tõestada, et ühegi moodsama rehviga (sh võimsama autoga;) keegi temast kiiremat aega sõita ei suuda. Edasine on juba ajalugu. Järeldus ei seisne muidugi mitte rehvi vanuses, sest sellised rehvid ongi mõeldud jääle/lumele ning asfaldi lõhkumise tõttu selliseid tänapäeval enam valmistada ei tohigi. Pehmena püsiv rehv, kuhu pragusid ei teki, eristab neid siiski tänapäeval müüdavast "kvaliteetsest" saastast.
PPS: mõne nädala eest avastasin aasta eest (sügisel) ostetud uuest rehvist praod mustri põhjast (komplektist vaid ühel), mõistagi mitte premium rehvid. Peale "appi talv tuleb" rehvipaanika lõppu lähen garantiiga jaurama...
