Tere. Kas alumisel rihmarattal on õigetpidi või vastupidi keere? Ja kuidas see võimalik lahti saada on? Täpsustan, et sõnastust ei tõlgendaks valesti, siis et lahti keerata peaksin kellaosuti mõttes vastu keerama?
Siit teemast on käinud läbi mitmekohaline arv linke piltidega ja nüüd tuleb kellelegi üllatusena, millega tegemist? Panen pildi ühest suurema otsa Tesla akust, kus inimene kah mõõtkava huvides kõrval, et saaks täiesti ajuvaba offtopiku lõpetada.
##Talveks ei soovitaks kindlasti mingit hiinakat, eriti lamelli. Kuigi naastudega ka jama, tuttav ostis Golfile uued Sailunid, kevadeks olid veoratastel 3/4 naastudest läinud, ülejäänust pooled ära kulunud, kuigi mustrit oli veel napilt alla 7 mm##
Mu rehvitarbimisviisid (ostan poolikuveolistele uusi kahekaupa) pole vahepeal muutunud, küll aga olen aastatega liikunud “A” valiku suunas. Paralleelselt olen aga kasutanud ka kõike muud. Sailuni naastudega on endal täpselt vastupidised kogemused, et kogu talve sõitsin nendega nii, et ratas käis poole kiiremini ringi auto liikumisest, aga naastud püsivad ausalt sees. Neid saan kiita vaid nii kaua, kuni tuleb keerata (soolamärjale) asfaldile: seal lärmavad häirivalt, iga aastaga üha enam ja pidurdusmaa osas oleksin kah kõike muud kui optimistlik.
Hiinakate suurim probleem ongi selles, et need võivad olla head milleski, aga ei ole vist kunagi ühtlaselt head kõiges, et rehvitestides üldse konkureerida saaksid. Samas tundub, et pool foorumirahvast sõidabki peamiselt mööda soolamärga asfalti, teisest poolest pool vahelduvates oludes ja väikseim osa (minusugused) väga asfaldile ei satugi ning on huvitatud vaid lumel/jääl külg- ja pikipidamisest. St meie kõigi jaoks tähendab “parim” kardinaalselt erinevaid rehve.
Ostsin kümmekond aastat tagasi need pildil olevad Nankangi lamellid ja olen neid 2014a rehve pidanud sellest saadik talviti erinevate “taskurakettide” all. Ehk siis kasutanud neid maateedel jääl-lumes autodel, millega on tahtmine liikuda lubatust juba väga palju kiiremini ja siseneda kurvidesse füüsikaseaduste piiril. Sealt ka kõrgemad ootused rehvide osas, mida minu imestuseks need Nankangid ka täitsid. Kuna pidasin viimasel autol neid taga (ja ees naastrehve), tekkis mõte, et jätan naastud (peale naastude eemaldamist) suvel põletamiseks ja ostan ette uued Hankooki lamellid. Sõitsin möödunud talvel mõned kuud nendega ja pidamine oli harjumatult kehv. Tunda oli just kurvides, kus taga olevad ürgvanad Nankangid tundusid parema pidamisega. Tegin siis kaks liigutust tungrauaga ja vahetasin need vanad Nankangid ette ja tutikad Hankookid taha. Nüüd on nii, et saba libiseb, aga esiots püsib kindlalt tee peal:) On jah loogikavastane, aga need vanad Nankangid on vaatamata kulunud lamellidele (vt pilti) endiselt piisava mustriga ja sõrmega katsudes ka pehmemad neist uutest "kolme tipuga" Hankookidest. Ei ürita väita, et see “utiil” midagi väga head oleks, aga minu oludesse sobivad ülihästi. Kusjuures see pole esimene kord elus, kui vana iinakas üllatab... eks erandid kinnitavadki reeglit. Just sellepärast ei taha ka iinakaid kellelegi soovitada, sest suurema tõenäosusega tuleb premiumiga harjunuil pettuda, kuid soovitan vaadata maailma siiski avatud meeltega ja mitte välistada kõike puhtalt eelarvamuste pärast.
PS: pildilt paistab hästi välja ka see, et kui kasutada rehve ainult jääl/lumel ja veel ca tonn kaaluvate (st ülikergete!) autode all, siis rehv praktiliselt ei kulugi:)
##Ise lased bena ja dislat kõigil külalistel maakodus muidugi paagid täis silmini täis. Tase muidugi##
See trollimine lõpeb varsti järjekordse blokeeringuga. Miks peaks keegi tegema seda 1000km+ lennukaugusega autode puhul? Ei tekiks sellist küsimustki 1000km+ lennukaugusega särtsukate puhul.
##Rääkisin hiljuti ühe Soome koduprouaga, kel aega ja raha piiramatult. Ütles, et on stressis selle eqc mersuga, pidev arvutamine ja ärevus on tuttav tunne. Oled nagu auto ori.##
Seda räägivad kõik need sõbrad-tuttavad, kes ostsid särtsuauto valelubadusi uskudes, aga mitte need, kellel oli varasemast kogemus olemas ja oskasid valida targemalt. Mõne päeva eest lahati kusagil raadiosaates ka seda Põhjamaade fenomeni, et kes kord juba ostab, see neile ka pidama jääb. Ma tõlgendaks seda nii, et statistika koosneb eelkõige massist ja mass asub linnades, kuhu need ka sobivad. Lisaks, kui neid on palju, pole ostjatel ka illusioone ja kui vajadused on iga ilmaga sõita aku lennukaugus 400km pealt 300km peale, ei teki kellelgi ka stressi. Minu tutvusringkond Soomes on jällegi (pool)maakad ja kogemused lähevad samasse auku Sinu koduprouaga, et “never again”, sest inimestel on raha ja nad on valmis maksma selle mugavuse eest, sest ka iga fossiilauto omanik Soomes istub hommikuti sooja mootori-salongiga autosse, kuna selleks on taristu ammuilma juba valmis ehitatud (ka linnades) ja massiefekti tõttu on see ka poolmuidu kättetulev luksus (kuumaks 5e vms või üldse tasuta, kuuludes parklakoha juurde).
See teema on täis vastandamist ja samas ka mingeid mõttetuid kiidulaule. Teema pealkiri vihjab siiski praktilistele kasutamiskogemustele, st kui mitte särtsukate omanikud ausalt oma probleemidest ei räägi, kes muu neid siis veel teha saaks? Miks te ei räägi ausalt? Varjamisega saavutate vaid selle, et üha rohkem inimesi teeb enda jaoks ebasobiva valiku särtsuautode vahel ja pettub särtsus kui sellises, kuigi pettuma peaks pigem mudelis ja haipimise kvaliteedis, mitte särtsus kui energiaallikas. Labane näide, soovitan lugeda kommentaare: https://www.facebook.com/groups/1371806576545672/posts/25839
34091999575
Jälgin e-tronidega seonduvat, kuna neid on tutvusringkonnas suht palju, paljud on hädas erinevate asjadega ja sealt kommentaaridestki on näha, kui paljud loobivad tuhandeid (tagaluugiavamise mehhanism, tagatuled, laadimisluugi solenoid jne juba väheste miinuskraadidega) nende probleemide lahendamiseks, mida ei saa isegi garantii alla panna. Just sellist infot vajaks ka see teema siin, sest need on mudelispetsiifilised probleemid, mida ei saa tulevane omanik ka kuidagi ignoreerida. Fossiiliomanikel ei komplekse rääkida VAGi puhul “V6 Hitleri kättemaksust”, “nukapoolitajatest”, ketivenitajatest jne.
Loomulikult jälgin veel paljusid teisigi gruppe. Kui kopeeriksin siia praegu 50 viimase kuu jooksul nähtud linki erinevate särtsukate probleemidest (ega tasakaalustaks neid sama suure hulga fossiilikaprobleemide linkidega:)), nimetaks need sildistamiskultuuri esindajad mind aususe eest siin jälle virisejaks vms... Ometi teeniks see kõige paremini just nende huvisid, kes omale särtsukat plaanivad osta ja aitaks teha parema valiku.
Selle asemel tegelevad mingid juturobotid filtreerimata ideoloogilise propagandaga, kiites valimatult kõike, nagu auto koosnekski ainult kütusest ja üldse mitte omadustest. Ammugi mitte nende omanikele hädavajalikest omadustest.
##uue või suhteliselt uue täiselektrilise auto omanikest plaanib umbes 75% valida ka järgmiseks autoks elektriauto; diiselauto omanike seas jääb diisli juurde vaid umbes 21,5%; bensiinimootoriga sõiduauto omanikest valib sama kütuse järgmise autoga umbes 36%.##
Ehk teiste sõnadega: fossiilkütuse omanikel on kütuseliigist pohlad, kuna nemad ei osta ideoloogiat, vaid reaalseid omadusi;)
Eks omad mõjud on sellele ka praeguse valitsuse eesmärgil inimesed-ettevõtted maksutõusude ja uute maksudega laostada, kuna see eelarvesse kirjutatud, kuid saamata jäänud raha tuleb nüüd võtta meie käest muul viisil. Eurostat juba kinnitas, et seda võetakse just vaesemate käest. Lisan vaid paar näidet ega peatu automaksuofftopikul pikemalt, sest näidete mõte on maksuämbrite mastaabil, mitte maksustataval objektil.
Pildil on elektri hind ja piirkondade vaheline ülekanne (megavattides) eilse (teisipäeva) pärastlõunal (Autor/allikas: Svenska Kraftnät)
See artikkel pole mitte välisühenduste ja hindade ühtlustamise poolt/vastu, vaid kirjeldab lihtsalt puust-punaselt turuloogika toimimist. Võitjaks on siin eelkõige varustuskindlus. Need on faktid, mis kajastuvad meie ja ka nende doonorite elektriarvetel olenemata sellest, kui palju rohepesuapolegeedid õukonnameedias odavatest hindadest blufivad. https://www.err.ee/1609861131/elektri-valisuhendused-suurem-
piirkond-mojutab-vaiksemat-kallim-odavamat
##Andmekeskused, kus meie digitaalne elu salvestatakse ja töödeldakse, tarbivad 1–2% kogu planeedi aastasest elektrienergiast ehk 200–300 teravatt-tundi aastas. Seega on andmekeskuste energiatarbimine võrreldav näiteks Hispaania või Inglismaa terve riigi aastase tarbimisega.##
Siin on nüüd üks propaganda pilt USA mõõtühikutes. Sõiduautol kui sellisel ei näe soojusmootoril väga tulevikku. Efektiivsus. Kui energia kulule mõeldes suudab üks vaid 30% kütusest kasutada liikumisele ja teine on 3 korda efektiivsem siis ei ole suurt midagi rääkida. Veoautode/ busside puhul on diisel muidugi efektiivsem, kuna vedelal kujul on energiat lihtsam transportida- mahub rohkem. Maksumus. Sissemakse millega liikuma saab on muidugi vanal sõidukil väiksem, elektrisõidukid suht uus teema ja vanade valik kesine.
Jagan ühe KIA omaniku postitust, kus ta kirjeldab oma viimast eurotrippi. Kui need kulud kokku arvutada 1,5e liitrihinna juures, teeks see sama välja, nagu tema auto oleks rüübanud 7 liitrit sajale. Ei ole hea ega ka mitte halb. Kindlasti mitte halb selles valguses, kui suure autoga on tegemist vs tema reaalsed kiirused. https://www.facebook.com/groups/elektriautodeestis/posts/426
5683750330637
Paraku kõlab ka siit läbi see "kiirteetanklate" ajaraiskamine. No sorry, kui ma lähen autoreisile, siis ma just nimelt väldingi kiirteetanklaid! Ei ole joonud neid tanklakohve ega ajanud seal pihviga saiakesi näost sisse, sest miks ma peaks, kui suurte kiirteekaarte sisse otseteedele jäävad väikesed külakesed, kus saab sama raha eest palju maitsvama kohvi, mitmekäigulise lõuna, suhelda inimese moodi kohalikega ja valikus on üks või mitu erineva keti tanklat, kus kütusehinnad pole kunagi olnud nii krõbedad kui kiirteede ääres. Ei ole loota ega oleks isegi ratsionaalne, kui igas kolkas kiirelt või poolkiirelt laadida saaks, sest siin pole küsimus selles, kas ühe hooga saab sõita 500km, 1000km või 1500km, vaid inimene, kes ei taha omale lisastressi, laseb ühel korral paagi täis siis, kui jäänud 200km ja teisel korral siis, kui jäänud 400km, et ei peaks vaevama pead, et kui on jäänud vaid 100km, kas siis on ikka mugavas kohas mõni tankla/laadija, kas sinna üldse pääseb jne. See on ka see künnis (pilt), et milleks õppida ümber arvestama asjadega, millega pole seni olnud vaja arvestada, kui see ei too ka mingit kasu.
See pole isegi mitte õhumüük vaid õhupesu:))
Mul on mure pigem selles, et millal juba ja/või millise pauguga see lollus ükskord lõpeb. Lisan siia juurde veelkord sama kaardi sellest, et kui väike osa maailmast üldse “maailma päästmisest” huvitatud on ja ühtlasi ka valmis hävitama selle nimel oma majanduse konkurentsivõime.
##Europe produces only 6% of emissions and everyone still complains about that, saying it’s too much. But the rest of the world is much, much worse##
Värskes TM-i artiklis tuuakse välja ka ACEA (EL autotootjate liidu) hoiatus, et praegune särtsuautopoliitika töötab iseenda vastu (heitmete hulk kasvab) ja vaja oleks täiesti teist lähenemist (artiklis täpsemalt), süsinikupesu eesmärkide sidumine turumajanduse seaduspärasustega ja kõigi energiaallikate rakendamist (hübriidautod kasutavad endiselt ju diislit/bensiini/gaasi) selleks. https://tekniikanmaailma.fi/autovalmistajat-varoittavat-seur
auksista-jos-kuluttajille-pakotetaan-sahkoautoja/
Topgeari bemmi ei tea, aga vastan ise mitsu-bisile enda analoogilise näitega.
Kasutan maanteesõiduautona 20a vanust MB W203 diiseluniversaali. Toodud Saksast vahetult enne autokaristusmaksu kehtestamist, roosteta, pool miljonit läbisõiduga, täisvarustuses, chip, naeruväärse ostuhinnaga. Ei oleks ka praegu kallis osta (regamistasu alla kolme soti, ikkagi moodne "rohepesudiisel"). Esimesel pildil on maanteekulu suvisel ajal (ca 200kg kola autos sees) ja teine pilt on nüüd hilissügisest, pooltühja kerghaagisega, ülemõõdus naastrehvidega. Sõidu aeg, keskmine kiirus jne on kõik ausalt näha. Tõe huvides lisan, et tegelik keskmine kulu paagitäie kohta (km/tangitud liitrid) on alati vähemalt poole liitri võrra suurem. Aga selle eest on ka auto, millega on vaikne/mugav sõita, millel on olemas automaagilisele ajastule kohased moodsad tuled-viled, mis maksab ca pool Eesti keskmist kuupalka ja millel on piisavalt võimsust selleks, et pole külg ees kurvide läbimiseks vaja talve oodata. Kuna mu enda ootused igapäevaautode osas on kõrgemad (inimelu on liiga lühike, et sõita igavate autodega;), ongi see kasutuses vaid maanteeautona. Näide on küll enda elust, aga illustreerib hästi põhjust, miks sõidavad Eestis ringi ka tuhanded ürgvanad V50-d, Passatid, Sarad, Octaviad jne.
Küsimus pole selles, KAS neid tuhandeid inimesi peaks sundima särtsuautoga sõitma, vaid MIKS seda peaks üldse tegema?
- Need vaesed ju ei käi “tossamas ega haisutamas” kesklinnas (seda saab vajadusel reguleerida hoopis teiste õigusaktidega).
- Nad sõidavad juba praegu minimaalsete heitmetega oma võimalustest/vajadustest lähtudes.
- Neil (ega meil) ei ole vaja kunstlikult tekitada ja seejärel lahendada probleeme (laadimistaristu/alajaamad maapiirkondades, põllukülades jne).
- Neil on juba praegu “all-in-one” transpordilahendus olemas (väiksematel/vanematel ja võrreldava hinnaklassi särtsukatel on piduriteta haagise max number imeväike ja kõigil polegi lubatud, rääkimata “koeraosakonna” kubatuurist), särtsuauto saaks olla neile lisaauto, mitte asendus.
- Kas selle segmendiga tegelemine on üldse “roheline” (surve uute autode tootmisele vanade lõpuni kasutamise asemel järgmise ~40a jooksul)?
- Kas toetused selleks on inimestelt võetud/saamata jäänud raha kõige ratsionaalsem kasutamine?
Küsimused on tekkinud paljuski sellest, et mida vaesem oled, seda rohkem riik niigi makse tahab (maksude suhe kätte jäänud rahasse peale esmatarbevajaduste rahuldamist) ja kõikmõeldavad koormised või turumajanduse vastu töötavad “nügimised” võtavad inimeste käest veelgi vähemaks neid vahendeid, tänu millele on keskklassil veel klientuuri, kellele oma tooteid-teenuseid-oskusi müüa. On ju arusaadav, et kui see teema poleks täis demagoogiat elektrihinna üle ideaaloludes ja ideaalselt sobivale sihtgrupile, vaid oleks särtsuauto pidada odavam ka tervikuna SAMA PIKA elukaare ulatuses, oleks see juba ammu massidesse läinud ja nende hinnalangus oleks võrreldav nende samade Passatite, Octaviate, C-mersude jms rahvaautode hinnalangusega. Ehk teisisõnu andke rahvale alternatiivid (isegi 1000km+ lennukauguse võib asendada vähemalt 500km laadimisvälbaga, kui see ei eksisteeri ainult paberil, vaid päriselus ka talvel) ja rahvas kolib ise vabatahtlikult nende peale üle. Mina samuti. Kuni seda ei juhtu või kui tehakse seda vaeste arvelt (toetused!) turumoonutuste kaudu, on nende kiidulaul lihtsalt tühi jutt ja ostetakse särtsukaid muudel põhjustel. Kas siis edevuse, kiirendusomaduste, rohepesunõudmiste või miks mitte ka juhuslikult nishi perfektselt sobitumise pärast.
Teemasse seoses saabuva aastaajaga... tutvusringkonnas need, kellel särtsuautost lõplikult kõrini sai, kirjeldasid üsna värvikalt ka seda talvise laadimisega kaasnevat keberniiti. Ei käi see nii, nagu siin mitukümmet eri nime kasutanud trollid on kirjeldanud, et juhe sappa, unustatud ja selleks kulub vaid mõni sekund. Päriselus esinevad tõrked, tuul (või harakas) viib mõnikord ikka improviseeritud katte sealt pealt minema jne. Siin on ju särtsukate kasutajaid piisavalt: kas Eestis siis neid probleeme ei esinegi, millega Soome-Rootsi-Kanada kasutajad hädas on? Või on tõesti kõik nii jõukad, et saavad laadida oma autosid vaid siseruumides, kus lund kunagi ei tuiska?
Rottisin illustreerimiseks netist 3 pilti lumistest pistikutest ja 3 pilti neist lahendustest, millega särtsukaomanikud talvel õues peavad tegelema. Tunnistan, et mul endal tõesti neid probleeme polnud, sest tollases töökohas särtsukaid laetigi ainult siseangaaris, toatemperatuuril ja ka -30 sõitma hakates oli aut+aku alati "toasoe".
Ei, see EI TEKITA ebavõrdsust. Ebavõrdsus (et mitte öelda, ajuvabadus) kehtis juba ammu enne seda. See vähendab ebavõrdsust vaid väikeselt osalt, kes ametnike-poliitikute praaktöö tõttu hammasrataste vahele on jäänud. Ammu oleks aeg vigu tunnistada ja lollused likvideerida, aga selle asemel käib peenhäälestus kohtades, kus muutused on vaieldamatult vajalikud, ainult et mitte peenhäälestuse vormis.
Pilt (invabussi aastamaks 2026. aastaks) ja link on seotud, väärib vaatamist tervikuna, just selliseid inimesi vaenavadki Reform, Sotsid ja Eesti200. Ometi andsid paljud neile hiljuti oma hääle, järelikult ühiskond aktsepteerib seda ja seda tulebki vaadata kui fakti. Leppida kui paratamatusega, et sellisel nõrgemate kiusamisel on ühiskonnas siiski üsna lai kandepind. https://jupiter.err.ee/1609837891/impulss
Juhitamatu rohepesuenergia on loomulikult odav - ikka teiste arvelt. St nendel hetkedel päevast ei saa tootjad teenida raha ka juhitavate võimsuste käigushoidmiseks hädavajalike investeeringute jaoks, mis omakorda tingib kallima juhitava elektri ka siis, kui juhitavad võimsused võiksid ilma selle turumoonutuseta odavamad olla.
Tore on muidugi jälle (kes seda enam mäletab mitmekümnenda varjunime alt) väita, et rohepesusärts on odav ja muu on kallis, mis kontekstist väljarebituna on samamoodi "j.o.k.k.-õige", nagu särtsuteemas ainult särtsu arvestamine ilma tegelike kuludeta, millest tegelikkuses pääsu ei ole. Eks sellepärast armastavad ka rohepesudemagoogid näidata tänapäeval pigem juba turu korrektuurid läbinud genereeritud energia hulka/hindasid, et peita juhitavate võimsuste vähesuse probleemi.
Pilt pole Eestist, probleem on sama, nemad tegelevad juba tagajärgedega, mida meie maksumaksjate jaoks alles planeeritakse ja alles noaotsata maitsta oleme saanud.
Tallinnas on üks kitsas tänav “aiandi” kus on liiklusseaduse erisus ehk märgid on üleval, et peatumise keeld, aga mitte keegi seda märki ei kasuta. Kõik pargivad pidevalt tee peal. Päevas kümned ja kümned autod. Isegi 3 autot korraga. Näiteks see kuller. Kas oleks siis mõistlik see märk eemaldada? Kuna keegi sellest märgist nagunii kinni ei pea. Või viia siis liiklusseadusesse muudatus, mingi punkt, et märgi kehtivus eesti vabariik v.a aiandi tänav tallinnas
##Odavam on pidada täisgarantiiga tuttuut autot kui vana Ford Sierrat. No ei ole nii, ikka veel ei ole##
Läheb küll väga offtopikuks kätte, aga küsimus pole "kas", vaid on rohkem selles, et kelle jaoks? Kuna pean lahendama natuke liiga paljude inimeste autoprobleeme oma tutvusringkonnas, võin sellele kirjutada alla Sinu ja enda mätta otsast, aga mitte selle inimese seisukohalt, kes ei taha midagi muud kui lihtsalt sõita. Ainuüksi üv jaoks karpa regull (ja pärast tagasi reguleerimine, et segu rikkana hoides ka mootor kestaks) pole enam paljudele mehhaanikutele jõukohane ülesanne ja kellele on, küsivad selliste liigutuste eest uskumatuid summasid. St selle abstraktse sierra omanikuna vajab z-generatsiooni esindaja elementaarset tehnilist taipu omavat naabrimeest ja lisaks ka teist naabrit, kes suudab karbid jm keevitada ära sellisel viisil, et seda ei peaks iga 3a tagant üle tegema, mida tehakse korralikus töökojas jällegi vaid neeru hinnaga + sita kvaliteediga. Nt auto, mida nt viimati tankisin, on ligi 50a vanur, mis nägi (kvaliteetset!) keevitust viimati 25a tagasi. Muudkui sõidan tõrgeteta, aga lapsed vahivad suu lahti kõrval, kui tegelen elementaarse hooldusega, nt klappide reguleerimisega;) Kuigi nt karbussi tihendi suudavad sellele ka ise välja lõigata ja puhastada-ära vahetada. Paneme nendele töödele, mida me teeme kiiremini, kui teenindusse sõit, ja mille eest midagi ei maksa, juurde ka vahe kütusekulus ning ongi keskmise nisanäpu jaoks liisinguauto juba odavam.
Kirjutasin üldse sellepärast, et see Sierra/liisingu näide hakkas elama oma elu ligi 20a tagasi. Sel ajal tähendas 10a vanusel autol nt EGR lihtsalt klappi, mille puhastasid ära (või tegid pimedaks;) ja sõitsid edasi. Enamus neist "tollaste moodsamate autode" probleemidest olid tegelikult lihtsad. Tänaste kasutatud "sierraaride" EGRid vajavad programmeerimist, nende vahetus ei pruugi mahtuda alati ühe päeva sissegi ning see tähendab mõnel juhul kulu, mis katab mõne odavauto puhul ca aastased liisingumaksed.
Moodsama otsa särtsukad tulid turule just siis, kui rohepesuga (adblue jne) oli fossiilautode puhul keeratud vint lõplikult üle ja särtsutehnoloogiast oli oodata leevendust. Ootame siiani, sest tehnilisi probleeme tuli hoopis juurde (juba siit läbi käinud ÜV statistika) ja nende järelturuväärtus on täpselt nii madal, nagu need autod väärivadki. Sellepärast ostetaksegi tänaste fossiilikate ja särtsukate puhul peale omaduste pigem vaid garantii pikkust ja sealt edasi "tulgu või veeuputus", mis on juba nende probleem, kes ostavad omale liisingu- ja garantikilomeetrite (enamikel 150-200tkm) järgseid elukaare lõpule lähenevaid autosid, millest ei tule keegi heietama siia 50a pärast, et näed, muudkui kestab ja kestab. Nii me planeeti ei päästa ega säästa ka oma rahakotte. Ka mitte neid "sierraaridega" asendades, sest tänane autode pidamisega seotud keskkond on samuti muutunud ja neid päris Sierrasid ei jagukski enam kõigile, kes roheliselt mõtlevad;)
Lisan konteksti mõttes siia juurde kaardi neist maadest, mis 2035. aastaks bensiini- ja diiselautode keelustamise kaudu on võtnud eesmärgiks päästa planeedi kliima. Teine pilt on sellest, kui suur % inimestest usub seda p###a :))
Pilt illustreerib kaudselt km hinda. Tegelik km hind on seotud rohkem sellega, kas sellele lisandub auto, mille väärtus on "emexi poolt" garanteeritud või lisanduvad ka kuumaksud auto eest, pangale, kasko jne.
Ususektist natuke: https://et.wikipedia.org/wiki/Sekt
Ainus, mis eristab, on juhikultus, sest sel nähtusel ei olegi konkreetset juhti, kuigi autoritaarne juhtimine (tahtlik turumoonutamine rohepesupesupoliitikute poolt) on olemas. Kõik muud sekti tunnused on üksühele: lojaalsus, ülilihtsustatud maailmapilt, karistuste nõudmine "reeglite" rikkumise eest, lakkamatu ajupesu desinformatsiooni kaudu jne. Ühelgi laiemat silmaringi omaval inimesel ei teki üldse vajadustki kaitsta autovalikut selliste meetoditega, kuigi igaühel on olemas siiski isiklikud põhjused, miks nad omavad just selliseid autosid, nagu neil on ja kus odavaim km hind oleks nagu selle kõrval, mille eest raha nt pangale jm välja käidi, täiesti kuuendajärguline omadus. See, et mulle (minu oludesse) sobib, ei tähenda, et peaks sobima kõigile. Kui neil sekti liikmetel on ikkagi vajadus "Sidrun C3ev" jt kombel foorumi reegleid rikkudes oma propagandat erinevate nimede all teha, siis millest me üldse räägime? Aga kuna see propaganda töötab kõige paremini just enda jutu vastu, siis las teevad:))
Erinevalt rösterite omanikest ei häiri mind absoluutselt, et ka paljudes teistes foorumites mu vanaaegseid rikka kütuseseguga diisleid tahmageneraatoriteks ja moodsamaid "kusejoodikuid" haisvateks logisejateks kutsutakse, või siis bensukaid pintslipesuvedelikku tarbivateks ratastel lõhkeainemahutiteks nimetatakse. Kutsugu nagu soovivad, aga mina saan ühega töö tehtud ja teisega tõmban igal õhtul suu kõrvuni. Seda rõõmu ei saa mitte kuidagi rikkuda need, kes odavaima km hinna nimel mu autodele mingeid nimesid välja mõtlevad, absull ei huvita:) Eile sõitsin samas elektritsikliga u 20km ja täna elektrimopeediga ca kilomeetri, säästsin ühe külmkäivituse (mitte rahaühiku) võrra autot.
##Reaalselt neljast ülejäänud juhatuse liikmest kolm vanemat härrat olid selle vastu, sest "selle sammuga me toetaksime neid lollakaid elektriautosid, mis sõidavad ainult sada kilomeetrit, lähevad kogu aeg põlema ja kolme aasta pärast enam ei tööta##
See on järjekordne desinformatsioon, sest probleemiks pole mitte põlema minemine, vaid see, et on olemas autod, mida praktikas ei õnnestu kustutada. Kuna Sa oled kirjutanud seda sama ühistujuttu ka teiste nimede alt, siis selline suhtumine inimeste poolt on muidugi üks neist asjadest, mis on päris probleem ja siin tuleb propagandajutu asemel inimesi lihtsalt harida. Küll tekib ajapikku ka nende tutvusringkonda piisavalt särtsukaid, tekivad kogemused, nii mõnigi soovib seejärel ise neid aeglasi laadijaid. Praegu pole muidugi põhjust uskuda, et need inimesed ka päriselt eksisteerivad. Kui seda oleks kirjutanud siia juba aastaid registreeritud foorumikasutaja, siis võibolla ka usuks;)
