Viimased sõnumid

Kärss
14:38 eile
» » #1472892
Statistika on tore asi, aga seda tuleb tarbida mõistusega. Pilt illustreerib hästi, et probleem pole numbrites, vaid numbrite taga olevas olukorras, mille tagajärjeks on juba PÄRIS probleemid. Päris probleem on selles, kas jõgi on üldse ületatav (nt mis saab edaspidi Eesti Vabariigist kui rahvusriigist). Meist jõukama, suurema ja õnnelikuma Soome prognoos:
https://maailm.postimees.ee/7987073/sundimus-kukub-kivina-sa
jandi-parast-voib-soomes-olla-ainult-miljon-praeguste-soomla
ste-jareltulijat


Selliste PÄRIS probleemide lahendamiseks on vaja hoopis rohkem raha kui statistikas palganumbri ilusamana näitamiseks. Selleks on maailmas kasutusel palju eri lahendusi. Suva näide. Sarnaseid näiteid leiaks maailmast palju.
https://majandus.postimees.ee/7954596/louna-korea-firma-maks
ab-oma-tootajatele-70-000-eurot-lapse-saamise-eest


Lihtsalt fun fact, et lasterikka pereemana oli mu oma abikaasa oma töökohas pikka aega kõige väiksema laste arvuga töötaja:) Miks? Sest ülemusel olid väärtushinnangud paigas ja see oli tööle kandideerimisel oluline. Ühelt poolt tekitab haigete lastega koju jäämine probleeme, samal ajal viitab see inimeste oskusele probleeme lahendada ja vastutada, et kõik saaks õigeks ajaks tehtud. Ettevõtte jaoks superhästi töötav strateegia, mis loomulikult ei tõesta, et ka lastetute hulgas ei võiks olla vastutustundlikke ja oma töös produktiivseid inimesi.

Kõrgemat palka riigi vaates ei ole tarvis selle jaoks, et üksikud elunautlejad saaks käia sagedamini soojamaareisidel ja osta seal kallimaid kokteile või kodus uuemaid "teslasid".
Kärss
21:21 26.03.2024
» » #1472853
Kuna mul on pidevalt vaja vedada nii laiuses kui pikkuses ülemõõdus asju ja seda ka eri riikides, on probleem enamvähem tuttav. Kõigi nende riikide puhul on ühiseks nimetajaks inimfaktor – politseinik on inimene mitte masin. Inimesele torkab koheselt silma see, kas seadust rikutakse nn pohhuilt seadusele kõrge kaarega lastes või võttes arvesse ohutust jne ning tehes omalt poolt kõik selleks, et selline ülegabariidiline vedu ei torkaks silma rumalusega. Kui nüüd inimene on omalt poolt pingutanud, pole ka politseiniku huvi nö ära panna. Seda enam, kui ta pole isegi päris kindel, kas see veos nüüd ületab seaduse piire või mitte.

On juhtunud ka nii, et patrull sõidab paarkümmend km sabas ja siis loobub, sest nad tõenäoliselt ei osanud võtta seisukohta, mida peaks tegema ja koorma kinnitusi jne uurides jõudsid järeldusele, et liiklusele see mingit ohtu kah ei kujuta. Tõenäoliselt tuvastasid nad käru kindlustuse puudumise, aga kui kõik muu on korrektne, siis selline rikkumine ei kuulu neil tõenäoliselt prioriteetide hulka, millega liiklusjärelevalve peaks tegelema veel järgmised paarkümmend minutit.

Mul tekkis aga küsimus, kas lennukil kasutatavad rattad on üldse sobilikud “maanteesõiduks”?

Lisan siia mõned pildid enda tegemistest, kus nii pikkuse kui laiusega on käru mõõtudest üle mindud ja mida liikluses politsei aktsepteerinud on, kuid mille seadusele vastavuses ma ka ise mõnikord kahtlen:) Lähtun samast asjast nagu auto taha paigutatava jalgrattahoidja puhul: numbrid-tuled küljes, kõik kasutavad ja keegi ei filosofeeri selle üle, kas auto on nüüd meeter pikem/kõrgem või mitte. Vean ise sama jalgrattaraami peal ka tsiklit, mis ilmselgelt ületab konksule lubatud kaalupiirid, aga kuna tsikli kaal on jagatud ära ka katuseraamide pikendustele tehtud lisakinnitustega ja veokonksu+katuseraamide kandevõime kokku enam lõhki ei lähe, siis samuti ei hakka ükski politseinik pead murdma nii kaua, kuni see on ohutu. Neil on õnneks targematki teha.
Kärss
21:06 26.03.2024
» » #1472849
# Reaalsuses elab mänd 150+ a, kuusk 100+ a ja kask inimea (70+ a).
# Sealtmaalt hukkavad tormid, kahjurid ja arutu teedeehitus ära.

Ju ma elan siis taaskord mingis paralleelreaalsuses:)) St see paralleelreaalsuse tunne pole midagi abstraktset, vaid paistab mulle kätte igapäevaselt siit samast, kust ma seda kommentaari praegu kirjutan. Õnneks Su teine lause seletab selle lahti: tormid, kahjurid, teedeehitus ja tegelikult veel palju muudki. Aga ainuüksi need kolm juba näitavad suuna kätte, mis vahepeal on valesti läinud. Tormid, kahjurid ja teedeehitus ei tekitanud varasemalt probleeme, sest need polnud mitte tagajärjed, vaid kuulusid lähteülesannete tingimustesse metsa majandamise planeerimisel. Neid probleeme praktiliselt ei tekigi, kui mets koosneb eri vanuses eriliigilistest puudest. Et mitte kirjutada siia ümber nüüd mitme raamatu jagu tarkusi, siis kokkuvõtvalt tagavad pinnase jaoks õigesti valitud puuliigid stabiilse ja pinnase parima võimaliku veerezhiimi, seente-mutukate liigilise mitmekesisuse arvelt kahjurite looduslike vaenlaste viibimise kuriteopaigal juba kahjusid ennetavalt, eri liiki puude erinevate arengujärkude jaoks kõige sobivamad kasvutingimused (et suureks kasvaksid ja paljuneksid ainult kõige tugevamad ja kahjuritele-tormidele vastupidavamad isendid) ja lisaboonusena on see ka majanduslikult kõige tasuvam olenemata sellest, kas räägime puude reaalse elukaare või Sinu pakutud ca sajandi lõikes.
https://yle.fi/aihe/a/20-10002970
Nagu Sa isegi aru saad, siis ma pole siin mitte puidutööstuse lobistide ega looduskaitsjate poolt, vaid teen nii, et oma metsad kõige kasumlikumalt pappi sisse tooks.

# Püsimetsandus on räme alusmetsa lõhkumine. Ühe puu võtad maha,
# paarkümmend puuhakatist hukkad ära. Ja nii iga kahe aasta järel.

See oli ikka tõsiselt kirjutatud? Iga 2a järel?? Lageraie lõhub siis vähem alustaimestikku? Tormiga murdunud puu ei lõhu? Ühe puu langetamine ei hukka terve metsa alustaimestikku, vaid erinevalt tormimurrust saan lasta selle puu maha nii, et see ei hukka üldse suurt midagi ja sealt kõrvalt järgmise puu laseb maha võibolla alles mu lapselapselaps. Pika ja siledaks lastud (st laasitud ja juba metsas liimeistriga üle käidud) ehituspalgi saab tuua mõnikord isegi suvel teeni krossitsikli sabas mööda loomade käigurada, nii et nädala pärast ei leia seda kohta ülessegi. Talvel on veel rohkem valikuid. Tegelikult taandub see kõik pigem laiskusele ja oma töökeskkonna valikule: üks eelistab lugeda kontoris raha, teine eelistab teha tööd värske õhu käes, “lugeda loodust”, teha otsuseid selle leiba pakkuva keskkonnaga kooskõlas ja elus ühekordse “lotovõidu” asemel omada püsivat sissetulekut. Kinnisvaraturul toimub sama asi, ühed kasseerivad iga kuu üüriraha, teised üritavad osta odavalt ja müüa kallimalt ja kasutavad oma ärimudeli kasumlikkuse huvides samu trikke: pidev lobitöö ajakirjanduses erapoolikute “ekspertide” kaasamisega, majanduse tsüklilisusega arvestamine ja ka heausklikel inimestel naha tõmbamine üle kõrvade. Lihtsalt kinnisvaraturu tormide käes ei kannata need elusolendid, kes ennast ülekohtu vastu kaitsta ei saa ning on sunnitud kodu hävitamise järel mujale kolima.

# Looduse ringkäiku ei saa peatada, seda saab ainult rikkuda.

/Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust)./
/ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni järgi on mets puittaimedega kooslus, mille pindala on suurem kui 0,5 ha, puude kõrgus ületab 5 m ja võrade pindala üle 10% kogu alast/

Need on kaks üldtunnustatud metsa definitsiooni. Milline majandamisviis teeb definitsioonipõhisele metsale rohkem või vähem kahju? Saan öelda, et nende aastakümnete jooksul, kui see on minu vastutusala, pole sealt kolinud ära ükski kull ega kotkas, kohtan kõiki suur- ja väikeulukeid sama tihti nagu varemgi, samas seene-marjasaagid on teadliku majandamise tulemusel märgatavalt kasvanud ja mul pole kahju seda majanduslikku kasu teistega jagada, sest endale jääb ikkagi veel rohkem kui raieõigust müües “korra pangaautomaadi juures” käimine annaks.

Offtopik sai alguse puidukeemiatehasest, mis vajab samuti püsivalt toorainet, mitte ainult lähema viisaastaku või kümnendi jooksul. Vajab seda ühtlasi suuremalt alalt kui meie riik võimaldaks. Ma ei oskakgi üheselt vastata, kas tehase paiknemisele Läti asemel Eestis on rohkem poolt- või vastuargumente. Samuti pole siin küsimus poolt/vastuargumentide nimekirja pikkuses, vaid mõlema nimekirja sisulises pooles.

PS: pilt on illustratiivne. Pool meetrit tihedat lund ja jääkoorik kaitseb alustaimestikku, muidu oleks lükanud selle langetamise/väljaveo edasi nii mitmeks aastaks kui vaja ja tegutsenud mujal, kus neid probleeme pole.
itkaubandus
23:22 25.03.2024
» » #1472789
Minul tekkis küsimus. Suvel on mõned korrad vaja vedada väikest lennukit lähima lennuvälja juurde aga kuna see on mõõtudelt suurem kui rendihaagisesse mahuks siis saab vaid otse kärukonksu külge panna(jäik ühendus). Sõita on vaja paar km. Veose kaal on alla 100kilo ja mõõdud 4.7x1.6m ja külge saab panna ka led tuled tahaosasse. Lennuki põhitelik on kandvaks teljeks ja esiratas ei puutu vastu maad. Antud fotol on näha üks võimalik transpordi lahendus, kus tiivad on auto katusel ja lennuki jaoks on ehitatud eriline haagis.
Mida arvavad eksperdid, kas selline lahendusviis on teostatav ja ohutu?
uku7
21:25 18.03.2024
» » #1472587
Pidur on täiesti maha keeratud, tross kinni ei jää, kõik on puhastatud, klotsi ääred ja otsad käiasin maha ümaraks (et ei toimuks juhuslikku haardumist ääres), alumist vedrut on katsetatud tugevama vastu. Kõik on nagu tehtud, aga tagurpidi ratast pöörates on pidur kohe peal. Ise kahtlustan, et kuna tegu "ujuvate klotsidega" siis äkki "ujub" alumine ots klotsidel mingil põhjusel vastu trumlit. Tundub nagu oleks tegu disainiveaga, sest klotside allosas ei ole miskit, mis neid lähteasendisse tagasi fikseeriks. Sama probleemi on nett täis aga otsest lahendust ei ole leidnud. Üks võimalus oleks panna ühe vedru asemel allosas 2 tükki, et toimuks klotside tagastus lähteasendisse. Lugesin netist, kus üks lasi kõik osad sinna uued panna aga viga jäi. Nissan Juke, Qashqai ja mõnel veel vist sama.
Nb! Pilt on siiski vale saanud.
Kärss
18:19 18.03.2024
» » #1472599
See “long range” mõiste on degradeerunud selle aja jooksul rohkem kui nendel autodel kasutatud akud:))

Panen siia ühe vana pildi olukorrast, mis oli alles üsna hiljuti tüüpiline paljudes tanklates maakohtades. Täiesti tavalise lihtsurelikule kättesaadava (mitte mingi long-range tippmudeli) Passat B4 TDI 66kw universaali kütusepaak mahutab 105L ja selle maanteekulu on autodata andmetel 4,2L/100km:
https://www.auto-data.net/en/volkswagen-passat-variant-b4-1.
9-tdi-90hp-8986

St ühe paagitäiega oli auto “lennukaugus” maanteel 2500km! Niimoodi tungiga tõstes õnnestus mahutada paaki juurde alati üle 4L kütust, mis andis juurde üle 100km lennukaugust. Ehk siis praegu alla 1000e maksva auto niiviisi tõstmine annab tankides vähemalt sama palju lennukaugust, kui praegu kasutatud Leafid peale öö läbi laadimist üldse sõita suudavad!

Nüüd 30 aastat hiljem ei ole Teslal piinlik lisada 60K+ maksvale mudelile “long range” nimetust, kui auto lennukaugus piirdub ideaalolukorras (linnas, soojas kliimas) 700km-ga, kuid tegelikud ja kasutuskogemusi lugedes niigi optimistlikudki numbrid on antud tehase poolt kõigis muudes oludes väiksemad (nt maanteel olenevalt temperatuurist 360-480km jne, igaüks leiab ka ise). Long range my ass, õppige turundama! Tänapäeval oleks nagu kõik pahupidi, must on valge, sõda on rahu, see siin on aga innovatsioon:))
Marko
01:12 15.03.2024
» » #1472531
Tobedust on mujalgi piisavalt, isegi pealtnäha korralike vanade firmade müügitegevuses. Pilt on Soov.ee tööriistaosakonnast. Jälle keegi sinna pesa teinud....
Sellest kohast ootaks pigem eraisikute liigseks muutunud asju leidvat.
Klõpsad kuulutusel, sama pilt, suhtle müüjaga või külasta poe lehte! No OK, ehk on netiost, kus saab valida koguse ja aadressi enne maksmist sisestada, end peitnud selle klahvi taha. "Külasta poe lehte" klahvike annab sellesama joru ilma muude kuulutusteta! Tellida ikka ei saa, saada meil või helista, kogu armastus....
See pole konkreetse firma pihta, see on üldlevinud. Mis mõistlikkust siin reakodanikult oodata?
Kärss
00:44 12.03.2024
» » #1472400
Siin artklis näidatakse lihtsalt ühte head pilti, milliseks maksupõrguks Eesti on muudetud. Muusika ja kontserdid ei kuulu loomulikult inimese põhivajaduste hulka, aga sama nähtuse otsa õnnestub ettevõtjana takerduda igal sammul. Olgugi, et X maksu kohta on hea öelda, et see on meil väiksem kui kusagil mujal, aga kui selliseid koormisi on kokku palju, on teiste riikidega konkureerida pea võimatu. Mida näitab ka siia lisatud pilt.
https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120276195/sokk-muusikatur
ul-eestis-voib-suurkontserdi-korraldamine-maksta-pool-miljon
it-eurot-rohkem-kui-soomes

Kärss
00:13 12.03.2024
» » #1472399
# Kui vaadata millega need võsamehed lõuna eestis vuravad siis ongi
# passat aastast 90-97 Ja passat ,sharan 97-2005.

Selles postituses on paraku väga palju tõtt. Põhjused pole selles, et tegu oleks heade autodega, aga need autod sobivad sellesse olukorda piisavalt hästi.

Yarise esimesed generatsioonid on igati asjalikud masinad kõigi bensiinimootoritega, üsna lihtsa vaevaga saab veidi ka kliirensit tõsta ja AT-rehvid annavad kergele autole siis üsna muljetavaldava läbivuse. Neil on paraku just metsateid puudutav tüüpviga, nimelt genekas asub madalas ja veel sellises kohas, et sinna lendab pidevalt liiva-vett peale. See on paljude Toyotade needus. Kui mitte rääkida harjade kulumisest, siis olengi vist vahetanud elu jooksul genekaid Toyotadel sama palju kui kõigil teistel automarkidel kokku. Kui keegi soovib parastavalt irvitada, siis tulin mõne nädala eest Salve tänava taatide juurest oma Hiacelt maha võetud genekaga, nende arvates ei väärinud enam elustamist, soovitasid osta uue:))

Pilt on huumor (mitte jälle millegi tõestamine, sest 2m võsalõikur mahub ka sisse), aga maal pole ka lahtise tagaluugiga auklikel teedel roomamine midagi erilist. Ei ole hädavajalik mahutada asju sisse ega katusele nagu linnas. Tulin ka ise täna koju väikese autoga lahtise tagaluugiga, sest lihtsam oli pikk ja kahe portega alus kahekesi istmete taha tõsta kui alusel olev kraam (söögiseened;) ümber lapata ning auto seest ära määrida. Loomulikult ei sõida niiviisi aastaringselt, nagu ei sõideta aastaringselt ringi ka võsalõikuriga.
Kärss
13:26 08.03.2024
» » #1472318
Neid asju, mis peaks Euro NCAPis tärne hakkama maha tõmbama, peaks loomulikult olema rohkem. Kõige esimese asjana juba see, et auto vedrustus/kliirens ei nõuaks juhtidelt slaalomi sõitmist ümber kanalisatsioonikaevuluukide:)

# Vanasti oli suur vahe selles juba, kas sul oli sinine, roheline või punane valgus
# armatuuris, silm haaras punast kõige kiiremini pimedas. Roheline jällegi oli väga hea
# sõitmiseks, sinine oli kõikidest maailmatest halvim.

Vanusest oli juba juttu, kodus oli aasta eest hea näitena kõrvuti peaaegu sama aastakäigu Octavia ja Bora, peaaegu samadest juppidest kokku pandud sisuliselt identsed autod. Ühel näed kellasid, aga teisel ei näe. Boraga sõitis palju ka vanem inimene, kes pani sellepärast telefoniäpi omale telo hoidjasse kiirust näitama, kuid kõik muu kellades toimuv jäi talle endiselt nähtamatuks. Samas päevasel ajal, kui seda punast-tumesinist pornot vaatama ei pidanud, polnud tal mingit probleemi. Kummaline, et selline asi VW puhul üldse kunagi läbi lasti... tõenäoliselt 20 aastaste disainerite poolt, kes näevad loomulikult paremini kui 50 või 70 aastased ja seda üldse mitte nägemisteravuse kontekstis.

# Füüsilise nupu vastu ei saa väga lihtsalt põhjusel, selle asukoht on lihasmälus
# lõpuks ja kobamisi leiad ülesse ilusti pannes käe lihtsalt õigesse piirkonda,
# puutetundliku puhul pead aga silmadega ka veel lisaks otsima.

See vajaks vist lausa teadusuuringut, et mida tehakse-näpitakse sõidu ajal nt 90% juhtudel ja see PEAB olema kasutuskõlbuliku füüsilise nupu kujul olemas just selle lihasmälusse õpitud liigutuste pärast. Isegi vale "pliidinuppu" pimesi keerates hakkab halvimal juhul puhuma sooja õhku selle asemel, et vent tugevamalt puhuma hakkaks, aga see pole kuidagi liiklusohtlik. Pilgu pööramine menüüst millegi otsimiseks on. Niisamuti nagu ka õige nupu otsimiseks.

# Huvitav, et nõudesse ei kirjutatud,et "käigukang" võiks ka füüsiline olla...

Käigkangid pole juba ammu mehhaanilised, on heal juhul veel füüsilised. Mul on kodus automaagilise kastiga trakats, kus polegi käigukangi. Mitte midagi tehes on neutraali peal, varbaga gaasi vajutades on edaspidi käik, kannaga sama gaasipedaali vajutades tagurpidi käik. Siin foorumiski on teema, et analoogilist süsteemi hakati kunagi juurutama autode puhul ja miks soiku jäeti, polnud seotud mitte ümberõppimisega, vaid endiselt jääksid osad autod ühtemoodi ja teised teistmoodi, see tekitaks segadust, inimene on harjumuste ohver ja sellest lähtutigi.

# arvas, et tagurpidi käik sees on.

Kangi polegi ju vaja, vaid seda, et juht teaks, kas gaasi vajutades liigub nüüd auto edasi või tagasi. Ma kruvisin esimest korda elus kaamera+ekraani auto külge vist aasta enne auto24 foorumi tekkimist. Sealt edasi pannud neid peaaegu iga auto külge. St koos tagurdustuledega tuleb silme ette alati pilt vaatega auto taha. Kõigil uutel autodel (see on olnud alati 100% eeltingimus auto valimisel!) suurema ekraani peal, vanematel autodel on kasutuses erinevaid lahendusi: mõnel kuvatakse see pilt tahavaatepeeglisse, mõnel selleks paigaldatud eraldi ekraanile, mõnel väikesele pardakaamera ekraanile, mõnel maki ekraanile jne. Et kellelegi ei jääks muljet, nagu oleks tegu mingi imelise luksusega, siis automaki ekraaniga kasutatav (kui makil taga pistik selleks olemas) tagurduskaamera maksab natuke üle 10e
https://kaup24.ee/et/pardakaamera/oovalgusega-tahavaate-kaam
era?id=21701638

Peeglisse kuvava pildiga kaamera koos peegliga maksab alates 14e
https://kaup24.ee/et/pardakaamera/esperanza-extreme-xdr103?i
d=4502348

Ma ise kasutan "ainult paar korda kallimat" peeglivarianti, kus peegel ise on suht suur ja pilt peeglil lai tagurduspilt täiskõrguses. Miks? Sellepärast, et siis näen ka seda, mis jääb peeglite vaateväljast välja, mugav tagurdada raskete kärudega veokonksu cm täpsusega veopea alla jne. Lisaboonusena ei teki kunagi küsimust, kas on sees käik edasi või tagasi.

Panen siia ühe pildi meie praeguseks 4a vanast Mersust tagurdamise hetkel, kus on näha hästi armatuurlaua paigutus - sobib siia nii hea kui halva näitena. Käigukangi pole, on mingi suunatulekangist väiksem junn kusagil roolisamba peal ja seda, mis käik on sees kuvatakse nii väikeselt kellaplokis, et kehvema nägemisega inimene peab juba silmi teritama. Samas "pliidinupud" on kenasti olemas, mida saab lihasmälu järgi kruttida... aga muud nupud on nii tillukesed ja asuvad nii vales kohas, et nende vajutamiseks peab pöörama pilgu teelt ära ja vaatama pilti/kirja seal peal. Alumise rea nuppudel väiksem "REAR" kiri on juba nii väike, et seda ei ole juhikohalt näha mitte mingis asendis... tra miks selline kiri sinna üldse pandi?? St seal pole enam lihasmäluga midagi peale hakata ja loogilises kohas (kõrgel, vaateväljas) olevalt ekraanilt oleks neid samu funktsioone kindlasti ohutum otsida. Nagu nt Dacia Springil, isegi vanal mudelil:))

Seda üritan tõestada, et füüsilise nupu olemasolu nõue on mõttetu, kui sellega ei kaasne sisulist kohustust teha selle füüsilise nupu kasutamine ohutuks.
Kärss
23:55 06.03.2024
» » #1472278
Jätkupostitusse panen pildid, mis on tehtud (era)tee soolatamata lõigul. Päike sulatab täpselt samal viisil jääd ja lund, seejärel voolab tekkinud vesi roopa põhja, aga ei sulata roopa põhja sisse auke, vaid jäätub seal öösiti ära ning tee püsib siledana ja seal on mugav sõita.

Kui tuleb “päris kevad” ja läheb soojaks kätte ära, muutub soolast läbi imbumata jää (õigemini jäätunud kinnisõidetud lumi) nn pudruks ja kaob hetkega. Kõige ekstreemsem olukord meenub üle 10a tagusest ajast, kui kinni sõidetud lume (st jää!) kiht teedel oli üle poole meetri paksune. Üks päev jäi tööle minemata, sest aeglustiga maastur ronis küll edasi selle pudru sees, aga kuna sain oma ülesanded alluvatele delegeerida, tulin tagurpidi koju tagasi. Päev hiljem sõitsin seda teed juba madala üherattaveolise autoga. Nii on see olnud kogu elu. Kõik probleemid algasid alles üsna hiljuti, kui otsustati alustada selliste väikeste metsa/põlluvaheteede soolatamist, mida kunagi varem pole tehtud ja mida kohalikud paluvad ka praegu mitte teha.

Viimane pilt ei näita mitte midagi olulist, seal asub looduslik veetõke koera jaoks, kuhu maani ta autot saatma tuleb:) Päev varem oli seal vesi oluliselt kõrgem ja see viis täielikult ära ka tee peal olnud jääkihi. St samuti puudus see probleem, et peaks sõitma üliaeglaselt mööda jäiseid aukusid.

PS: ma pole põhimõtteline soolatamise vastane, aga igal asjal on oma aeg ja koht. Põhjamaades on seda aega/kohta valivate ametnike pädevus täiesti teisel tasemel kui meil. Nimetan praegu Põhjamaadeks ka meile identse kliimaga Rootsi ja Norra piirkondi, mitte ei pea silmas arktilist kliimat.
Kärss
23:48 06.03.2024
» » #1472277
Kirjutan oma jutu kahe erineva postitusena, et pildid omavahel segamini ei läheks. Lihtsalt praegu on olnud tüüpilised lumevaesed kevadeilmad (natuke varasemalt kui tavapärane) ja väga hea on illustreerida soola mõju väiksematel teedel.

Kolm nädalat tagasi läks sulale ja samasugust ilma lubatakse veel ka kaks järgmist nädalat (postituse 2 viimast pilti on screenshotid yr.no lehelt). Igaks juhuks meenutan, et maadligi on alati mitu kraadi jahedam kui ilmateade ütleb. See tähendab seda, et päeval on plusskraadid ja ka Päike annab jää sulamisele oma osa, samas igal öösel kõik sulavesi jäätub uuesti.

Jää on igal juhul pehme ja naastrehvid hoolitsevad selle eest, et lumised või jäised teed oleksid kergelt roopasse sõidetud. Kui nüüd pannakse sinna soola, siis soolvesi koguneb roopa põhja, sulatab omale tee roopast läbi ja voolab kuhugi jää alla või maasse, aga kuna maapind on alt jääs, siis moodustab see tee kõrvale madalamatesse kohtadesse nn soolajärvesid ja teeb seal omakorda liiga elusloodusele. Ei oska kommenteerida, mida teeb see sool kruusateel teekeha sees.

Piltidel 1-3 on see auklik soolatatud “kuumaastik”, millel on tulnud sõita viimased 3 nädalat. Neljandal pildil on näha ka see, kuidas algab see soolvee mõju, kuidas soolvesi uuristab ennast roopa põhjas läbi jää ja voolab seal jää alt tee kõrvale. Päev-paar hiljem on samas kohas juba suured augud jääkihis, aga jää kiht ei kao niipea veel kusagile. Mõni auk on vägagi sügav, ühe sellise jääaugu pärast lõhkusingi ära oma madala auto esistange.
Varuosa hind seisupiduritross
13:19 04.03.2024
» » #1472224
Varuosakeskuse Oü müüb sisupiduritrossi 36eur/tk (vaja läheb 2tk)

Varuosa müüja InterCars on soovituslik jaehind tk 29,32€ ja kliendi hind 20,23€
Aeromotorsist hind igale soovijale 19,63
https://aeromotors.ee/kataloog/search?search_query=24.3727-0
475.2

Tegemist siis ATE ehk originaal kvaliteediga varuosa, mis sai valitud aga, et töökoda "nii väikese" juurdehindluse sulle paneb, ei osaka küll oodata!

Teise võimalusena pakub remondikoht B-kat varuosa 26€ ehk siis valid juba selle originaalvaruosa!

Seisupiduri trossi paigaldust teostab Tähetornis VAK 5h ja kui sõiduki üle annab, siis mainitakse, et käsipidurklotsid on vaja vahetada, need on kulunud!

Kärss
15:25 03.03.2024
» » #1472208
Sponsorreklaam :))
Kas see on nüüd raha, mille nimel tasub hakata haldama neid riske?
Kellegi jaoks järelikult on.

Just suuremate/võimsamate autode puhul tekib küsimus, et kui gaasijala raskus mõjutab kütusekulu kordades (maanteel püsikaga tiksumine vs põhjagaasiga foorist-foorini kiirendused), siis kuidas ma autoomanikuna neid kulusid prognoosima peaksin? Vastan ise - rendihinnaga. Rentijana: miks ma peaksin "kulgema", kui hind pannakse "peenestamise" järgi?

Aga tõsisemalt rääkides - kuidas on üldse võimalik võtta tõsiselt ettevõtet, kes oma sponsoreeritud reklaampostitusedki on tõlkinud vigaselt google translatori abiga? Kas nende pakutav teenus peaks tõesti olema kvaliteetsem sellisel tasemel turundusest?
kakskaubikut
13:59 01.03.2024
» » #1472118
On kellelgi kogemust Tähetornis asuva Veoautokeskuse OÜ veeb www.veoauto.ee

Andsime sõiduki remonti ja kätte saamisel öelid, et vaja vahetada veel osi aga nendel ei ole aega ja vahetamist vajav osa on originaalosa ja tellimine võtab 2 päeva ja teised tööd tulevad peale. Meie sõiduk oli neljap-teisip õhtuni käsipiduri remondis. Eelnevalt olid paigaldatud taga uued kettad+klotsid+käsipiduriklotsid

Lisan pildid remondist kätte saadud autost

Märja piduritoru kohta ei öeldud sõnagi.

Kõlama jäid kaks lauset, mida töid vastu võtnud ja sõidukit tagasi andnud töökoja esindaja ütles: siis oleks arve veel suurem olnud ja ise tehes lähebki kallimaks!

Esimen arve saadeti reedel kui oli tehtud 4h käsipiduri remonti

Teine arve teisipäeva õhtul kui helistati, et võib järgi tulla

Mõllemal arvel märgitud tööd teenused silikoon ja ohtlikud jäätmed. Küsimise peale, et kas on ekslikult läinud topelt, öeldi, et ei ole ja poolteljed ja rattarummud tuli eemaldada kahel korral. Täpsustuseks siis, et teisel korral vahetati käsipiduri trossid taga, millele andsime nõusoleku reedesel telefonikõnel, et paneme originaal kvaliteediga trossid.

Praegusel hetkel töökojaga suheldes sain kirja, et 2 kuud on töid ees ja hetkel ei võta tegemisele!
Kärss
13:36 23.02.2024
» » #1471903
Kuna kogu teema on poliitikaga seotud, siis illustreeriv valetamise näide ka otse poliitikast, mille tagajärjed meid kõiki juba praegu puudutavad. Valetamine on paha, aga sisuliselt tähendab valetamine lollide otsimist, kes uskuma jäävad ja õnge lähevad. Lehtme punutud skeem on klassikaline näide, südametunnistusega ja heas mõttes naiivsed inimesed kõikmõeldavatelt elualadelt neelasid tema poolt visatud konksu alla. Investorid on samas juba väga konkreetne sihtgrupp, kellel on õigustatud ootused. See pole enam petmine, vaid ülim jultumus, valetada silma pilgutamata suunatult nendele inimestele, kes sinusse usuvad ja kes on sind tõstnud sinna, mis annab üldse võimaluse oma valede levitamiseks nii suurtele massidele. Peaministripartei puhul tuleb kurvalt tõdeda, et see pole mitte ühe inimese soolo, vaid OMA VALIJATELE näkku valetamist toetas tema tagasivalimise näol ka terve organisatsioon, aga see polegi praegu oluline. Ütlemata sarnane olukord Muskiga, kes ratsutab oma investorite kapitali arvelt ja annab välja üha uusi ja uusi lubadusi sellest, mille puhul ta teab ka ise, et ettevõte neid etteantud rahasummade ja ajaraami ulatuses täita ei suuda. Fool me once, shame on you, fool me twice, shame on me. Kui see nii ei oleks ja teadliku blufi asemel oleks tegemist lihtsalt rumala lahmijaga, ei saa sedagi kasutada vabandusena, sest mõlemal juhul on tegemist vale inimesega sellisel ametikohal käsutamas investorite kapitali. See ei kahanda muidugi tema väärtust blufi osava müügimehena. Sama käib ka peaministri kohta.

On ikka meeles, mida need mõisted täpselt tähendavad? Ponzi skeem ei tähenda mitte lihtsalt pettust, vaid ühte eesmärgipärase pettuse struktuuri. Kui vaadata nüüd ühel pildil korraga kõiki Muski ärisid, tuleb sealt välja juba üsna kirju pilt ja raske on öelda, kas seal on tegemist Ponzi skeemiga või millegi veel keerulisemaga, sest millise skeemi osaga ta neisse omavahel seotud mullidesse õhku puhub, on peaaegu võimatu eristada ja täiesti võimatu teineteisest lahus hoida. Seda kinnitab isegi Su enda kommentaar, sest Sa pead nende ühiseks nimetajaks Muski ja seod automaatselt Teslaga ka tema teised ärid, mis Ponzi skeemi välistades ei peaks väärima üldse mainimistki.

Teemasse kah: uue vedru kohta nüüd rohkem infot saadaval. Tegu on endiselt omakapitalil põhineva arendustöö tulemusega, mis peaks sobima suht ideaalselt linnaoludesse iibepuudeliste perede säästuliikuriks ja "tagurpidi" laadimisega ka nädalavahetuseti suvila toitmiseks. Kuigi just salongi disaini järgi tundub, et ka see hakkab vaikselt muutuma mängukonsooliks oma ekraanimerega. Kui need ekraanid töötavad külmades oludes sama kehvalt (st on pimedad) kui teiste Daciate omad, siis osutitega kellade ja füüsiliste nuppude puudus on põhjamaade kontekstis küll väga rohevaenulik arengusuund.
https://auto.geenius.ee/rubriik/elektriautod/uuenenud-dacia-
spring-sai-moodsamat-tehnoloogiat-ja-uhe-vaga-olulise-lisafu
nktsiooni/