Esimesel omanikul ongi vähe põhjuseid olla mitterahul, sest saad omale särtsuka lisamugavused, kaotamata samas fossiilauto omasid. Teine ja/või kolmas omanik saavad oma kraesse ka nende mõlema puudused:)) Neljanda-viienda jaoks on see tõenäoliselt juba hobi.
No ei ole roheline ega üleüldse eriti jätkusuutlik transpordisektori majandusmudel just masside seisukohalt. Individuaalselt häid lahendusi seal siiski on, aga ega siis räägimegi jälle hobist ja sellest tehnika süvahuviga seltskonnast, kes kunagi autofoorumitesse hakkasid koonduma. Nüüd on aga tegu tehnoloogiaga, mida ei oleks eriti tervislik katseeksitus-meetodil kuuri all "targemate" õpetusi poole kõrvaga kuulates putitada ja lasta neid akusid vastu taevast nii, nagu meist enamus siin turvapatju, bensiinipaake ja terveid mootoreid tehnika taluvuspiiride teada saamiseks on lasknud;)
Kui palju võiks maksta CForce 1000 overland 2025? Ls 400 km, garantiiaeg lõppenud hooldusaja ületamisega, töötanud soomes turbarabas nii ratastel kui ka roomikutel.
Oleole edasi alaväärTuskompleksideta, see oleks vaid tore, kui siin foorumis terve igaviku esitatud alaväärsuskompleksid millegi produktiivse vastu suudaksid vahetada ja ka enda üle naerma õpiksid;)
Palgataseme jutt on kontekstist välja rebitud, sest asi pole mitte protsentides (astmeline maksustamine on tavapraktika). Asi on selles, kui palju inimesed oma riiki usaldavad. Soomlane usaldab, ta maksab hea meelega palju makse (aga mitte kõige eest, et mitte anda riigile vale tagasisidet!) ja Soomes on võimalik teha sellist “suomalainen voittaa aina” tüüpi kampaaniaid. Paljudes riikides see poleks mõeldavgi (naerukoht). Pole võimalik ka Eestis, mida juhib ~10% toetusega seltskond. See on probleemi juurpõhjus, mille kõrvaldamise järel kaovad ka need näilised tagajärjed, millest on lihtne arvamuslugusid kirjutada. Iga ajalugu õppinud inimene samas teab, et kõik suured ja positiivsed muutused ühiskondades viimase paarisaja aasta jooksul on toimunud suure pauguga. Mitte lihtsalt valimiste järel saabunud võimuvahetusega. Ajalugu kordub. Et, mitte öelda, kokutab.
Killustatusest – pole parim sõna selleks, aga USAs on erinevad osariigid omade seadustega (ÜHENDRIIGID), nemad suudavad võtta arvesse põhja- ja lõunaosariikide eripärasid. Hiinlased teevad seda sama diktatuuri abil. Isegi NSVL ajal suudeti sellega arvestada, kus on külmem, kus on viljakamad mullad jne. EU muutub just selle kaudu zooroopaks, et meile on jäänud õigus otsustada veel vaid selle üle, kas lubame naastrehve või mitte, aga külmas tubade kütmist ja kuumas tubade jahutamist karistatakse samal viisil. Võidavad need, kes jäävad nende kahe äärmuse vahele, aga miks üldse karistatakse kütmise eest, samal ajal kui teises regioonis saavad inimesed selle raha lihtsalt maha juua (st selle eest puhkamas käia, vähem tööd teha ja rohkem lapsi üles kasvatada!), on täielik müstika. Ei saa ju panna pahaks, kui inimesed sellisesse müstikasse ei usu... eriti veel need, kellelt see raha ära võetakse. Lahendus pole mitte killustatus, vaid tervemõistuslik lähenemine regioonide eripäradele ja ilma selleta ei teki ka usaldust masside poolt. Tekivad lihtsalt järgmised “brexitid”.
Teine näide on veelgi kurvem, meie oma majandusest. Soovitan lugeda sealt alt läbi ka 4-5 olulisemat seotud artiklit. https://www.err.ee/1609939469/keldo-sonul-soovib-riik-e-piim
a-paide-tehase-jatkamist
Kus see riik siis enne oli? Muidugi retooriline küsimus, aga vägagi õigustatud, sest kui teistes riikides doteeritakse, ei saa ka meie ilma selle “sotsialismita” hakkama, sest muidu pole me riigina selles “sotsialistlikus ühenduses” enam (ammu juba!) konkurentsivõimelised. Ja kust võetakse see raha, millega toetada ettevõtlust, mida kapitalistliku lähenemise järgi ei peaks üldse toetatama? Toidujulgeoluku tähtsust ei saa kah kuidagi alahinnata. Me ei suuda väikese rahvusriigina kustutada lõpmatult võõraste poolt tekitatud (majanduslikke) tulekahjusid ja ainus lahendus on jõuda nende ennetamiseni. Lihtsalt kontrollküsimusena, et millisel hetkel selle konkreetse näite puhul rong kraavi sõitis? Selleks pole meilt isegi mandaati küsitud.
Kahe halva valiku vahel valides saame omale ühe halva valiku. Praegune EU on kindlasti halb valik. Milline oleks hea valik? Milline lihtsalt vähemhalb, mis arvestaks siiski regionaalsete eripäradega nii, nagu see toimib teistes konkureerivates liitudes? Visegrad? Baltikum eraldi? Skandinaavia/põhjamaad? Üha enam EU kodanikke unistab üleüldse juba kalifaadist;)
Paralleelsed EU-ga mitteseotud (ja praegugi EU piiride ülesed) lepingud jäävad ju samal ajal kõik kehtima, näiteks NATO, Schengen jne. Me ei räägi ju tänasest EU-st, vaid enda ja EU tulevikust. Milline on EU 10 või 20 aasta pärast? See on nagu halb abielu, et kui kõik võimalused parandamiseks on järgi proovitud ning teise poole eesmärk selle liidu kooshoidmiseks on vaid omakasu ja lähisuhtevägivalla tasakaalus hoidmine, tuleb ühel hetkel ajada kas selg sirgeks või leppida oma saatusega. Need mõlemad on siiski valikud, mis tuleks teha ise, mitte lasta teha kellelgi teisel enda eest.
##Iga neljanda avaliku teenistuja võib julgelt lahti lasta ja üldkulusid kuskil 60 % kokku tõmmata. Elanike jaoks midagi halvemaks ei lähe kuid maksukoormus väheneb oluliselt.##
Muidugi võib, aga miks peaks pumba juures olev pumbamees seda tegema?
Sellest edukas olemisest saavad koolis käinud inimesed siiski natuke teisiti aru. Edukas ollakse mitte korralikku palka saades vaid korralikku palka makstes. See peaks olema ülim eesmärk, mitte mingid korterid (või autod või helikopterid). Need ei pea isegi teiste jaoks kallid välja paistma selleks, et pakuks endale rahuldust ja et iga päev oleks sõites suu kõrvuni. https://www.facebook.com/reel/784312868019531
Meemipiltidest üks peaks olema siit ka varem läbi käinud. Ja edu ka raivoheinastujatele, teie kadestajate nish ei saa olema suur, aga selle eest hästi äratuntav:))
See on muidugi kurb, et peame valima selle vahel, kas liberaalpoliitikute avantüüride tõttu hammasrataste vahele jäänud inimeste abistamise korral (nagu paljudes kapitalistlikes riikides kombeks) saada sõimatud sotsialistiks või toetada ühepartei võimu, mis tegeleb miljonitesse ulatuva maksurahapesuga oma poiste jätkusuutmatute projektide kasumlikuks muutmisel (vt juhtoravate seoseid nende ventilaatoriteid omavate lüpsilehmadega). Ausa inimese jaoks peaks olema võltsargumentide abil sõimatud saada siiski kergemini talutav korrumpeerunud poliitikute toetamisest, nii et aitäh väärtuspõhiselt masside nügimise katse eest, ka väike panus enne valimisi täidab oma eesmärki ning väärib tunnustamist;)
See "elektrit saab tasuta" kumab ka siit läbi, sest raha tõstmine rahakoti ühest sahtlist teise ei muuda rahakotis oleva raha hulka. Kui mulle jääb Rimi Tallinnas käies tee äärde, siis ma ei sõida 1e odavama kilohinnaga lõhe pärast kusagilt veel Maxima poodi otsima, sest sellele kulutatud enda aeg maksab rohkem kui 1e/kg ja Maxima lõhe poleks siis enam odavam Rimi lõhest. Poes ei käida ainult lõhe pärast ja ostukorvi tervikut vaadates võib ka 20e/kg lõhe olla (eriti Soomest tulles;) veelgi odavam.
See kõik on mitteoluline teadmine, sest ka odavamad kalad kõlbavad süüa ja kui kala on kallis, siis "sööme vahelduseks torti". Artikli juhtmõte oli siiski teises kohas (ja artikkel pigem sisuturundus:).
##Jaekaubanduses on tekkinud olukord, kus mitte kaubamärk ega ka tegelik eelistus ei ole peamine tegur, mille järgi oste tehakse##
See ongi esimese ja teise Eesti erinevus. Ei saa ka üks hakkama ilma teiseta, vaata kumbapidi tahad.
SoMes jagatakse ühte UU artiklit, kus Rain Epler ütleb otse välja valusa tõe, mis väärib tsiteerimist olenemata sellest, kuidas tema väljaütlemisse suhtuda. Linki ei jaga, ei vääri:) See on lihtsalt lähtekoht, mida oleks vaja endale tunnistada. Alles seejärel saab hakata otsima lahendusi ja selleks pole kindlasti just need "kvaliteetsed energiaalikad" (irw), vaid võimalikult lai valik erinevaid võimalusi, et saaks neist igaüht kasutada võimalikult optimaalselt. Muidu juhtub nagu meil siin mikrotasandil autodega, et loobutakse nendest, mis olid (enamuse ajast) mõistlikud ja jäetakse poolsurnuksmakasustamise järel alles need, millest pole üldse mitte mingitel tingimustel võimalik loobuda. Siit käis juba varem läbi link, milliste rehade otsa millised EU riigid on edukalt astuda osanud;)
##Peaminister raius siin mitu korda, et fossiilkütused on kallid. Täielik vale! Kui maailmas ringi vaadata, siis näeme, et naftat on külluses, gaasi on külluses, kivisütt on külluses. Need riigid, kes neid kvaliteetseid energiaallikaid kasutavad ja ise maksude, tasude ja regulatiivse keerukuse kaudu nende kasutamist kalliks ei muuda, on edukad. Nad istuvad täna nende laudade ümber, kus peetakse olulisi läbirääkimisi selle üle, kuidas maailmas elu edasi käib. Euroopa kahjuks ei istu nende laudade taga.
/.../
OPEC on sisuliselt surnud peale seda, kui Ameerika on tõusnud suurimaks nii nafta- kui ka gaasitootjaks. See kartell ei saa enam hindasid jõuliselt reguleerida. Kuna ameeriklased saavad aru sellest, millest võiks aru saada ka väikeriigi peaminister, nagu Eesti peaminister, et tänapäevase eduka ühiskonna pidamises baas on kvaliteetne, külluslik ja soodne energia.##
##Miks teha omale peavalu, nagu SUUR elamine, mis rahapuuduses sooja ei pea ja ruumi on 5 korda rohkem kui vaja oleks meie kliimas?##
Kust Sa võtad eelduse, et ruumi on 5x rohkem, kui vaja oleks, ja et see on just praegu tehtud?
Kas nendel, kes koolis käivad ja ise veel raha ei teeni, ei olegi vajadusi?
Kui kõik lapsed lähevad kutse/ülikoolidesse, siis müüme aastasadu pere käes olnud talukohad maha (ja ostame hiljem tagasi)?
Võtame maal pärapõrgus laste tubadesse võõrad üürilised?
Enne seda peaks elama suur pere koos koduloomadega ühes toas?
Kui pole rohkem vaja, köetaksegi ainult poolt maja (vajalikke tubasid), aga päris miinuskraadidesse ei saa kah maja lasta, muidu pole järeltulijatele enam midagi jätta...
##Kuna riik on suutnud antud juhul maksumaksja raha meeletult säästa, tekib ikkagi küsimus kompensatsiooni võimalustest kohalikele omavalitsustele või tegelikult kohalikele omavalitsustele senisest suuremate õiguste andmise üle, sest riik ei jaksa selle perifeeriaga jännata ega sinna raha kulutada. Olemas on ju linnad, kus kõik normaalsed inimesed võiksid üheskoos rõõmsalt elada!
Siiski, nii palju võiks veel selles küsimuses riigiga asja olla, et kanname illegaalsed jääteed Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse ja siis muutuvad need illegaalsed praktikad riikliku tähtsusega asjaks kultuuripärandi hoidmise seisukohalt vaadates.##
Ei väsi aga korrutamast, et seadus käsib jääteel turvavööd lahti hoida (kes seda moodsate autode hoiatuste pinisemist küll kuulata suudab), aga kohalikud ja eriti põhjamaade inimesed, kes liiklevad jääteedel ööpäevaringselt ja kelle jaoks see on talvisel ajal "argipäev", sõidavad alati seal rihmad peal. Täistuisanud jääprakku sõitmine ei uputa kohe autot ära, aga ilma rihmata oleks see nagu vastu seina sõitmine ja peale sellist pauku poleks ilma rihmata enam inimest, kes autost välja suudaks ronida. Ka kõige mustema stsenaariumi korral on alati aega rihma avamiseks, aga seda kõike eeldusel, et inimene teadvustab omale probleemi ega satu paanikasse.
PS: pole kunagi mõelnud selle peale, kui kauaks jäävad vette sattudes pinnale hulpima näiteks ülirasked särtsuautod või tänased parketimaasturid. Peab selle peale üldse mõtlema?
Piiciibii kommentaari peale meenub ammune tsitaat inimeselt, kellel on ka päriselt õigus selliseid diagnoose panna;) Sel ajal lubati veel ausalt oma mõtteid välja öelda (sest sõna OLI peaaegu vaba) ega alustatud iga valitsusekriitika pärast veel inimeste tühistamiskampaaniatega.
##Kuskilt leheservast jäi silma selline lause, et kuna 15a tagasi ei tehtud õigeid otsuseid, olemegi täna sellises seisus.##
Need seal leheservas on paraku praeguste valitsejate jutupunktid, mida ka sotsiaalmeedias jõuliselt levitatakse, et süüdi on alati keegi teine. Mitte, et see vähendaks nende süüd, kes 15a tagasi suurprojektidega algustki ei teinud (suunasid Saaremaa silla asemel raha uutesse praamidesse, 4-realiste asemel peagi ümberehitatavatesse 3-realistesse jpms). Samal ajal tasuks meenutada ka neid 15a taguseid majade renoveerimise soovitusi, millega ahvatleti inimesi võtma pikki pangalaenusid ja millest vaid osa olid päriselt mõistlikud. Ühine nimetaja on see, et need, kes otsused tegemata jätsid või kahtlaseid otsuseid tegid, ei vastuta millegi eest ja said vahepeal rikkaks... kõigi teiste arvelt. Kõigil ülejäänuil on võimalus saada rikkaks vaid tööd tehes või seadusi rikkudes;)
Seekord mitte juhiabi (miks juhiabid ei töötanud?), vaid üks ebameeldivamaid disainivääratusi moodsatel autodel, mis mulle endale absoluutselt ei meeldi, on need hiigelsuured ja -kõrged keskkonsoolid. St kuna ei meeldi, olen valinud paljud oma autod just sellest lähtudes, et kuna esiveoline auto ei vaja kardaanitunnelit, siis paljud tootjad teevadki autosid niiöelda läbijoostavana. Nii umbes 5-10x igal aastal vahetame peres juhti nii, et juht astub autost välja ja jalutab oma teed ning teine ronib autost väljumata juhikohale ning sõidab edasi. Mitte, et selleta elada ei saaks, aga auto avar siseruum on puhas mugavus ja kuni on valikuid, valin võimalusel nii. Videos põles üks inimene autosse just sellepärast, et sellest hiigelkonsoolist ei olnud võimalik üle ronida. Võibolla ka ehmatuse või vastu pead saadud koputuse pärast, aga pilti vaadates peaks olema selge, et sellest üle autost väljaronimine avanenud turvapatjade vahelt oleks väljakutse enamikule inimestele.
Elektri hinna üle vigin on saanud rahvuslikuks spordiks. Igaühe enda vaba valik on, millise elektripaketi ta valib. Mul endal on fix pakett ja hinnad jäävad 50-60€ vahele. Üürnikul on aga roheline börsipakett ja tema arved on tunduvalt väiksemad. Kuidas ta seda saavutab, ma ausõna ei tea, aga kurb on see, et ajakirjanduses saavad sõna, klikke ja tähelepanu ainult suurte, aga mitte väikeste arvete omanukud.
###Juriidilise isiku staatuse võiksid esialgu saada konkreetsed esindusobjektid – üks jõgi, üks järv, üks soo, üks rand ja üks nõmm. "Kui me suudaksime formuleerida juriidiliselt korrektselt, millised on need loodusobjektide põhilised õigused, kaoks ära tohutu hulk vaidlusi ja pilt läheks palju selgemaks," selgitas ta.
/.../
Looduskaitse üheks suuremaks takistuseks on nn nihutatud reaalsuse sündroom (shifting baseline syndrome). Sellega kirjeldatakse olukorda, kus iga uus põlvkond peab oma lapsepõlve keskkonnaseisundit normaalsuseks, tajumata, et see on varasemaga võrreldes juba oluliselt halvenenud. Kui mina olin pisikene 60ndatel aastatel, läksime Õhne jõkke kala püüdma. Me ei võtnud plastpudeliga vett kaasa, kui meil oli janu, jõime üle paadiserva. Täna ma ei läheks igasse veekogusse vett jooma.
/.../
Liiga palju räägitakse süsiniku sidumisest ja liiga vähe varust. Sood ja turbamaad moodustavad kolm protsenti maismaa ökosüsteemidest, kuid nad on talletanud 30 protsenti süsinikust.###
Poleks pidanud seda pilti üldse jagamise vääriliseks, kui oravad seda ise aktiivselt ei teeks ja sinna juurde üha uusi muinasjutte välja ei mõtleks. Maksuküürurahast läheb sisetarbimisse vaid väike osa. Koore korjavad ikka pangad ja rikkad. Piltlikult öeldes joovad selle raha soojal maal lihtsalt maha ja saavad nüüd seal sagedamini käia. Ju see oli siis Eesti helgema tuleviku jaoks vajalik... https://www.err.ee/1609929644/maksukuuru-kaotamisest-katte-j
aavast-rahast-pool-laheb-tarbimisse
Kõrgetele energiahindadele on osaliselt õnneks lahendus olemas, aga "lahendust lahendadakse" ikkagi nii, et venitatakse võimalikult kaua ja nii saadakse inimeste käest rohkem raha enne veel kätte. Sellepärast on populistide keerutatav tolm kõigi uute maksutõusude ja maksude ümber kah parasjagu eksitav, kui riik kasutab otsuste tegemise ja tegemata jätmise läbi kõiki võimalusi raha kogumiseks hoopis muul viisil, mis pole otsene uus maks. Näiteks ainuüksi jaanuari eest saadud elektriarve+ülekandetasu mõjutab mu pere aastast eelarvet rohkem kui kõik maksutõusud kokku ja seda ei leevendaks ka isiklikud päikesepaneelid või tuulik (st leevendaks, kui oleks tasuta käes, aga ei ole ju tasuta, koos liitumistasuga ulatuks tasuvusaeg üle 100 aasta!). Ka see Ponzi skeem on tänaseks kokku kukkunud, et suvel (üliodavalt või miinushinnaga!) võrku müüdud elekter leevendab talviseid suuremaid kulusid. Kui nüüd selle pildi järgi "mitteolulisel pealinnatagusel ääremaal" õpib üks lastest Tallinnas ja teine Tartus ning tuleb maksta perel järsku sissetulekutest suuremaid arveid (sh laste elamise üüriks ülikoolis, mida riik enam ei toeta), ei jäägi paljudele teisi valikuid kui väikelaenud.
Selline riiklik rahapesu maksudeks mittenimetatavate maksudega määrab paraku terve rahva saatuse ja mingi abstraktne sünnitoetuse, lasteaiatoetuse vms kavandamine ei tõsta sel juhul ka iivet, kui puudub stabiilsus ning kindlustunne, et "riik" mingil uuel viisil jälle uute maksumaksjate kasvatajatel jalgu alt ära ei ürita lüüa. Inetu on kõik just sellepärast, et probleem on teada ja lahendused olemas, mida enda käpardliku majanduspoliitika varjamiseks ei rakendata (enne, kui viimasel hetkel EL-i nõudmisel). https://lounaeestlane.ee/isamaa-energeetik-parast-jaanuari-e
lektrisokki-on-tarbijale-lahendus-olemas-aga-eestis-seisab-s
ee-sahtlis/
Seda on vist juba piisavalt tõestatud, et majanduslike probleemide põhjuseks pole mitte ühiskonna nõrgemaid kihte kägistav majanduspoliitika, vaid Ukraina sõda, mis puudutab Eestit palju rohkem kui naaberriike;)
##pööratakse tagasi välisvangide Eestisse paigutamine, mootorsõidukimaks ja registreerimistasu, netikasiinode maksualandus, vihakõneseadus, superandmebaas, kliimaseadus##
Nii, võrdlesin saunas samas ämbris vana ja uut termostaadi. Vana oli suletud 73kraadi juures, kui uuel oli vesi radikasse minevas lõdviku otsas. Peaks avanema alles 89kraadi juures.
## Karged ilmad on viinud elektri hinna viimaste aastate kõrgeimale tasemele. Tarbimine on haripunktis ja Eesti jaamad töötavad täistuuridel, et pakkuda elektrit nii meile kui ka defitsiidis vaevlevale Soomele. Just praegu vajaks Eesti hädasti uut ja odavat tootmisüksust, ent reaalsus on vastupidine: suurprojektid, mis pidid tooma turule soodsa tuuleenergia, on bürokraatiasse uppunud ja riigi võimaliku trahviotsuse ootel kokku kukkumas.
PS Maaks on esitanud hea intrigeeriva küsimuse.
Jah tean, et süsinikuraha teeb kalliks.
Tegelikult tahaksin hoopis teada, kas valmis tuumajaam annaks praegu odavat elektrit? Soomes on olukord pm. täpselt sama kui meil siin.
xxx
Sõitsin just kolme päeva jooksul 700 kilomeetrit elektrikaubikuga ja seda mitte niisama: külma oli -11... -16 ... - 23 kraadi ja 650 kilomeetrit sellest läbisõidust kogunes maanteel, kus ma hoidsin toa sooja, kuulasin muusikat ja sõitsin oma tavalises tempos. Seda, mis täpsemalt toimus saab lugeda veebruari lõpu Autolehest, aga kohe täna saan öelda, et Kia PV5 nimeline elektrikaubik näeb positiivselt jänt välja, tõmbab kõik "vanmani" emotsioonid käima ning on tõsiseltvõetav auto isegi nendes oludes, kuhu see mõeldud pole. Elektrikaubiku mõte on olla ikkagi viimase miili lahendus, mitte linnadevaheline transiit.
Mõned tõesed väited:
1) autos on koguaeg soe ja mõnus (aga sama oleks ka Webastoga sisepõletavas autos)
2) kui temperatuur langeb alla -15 kraadi, kulub väga märkimisväärne osa elektrist aku soojendamise peale. Linn-maantee pooleks külmalt alustatud 100 km sõidu elektrikulust pool on sõit ja pool on soojatoode.
3) diisliga on praeguse ilma ja elektrihinnaga (tunduvalt) odavam sõita ning viimase kolme päeva kiirlaadimine on reeglina olnud odavam kui kodune laadimine (aga suvel on olukord teine)
4) wallbox kodus on must be!
5) BEV (kaubikute) areng on jõudnud sinna, et isegi -23 kraadiga on võimalik sõita mugavustes tingimata Kuressaarest Tallinnasse 210 km ühe akutäiega.
6) Laadimistaristu on elektriautonduse Achilleuse kand. Mitte laadimiskiirus - sellele etteheited puuduvad vaid usaldus. Pole üldse tore arvestada kiirlaadimisega Risti Circle K-s ja avastada pühapäeva õhtul kl 21 -22 kraadises pakases kohale jõudes, et laadija ei toimi. Teine Risti laadija on kasutuses ja Turba olerexis tuleb kah laadimiskiirust jagada teise autoga. See on veits Ikaldus.
xxx
##Meie energiasüsteemis on vaja juhitavat võimsust ehk võimsust, mis on kättesaadav just siis, kui on külm, pime ja tuulevaikne.##
Pilt on lihtsalt illustreeriv irvhammaste huumor sel teemal, kuidas praegu igal pool SoMe gruppides kõik hõiskavad, mitu % tootlust nad puhastamisega juurde said, mis on rahaliselt isegi kõrgete elektrihindade juures väga madala tunnihinnaga paneelipuhastustöö, kui on eesmärgiks seda saavutust võrku müüa. Medali teine pool on siiski see, et kui seda teeksid praegu kõik hiigelpaneeliparkide omanikud kampaania korras terves riigis, oleks tänase päikeselise ilmaga sellel vast ka mingi mõju juba kõrgele elektrihinnale.
Lihtsalt huvitav FB postitus teedeinsenerilt (kandideeris Keskerakonna nimekirjas). Edasine on juba kopipaste, st mõeldud vaidlemiseks oma ala professionaaliga, mitte sõnumitoojaga.
Anname Tallinna Linnavolikogu liikmele head nõu kuidas maksumaksja raha mitte laristada.
Mis siis tegelikult tuleks esmalt teha?
No vaatame – kui me tahame Sõle ja Kopli tänava ristmikku korralikult ümber kujundada, siis peame ju esmalt aru saama, mis seal praegu toimub, eks? Kes seal liigub, kui palju, millal ja kuhu? Milliseid masinaid seal näeb? Kuidas me integreerime Maleva tänavat sellese ümberprojekteerimisse? Ja kuidas jalakäijad ja jalgratturid seal hakkama saavad kui me kahe T kujulise ristmiku asemel tekitame sinna hoopis midagi muud?
Ilma nende vastusteta – kuidas me saame üldse teada, mida projekteerida?
Aga kes siis otsustab, milline see ristmik välja peaks nägema?
See ongi see huvitav koht. Kui me praegu võtame otsuse korraldada ümberprojekteerimise hanget, siis keegi peab ju projekteerijale ütlema, mida me tahame, eks ole?
See kõik peaks ju olema kirjas lähteülesandes. Sest iga eduka lahenduse puhul on tagaplaanil tehtud eelnevalt suur planeerimise ja analüütiline töö. Aga kui korrektset lähteülesannet pole kui vastavaid uuringuid ei ole, siis kuidas me saame olla rahul tulemusega?
Ristiku tn (Standardi kõrval) vana rdt tammi peale jalakäijate silla ehitamine on piirkonna arengu mõistes põhjendatud aga kas lähteülesanne võimalike nõuetega on olemas?
Vana raudteesild oli ehitatud massiivsete betoontaladega. Pealisehtis oli üsna jäik ja tugev, et isegi kui mingi haagisega veoauto sinna vastu sõidab, siis kahjustused oleksid minimaalsed. Aga kui me tahame ehitada uut jalakäijate silda – kas olete nõus et paigaldame sellele ette samu gabariidi väravaid nagu Tondi viaduktil?
Järjekord on tähtis. Kas pole loogilisem nii: esmalt kogume infot, siis mõtleme läbi mida me soovime ja alles siis otsime kedagi, kes selle meile kavandab.
Selline võib olla tulemus (pilt) kui sul pole korrektset lähteülesannet.
Keerame siis täpsustusel vindi üle lõplikult. Ford T pedaalid olid tänapäevainimesele arusaamatu sodipodi. ,,Normaalsed" pedaalid pani esimesena autosse Cadillac.
