2021 aasta Vw Passat 2.0tdi 147kw mootori õlikulu on ca 6000km 0.7L.
Uurides välismaiseid foorumeid selgub, et kõikidel antud grupi masinatel Skoda, Seat, mis kasutavad sama mootorit on ühine sarnasus -õlikulu, mõnel rohkem, teisel vähem.
Samas olen omanud 2018a 2liitrist 140kw diislit millel õlikulu praktiliselt puudus.
Kuidas siinsed targad antud olukorda ja mootorite erinevust kommenteerivad?
¤¤¤Kärsale täpsustuseks, kui on küsimus, kus pool rohkem rahvast elab. Statistikaameti järgi elab linnades 815 tuh inimest, väikelinnades 122 tuh ja maalises asustuspiirkonnas 395.¤¤¤
Esiteks, see täpsustus pole mitte kärsale, vaid artiklile.
Teiseks, vaata artiklis üle sõnastus, see on põhjusega "ettevaatlik". Järgmine punkt selgitab;)
Kolmandaks, on olemas väikesed valed, suured valed ja statistika;) Lisan siia juurde Pärnu LINNA kaardi. Ei ole põhjust hakata lisama juurde teisi haldusreformi tagajärjel sündinud arusaamatuid soperdisi, point peaks olema niigi arusaadav. Ei hakka praegu üle arvutama, aga ChatGPT arvab, et kõik linnad kokku moodustavad ca 5% Eesti pindalast. Arvatavasti sisaldab see vastus juba ka "Suur-Pärnut" jms, sest ChatGPT (nagu ka Statistikaamet) vaevalt oma arvutusi Google Streetview põhjal teeb:) St vähemalt 95% Eesti territooriumist on "maakolgas", kus elatakse nagu maal ja kus inimeste väärtusmaailm, suhtumine looduslikku elukeskkonda jne on midagi muud kui asfaldikõrbetes viibida armastavatel inimestel. Sellega tasuks alati arvestada.
¤¤¤Ootan Garmini Instinct 2X Solari ja Fenix7X Solari hindade langemist¤¤¤
Kirjutasin seda novembris. Mu palveid võeti kuulda ja detsembris müüdi seda kella juba 429e eest ja siis oli vaja teha otsus, kas ikka tahan seda kella. Käisin proovisin käe peale ja jõudsin järeldusele, et peaaegu 100g kaaluvad kellad ei ole minu jaoks:))
Ühtlasi katsusin mõtestada ümber enda jaoks ka selle, kas mul on ikka vaja rääkida otse kella kaudu või on mugavam kasutada selleks mõnda rääkimiseks mõeldud ultrakerget handsfreed. Mõlemal teadagi omad eelised, aga tegin põhimõttelise otsuse, et see ei ole piisavalt oluline omadus. Mitte lihtsalt hinna ega valikuvõimaluste pärast, vaid see omadus vähendab nii palju aku kestvust ja eeldab seetõttu ka raskemat kella.
Nüüd kasutangi juba pikemalt tütre "äravisatud" Xiaomi Bip U kella (parandan varem sisse lipsanud vea, see kell ei ole Pro versioon), hea, väike, kerge ja suht vähevõimekas:) Lisan juurde ka pildi, kui hästi selle aku siiani kestab, mis on puutetundliku ekraaniga 3a vanuse kella kohta minu silmis nii ebareaalne, et kui keegi teine seda väidaks, siis vist ei usuks. Eelmise postituse Amazfit Neo ei ole puutetundlik ja välimuselt täiesti erinev (nagu klassikalised Casiod), kuigi sama äpp (Zepp) näitab selle välimust peaaegu samasugusena nagu Bip U.
Mille üle me siin nüüd omast arust vaidleme? Nagu tahtlik teema trollimine, päriselt kah? Ei näe seal müüdimurdjate videos tuulesuunajaid ega ka 3cm avatud KÕIKI aknaid... nende veoauto on nagunii muu maailm kui see, millega meie ringi sõidame või mida praegu poest osta saab.
#Tuulesuunajad ustel pole tehasevarustus#
Kui on uut autot komplekteerides esinduse hinnakirjas ja pandud auto külge enne võtmete (st puldi:) üleandmist, siis järelikult on tehasevarustus. Samasugune allhankijate valmistatud toodang nagu pihusti või peegel päikesesirmis.
#suvekuumaga 30 kraadi vs 50 kraadi. Minu taluvuspiir jookseb 22 juurest#
Keegi pole kusagil üritanud tõestadagi, et aknast saaks tulla sisse jahedam õhk kui õues on. Eelmisel suvel oli vaid üksikutel päevadel 30 kraadi. Sinu taluvuspiir on individuaalne, nagu meil kõigil. Enamus aastast jääb kaugelt alla selle taluvuspiiri, ka arvestatav osa suvest meie kliimas. Küll aga on irvakil akende/luugiga vahe selles, kas istud sellisel päeval parklas 80 või 30 kraadisesse autosse.
#tuulesuunajad ustel nüüd küll mingid aerodünaamikat parandavad detailid ei ole.#
Keegi kusagil väitnud et parandab? Kindlasti ei paranda. Kohati tundub, et inimesed poleks nagu tuulesuunajaid lähedalt näinudki. Käisin praegu öösel ja tegin pildid kahest uksele lähemal seisvast autost. Ukseklaas ise on suurem “jõnks” autol kui see tuulesuunaja. St tuulesuunaja ei suurenda purjepinda, selle eesmine serv on täielikult peegli/klaasi poolt tekitatava jõnksu taga varjus, eestpoolt on näha vaid tuulesuunaja ülemine serv. Esimesel pildil on enda paigaldatud vuffeltuulesuunaja, sama pildi teine ja kolmas osa on tehases paigaldatud uulesuunajast. Sisuline erinevus puudub. Pöörake tähelepanu just sellele, kuidas paikneb tuulesuunaja alumine serv aknatihendi ja ukse välispinna suhtes.
#3cm tuule suunajaga masinal alla akna laskmine ei tee salongis minu jaoks üldse erinevust#
Mitte kellelgi ei tee ühe akna alla laskmine mingit erinevust. Minul pole hetkel kehtiva elu jooksul veel olnud ühe avatava aknaga autot, kõigil olnud rohkem avatavaid aknaid. Peaaegu pooltel mu autodel on mitte 4 vaid 6 avatavat akent (sest sõidan paljuski mahtuniversaalidega). Keerasin päeval spetsiaalselt Sharalaxil süüte sisse, vajutasin nuppu ja lasin ühe tagaakna küljepeale lahti (teine pilt). Pragu on pikk, st võiks lasta ka vaevu irvakile ja tuul puhub juba läbi auto "tormi" tekitamata. Olnud elu jooksul mitu autot, millel ka tagauste aknad avanevad samal viisil küljepeale, mitte ukse sisse. Kodus garaazhides on mul veel mitu samal viisil küljele avanevate akendega tavalist sõiduautot (mitte mahtuniversaalid), kastikal samuti avanevad tagumised autost eemale.
#Paljalt nende paigaldamisega oled juba mingi % hävinud ilma akent avamata ja iga km-ga häving aina kasvab.#
Tehasepaigaldatuna hävisin viimati vist 50e, vufleid ostnud ca poole odavamalt. Romulast olen ostnud 4x uste komplekti vanale autole nt kümpsi eest. Kui nüüd kütusekulust rääkida, siis iga auto puhul kehtibki erinev arvutus, kui kaua tuleb AC-d sisselülimata sõita, et see “häving” tagasi teenida. Enda teada juba kirjutasin, et ma ei osta neid kõigile autodele mitte kütusesäästu vaid mugavuse pärast: et suvel oleks autosse istudes auto alati jahedam (enamvähem välistemperatuuril) ega läheks talvel uduseks-jäässe. Pole ammu enam suitsetaja, muidu oleks üks lisaboonus veel juures (Soomes uut VW-d ostes oligi sel ajal tehasevarustuse nimekirjas suitsetajapaketina).
#Sama tegelikult ka katuseluugiga. Esmalt hävid €€€ ostes, siis hävid iga km-ga juurde € seda lisamassi kaasa vedades#
Hea teada, et AC antakse igale autole, ka kasutatule, kaasa tasuta ja kaalub vähem kui katuseluuk, võtan edaspidi arvesse:) Tuulesuunajate kaal... nojah.
Lisan veel ühe pildi Chevyst (enda omast ei taibanud teha selliselt avatud akendaga pilti). Purjepind puudub, mõju kütusekulule ei mõõtnud, aga autos püsis pidevalt välistemperatuur ka küljeaknaid alla laskmata ilma igasuguste tuulesuunajateta. Samasuguse Chevy puhul tekitas näiteks kliimaseadme igapäevane kasutamine täiesti märgatava lisakulu. Seda veidram, et samal ajal mõne moodsa liitrise mootoriga (kuid targemalt juhitud) kliimaseadmega võib ka AC seeshoidmine jääda just kulu osas mõnedes tingimustes allapoole mõõtmisvea piiri, kuigi oleme ju harjunud, et kliima väljalülimisega kaasneva ebamugavuse arvelt peaks saama ökotada...
Olin algul optimistlik, sest lopergustel rehvidel on kombeks tavaliselt ise ümmarguseks kuluda ja koos sellega peaks kaduma ära või vähemalt vähenema sellise rehvidefektiga kaasnev (vaevu)tuntav vibratsioon. Tunnetuslikult pole midagi paremaks läinud, pigem vastupidi. Vahepeal on sõidetud üle 5tkm ja vaatan, et see protektor hakkab ühtlasemaks kulumise asemel hoopis lagunema. St sügisel tuleb osta uus rehvipaar.
¤¤¤Kogu esituse saab lühidalt võtta kokku vastandamisena, et keegi Riik tahab, aga Kohalikud ei taha, et nende elukeskkond ära solgitakse. Ja ikka ja jälle küsib keegi kaugelt, et aga mis on alternatiiv? Kõigepealt tekib küsimus, et kes on see Riik, kes tahab ja kes on need Kohalikud, kes ei taha? Selge see, et niisuguse vastanduva positsioneerimisega Kohalikud ei ole Riik. Kui Kohalikud ei ole Riik, siis neid ei pea kuulda võtma ja neist võib teerulliga üle sõita, eks ju? Aga miks Kohalikud ei ole Riik?
/.../
Ja mis on siis alternatiiv, küsib ikka ja jälle mõni tuulikute lembelaulik. Siin on hästi oluline, kus asudes seda alternatiivi küsitakse. Kohalike jaoks, kellele tuulikud selga tahetakse panna, alternatiivi ei olegi, nemad ei taha, et nende elukeskkond ära rikutakse. Aga küsija puhul on oluline, kus küsija asub. Kui kuskil suures linnas või Toompeal või mujal plaanitavatest tuuleparkidest hästi kaugel, nagu nad tavaliselt on, siis on alternatiiv väga lihtne – tuulepark tuleb panna talle hästi lähedale. See on väga hea alternatiiv.
/.../
Riigi ja tema äratinistatud ametnike poolt on kogu tuuleparkide ümber käiv vaidlus taandatud tehnilistele normidele. Et müriseb küll, aga müriseb normi piires. Tuulikuarendaja poolt makstud eksperdi öelduna. Vilksub oma tiibadega küll, aga teeb seda normi piires. Tuulikuarendaja poolt makstud eksperdi öelduna. Mis siis, et norm on veerand sajandit vana ja pärit aegadest, kui tuulikud olid lauaventilaatorite suurused. Infraheli võib ju olla, aga kuna normi mõõta ei saa, siis järelikult ei saa ka normi rikkumist olla. Elukeskkonda rikub ja linde tapab ja loomastiku elu mõjutab, aga kuna normi polegi, siis pole ka probleemi olemas.¤¤¤
Tsiteerin eraldi, sest see puudutab pigem seda, kui oluline on vaadata tervikpilti ka regionaalpoliitika juures.
¤¤¤Valdavalt on Kohalikest tuulikutele vastuseisjad hajaasustuse ja väikeste maaasulate elanikud. Üldnimetusega maainimesed, kes elavad maaelu. Kõik teavad, et maaelu on linnaelust paljuski erinev:
- pood on kaugel,
- lasteaiad ja koolid on kaugel,
- arst on kaugel,
- lõbuasutused on kaugel,
- kõrgkultuur on kaugel,
- teed on lagunemas ja perioodiliselt mülgaste moodi,
- bussiliiklus on haruharv või kuskil kaugel,
- suuremad kaubakeskused on väga kaugel,
- pead omama hulka erinevaid tööriistu ja tehnikat,
- vajad suuremat ja tihti ka mitut autot oma pere liikumisteks,
- oma elamise korrashoiu pead tagama ise ja selle eest maksma ise,
- maainimese poes Coopis on hinnad märksa kallimad kui linnapoes jne.
Ometi tahavad paljud inimesed elada maal hajaasustuses, hoolimata keerulisematest ja kallimatest oludest. Paljud eesti pered tahavad maal elada ja seal lapsi kasvatada.
Eestlastest üle poole elavad maal või maa-asulates ja väikelinnades. Miks küll?
Maal elamise sisuks on looduse rahu ja vaikus koos looduse häältega ning eraldatus linnasaginast ja tööstusmaastikest. Loodusrahu on kogu maal elamise mõte ja alustala. Võtame selle ära, mis järele jääb?/.../Eesti Vabariigi põhiseaduse preambuli järgi on riigi üheks eesmärgiks eesti rahva, keele ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade.¤¤¤
Pilt on mõeldud eelmise postituse juurde. Tänapäeval, kui fossiilautod liigutavad end meetri kaupa enamjaolt väikese aku abil ja nagunii igal peatumisel koheselt mootori seiskavad kohustusliku stat-stop-süsteemi tõttu, siis ummikus seisva auto suurim probleem pole nagunii enam saaste vaid ummik ise.
¤¤¤Statistika alumises otsas troonib Tesla Model 3, mille esmakordsel tehnoülevaatusel kukub läbi 14,2 protsenti autodest. Sama mudel on kehvade tulemustega esindatud ka 4–5-aastaste autode vanuseklassis¤¤¤
¤¤¤The final test draws inspiration from the famous Wile E. Coyote versus Road Runner cartoons—meep, meep! The wall stretches the entire width of the road and it blends in surprisingly well with the landscape surrounding it. It hopefully can’t fool a human driver, however, and it doesn’t fool the lidar-equipped Lexus, either. The prototype detects that it’s speeding toward a wall and stops without drama. The Model Y starts driving toward the wall, reaches 40 mph, engages Autopilot, and crashes right through the wall.¤¤¤
Kerisin video "õige koha peale" valmis. Keda teema rohkem huvitab, võib lugeda läbi kogu artikli, kerida video algusesse ja nautida seal teisigi tehtavaid teste (postituse juures olev pilt on teaser). https://youtu.be/IQJL3htsDyQ?t=914
¤¤¤Model Y keskmine hind langes järelturul eelmisel aastal 25 protsenti/.../Tesla üllatuskampaaniad tõid endaga kaasa märgatava hinnalanguse. Näiteks Model Y baasmudeli hinda langetati 44 600 dollari tasemele. Selline hinnapoliitika vihastas aga isegi Tesla ustavaid fänne. Paljud ostjad olid võtnud ju sõiduki ostuks laenu, kuid kui auto turuväärtus langes järsult, tekitas see neile rahalise kahju. Allahindlused käivitasid ahelreaktsiooni ka Teslade järelturu – odavnenud uued mudelid tõmbasid kaasa ka vanemate mudelite hinnalanguse. Sealjuures oli hinnalangus märgatav juba enne Elon Muski avalikku toetust Donald Trumpile/.../Üks kukkumise põhjusi seisneb ka selles, et Tesla taga olnud tehnoloogiad pole suutnud täita neile pandud suuri ootusi.¤¤¤
Google jälgib mind ja pakub ka mujal sarnaseid teemasid. Ehk siis inimesed mujalgi tunnevad huvi, mis üldse selliseid rehvijamasid põhjustab, mida varem nähtud pole. Üha rohkem läheb mõte sellele, et rehvide endi tehnoloogias on midagi muutunud, et nakkuksid paremini ja segu ise hapram. Sellelt mujalt foorumist rotitud pildilt on paremini näha, milline näeb välja irdunud pindmise osaga rehv ka minu autol.
Tervist!
Selline mure:
On kellegil antud autoga kogemusi? Sooviksin teada, kas sellel antud mudelil, mille endale soetasin on hands free võimalus? Telefoni ja mikrofoni sisselülitamise nupp on täiesti olemas, vasakul pool rooli, lülitikangi küljes .Mingi tädi saksa keeles hakkab seal rääkima, aga mina ei saa aru.. pole kusagilt netist ka konkreetset abi leidnud. Mismoodi selle tööle saaks?
Tänud abi eest!
Aga paljud on. See ongi demokraatia, et ühed on poolt ja teised on vastu. Kui enamus on maksufestivalide või venemaa võidu poolt, siis demokraatia võimaldabki neil vähemuse eetilistest väärtustest üle sõita.
Ma olen mh ka tapmise vastu ja valmis sõitma kogu elu nii palju väiksema kiirusega, mis on eluslooduse jaoks ohutu (tegelikult teengi seda võimalusel, st trassil poleks ohutu sõita "trassikiirusest" aeglasemalt, kuid mujal on). https://www.facebook.com/reel/689746543095679
¤¤¤kui see näeb välja nagu part, kõnnib nagu part ja prääksub nagu part jne¤¤¤
Nii ongi, sest praegu ei ole nii lihtne öelda "follow the money".
Üks suur segadus valitseb ka selles, et paljude inimeste jaoks on tegemist piltlikult öeldes vihtidega turukaaluga, mida on püütud hoida balansis nii, et Ukrainal oleks ikkagi väike ülekaal. Selle nimel töötavad igasuguste riikide kartellimeediad, trollivabrikud jne. Selline balansseerimine ühe raskuspunkti ümber tähendab paraku üha jätkuvat sõda. Siit ka Ukraina erinev lähenemine, sest neil pole vaja mitte ülekaalu vaid võiduplaani. Võiduplaani teine osa on venamaa kaotusplaan (kuidas panna riik kaotama nii, et see rohkem ei korduks). Ühte ei saa eksisteerida teiseta, aga teisest räägib ainult ohver ja kõige olulisemast ei räägita üldse. Nii ei saa lihtsalt sõda võita, kui teine pool ei kaota. Aga siin on veel mitu "aga":
1. USAl, Suurbritannial, Põhja-Iirimaal, venemaal, Hiinal ja Prantsusmaal on kohustus tagada Ukraina territoriaalne terviklikkus/puutumatus. Mitte ükski neist riikidest ei täida oma kohust. Suuremate loosungitega (st territoriaalse terviklikkuse tagamiseks ebapiisava sõjalise abiga) on just nemad vastutavad sõja jätkumise eest.
2. Trump teeb, mida ta on varem teinud ja mida lubas teha nüüdki - teeb pakkumise, millest ei saa keelduda. St saab, aga ta survestab, kuni saab oma tahtmise. Seda tasub pidada meeles kõigi tema "ostunimekirjas" olevate objektide puhul.
3. Zelenskil pole kunagi olnud seda valikut mis diktaatoritel, et tema otsustab (sisuliselt) kapituleerumise kasuks ja siis need mehed kaevikutes, kes on hoidnud seda rinnet selles kohas oma kaaslaste elu hinnaga nädalaid, kuid ja mõnes kohas aastaidki, lõpetavad kaitsmise ja lasevad ennast vastaspoolel maha lasta. Seda ei juhtu, sellised lepingud ei saagi kehtida, nende pealesurumine on propagandatrikk venemaa liitlaste poolt.
4. Eskaleerimisebluff on suudetud hästi maha müüa tervetele ühiskondadele, sest venemaa ise eskaleerib pidevalt. Näiteks junni sõjaväe kasutamine on lubatud, aga Nato kasutamine oleks kohe eskaleerimine. Igaüks oskaks ka ise tuua paarkümmend näidet siia kõrvale, kus eskaleerimisohuga vabandatakse eelkõige omaenda saamatust. Ka täna sõidab relvastust täis suur sanktsioonide all olev laev vene sõjalaeva saatel takistamatult Läänemeres, sest venemaa veab igalt poolt maailmast kokku relvastust sõja jätkamiseks. Nii see jätkubki.
5. Relvaabi on väga erinev. Kui ründerelvade puhul saab rääkida eskaleerimisest, siis kaitserelvastuse puhul on see jällegi suur bluff. USA otsusele peatada kaitserelvastuse tarned, milleks tal on kohustused (st Ukrainalt midagi vastu ootamata!!), on väga otsesed tagajärjed just tsiviilelanikkonnale. Ühtlasi hõivatakse sellega üha rohkem territooriume. Siin ei saa tekkida küsimust, et kes prääksub nagu part, näeb välja nagu part jne. See on teadlik ja tahtlik mäng ühte väravasse, osa venemaa võidustrateegiast.
6. Meenutame nüüd korraks Mart Helme poolt räägitud "plaan B-d".
Artikkel ei ole sellest, see kõlab nagu ennustus aastast 2008. https://www.delfi.ee/artikkel/19764153/mart-helme-kurjuse-im
peeriumi-suur-plaan
Õnnestus end kogemata sokutada tuugenitega seotud loomkatsetesse. Nimelt rentisime omale Rootsis maja mägedes, väga looduskaunis kohas. Googelmapsist oli küll näha, et sealt lähedalt on hoolega metsa raadatud, aga mingeid vihjeid tuugenipargile poleks taibanud otsidagi.. sest satelliidipildid olid varasemast ajast:))
Tuugeneid üle kümne, lähim oli vast veidi alla 10km kaugusel, aga nende olemasolu selgus alles neljandal seal viibitud päeval, sest saabusime öösel tuisuga (vaatasin sõites vaid teed enda ees) ja meie vahele jäi kõrge mägi, nii et ega need kusagilt välja paistnudki. Ühes suunas oli vaja sõita vähemalt kilomeeter, et siis õiges suunas vaadates esimese tuulikulaba otsad üle mäeharja paistma hakkaks, aga need olid nii hästi silma alt ära, et visuaalselt tõesti kedagi ei häirinud. Häda oli vaid selles, et öösiti ei saanud magada...
Ei mingit heli, tuntavat vibratsiooni või midagi muud sellist. Lihtsalt osa inimestest magada ei saanud või siis magasid väga kehvalt, ei puhanud välja. Mina nende hulgas. Pidasime seda kõik nn reisiärevuseks. Kuni ühel hetkel raamatut lugedes silmanurgast märkasin oma seljakoti tõmblukku liikuvat. Video on lühike, aga juba sealgi on näha, kuidas vahepeal muutub amplituud/sagedus väiksemaks, siis jälle suuremaks jne. Mõnikord pendeldas see niimoodi 5 minutit järjest, mõnikord 15 minutit, mõnikord ka pikemalt. https://imgur.com/a/fs-piC7E2f
Ei märganud midagi ka elavama kujutlusvõimega lapsed. Kuna umbes sama kaugel asusid ka 2 väikest hüdroelektrijaama (nendest olime teadlikud ja ühe tekitatud paisjärvel kalalgi käinud), tekkis järgmine päev huvi minna hüdroelektrijaamasid lausa näpuga katsuma, et kas need tõesti nii tugevalt vibreerivad, et isegi 10km eemal veel jne. Loomulikult ei vibreerinud seal midagi, vesi muidugi mühises-kohises nagu ikka. Teist teed kaudu tagasi ööbimiskohta sõites ei suutnud uskuda oma silmi, sest alles siis nägime esimest korda seda tuulikuparki...
Ei taha nüüd siia midagi juurde hakata fantaseerima, aga eks need erinevate infraheliallikate (sh erinevate tuugenite) tekitatav vibratsioon aegajalt resoneerus. Polnud seal ka nii pikalt enam, et seoseid tuule tugevuse, suuna vms-ga otsima hakata, sest meile oli see lihtsalt puhkusereis ja kasutasime päevi kalapüügiks, matkamiseks ning kaugemal suusakeskuses adrenaliini taga ajades. Nüüd lihtsalt ühe huvitava kogemuse võrra rikkam. Poleks silmanurgast seda lukuga seotud anomaaliat märganud või valgel ajal sinna teele, kust tuugenipargi serv näha, sattunud, ei teaks siiani neist tuugenitest midagi ja oskaks vaid nentida, et kodus oma voodis on alati parem uni:)
Teema järgmine. Politsei tegi trahvi kuna nende sõnul ei teinud enne ringteed peatust, isegi kui ühtegi autot antud ajal ringil ei olnud ja sain tavapäraselt läbi sõita. Väga veenvalt seletati, et pean enne ringi peatuma.
Kas pean natukene teadmisi värskendama?
Tegu siis 2012 a.isendiga 2.2disla 129kw.
Jahutusvedelik kaob kuhugi enneolematu kiirusega ca.200km sõitu ja 2L vett, lekkeid pole, õlid puhtad,survetestid tehtud ,kuhu edasi,kus võiks ära põleda ja lekkida??
Keegi oskab nôu anda,hommikul sôitma lähen siis nagu selline tunne,et ei saaks diislit peale mootor tõmbleb,aga soojalt pole midagi,hommikul tossab ka..Soojalt hoiab pööret üleval,panen vead ka,mina ütleks pihusti,kindel pole,auto golf 7 81 kw
Kui juba erinevateks pukseerimise teemadeks läks… 4 vedune va õhuvedu… Polnud kuhugi peale knaapide väga kinnitada ja õnneks pidasid need vastu… Teema oli selles, et metsead tegid songermaa ja sealtkaudu pääses õhk alt välja ja kukkus kõhupeale maha. Niipalju võimu polnud, et mullapeal istuvat keret edasi suruda….
