¤¤¤Üldse on kogu see teema väga nüansirohke. Infraheli ja muu heli mõjutab tuntavalt ka see, millised on ilmastikuolud, ehk kas helilained "painduvad" pärast tuulikute labadest möödumist ülespoole või allapoole. See sõltub maapinna ja õhtutemperatuurist. Lisaks sõltuvad infraheli poolt tekitatavad häired tuuliku rootori kiirusest, mis tähendab, et see pulseeruva iseloomuga infraheli ei põhjusta probleeme absoluutselt iga sageduse juures, vaid mingite kindlate sagedusvahemike juures.¤¤¤
Ma ei jaga nende seisukohti ega ettepanekuid, aga samas tuleb numbreid aktsepteerida. See majanduslik pool on tervikpildi juures samuti väga oluline. Ei näe ühtegi mõistlikku lahendust enne, kui jah/ei vastandumist isegi ei püüta muuta millised/tingimused dialoogiks. Mordori jaoks selliste strateegiliste sihtmärkide, mida on litne/odav hävitada ja ülikallis kaitsta, rajamine maksumaksjate rahaga doteerides on nagunii küsitav. https://www.facebook.com/parempoolsed/posts/pfbid02UY438ZhRB
JYMDg7QDjqBFMpbcpgndikh7hXWim5sU1H9apaktVhohZsdEwCssi3vl
_____
* Maatuuleparkide toodetav elekter on meretuuleparkidest kaks korda odavam
* Maatuuleparke on 2,5 korda soodsam rajada
* Nende ehitamine võtab vähemalt kolm korda vähem aega
* Neile makstav toetus oleks 3,25 korda väiksem
* Kokku vabaneks tuuleparke üksnes maale rajades näiteks Kaitseväe moonavaru täiendamiseks 2,36 miljardit eurot.
_____
EDIT: EKREt pole nagunii põhjust uskuda, sest nad juba tõestasid valitsusesse saades, et on valmis oma sõnu võimu nimel sööma (RB jms lubadused). Selle info valguses oleks huvitav näha, kas tänane Isamaa (ja Postimees;) on ausamad varasemast IRL-st või ajavad praegu kah puru silma rahvale nii, nagu tegid seda pahatahtlikult kõik liberastid enne valimisi. Õnneks või kahjuks saame tõenäoliselt teada. Ka seda, mis nende aladega täpselt saama hakkab, sest jah/ei on kah ainult pool rehkendusest, mis ei lahenda ühtegi probleemi. https://majandus.postimees.ee/8192198/linnamae-sai-enda-katt
e-suure-hulga-tuulepargialasid
Puupliit ei saasta, kui seda ei kasutata;) Sama kehtib ka kivisöeelektrijaamade kohta. Kaudselt ongi nii puupliidi kui ka kivisöejaamade (st kõigi JUHITAVATE võimsuste) kasutamine seotud väga tihedalt liiga kalli juhuenergiaga. Kelbaseministeerium paistab mulle üha enam vaid toiduahelaprojektina rahvale puru silma ajamiseks.
¤¤¤Evecon on oma investeeringud salvestusse teinud vastu turgu, ise kõiki riske võttes. „Viimased kaks aastat oleme öelnud riigi esindajatele, et hoidke raha kokku, ärge andke salvestusele toetust, sest seda pole vaja,“ räägib Kull. Tema sõnul ei ole riik ka varem garantiidest salvestusele juttu teinud, sest selleks puudub vajadus. Akutehnoloogia on juba mitu aastat konkurentsivõimeline. Tõestusena nimetab ta Eveconi ehitatavaid akuparke Kiisal ja Arukülas ning Enefiti akuparki Auveres. „Täna ehituses olevate salvestusprojektide investeeringu maht ulatub 200 miljoni euroni, seejuures ilma riigilt ühtegi senti või garantiid palumata,“ lausub Kull. Nüüd tahab riik Kulli ütlusel sundida kõiki turuosalisi toetust taotlema. Aga veelgi suuremaks probleemiks muutuks toetus, kui see ei arvestaks tehnoloogianeutraalsusega. „Meetme suunamine ainult vesisalvestusele oleks selgelt diskrimineeriv.“
Programmeerijana töötav inimene kirjutab:
¤¤¤Kahjuks tänases maailmas arvutiturvalisust ei ole olemas ja sama e-valimise koodi lugedes tekkis mitmeid mõtteid, kuidas suuremahuliselt võltsida e-valimisi, kui selleks peaks vajadus tekkima näiteks neil inimestel, kes hiljuti ilmsiks tulnud WhatsApp nimelise rakenduse tagauksega on piinanud mobiiliakusid aastaid miljarditel.¤¤¤
Ja poliitik kirjutab:
¤¤¤Seetõttu olgu veelkord ja otsesõnu üle korratud: mitte keegi ei peaks e-valimiste pärast muretsema. See on end tõestanud, tunnustatud ja turvaline hääletamisviis, mida pole kordagi argumenteeritult kahtluse alla seatud.¤¤¤
Vahetad kanalit ja programmerija-poliitik oleks nagu kohad vahetanud:)) Kumba usud siis, programmeerijate hoiatusi või poliitikute "oleme usaldusväärsed" juttu?:))
See illustreerib lihtsalt nii hästi, miks küsimus ei ole mitte e-valimiste enda usaldusväärsuses, vaid just selles, et selle grupi jaoks, kelle jaoks see teenus on loodud, ei suudeta ära põhjendada, miks me peaks uskuma rohkem poliitikuid (keda me muidu ei usalda). See on algusest peale samasugune palagan, nagu näitlejate-lauljate "pane õlg alla" loosungid ja siis poliitilist tellimust täitvad meedikud, kes ingoreerivad meditsiinikirjanduse andmebaasist avalikult kättesaadavaid peavoolust erinevaid teadusruuringute tulemusi. See ei käi nii, et te peate meid usaldama, sest meie oleme poliitikud (irw) ja teist targematena teame, mis teile hea on. Sellele ei järgne usaldamist ka siis, kui poliitikud oleks kõige ausamad inimesed üldse, sest iga teine päev saab lugeda uudiseid tiktokist, temust jms-st, et nende kodeeritud rakendusi, toodetud ruutereid jne ei tohi usaldada, sest selle taga on mitte nii usaldusväärsed hiinlased. Eestlastele on eestlased eesti keeles rohkem valetanud kui hiinlased (vist;).
Kuni selline poliitikute valetamiskultuur on osa meie igapäevast ega näita isegi kadumise märke (kaugel sellest!), on see kõik tavainimese jaoks samasugune arusaamatu "arvutivärk" nagu tiktok ja see peakski olema lähtekoht e-hääletamise lubatavusel: kui usaldus teenitakse ausalt välja VÕI suudetakse süsteem teha kõigile arusaadavalt läbipaistvaks (eeldab PS muutmist!), jääb ka skeptikuid alles vaid murdosa ühiskonnast. Kui kumbki lahendus pole e-valimiste korraldamisel jõukohane, siis nii ei saa. See pall ei ole valijate kätes, ei ole otseselt isegi IT-inimeste kätes. Vaja on poliitilist tahet emmas-kummas suunas liikumiseks, aga seda kah ei ole... Nüüd on "miks" küsimus juba vägagi õigustatud... Poliitilise tahte puudumisest see e-valimiste teema siin tegelikult jälle kerima hakkaski.
¤¤¤Liiklusmüra tõttu on Kesklinnas keeldutud ehitusloa andmisest, väikelapsed ei saa õues koduakna all magada ning linlasi häirib ka tuppa kostuv mootorrataste ja autode kiirendamine.
/.../
Tallinna põhiprobleem on suur liiklussagedus magistraaltänavatel¤¤¤
No tõesti tule Ansip appi! Selleks ju MAGISTRAALE tehaksegi, et suunata suurem osa liiklusest sinna, sest ühes kohas (nt kanalis, seinte vahel jne) on müraprobleeme lihtsam/odavam lahendada.
Alustama peaks ikkagi sellest, et keegi ei tee linnas lõbusõitusid ja esmalt oleks vaja vähendada põhjuseid selliste autosõitude tegemiseks (sihtpunktid loogilistesse kohtadesse ja alternatiivina hea ühistransport, heaks näiteks pakun passipildi tegemise, liikumispuudega inimeste ligipääsu arstide juurde jne). Selle mootorrataste ja "rallisõitjatega" võitlemise võiks kah kohe nimetada tuuleveskitega võitlemiseks, sest lammaste jaoks sobivate siltidega sildistamise asemel tuleks pöörata tähelepanu neile, kes päriselt korda rikuvad. Raske mõista, miks seda siiani pole tehtud või miks just nüüd ärgati? Õigus jah, KOV valimised tulevad, kodanikest hoolimise imiteerimise kampaania...
¤¤¤Suurim väljakutse on aga eristada vajalikke regulatsioone ebavajalikest. Selle välja selgitamiseks on abiks kaks lihtsat kontrollküsimust. Esiteks, kas regulatsiooni kasud ületavad kahjusid? Ja teiseks, kas just riik peab konkreetset valdkonda või tegevust reguleerima?
/.../
Tööinspektsiooni esindaja külaskäigu järel valmisid soovitused panna kööki sildid sõnumitega „Terav nuga võib lõikamisel vigastada“ ning „Ärge jooge kohvimasina puhastusvedelikku“. Kas inimestel on ka kodus sellised sildid või eeldatakse, et tööle minnes inimeste vaimne võimekus kukub 90%?
/.../
Eestis on üle 30 sellise laenuandja, kelle bilansi kogumaht on paarsada miljonit eurot. Seega jälgib paarisaja miljoni euro korrektset kasutamist 30 siseaudiitorit. Samal ajal jagavad riigi mitmed ametkonnad miljardeid ja omavad kokku vaid paari siseaudiitorit. Kus on siin loogika?
/.../
Esmapilgul lihtsaim lahendus ehk riigiametnike vähendamine ei ole siin aga tegelikult kuigi tark lahendus. Eriti olukorras, kus ebamõistlikud reeglid ja piirangud ise jäävad paika. Nii saame tulemuseks veelgi aeglasema bürokraatiamasina, sest samu piiranguid peavad jõustama vähemad inimesed.
/.../
Prantsusmaal on hinnatud, et liigne bürokraatia läheb maksma 4% SKP-st – pea kaks korda rohkem kui on riigi kaitsekulud. The Economist mainis viidatud artiklis Eestit kui positiivset eeskuju, kus pea kõik valitsuse teenused on muudetud digitaalseks, hoides sellega kokku 2% SKP-st. Samas ei peaks see olema ettekääne, nagu meie ei saaks bürokraatia vähendamisel tempot tõsta. Peaksime alustama just kõige ilmsematest ja ebaloogilisematest regulatsioonidest – need on ammu teada, nüüd on aeg need ka kõrvaldada.¤¤¤
Ei ürita mitte oponeerida sellele väitele, vaid katsun vastata nii, nagu oleks meil kõigil põhjust oodata ausaid ja avatud vastuseid ka palju kuulsamatelt arstivande andnud esinejatelt avalikus ruumis. Pole põhjustki uskuda, et tsiteeritud väide ise vale oleks. Lihtsalt teadmatusest on lihtne segada olulised faktid kokku mingiks rosoljeks, mille tulemusena tekibki selline “DIN 45680-standardile” vastav tulemus, mis pole vale, aga pole ka absoluutselt relevantne elusloodusest rääkides.
¤¤¤Tiivikute pöörlemist üritatakse hoida soovitud vahemikus, aga see siiski kõigub, sõltuvalt tuulest ja võrgu koormusest. Isegi minusugune mittemusikaalne maakas tajub mõne tunni jooksul muutusi. Mis mind kuidagimoodi ei häiri.¤¤¤
Video esimese 20sek jooksul öeldakse juba ära peamised looduslikud infraheli allikad. Need on seotud enamjaolt katastroofidega, aga igal juhul ohu tunnetamisega. Mul endal on õnnestunud sattuda kolmel erineval kontinendil maavärina epitsentri lähedusse ööbima. Kõige huvitavam kogemus neist oli paar nädalat järjest telkides magades, kus maa alt kostus sisuliselt koputamine öö läbi lähemal või kaugemal. Maapinnal kõndides ei taju üldse (midagi ju tuntavalt ei värise), hotellis (kõrghoones) on see summutatud nii hästi, et ei pane tähele, kui kuulata ei taipa, aga ega mujal, kui telgis, täiskasvanud inimesed naljalt kõrva vastu maad ka ei pane:). Vältimatut ohtu kui sellist ei olnud ühelgi korral/kohas, täiskasvanud magasid rahutult, lapsed ei pannud öösel tähelegi ega ärganud ülesse selle maa-aluse “kolistamise” peale. Kõigis neis kohtades olid geograafilises mõistes suhteliselt lähedal aktiivsed vulkaanid ja üks neist meie ööbimiskohtadest hävis vulkaanipurske tagajärjel (alles) loetud kuud hiljem, st seda asulat enam ei ole olemas.
Tuli pikk sissejuhatus, aga näited puudutasid kuuldavat heli, millele lisandus infraheli. See ehk piltlikustab ühte evolutsiooni käigus väljakujunenud ja ellujäämise seisukohalt kriitilist mehhanismi ohu tajumisel, mida on näha hästi kõigi loomade-lindude puhul. Inimeste puhul tajuvad infraheli OHUNA vähesed inimesed, erinevate uuringute järgi ca kümnendik kuni kolmandik inimestest. Sama hästi võiks öelda, et kapsas ei aja peeretama, sest paljusid inimesi ei ajagi ja ka mina võin kõike toorest omale suht piiramatult näost sisse ajada. Sellepärast ei kavatsegi vaidlustada fakti, kus keegi väidab, et tema südametegevus ja hingamine ei kiirenenud ning stresshormoonide tase selle peale lakke ei hüpanud. Ei hüpanud ka minul, aga aegajalt püüdsime magada ka mujal kui telgis, sest nädalaid välja puhkamata on kah keeruline elada. Ka see üleväsimus/pinge ei tekkinud ju ühe ega kahe ööga...
Tagasi infraheli juurde. See on heli, mida me ei kuule, aga mida tajume paratamatult. Füsioloogiliselt reageerivadki erinevad inimesed erinevalt. Teadusuuringute metoodika ei tõestanud mitte 10% vs 30% vahemikku jäävaid muutusi, vaid konkreetse metoodika järgi usaldusväärselt mõõdetavaid tulemusi, mis sisaldavad peale bioloogilise varieeruvuse ka mõõtmismetoodika puudujääke, varieeruvust katsealuste enda vanuse, soo, isiksusetüüpide, ovulatsioonitsükli faasi ja krt teab veel mille OLULISE osas (sest muidu oleks avaldatud need detailselt ja erineval viisil grupeeritult). Nagu juba mainitud, siis kunagi ei uurita “kõike”, sest uurismismetoodikaid valides kaasneks “kõike uurides” (st üldistades) see üldistamisega kaasnev hälve muidu juba enne uuringu alustamist. St neid numbreid tuleks lugeda mitte 10-30 vaid “vähemalt” 10-30%. Tõde on tõenäoliselt seal kusagil lähedal.
Infraheli ise on füüsikaliselt ikkagi heli, mis allub kõigile helisid puudutavatele füüsikaseadustele. Sellepärast illustreerin kuuldava heli näitel. Ühest kõlarist võib lasta ühe sagedusega kindlat tooni, võib lasta muhedat kantrimuusikat ja võib lasta ka deathmetalit. Ühte häirib üks, teist teine ja see oleneb ka heli valjususest, mida me kuuleme, kuid infraheli puhul ajus registreeritakse, aga me ei kuule (kuigi mööbel majas liigub). St lehesahina valjususega deathmetal ei häiri kedagi, aga nüüd infraheli puhul häiriks isegi “unelaulud”, kui see paneb kopsu limaskestad võbelema (kontserdil pole sugugi raske leida kohta, kus seda igaüks enda peal katsetada saab olenemata muusikalistest eelistustest). St ka “valju” infraheli puhul ei pruugi üldse midagi ka kuulda olla!
Järgmiseks siis kus või kui kaugel? Kõlari puhul ei teki seda küsimustki. Videos seletatakse ära tuugeni infraheli tekitamise peamine põhjus. Hästi levivad nii madalad sagedused nagunii, aga millises suunas levib kaugemale? ;) Looduses pole tõesti otseselt kõlarit, aga efekt on sama, kuid siin lisandub ka tuule suund, õhuniiskus jpm, mida kontserdil pole. Lisaks on tuugeneid alati mitu, need asuvad meist erineval kaugusel ja ka nende tekitatavad infra-(ja ka kuuldavad) helid võivad resoneerudes üksteist ka võimendada. Seal videoski toodi välja lihtne fakt, et madalad ja väikese võimsusega tuugenid ei tekitanud probleeme ja inimestel oli sellepärast raske uskuda, et probleemide põhjuseks on tuugenite vahetamine aastakümneid eksisteerinud tuulepargis võimsamate vastu. Kui tuua parelleeli kuuldava heliga, siis sisuliselt paneme me nüüd mängima ühest kõlarist vaikse asemel “kõrvulukustavalt” (st riideid-limaskestasid) värisema paneva deathmetali, teisest eemal olevast kõlarist sama valjult unelaulud, kolmandast kantri jne. Olenemata muusikalistest eelistustest on tegu ikkagi müraga, st erinevate sageduste ja amplituudide seguga, millest mõõtes ongi väga raske olulisi komponente välja filtreerida.
Rottisin siia netist ühe pildi, kus on võetud aluseks hiigeltuulikute tekitatav infraheli, millele on joonistatud ümber 50km (st 25km raadiusega) ringid. Pinnas Eestis kahjuks soodustab infraheli head levikut, st praktikas ei ole need alad nagunii ringikujulised. Igaüks saab vast aru, et epitsentri kõrval toimub midagi muud kui servas. Kas me nüüd lepimegi sellega, et nii suurel osal Eestist tekivadki osadel inimestel tervise probleemid? Lõpuks pole ka vahet, kas füüsilise või vaimse tervisega, sest mõlemad kisuvad SKP-d allapoole, tuleb maksta kinni tervishoiukulude kaudu maksumaksjatel ja on isiklik traagika konkreetsete inimeste jaoks. Vastuargumendiks ei kõlba see, et enamikel ju probleemi pole. Enamik ei surnud ära ka COVIDisse, enamikel ei tekkinud vaktsineerimisel kõrvaltoimeid, enamik valiski meile “maksud ei tõuse” valitsuse... ja enamik hakkab maksma kinni ka neid tuuleärimeeste tekitatavaid probleeme, mis võimaldab neil hoida hindasid allpool ja elatuda mitte odavast elektrist, vaid maksumaksujate käest teisel viisil kokkukorjatavatest dotatsioonirahadest järgnevad paar aastakümmet. Kui see ei toonud elektrihindasid alla tuulises Taanis, kas üldse peaksime uskuma bluffi, et see juhtub Eestis? https://arvamus.postimees.ee/8188421/tonu-janno-kas-tuulikud
-ikka-toovad-elektrihinna-alla-taanis-kull-ei-toonud
Ärge küsige, KEDA ma ise pooldan. Ma pooldan vaid ausust ja läbipaistvust. Põlevkivi ei saa pooldada, sest selle keemiatööstuse jaoks olulise rahvusliku rikkuse ahju ajamine on sama mõistlik nagu hööveldatud palgist pelletite tegemine. Hüdroenergia jääb meile looduse pinnavormide tõttu alati kahjulikumaks kui sealt saadav kasu ja kuigi tuumaenergia on kõige tõenäolisem tulevikustsenaarium, siis naiivne oleks loota, et nende lobi sisaldab vähem bluffi kui tuulepesu. Seda enam, et see, millest nad räägivad, pole veel päris valmis standardiseeritud toode, mille puhul saaks rääkida pikemal ajaskaalal nt Olkiluotost suurusjärgu võrra paremast töökindlusest või ehitamise algul paremast kulude prognoosimise võimekusest (meenutame, mitu korda on tõusnud tehniliselt musttuhat korda lihtsama RB maksumus). Sellepärast korjakski praegu üles siit artiklist ühe tsitaadi, mille sügavam mõte on see, et miks me räägime üldse maksumaksjate kaudu doteerimisest olukorrast, kus juba praegused siduvad lepingud tähendavad ületootmist tulevikus meie piirkonnas. Äkki oleks maastiku eripärade tõttu ainult halbade valikute vahel valides mõistlikum keskenduda praegu hoopis “kaablitele” ja osta seda sisse nagu teised geograafilisi eeliseid mitteomavad riigid (Vatnikan, Monaco jt;) seda teevad. https://majandus.postimees.ee/8187500/lati-energiakontserni-
juht-latis-taastuvenergiale-toetust-ei-anta-sest-inimesed-po
le-nous-seda-kinni-maksma
¤¤¤Lätis tehakse tuule- ja päikeseparke ilma riigi toetusteta, sest inimesed pole nõus subsiidiume kinni maksma./.../Toetuste ainus häda on see, et elektriturg on ühine, ja kuidas konkureerida subsideeritud tootmisega? Riikide võimalused on erinevad, võrrelda Saksamaa taskuid meie taskutega. Oleks aus, kui kõik toetaks võrdselt või siis keegi ei toetaks/.../liiga palju ei saa neid projekte teha juba seetõttu, et keegi peab selle elektri ju lõpuks ära ostma. Ja meil ei ole elektriühendusi. Skandinaavial on endal odav elekter; võiksime müüa ju Poola, aga ka seal on enda tootmine.¤¤¤
/.../
¤¤¤Kui hakkasime Lätis tuuleparke kavandama, tuldi jutuga, et siin on lind, siin on loom, siin on mets ja lõpuks jäi Läti territooriumist kaks protsenti, kuhu oleks saanud tuulikuid panna. Ütlesin siis, et aga tõmbame Lätile müüri ümber, kuulutame reservaadiks ja hakkame siia pileteid müüma¤¤¤
...miks siis mitte, kui mujal enam loodust säilinud pole ja mujale “tuugenite vahele” reservaate enam teha pole võimalik? Kuhu siis veel saaks loodust alles jätta, kui mitte seal, kus seda pole jõutud juba ära hävitada? Neid protsesse, mida näeb autoga sõites Hispaaniast Rumeeniani, enam tagasi pöörata pole võimalik, meil on veel võimalus mitte samu ämbreid kolistama hakata... või siis mitte, kui praegune koalitsioon oma teerullile hoo sisse saab.
Kes ei vaata, siis lühidalt: probleemid tekkisid tuulepargi külje all alles võimsamate tuugenite paigaldamisel. Infraheli levib suurte tuugenite puhul ka üle 20km kaugusele. Kui voodis madrats liigub mitu cm, ei saa öelda, et mõju puudub, kuigi midagi "kuulda" ei ole. Tuuakse välja ka ametliku mõõtestandardi probleem (mis silub tipud). Infrahelirelvasid puudutav oli uudis ka minu jaoks, huvitav vaatamine igal juhul.
PS: kuna mina õppisin sellest suurt osa juba Tartu ülikoolis (ja hiljem mujal juurde), tekib paratamatult küsimus, et mida Joller seal õppimise asemel tegi? ;)
Koht trepi eemaldamiseks on siiski tunduvalt madalamal. Samas jälle kui tõesti ainult garažeerimis- või remondikohta sõita, ehk saab ka selle abisohvri viletsa väljavaate andeks....
¤¤¤Kõige järsem langus registreeriti Prantsusmaal, kus Tesla müük kukkus jaanuaris aastavõrdluses lausa 63 protsenti. Rootsis langes müük 44 protsenti ja Hollandis 42 protsenti. Ka elektriautode eeskujuriigiks peetavas Norras, kus jaanuaris moodustasid akutoitel autod registreeritud uutest sõidukitest tervelt 96 protsenti, kukkus Teslade müük 38 protsenti/.../Euroopas kukkus eelmisel aastal Teslade müük 13 protsenti osaliselt just Elon Muski poliitiliste sekkumiste tõttu. Euroopa suurimal autoturul Saksamaal langesid Tesla müüginumbrid mullu koguni 41 protsenti ja seda hoolimata sellest, et Tesla avas seal oma Berline'i gigatehase.¤¤¤
See on vist isegi toimiv JOKK lahendus: eeldan, et üle vööri pandud trepp ei ole jäigalt kinnitatud ja selle saab lükata/kinnitada katusele sõidu ajaks. Juriidiliselt vist polegi ühtegi takistust mõned korrad aastas "käsipuudega terrassi" katusel vedamiseks remondikoha ja garazheerimiskoha vahel...
Kui vinti üle keerata, siis nii peakski olema, et kui Viimsis kirjutab inimene kommentaari, et tema pooldab tuugeneid odavama elektri pärast, siis (naabrite nõusolekul) paigaldatakse see tema hoovi või aia taha. Mitte nii, et tallinlane otsustab, et paneme need püsti Raplasse või Põltsamaale. Kaotasin juba selle lingi ära, kus mingi KOVi puhul otsustati alustada tuulepargi arendamisega seal valla piirkonnas, kus ei ela ühtegi volikoguliiget. Ehk siis äraspidine nimby, õigemini pesuehtne korruptsioon ja ametiseisundi kuritarvitamine teiste inimeste õigustest ülesõitmisel.
Kui teemas on räägitud palju hajustootmisest, siis hajustootmine ei tähenda ainult seda, et igaüks, kellel on võimalik, hakkab nüüd tootma ja võrku müüma, et julgeolekuohu tekkimisel ei saaks ühe droonirünnakuga sõita maha KÕIKI Eesti tuugeneid korraga (selleks on neil piisavalt ka ballistilisi rakette, sest eesmärk on vigastada tootmise katkestamiseks, selleks pole palju täpsust vajagi).
Hajustootmine on ka see, kui eramaja, korrusmaja, koperatiiv jne toodab miniventilaatori+paneeli+akupanga abil oma baasvajaduse ise ja võrku midagi ei müü (kuigi paljudes riikides ei peeta ca 1kW suurusjärgus võrku müümistki korteri kohta reguleerimist vajavaks).
Kui jääb puudu, siis ostab natuke juurde. See võtaks maha suure osa riigi kohustustest ja aitaks paremini ennustada vajadusi juhitavate võimsuste töö jaoks. Väheneks ka vajadus meeletult kalli liinitaristu ümberehitamise järele, aga kuna mingisuguse tuumajaama(de)ni jõuame varem või hiljem, siis mingis osas vajab taristu ümberehitamist nagunii. Sel teemal leiab üsna palju avalikku infot päris teadlastelt.
See iinlaste "elektriautosurnuaedade" teema kerkib aegajalt ülesse mitmel pool. Vaadake korraks videot. https://www.facebook.com/100091925723472/videos/165964152792
1551/
Mis on pildil valesti? Ei, asi pole elektris, vaid juba selles, et nii uued autod peaksid olema oma teekonna alguses, mitte juba selle lõpetanud. Kehtib kahjuks sama palju ka rohepesuajastu fossiilikate kohta. Seda isegi ei taha keegi näha, et probleemiks on just lühikeseks projekteeritud autode elukaar, kuna ajakirjandus söödab samal ajal ette standardeid, et edukas olemise definitsiooniks on just just sellise "ühekordseks kasutamiseks" toodetud kauba tarbimine pankadele igakuiseid makseid tehes...
Siin see "romulavärk" seletatud lahti jutuna: https://www.thedrive.com/news/the-real-story-of-that-chinese
-ev-graveyard-isnt-what-you-were-told
Video on huvitavam. Kõige huvitavamad on just viimased minutid, , mis vastab ka mitmele küsimusele teema kontekstis, mida keegi isegi küsinud pole;)) https://www.youtube.com/watch?v=uD8qqEx4G18
Tallinnas käies pideva ühistranspordi kasutajana ja just seal piirkonnas väga palju (autota) liikununa on huvitav kaasa mõelda ja mõistan ka autorit, kes ei ole mitte trammi vastu, vaid ajuvabade lahenduste vastu ja sorry, kohalikke olusid arvestades on see valitud lahendus tõepoolest kõige ajuvabam valik üldse. Lisasin pildina valikud, millest esimene läheb töösse, teine oli kaalumisel, viimased kaks on kohaliku poolt välja pakutud ja kunagise "poolkohalikuna" ka minu silmis kõige loogilisemad.
See kaar saaks olla veelgi suurem ja võibolla peakski olema, sest "Pärnu linna jagu" uusi elanikke on probleem, mida ei saa ignoreerida. Sellepärast jääb arusaamatuks ka kohalike vastuseis trammile kui sellisele, sest tagajärgedega (tramm) võitlemine ei kõrvalda probleemi (kinnisvaraarendus), aga selle vastu nagu keegi isegi ei taipaks sõna võtta... müstika... https://epl.delfi.ee/artikkel/120353424/nadala-kommentaar-al
o-raun-tallinn-lopeta-juba-see-trammihullus
¤¤¤Riigi kulutused peavad mahtuma majanduse piiresse/.../Riigikaitsele panustamise asemel on viimased Reformierakonna juhitud valitsused alati veeretanud juttu, et riigikaitseks raha ei jätku ning seega tuleb tõsta kõikvõimalikke makse. Nüüd on sellele niigi vildakale väitele lisandunud veel ka peaministri täiesti mõistetamatu ettepanek, et riigikaitse viie protsendi juurde tõusvaid kulutusi peaks rahastama laenuga. Selline igaaastaste püsikulude laenuga rahastamine oleks Eestile hukatuslik!
/.../
Ülekulutamise ja eelarvelodevuse ehedaks näiteks on 2025. a riigieelarve, kus majanduslanguse ja eelarvepuudujäägi tingimustes kasvavad riigi kulud 2024. aastaga võrreldes veel 0,6 miljardit eurot ehk 3,5 protsenti/.../Sageli maksukoormuse tõusu õigustuseks toodud riigikaitsekulud moodustavad kulude kasvust ainult 12 protsenti. Kõige rohkem on kriisieelse ajaga kasvanud sotsiaalkulud (31 protsenti) ja tervishoiukulud (17 protsenti). Sotsiaalkulusid on eelkõige paisutanud indekseerimise tulemusel toimunud pensionide kasv, mille jätkusuutmatust süvendavad erakorralised pensionitõusud. Tööandjad kutsusid üles riigi rahanduse olukorra päästmiseks lõpetama kiiresti kulude indekseerimise, mis pidurdaks kulude kasvu pensionisüsteemis, tervishoius ja hariduses.
/.../
Reformierakonna juhitud valitsused on riigikaitse vajadustega põhjendanud tervet rida uusi makse ja maksutõuse. «Põhimõtteliselt võib seda tulu- ja käibemaksutõusu nimetada ka riigikaitsemaksuks. Sisuliselt ta seda ju on,» ütles toonane peaminister Kaja Kallas 2023. aasta aprillis. Mõni kuu hiljem põhjendati riigikaitse vajadustega ka automaksu kehtestamist. Läinud aasta lõpus lisandus veel praeguse valitsuse poolt täiendav «julgeolekumaks» – tulumaksu ja käibemaksu tõstmist ning ettevõtete tulumaksu kehtestamist sisaldav maksupakett/.../viimase «julgeolekumaksu» paketiga jõuab kogutavast rahast otseselt Eesti riigikaitse tugevdamisse marginaalne 13 protsenti. Seda hoolimata isegi kaitseministri kinnitusest, et «100 protsenti läheb julgeolekusse»./.../Kui valitsus suunaks üksnes sellel aastal kehtima hakanud automaksu, kahe protsendipunkti suuruse füüsilise isiku tulumaksu tõusu ja juulikuust jõustuva kahe protsendipunkti suuruse käibemaksu tõusu laekumised – kokku 579 miljonit eurot – kaitseministeeriumi eelarvesse, siis tõuseks Eesti kaitsekulutused umbes viie protsendini SKTst juba sel aastal!¤¤¤
Lisan siit artiklist pildi, milline näeks välja meil parlament, kui see põhineks praegustel erakondade toetustel (värskema uudise järgi saavutasid Parempoolsed 8%!). On igati arusaadav, et majanduses nii võhiklikke (või siis korrumpeerunud, pahatahtlikke või misiganes) valitsejaid, kui praegu, enam asemele tulla ei saa (väite kinnituseks ELi pikim ja maailma teiseks pikim majanduslangus, seda rekordit saab ületada vaid siis, kui praegune Reformi laenuralli päris lappama läheb;). https://www.delfi.ee/artikkel/120353135/erakondade-reitingud
-valitsuserakondade-koondtoetus-vajus-viie-aasta-madalaimale
-tasemele
Lihtne mõttemäng, et millised on siis need "paremad" valikud? Isamaa ei ole "päästerõngas", sest nad vajavad ju koalitsioonipartnereid. Keda neile soovitaksite? ;)
Lihtsustatuna siis, et midaiganes nad ka koalitsiooni moodustades ei teeks, langeb tõenäoliselt nende toetus "solvujate" pärast peale valimisi, sest koostööd tegemata polegi võimalik valitseda ei hästi ega halvasti. Või millised neist valikutest on üldse koostöövõimelised, kes Isamaad ennast kahvlisse ei pane?
Minu enda seisukoht, et ma ei näegi hetkel ühtegi "head" lahendust. Jääb üle vaid loota, et need osakaalud muutuvad veel enne valimisi ning igasugused "prigozhini raha" jt valetamisel/valelubadustel põhinevad infooperatsioonid enam läbi ei lähe.
¤¤¤„Toetusmeetmed, mis eelistavad üht või teist tootmistehnoloogiat, mõjutavad investeerimiskeskkonda ja tekitavad paratamatult tootjate vahel ebavõrdsust. See ei puuduta mitte ainult tulevasi, vaid ka juba taastuvenergiasse tehtud investeeringuid.“
/.../
Näiteks meretuule energia lõpphind on tema sõnul maismaa tuulest kaks-kolm korda kallim. Meie naabrid ja ka kaugemad riigid on sellest aru saanud ning keskendunud hübriidlahendustele (tuul+päike+salvestus). „Tänaste valikute baasilt tehtud otsuse toetada meretuulenergia rajamist maksab tarbija kinni. Sellele lisandub 20 aasta jagu toetuskohustusi lõpptarbijale ja seda kavatseme rakendada käesoleva aasta aprillis. Salvestustehnoloogia on täna turul konkurentsivõimeline ka ilma toetusmeetmeta ning mida rohkem akusid paigaldatakse, seda pikaajalisem on salvestusvõimsus, mida kasutada. Kui üle toodetud meretuult subsiidiumiga rajatud salvestisse laadida, muutub see kombinatsioon ju tarbija jaoks veelgi kallimaks,“ toob Loorits esile.
/.../
„Lõpptulemusena võib tekkida olukord, kus kohalikud võimsused ei pääse turule ka subsiidiumite toel. Lisaks, kui oleme võtnud tarbimiskohustuse, lasub meil kohustus osta koos subsiidiumitega riigi sees toodetud kallist elektrit/.../Väga oluline on, et Eesti ei mängiks ennast läbi toetuste hinnakonkurentsist välja.“¤¤¤
Pilt on võetud siit artiklist. Kogu loogika on täiesti äraspidine, mis muul elualal ei oleks mõeldavgi, et iga terve mõistusega inimene saab aru, et kahju, mis sünnib, on suur, aga pole täpselt teada, kui suur. Siis antakse luba ehitamiseks ja hakatakse alles pärast uurima, kui suur on suur kahju, aga protsessi tagasi pöörata pole enam võimalik ja ainus lahendus ongi nentida, et jah, tekitatud kahju ongi nii suur, nagu alguses paljud kahtlustasid... https://www.is.fi/kotimaa/art-2000010991536.html
Parandan ühe varasemalt sisse lipsanud vea. Õigemini ebatäpsuse, sest sain selle ebamäärase vastuse temalt küsides, aga kui hiljuti tema lahtine äpp silma torkas ja üle kontrollima hakkasin, siis selle kella aku kestab endiselt kauem kui kuu aega. Tõe huvides olgu öeldud, et % lõpp läheb kiiremini "algus", nii et päris 15%/nädalas ei saa arvestada.
¤¤¤kõige noorem poeg on juba ca 4a väga rahul Xiaomi Amazfit Neo-ga, kuu+ akukestvusest on endiselt ligi kuu veel järel ja kõik töötab tõrgeteta¤¤¤
2013a nissan qashqai, 1,6 diisel (r9m). Õlifiltriks on element, ilma klappideta. Auto seisis nädala ja käivitades mootor korraks kolises- nagu oleks õli ülevaltpoolt alla karterisse vajunud. Küsimus selline: kus asub õli tagasivoolu klapp? Teeninduses ei osatud sellele küsimusele vastata.
Rahandusministeeriumist see pilt Nov alguse seisuga. Kui nüüd vahepeal midagi välja on võetud, siis minu viga aga ma olen piisavalt laisk, et mitte otsida ka enam. Pekkis on igate pidi.
Toon ajaloo meenutamiseks siia ka ühe vana artikli Soomest. Seal hakati kümmekond aastat tagasi rääkima tõsistest probleemidest tervisega, mis täielikult maha on suudetud vaigistada. Kõiki vanu selleteemalisi artikleid netist ära pole suudetud koristada ja kuna uusi avaldada eriti ei lasta, siis suhtlus probleemide üle on liikunud sellistesse alternatiivsetesse kanalitesse, mis google otsinguga välja tule ja kus avaldatav info avalikkuse ette ei jõua. Sarnaselt võib kritiseerida ka Eesti teaduse rahastamist, et neutraalselt/teaduslikult pole paljusid asju võimalik uurida, kui see ei lähe kokku poliitilise peavoolu eesmärkidega - see pole isegi otseselt alternatiividele vastu töötamine, vaid tiheda konkurentsi tingimustes saavad eelistatult teadusraha kas siis tuttavad (ennast juba tõestada jõudnud) inimesed või üleshaibitult populaarsemad teemad. Ega nii on mujalgi. https://www.suomenuutiset.fi/yha-useampi-suomalainen-kokee-t
uulivoiman-tuulivaaraksi/
Pildi rotin sellest artiklist. Igaks juhuks lisan vastuargumendina juurde, et võrreldes kõigi teiste riikidega on laenamiseks tulevaste põlvede arvelt meil ruumi veel küllaga. Sellepärast need praegused valitsejad ongi neljakordistanud riigi võlakoormuse ja praegu jääb mulje, et seda kavatsetakse teha kuni oma valitsemisaja jäädava lõpuni... https://arileht.delfi.ee/artikkel/120351645/graafikud-eesti-
volg-kasvab-muhinal-eespool-on-vaid-soome
¤¤¤Lahutame nüüd riigi poolt kinni taotud 443 037 eurost riigi poolt saadud tulu 18 994 eurot. Tulemus on, et riik sai 424 043 eurot vastu pükse¤¤¤
Jätan lihtsalt märgi maha, sest selle uudisega on nagunii kõik kursis. Mul tekib aga küsimus, et kuna kahju tekitajateks on konkreetsed erakonnad, mis koalitsiooni luues on võtnud omale kohustused, siis miks peab nende tekitatud kahju maksma kinni maksumaksja? See trahv peaks ju kuuluma maksmisele otseselt kahju tekitanud erakondade eelarveridade kaudu? https://majandus.postimees.ee/8178057/eesti-sai-poliitilise-
kemplemise-parast-euroopast-suure-trahvi
¤¤¤Täna tuli ära Euroopa Komisjoni otsus, et Eesti saab trahvi selle eest, et pole õigel ajal konkurentsidirektiivi üle võtnud. Trahv on 400 000 eurot ning 3000 eurot hakkab tiksuma nüüd iga päeva eest, mil me seda vastu võtta ei suuda. Suutmatus on aga poliitilise kempluse taga¤¤¤
Lõpuks ka päriselt olulisel teemal. Juhin tähelepanu, et artikli on kirjutanud doktorikraadi omav teadlane, kes rakendab oma teadmisi praktilises maailmas. Mulle isiklikult meeldib just see viimane osa, sest see vabastaks koos palgarahaga tööturule tohutul hulgal ametnikke, kes tegelevad praegu ebaefektiivse taotlustesüsteemi haldamisega. Ise kujutaksin seda ette pigem mitte rahajagamisena, vaid nn lapsekasvatuskontona, kust saab võtta mingi osa lasteaia jaoks, teise osa mahtuniversaali osarahastuseks, kolmanda osa klassiekskursioonideks jne. See peaks tagama, et selle raha eest ei hakataks koju taarat koguma. https://arvamus.postimees.ee/8177633/aarne-leisalu-vanemapal
k-olgu-kuni-lapse-taiskasvanuks-saamiseni
¤¤¤Uuringutega tõestatud, et iga laps tekitab vanemale/perele olulise vaesusriski. Pole normaalne, kui ühiskonna järelkasvu ja järjepidevust sunnitakse vanemate vaesusega kinni maksma (ning lastetud elavad kõrval kui kuninga kassid). Ning sündimusnäitajad aina kahanevad – ka kõige innukamate lastega tegelejate silmad avanevad ning erinevad vanema- ja lastetoetused kaotavad järjest oma ühiskondlikku mõju! Paratamatult on see kaasa toonud 2024. aasta sünnituste vähenemise rekordi. Ja tõsise ohu eestluse kui riigi jätkusuutlikkusele.
/.../
Vanemapalga suurus, maksmise kord, aga ka lastekasvatuse kvaliteedi kontrolli- ja vastutuse mehhanismid tuleb määratleda ühiskonna jätkusuutlikkusest tagamise vajadustest lähtuvalt. See peab suunama vanemaid ühiskonna pikaajalistest perspektiividest lähtuvalt sellisele arvule mitmekülgselt arenenud vastutustundlike endaga hakkamasaavate ühiskonnaliikmete üleskasvatamisele, kes tagavad ühiskonna järjepidevuse ja toimeefektiivsuse. Kuid peab jätma «tootmata» töötute ja eluheidikute hulgad.
/.../
Üks võimalik vanemapalga skeem võiks olla järgnev: ühe lapse eest on vanemapalk elatusmiinimumi tasemel, kolme lapse puhul riigi keskmine töötasu, kahe lapse puhul selle vahepeal. Kui ühiskond peab kolme lapse taset ühiskonna jätkusuutlikkuse vajadusi rahuldavaks, siis on eelpoolmainitu ka vanemapalga laeks sõltumata laste arvust. Võrreldes erinevate toetuste, dotatsioonide, hariduse ja huviringi kulude kompensatsioonide jms, tundub vanemapalk lapse täiskasvanuks saamiseni vaid esimesel pilgul ülisuurt kulu nõudvat. Vanemapalga sisseviimisel oleks põhjust kaotada kõik senised arvukad taotlemist ja asjaajamist nõudvad riiklikud lastetoetused. Pole ka põhjust doteerida ei lastehoidu ega muud, ühtlasi vähendades nendes valdkondades riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt tekitatud kõlvatut konkurentsi.¤¤¤
