Kõik need, kes kuuluvad põlvkonda, kes said oma kasutusse esimesed mobiiltelefonid, peaks mäletama ka seda aega, kui pooled aialinnud laulsid järgi enamlevinud mobiilihelinaid. Aeg on läinud edasi ja nüüd laulavad nad Bolti tõuksidega paaritumise huvides:)
Teema pealkiri puudutab rohepesu. Leidsin hea pildi 50ndate Leicesterist. Viimastel aastatel olen ööbinud Poolas väikestes asulates kokku nii mõnikümmend ööd ja ega sealne olukord ei erine just palju sellest kolmveerandsajandi tagusest pildist. Samuti majad-aiad on hallid, vastik sudu hais niiskema ilmaga... ja samal ajal aetakse juuksekarva lõhki nendes kivisöega köetavates majades elavate inimeste autode heitmete osas...
###400 meetri pikkune autode rivi, milles seisab ka ühistransport versus tühi sõidurada, millel 2 jalakäijat ja üksik tõuksik. Iroonilisel kombel ukerdas veel üks tõuksisõitja teisel pool sõiduteed oleval kitsal kõnniteel (ei jäänud pildile)###
///Maksutõusud tõukavad tagant inflatsiooni, tõstavad hindu, pikendavad majanduslangust. Sellest hakkasin rääkima möödunud aastal. Täna saame öelda, et nii on see läinud. Eesti on olnud halbade edetabelite eesotsas (tarbijahinnaindeks, inflatsioon, majanduslangus). Ma ei ole ainus, kes seda väidab ja kinnitada võib. Kõige kurvem on, et teadsime siis, et see on nii, ja teame ka praegu. Aga uuel aastal teeme täpselt sedasama mis ennegi: tõstame jälle makse. Maksutõusudel on ka summaarne ja kumulatiivne mõju. Aasta pärast näeme, et tehes samu asju on tulemus jälle samasugune.///
///Alates 1. jaanuarist 2024 on käibemaksu standardmäär Eestis senise 20 protsendi asemel 22 protsenti. Äsja kokku lepitud julgeolekumaksuga tõuseb see varsti veel kahe protsendipunkti võrra.
Tänavuse aasta 1. juulist tõusid mitmed keskkonnatasud ja riigilõivud ning kalapüügiõiguse tasu piirmäärad.
Alates 2024. aastast hakkas maamaks tõusma kuni kümme protsenti aastas. Kodualuse maa maksuvabastus kaob.
Maksustatavast tulust ei saa enam maha arvata eluasemelaenu intresse. Keskmise pensioni tulumaksuvabastusest on loobutud.
Kehtima hakkab ilma maksuvaba miinimumita kaheprotsendiline julgeolekumaks füüsilise isiku maksustatavale tulule ja sama suur maks ettevõtjate kasumile.
Samast kuupäevast alates maksavad autode omanikud automaksu vähemalt 50 eurot aastas ja igalt autoostutehingult registreerimistasu vähemalt 150 eurot.
Elektri ja maagaasiaktsiisi tõus on juba ära tehtud. Alkoholi ja tubakatoodete aktsiis hakkab tõusma viis protsenti aastas. Bensiiniaktsiis niisamuti.
Paljulapseliste perede toetus langeb märgatavalt. Maakonnaliinidel me enam bussiga tasuta sõita ei saa.
Võib-olla ei ole mõtet selle kõige juures esile tõsta hasartmängude suuremat maksustamist ja väärteo rahatrahvi maksimaalse summa kahekordistumist, aga ka need on osa võrrandist. Samuti ei ole ma kindel, kas õnnestus eespool ära nimetada kõik selle maksurosolje komponendid.///
Mitte elektriautodest vaid roheökomökost, täpsemalt fosforiidist.
Kuna ise just teaduse poolelt "natuke" rohkem selle asja sees kui avalikkus, katsun siin oma arvamust mitte eriti mängu tuua.
Teine artikkel samal teemal sellest, et toimivad alternatiivid on juba praegu olemas, aga huvigrupid ajavad muidugi hoopis oma asja. Lihtsalt selline rohepöörde asemel rohepesu korras üha uute mistahes kaevanduste rajamine kõlab minu jaoks nagu "bombing for peace" või "raping for virginity".
Põhiküsimus on ikka selles, et praegusi varusid maailma mastaabis vaadates on see kõik, mida müüa õnnestuks, praegu ikkagi väga odav. Samas 50a pärast oleks kallis, 100a pärast väga kallis. Sama käib ka mudakivi, põlevkivi jpt maavarade kohta... nagu mingi aferistide kamp üritaks lastelaste rikkusi praegu kopikate eest maha müüa selleks, et saaks kohe omale "uue mersu" osta, sest selleks ajaks, kui sama koguse müügist saaks lapselapsed osta mersu asemel juba "terve küla", on neid endid alles sama palju kui need praegu ostetavad mersudki. Eks ta on ajuvaba ka teistpidi, kui "kuldaväärt" keemiatööstuse tulevikutoorainet lühiajalise kasu nimel ahju aetakse või põldudele laiali laoetatakse...
See meem peaks kirjeldama piisavalt hästi ühte suuremat probleemi Eestis. Samas ei tehta midagi, et sõudjaid juurde saada ja tüürimehi hoobilt minimaalse vajalikuni vähendada. Miks peakski, kui sõudjad on rahul.
Parandage kui eksin, aga teine suur probleem on meil indekseerimistega - kui indekseerimise kaudu mitmeid eelarvekulusid meelevaldselt suurendada ja teha seda rohkem kui reaalne majanduskasv, on inimeste ostujõu seisukohalt tegu raha varjatud devalveerimisega. Ühisraha (teised ju ka) pehmendab maandumist just riigi konkurentsivõime arvelt (suurematega võrreldes!), mis omakorda tapab ära ekspordivõimalused paljudes tööstussektorites. Ma ei saa hästi aru, kuidas neid alusprobleeme üldse peenhäälestamisega või "näilise" kärpimisega lahendada saaks.
¤¤¤Esialgu polegi teha muud, kui võtta teadmiseks, et valitsus räägib ühte ja teeb teist: tõstab koormisi maksumaksjaile, kuid riigiaparaadi kulusid kokku ei tõmba. Läbi selle prisma peaks jälgima ka kõiki järgmisi nn kolme sotsi koalitsiooni sõnumeid. Järgmiseks tuleks võtta ühendust oma valitud riigikogu liikmega või erakonna kohalike juhtidega ja küsida: miks nii? Miks maksud tõusevad, aga keskvõim kulusid ei kärbi? Kui surve on piisavalt suur, võib loota, et riigikogu liikmed hääletavad maha ka järsud maksutõusud, mida koalitsioon propagandistlikel kaalutlustel julgeolekumaksuks nimetab.¤¤¤
Tore, et keegi sellele vähemalt mõtleb, aga need, kellele see mõte on vaja maha müüa, sageli isegi ei hooma, kui suur on see ala, mis on täis ujuvat plastikut ja see on ainult üks ookeanidest! Mõeldes sellele, mis "asub selle pildi vastasküljel", saabki niiviisi likvideerida ehk ainult üksikuid suuremaid ujuvplastikukogumeid. Isegi nende mõõtkavas "kaks korda Texasest suurema" ala puhastamine on hoomamatu. Kes on sõitnud Soome põhjatipuni välja, siis see oleks nagu Soomest 4x suurema ala puhastamine plastikust ja moodustab selle pildi "tagaküljest" ikkagi vaid tillukese osa...
Nurkade pärast nagu piljardit mängiks. Siin pildil nooltega näidatud, kuidas jõuvektorid mõjuvad.
Sisepõlemismootor on äge asi, eriti kahetaktiline, kus klappe polegi. Müstika, kuidas see jama veel töötab, sest gaas panebki kohe peale plahvatust ajama.
Lihtsam, kui oma hoovis pilti teha, oli jälle netist üks meem rottida. Kõik Su väited on täiesti õiged, ainult et ükski neist ei lükka ümber seda, mida ma väitsin. Samad seaduspärasused kehtivad olenemata tee pinnakattest ja lõppudelõpuks istubki igas 2t+ autos tänapäeval sama palju inimesi kui varasemalt kuni tonn kaaluvates autodes.
See on üks neist asjadest, mis särtsuautodega täpselt vales suunas areneb. Ka see on ainult pool tõde, sest tõenäoliselt suurem osa niivõrd raskete autode lärmist on seotud nende rehvide laiuse+kiirusindeksitega mitte diameetriga, aga lärmiprobleemide puhul räägitakse millegipärast hoopis sellest, nagu mootorimüra oleks kõige suurem probleem, mitte autode mass või rehvide omadused.
Rottisin selle meemi ühe meie "uue aja filosoofi" seinalt:)
See lihtsalt kõnetas päris hästi, sest jõudsime just äsja lastega selle jalatsiralli läbi teha. Lapsed on suvega kasvanud ning kooli ja trennide nõudmisel tuli osta kokku 16 paari uusi jalanõusid! Talvejalatsiteni isegi ei jõudnud ja need on praegu ainult jalatsid, mitte kooliriided vms. Samuti tuli osta uus täismõõdus viiul, mille kvaliteet võimaldab ka kontsertidel esineda, krt ma pole harjunud isegi autode eest nii palju raha välja käima! See on lihtsalt näide, kuhu lastega peredel kulub raha, kui lapsed ei käi lihtsalt koolis ja arendavad peale telefoni nühkimise ka teisi oskusi. See siis lihtsalt vastuargumendina sellele, nagu tasuta koolitransport/koolilõuna tõstaks lastega pered koheselt lastetutega samasse rahalisse seisu. Igapäevane autoga koolivahet sõitmine on vist aasta lõikes toidu järel ikkagi kõige suurem rahakulu, sest alternatiive ju maal ei ole.
All mõned tsitaadid paarist artiklist. Ei oskagi muul viisil kommenteerida, et üha enam jääb arusaamatuks, millise riigi eesmärke selline inimeste elujärje halvendamine ja majanduse allasurumine täidab? Need inimesed kirjutavad ennast selle tegevusega ju majanduse- ja ajalooõpikutesse... kui suur peab olema kasu, et oma nimi igaveseks ära määrida ja ühiskonnas "orbikute" kategooriasse sattuda?
¤¤¤Euroopas oleme üks vähestest riikidest, kus toidule ei kehti madalam käibemaksumäär. Seetõttu tundus ootamatu seda veelgi tõsta! Kuna Eestis hakkab praegustel andmetel uue aasta keskpaigast kehtima senisest veelgi kõrgem käibemaksumäär, siis jääbki Euroopas vaid üks riik, kes võtab toidult veel rohkem vaheltkasu – Taani, kelle näol on tegemist aga heaoluriigiga.
/.../
Maksude eesmärk ei ole vaid raha kogumine, vaid ka inimeste tarbimise suunamine riigi soovitud suunas. Praegust maksusuunda hinnates ei ole vahet, kas ostad kolmanda kuldkella või kilo porgandeid.
/.../
Inimeste taluvuspiir on juba ammu käes ning järgmisel aastal jõustuvad täiendavad maksutõusud löövad veelgi tugevamalt just madalama sissetulekuga inimesi, pensionäre ja suurelapselisi peresid. See toob eestlaste ostujõus kaasa negatiivse trendi jätkumise ajal, kui naaberriikide elujärg näitab taastumise märke. Ärme tekita toimetulekuraskusi juurde, sest see läheb riigile kokkuvõttes läbi toetuste veelgi kulukamaks. Kui kõige muu ostmist on võimalik edasi lükata, siis söömist ei saa edasi lükata.¤¤¤
¤¤¤Sisuliselt hakkab riik võtma 0,5% kõigilt investeeringutelt – näiteks idufirmadesse –, selle asemel et soodustada välisinvesteeringute tegemist meie majandusse. Kui Eesti ettevõte kaasab näiteks 20 miljonit eurot välismaisest riskikapitalifondist, peab ta riigile kohe loovutama 100 000 eurot, mis on sisuliselt maks valitsuse ebakompetentsuse eest/.../miks peaks hoidma näiteks investeerimisfondi Eestis, kui riik võtab investeeringute mahust 0,5% aastas, samas kui Lätis või Leedus ei pea midagi maksma?
/.../
Huvitaval kombel on Leedu valinud pangakasumite maksustamise tee ja Läti on teinud veel sammu edasi: nende valitsus on mures pankade passiivsuse pärast ning pangad peavad seal maksma maksu väljastamata laenude eest. Läti püüab sel viisil majandust elavdada, soodustades laenamist, samas kui Eesti soovib laenude väljastamist karistada. On tähelepanuväärne, et Leedu ja Läti majandused kasvavad vastupidiselt Eesti omale.¤¤¤
Kässar, Sa teed kõike vastupidiselt loogikale. Selleks, et saada õigeid vastuseid, tuleb esmalt küsida õigeid ja olulisi küsimusi. Sinul on aga vastus olemas ja siis mõtled selle ümber välja küsimusi, mis sobiks Su peas valmis mõeldud vastusega. Sellisel viisil ei ole võimalik ise targemaks saada. Loodan, et need "raamatud", mida Sa "läbi töötad", on õpikud. Ilma nendeta pole mõeldavgi eristada muus kirjanduses terasid sõkaldest ja siis võibki tekkida tahtmine küsida küsimusi, millele vastamiseks piisab "youtube haridusest".
Perioodilisuse tabelid on samuti skämm, mingeid aineid pole olemaski. On konkreetsed asjad nagu puu või kivi. Ainsad asjad, mis on juba silmale nähtamatult väiksemad, on elektrimolekulid. Seda rääkisid targemad inimesed, kes kunagi ei valeta.
Ühtlasi lisan siia pildi, mis peaks tõestama lõplikult, et Maa on lame. Teine pilt ei tõesta midagi.
Kas siuke asi on võimalik vaid riigiettevõttes...? Sest noh, et kas äpi uuendamiseks on vaja "vana" äpp pausile panna ning a'la poe uksele silt "sanitaarpäev"? Kas nii ei saama, et teed uuenduse paralleel keskkonnas ära ning siis lased uuenduse avalikuks? Kõneaineks Enefiti äpp (algselt Eesti Energia nime kandnud), vt pilti.
Tere , vabandan kui vale kpht selleks aga kas keegi oskab õelda milles võib asi olla, et a6 c7 180kw automaat diisel küsib igakord käimapannes võtit ja vahel peab ootama 1min ja nuppu klõpsima et auto küsiks võtit et käima minna, oskab keegi seda seletada?
Mis aastakäikudel kasutati seda kuulsat, plastist õlipumba kuuskant võlli?
Olemas mootor 2010 aasatast, mõtlen, kas pean vanni alt ära võtma või ei....
Läks siiski vahetusse kogu sadul koos liugurpoltide ja klambertraadiga. Üldiselt lihtne tegemine mis ei nõua autotöökoja sekkumist ja kulus alla 40€(odavaimad varuosad). Klotsi ja kelgu puutekohad lihvisin enne paigaldust roostest puhtaks ning veendusin nende vabas liikumises.
Tere.
Avastasin eile et järsku on kütusekulu tõusnud ja velg läks pärast 20km maantee sõitu väga soojaks, ketas tuline kui pliidiraud! Krigiseb ka.
Ratas alt ja selline vaatepilt. Küsimus: kas vahetada terve support või vaid kolb koos tihenditega? Kolb ei liigu pidurit vajutades üldse.
¤¤¤Samas see muster, et suhtes olev mees väristab jalga pere loomise osas, on tavaline/.../Kõik need kolm näidet on kus mees ja naine on omavahel hästi klappinud, kõik osapooled kõrgharidusega ja normaalse sissetulekuga ja rahaliselt keegi kellegist ei sõltu.¤¤¤
Me kõik oskaks tuua sarnaseid näiteid vast. Naistel tiksub kell veidi kiiremini, sellepärast peavad ka nemad end kiiremini "kokku võtma". See peab olema just riigi prioriteet, et inimestele see kindlus luua, mis jalaväristamise lõpetaks. Näed ka ise, et haridus ja sissetulekud pole siin võtmeküsimus, kui inimesed elavad illusioonis, et "aega on veel küll". Sellepärast pakkusingi välja progresseeruva lastetusmaksu idee, tegelikult peaks see kõik käima ka koos tulumaksu jm maksusoodustustega. Nii tekiks noortele mingi ajaline mõõde, konkreetne põhjus-tagajärg seosed, et kui selleks ajaks ei ole midagi teinud, siis ei parane ka elujärg enam progresseeruvalt. Kui see on ette teada oma elu planeerimisel, oleks see ka sisu poolest väga erinev praegusest lähenemisest, et "hakkame lihtsalt maksudega karistama" neid, kes on kunagi varem teinud selliseid otsuseid, mis võimaldab neilt praegu raha ära võtta (näiteks restaureerimishobiga tekitanud omale autokollektsiooni või varuosaautod rehealla, võtnud pärandina vastu mingid maad-mõisad või näiteks jätnud õigel ajal tegelemata oma viljatusprobleemide lahendamisega). Naiivselt võiks loota, et pikemalt (ja tähtaegadega!) paremini planeeritav elu muudaks ehk ka inimsuhted vastupidavamaks.
¤¤¤Päris palju olen kohanud ka seisukohta (nii mehed kui naised), et inimesi on maailmas rohkem kui Maa toita suudab, keskkond on viidud viimase piirni. Sellele ei olegi midagi vastu vaielda võimalik.¤¤¤
Vandenõuteooriate jaoks on teised kanalid;) Saab küll vastu vaielda, see oleneb praegu pigem ressursside tarbimise viisist kui inimeste hulgast. Kuna kogu maailma rikkus on koondunud paari üksiku % inimeste kätte, kes tarbivad "nagu homset enam polekski", siis sellist tarbimispidu ei saa planeedil kõigile kindlasti võimaldada. Selle asemel, et juhtida selle enim laristava protsendi tarbimine jätkusuutlikesse piiridesse, tegeletakse praegu aga rohepesu sildi all igasuguste lollustega nende poolt, kes selle kaudu üritavad omale sillutada teed selle sama laristava eliidi hulka. Näiteid saaks tuua siia mustmiljon. Lisatud pilt illustreerib lihtsalt ühte lollust, mida paljud plastpudeljookidefännid omal nahal tunda saavad, mille tõttu sunniti tegema investeeringuid, kallines toote omahind, suurenes vajadus plastmassi/fossiilkütuste järele jpm. Seda teemat on nii palju lahatud, et ei hakka siia linke juurde otsima.
Järjekordne transpordiameti geniaalsuse plahvatus. Tallinn-Pärnu -Ikla mnt.-l Uulus. Suund Tallinna poole. Kui varem oli Uulu asulast välja sõites kiirendus rada, mis oli piisavalt pikk, et täislastis veokiga kiirendada ja liituda sujuvalt liiklusvooga või just hoidsid natuke tagasi, et kolonn mööda läheks ja siis liigid ning hakkad kiirendama. Nüüd siis on sinna paigaldatud kiiruskaamera ja kiirendus rajale pandud raudne piire. Äkki jääb mõne teele keeraks pärast kaameral töö puudulikuks. Samuti sai seda kiirendusrada kasutada ka aeglustus rajama, sest seal on ka parkla, siis nüüd tuleb parklasse minejal terve kolonn maha pidurdada ning teele keerajal ei ole tahes tahtmata täislastis veokiga nii head kiirendust ja hakkab takistama.
Panen lingi ka, saab vaadata mis enne oli ja piltidena lisan siis praeguse vaate.
