Viskan siia mõned meemiks kvalifitseeruvad pildid. Neist esimene kirjeldab siiski päris probleemi, mis on tuttav mitmetelt vanadelt ameeriklastelt, mis polnud mõeldudki talvel kasutamiseks:) Skandinaavia autodel pandi kummiga kojamehed tulesid puhastama ja sellised probleemid, millega USAs maadeldi, tundusid Põhjamaades väga pseudo. Kusjuures just möödunud aastal ostsin omale Motenetist ühe sellise vana auto tulekojamehed ja sain soodushinnale lisaks ka kommentaari, et see oli viimane paar ning tegu oli tootevalikust lõplikult väljunud kaubaga (rohkem ei ole ega tule).
Hää meelega vaidleks vastu ka sellele 50a vanuse Tesla meemile, et keegi ei taasta. Keegi ikka taastab, pakuks, et vähemalt iga endast lugupidav automuuseum taastab ühe. Mul on siiani olemas Nokia 1610. Kasutada ei taha (irw), aga ära visata ei raatsi. Lastele hea näidata, kust see kõik alguse sai ja kui halb see sel ajal tegelikult oli. Mitte, et kettaga telefonid samal ajal paremad oleks olnud, aga eks see oligi tollal mingi väheste jaoks sobiv kompromiss ja mõne teise jaoks ka staatusesümbol. Nagu praegune Teslagi, mis on Mievite kõrval siiski "natuke premium", nagu ka Nokia tellisetelefoni ostjal olid tollal mingid "veel hullemad" alternatiivid ikkagi olemas.
Esiteks klatime ära selle vana loo, mis siit mujalt teemadestki mitmeid kordi läbi käinud.
¤¤¤Väidetavalt tekitavad need viled ja seadmed kõrgssgeduslikku ultraheli, mis peaks põtru peletama¤¤¤
Ei peleta, vaid teeb kiiresti sõitvad autod metsloomade jaoks nähtavaks-kuuldavaks. St viledega auto puhul vaatavad eemal põllul olevad loomad sinu poole ja kui keegi võtab neist nõuks üle tee joosta, siis samuti oskab vaadata läheneva auto suunas. Muidu vahivad ainult oma jalgade ette. Proffid, kes samuti vilesid kasutavad, väidavad, et vilistava turboga see efekt suuremgi. St need viled ei hoia ära õnnetust, vaid vähendavad tõenäosust ja jätavad juhile rohkem valikuid, et kõik asjaosalised õhtuks tervelt oma pere juurde jõuaks. Kuna sõidan palju öösiti-pimedas, julgen kinnitada, et toimivad ülihästi. Aga ei peleta kedagi kuhugi, see polegi eesmärk, õnnetuse ärahoidmine jääb ikkagi juhi vastutusalasse.
Kirjutan vanasse teemasse hoopis teisel põhjusel. Eestis saadi maha üliolulise otsusega. Tõepoolest müts maha kohtuniku ees! Kohati tundub, et ma olen isegi tiheda liikluse korral ainus, kes vigastatud looma nähes ALATI peatuda suvatseb ja siis olukorra lahendab (iseseisvalt või abi kutsudes), aga enamus vaatavad mugavalt mööda sellest, sest seadus ju ei kohusta ja lasevad siis loomal kas piinelda surnuks või tühise vigastuse järel saada peagi järgmine fataalne vigastus, mida oleks saanud ära hoida. Inimlikkus ei ole kohtutest veel lõplikult kadunud, juhtide hulgast aga küll... https://lemmikloom.delfi.ee/artikkel/120336781/kohus-keelas-
keskkonnaametil-vigastatud-metsloomade-abita-jatmise-loomaka
itsjad-muts-maha-kohtuniku-ees
Just metsloomaoht on põhjus, mille tõttu toetaksin tavalistel maanteedel kiiruste alandamist nt 70 või 80 peale. Seal, kus see oht on minimeeritud, on nagunii praegugi lubatud sõita tavaliselt kiiremini kui 90-ga. Ohu all pean silmas ohtu loomadele, mitte inimestele-autodele, sest ökosüsteemi puhul võib maantee mingis piirkonnas tähendada mingi nishi tühjendamist või viimist kriitilise piiri lähedale mõnede loomade jaoks väga julmal viisil. Nahkhiired on kah loomad, kusjuures teise kaitsekategooriasse kuuluvad loomad.
Pilt on lihtsalt illustreerivaks meeldetuletuseks, mis juhtub loomalastega, kelle vanem enam koju ei jõua.
¤¤¤Nad arutavad asjast, millest nad tegelikult mitte midagi ei tea peale propaganda, mida tuumapommide kohta räägitakse. Ja siis mõned videod , mida netist nähtud vms¤¤¤
Oota, kas Sul oli siis midagi rohkemat kui netist nähtud mõned videod?
Lugupeetud foorumlased.
Mure järgmine, sai ekslikult aku valetpidi peale panna ja proovitud ühendada.
Läbi olid mõned kaitsmed mistõttu mõned elektrilised funktsioonid ei töötanud.
Nüüd ilmnes uus probleem et autot ei saa park käigult ära liigutada, kaitsmed kontrollitud.
Armatuuris põlevad kaks tuld selle tagajärjel.
Kas on keegi kokku puutunud ja oskaks aidata?
Sattus näppu väga hästi eelnevat juttu illustreeriv pilt, kuidas teid on võimalik ehitada loodust lõhkumata (võimalikult vähe väljakujunenud ökosüsteeme mõjutades). Paraku lähtutakse meil pigem majanduslikest, mitte keskkonnahuvidest: kui põdraga avariid on ühiskonna jaoks kallid, teeme põtradele aiad ette ega hooli neist mäkradest, nugistest ja rebastest, kellest üle sõidetakse, sest nende üks ja ainuke elu oleks nagu vähemväärtuslik põdra omast. Pildil oleval teel neid metsloomariske praktiliselt polegi ja ka piirded ei sega nii kaua kedagi, kuni probleemi tekkides (nt vajadus rehvi vahetada) autod teineteisest mööda mahuvad.
Pilt ise on tehtud väidetavalt Taiwanis. See on hästi meeldiv äärmus, kus meeletute teetammide asemel on pandud tee postide otsa ja seejärel läbi mäe. Loodus pääseb mööda nii tee alt kui ka pealt. Põhjamaades kohtab pigem seda, et kas üks mägi lõhatakse tükkideks ja täidetakse sellega järmine org (et tee oleks suhteliselt tasapinnaline ja suuremate kõrgustevahedeta) või siis jäetakse võimalikult palju alles kõrgustevahesid ja sirged teed pakuvad ainult üles-alla vaheldust (nt lagedal tundra maastikul pole teedel ka eriti metsloomaprobleeme). Veidi Lääne-Soomes ja palju rohkem Norras kohtab ka seda, mis siin pildil, kus ökoduktide ehitamise asemel on jäetud lihtsalt alles võimalikult suur osa ökosüsteemist ja tee lõikab loodust läbi võimalikult vähe. Seda näeb palju ka nii Lääne- kui ka Lõuna-Euroopas, aga seal paljudel juhtudel tundub nende põhjus pigem majanduslik sääst. Eestis seevastu on tapjakraavid ja piirded, mida sekundeerivad karjääride või lageraielankide vahele rajatud ökoduktid, mida seni avaldatud uuringite järgi loomad praktiliselt ei kasutagi. Aga maksumaksjate raha kasutati ära ja keegi pani kuhugi linnukese "tehtud".
Kohati tundub, et üks statistika on selle kohta, mis toimub enne avariisid, mis kannab igati loogilist eesmärki, et raskeid avariisid oleks võimalikult vähe.
Teine statistika on aga sellest, kui palju avariides inimesed viga saavad. See sisaldab omakorda ka siin teemas palju jutuks olnud komponente, et inimesed seisavad endast sõltumatutel asjaoludel valikute ees, et kas sõita kokkupõrke vältimiseks autotki vigastamata põllule või tuleb valida selle asemel ainult teepiirete ja tapjakraavide vahel ning peale seda on veel ainult kiirabiautojuhi probleem, kuidas üldse vigastatuteni jõuda ning nad sealt võimalikult kiiresti ummistunud maanteedel haiglasse toimetada.
See oleks nagu täiesti eraldiseisev probleem teede turvalisuse mõõdikutest, ehk siis sellest "esimesest statistikast", mis ei sisalda ka tapjakraave, tekkivaid ummikuid, möödapääsuvõimalusi jne. Aga statistikat sel viisil eri osadeks lahutades tekivadki kaks paralleelreaalsust, millest ühe üle tunneme uhkust ja teist pea(ksi)me häbenema.
Kirjutan siis nüüd pikemalt mis on viimase 1.5 a arengud ning mis kokkuvõtteid või järeldusi olen sellest kõigest teinud. Kindlasti ei ole need 100% tõesed kuna sellest jamast pole ma siiani täielikult lahti saanud ja endal töökoda ega ka korralikku diagnostikaseadet pole.
Kõigepealt päritoluteema - vähemalt minu tulede ja moodulite peal on kõigil "Made in China" millest igaüks võib oma järeldused teha. Samasuguseid adaptiivseid tulesid ja ka mooduleid ja ajuklotse saab ka nende veebipoodidest tellida, tükk maad soodsamalt. Probleem aga on täpsetes koodides ning osades kohtades on ka minimaalne tükiarv 10-20. Ehk teoreetiliselt saaks neid juppe ka otse tellida 2x odavamalt, iseasi kas ka õige asi kohale jõuab.
Esimese postituses on hinnas viga. Alvadi jt. pakkujate lehtedel on sellise hinnaga välimuselt samad tuled, kuid need pole Full-led ega ka adaptiivsed. Ehk tõenäoliselt need gabariitidelt ja kujult pesadesse istuksid, aga ühendada neid pole tõenäoliselt võimalik, või kui on siis ainult koos tuledesüsteemi ümberehitamisega (küsitav kuna siis peaks ka aju üle progema). Kahe käega toetan seda postitust kus on kirjas et tehakse mingi tuhandeid maksev lahendus mis lihtsalt ei toimi. Kõige nõmedam asja juures on see et seda ei saa välja lülitada. Ehk kui auto ei tule oma arvutisüsteemiga tulede juhtimisega toime, siis OFF valikut ei ole olemas.
Ise käisin tõenäoliselt ühtede parimate asjatundjate juures ja nemad alustasid kõigepealt sellest, et vahetasid tulede "ajukarbid" omavahel. Need mustad klotsid mis on tulede all (pildil punaseks värvitud) . NB! mitte segamini ajada ballastiklotsidega, mis on alumiiniumist ja sellised suured samas kõrval. Ajude vahetuse peale tulin seetõttu et silmaga oli näha et parem tuli jäi peale käivitamist toimuva tulede testil teisest maha oma "pööritamisega". Selleks et selgeks teha kas viga on ajuklotsis või tule mootorites vahetasime klotsid ära . Ja tulemus - vasak tuli hakkas jupsima. Seega oli selge et ajuklots on vigane, mitte tuli. Tellisin uue, maksis vist midagi 150 ringis ja pikemat aega oli rahu majas. Ehk kuskil selle suveni.
Ja nüüd kuskil viimane 5 kuud aga viskab ikkagi korra - paar nädalas sedasama nõmedat teadet, et "sul on esilampidega mingi jama, loe manuali". Nõme on seejuures see, et manuaali lugemisest pole mitte mingit kasu. Mingi Fordi digiosakonna geenius on lihtsalt sellele lambijamale leidnud sellise rahustava fraasi. Tegelikult peaks teade olema midagi sellist et „Headlights malfunction. Go to diagnostics“ . Kusjuures tobe on see et silmade ehk tulede enda kontrolli test peale käivitamist on ok. Ehk pole näha et tuledest kumbki maha jääks oma keerutamises või muus. Sellest tulenevalt kahtlustan et äkki on hoopis tulede süsteemi juurde kuuluv kerekõrguse andur mingi defektiga või lihtsalt juhtmetes kuskil halb ühendus. Ehk tuledesüsteemi testil , kui tõenäoliselt testitakse läbi 100% andureid ja ahelaid, jääb mingi infovahetus kuskil veidike vigaseks või puudulikuks. Ehk piltlikult öeldes kui tulesüsteemi testi ajal mõni digitaalne 0 või 1 kuskil juhtmetes kaduma lähem loetakse test läbikukkunuks ja visatakse veateade ekraanile. Selgitan seda esmapilgul veidi segast arvamust – nimelt tekib see tobe veateade ekraanile 95% juhtudest käivituse testi ajal. Sõidu ajal aga haruharva ehk ca 5% koguteadetest. Ehk tavaliselt sõidu ajal kõik töötab, mis annab alust arvata et põhisüsteemid on korras. Kõrguseanduri kahtlus tekkis mul peale seda kui kallakule poolviltu parkimise järel mitu korda sama teadet andis. Ja samas kui tasasele sõitsin ja uuesti käivitasin – teadet ei ilmunud. Juhtmete ja/või anduriprobleemi või halva ühenduse kahtlust süvendab mul tõsiasi et eelmise omaniku käes on auto mingi korralikuma kolaka saanud just sellele anduriküljele.
Niipalju veel sellest veateatest ja eelpool olevates kommentaarides kirjutatust (avariirežiim) et tihtipeale, eriti just hämaras, kui tuledevihk pole täpselt näha, on raske hinnata mis hetkel ta ennast avariisüsteemi lülitab ( lähituled maas ja kaugeid ei saa sisse lülitada) . Ta ei tee seda kohe peale esimest veateadet.
Veakoodide lugemise kriitikule niipalju infoks, et isegi väga korraliku diagnostika abil mingit täpsemat infot välja lugeda pole võimalik. Näiteks viimatine kood viitab sellele et tal on süsteemi ahelas mingi "malfunction". Praegune veakood U2100(00) ja sümptomid on sellised et peale käivitamist , kui ta kogu esitulede süsteemi testi teeb ja "silmi pööritab" , tekib tal arvatavasti tulede juhtimise ahela testimisel mingi kommunikatsioonihäire ning ongi veateade eest " Check adaptive headlamps. See manual". Ja koodi tausta guugeldades võib leida seinast seina põhjusi.
Ajutisest abist :
Reisil olles kui on auto suvatseb äkki avariirežiimile minna ja lähituled maha keerata – reeglina juhtub see vastikult pimedal ajal ja kuskil kaugel maanteel olles, siis saab reguleerkruvi (plastist, kuuskant auguga) abil lähivihu jõuga üles keerata. Ja edasi sõita. Kui aga asi korda läheb tuleb taas tagasi keerata muidu näitavad tuled taevasse. Kuna kauged siis samuti ei tööta, saab vähemalt lähituledega sõidu lõpuni teha
Kaugtuled mis avariirežiimil ära kaovad asendajaks võib panna lisakaugtuled, mis käivad kahes režiimis : üks tavaliselt koos kaugtuledega ja teine variant lihtsalt otse lülitist – juhuks kui auto on ennast järjekordselt avariirežiimi lükanud ja sellest välja pole nõus tulema. Ja tegelikult annavad lisakauged päris palju juurde. Poleks uskunud kui ei oleks kasutama hakanud. Vahe on ikka kordades. Ja tagatipuks on uusi LED lisakaugtulesid väga vinge disainiga ja neid saab päris hästi grilli vahele peita.
Kellel aega ja viitsimist võib otsingusse panna : „Ford adaptive lights fault“ ja lugemist jätkub tõenäoliselt päevadeks…..
Kui nüüd uuesti asi päris hulluks läheb et seda jaburat teadet tihemini loopima hakkab, võtan andurite/juhtmete teema käsile. Hetkel veel avariirežiimile pole viskama hakanud.
Elektri hind on seotud sellega, kui palju elektri eest maksma peab:))
Panen siia 2 pilti, mis iseloomustavad olukorda turul 5p ja 2p tagasi. Tarbija ei maksa mitte ainult turuhinda, vaid peab maksma kinni ka need riskid, mille ulatuses müüjal on kohustus särtsu pakkuda. Kaardilt ja tabelist nähtavad hinnavahed on siiski väiksemad kui hinnavahe kiirlaadimisjaamades.
Medali teine külg on roheelekter. Kust saab Norra oma särtsu? Nüüd sel aastal mõnda aega Norras viibides ja kõikmõeldavaid teenuseid tarbides saaks ka kõige tagasihoidlikumalt üldistades väita, et Norra on umbes sama kallis/odav riik kui Eesti. Jah, on asju, mis on kallimad, aga väga palju asju on ka odavamad - tarbijana saab teha valikuid ja kokkuvõttes saab ka odavamalt hakkama kui Eestis. Vaatame nüüd korraks uuesti energiahindasid... mis on pildil valesti?;)
See rohepesujutt on muidugi nõme huumor. Rohelise-mitterohelise asemel tuleks hakata rääkima juhitavatest ja juhitamatutest võimsustest, sest ainult see võib pakkuda turule mingit stabiilsust. Veehoidlate veetaset on tõenäoliselt lihtsam/odavaim juhtida mistahes muu juhitava valikuga võrreldes, see on kõigi Põhjamaade turueelis. Meil oleks seda liiga kallis kompenseerida tuimalt juhitavate tootmisvõimsuste mahtusid suurendades. Järgmiseks salvestusvõimsused. Alles seejärel saab hakata rääkima rohelise/mitterohelise teemadel, mis ei tähenda sugugi, et see teema väheoluline oleks.
Ei saa vaadata mööda ka seadusandlusest, sest olukorras, kus meil on elektri hind praegu nullis või miinuses, siis "rohelised" ventilaatorid seisavad, aga Põhjamaades on särts miinusmärgiga "müügis". Kui meil võimaldatakse teenida ka ainult siis, kui elekter on kallis ja muidu ostetakse pigem sisse, ongi tulemuseks kõrgem keskmine hind. Sel viisil ei too rohesärts kunagi neid hindu alla.
Miks need asjad on nii? Vahet pole, mina pean tegema oma valikud kohe täna ja särts on kodulaadijast sama hinnaga nagu gaasiga sõites ja kiirlaadijast sama hinnaga, nagu bensiiniga sõites. Selle olukorra muutmiseks pole vaja muud, kui kõik särtsust soodsamad alternatiivid surnuks maksustada ja seda on juba alustatud, edukalt - nüüd viiakse raha, mis võiks jääda meie majandusse, hoopis särtsusõidukeid tootvate riikide majandustesse, aga see käib ka uute fossiilautode kohta, kui survestatakse mitmelt suunalt korraga kestliku tarbimise asemel importima uuemaid-kallimaid asju.
Artikkel liitiumakude süttimisest ja põlemisest. Pole pädev hindama, kas seal esitatu on õige/vale, liigselt üldistatud vm viisil tegelikkust moonutav, aga keskmise inimese jaoks (nagu mina) on see selline mõnus silmaringi natuke avardav lugemine.
Kuna artikli koht peaks olema pigem särtsuautode teemas, siis selle eksimuse kompenseerimiseks lisan pildi, mis iseloomustab hästi seda kunstlikult käimas hoitavat võidujooksu, mida rohepesu sildi all süüdimatult tehakse.
Asi on tegelikult naljast kaugel. Kui majanduse põhjalaskmises täidavad seda tellimust vaid üheselt mõistetavad poliitilised jõud, siis rahvusriik poleks enam nagu ühegi poliitilise jõu prioriteet. Kõigil on mingid oma agendad (või siis sponsorid), aga isegi täiesti a(päeva)poliitiliselt olulisi sündmusi ei peeta ajakirjanduses enam vajalikuks kajastada ega toetada. Pole siis imestada, et rahvuslikud jõud, kes kõigi poolt ära on põlatud, lähevad otsima kajastust obektiivi, uuteuudiste jms poliitiliselt kallutatud kanalite tiiva alla, mille järel on jällegi mugav neile EKRE silt peale kleepida. Mitte, et see nende eestimeelsust kahandaks või nende parteide eestimeelsust suurendaks, aga vaenamiskultuuri maaletoojad on sildistamises agarad ja osavad. Riik (st nii ametlik kui ka ametlikust sõltuv mitteametlik võim) tegeleks nagu süstemaatiliselt igasuguse "alt-ülesse" tuleva rahvusliku kodanikualgatuse tagakiusamise ja tühistamisega, et see end juba sissetöötanud poliitgrupeeringutele ka tulevikus konkurentsi ei saaks hakata pakkuma. Siin ei saa enam näpuga ainult ühe partei peale näidata, ka mitte näpuga "paremale-vasakule" suundadesse vehkida - rahvusriiki (õigemini rahvuslikku liikumist) kardavad koalitsioon ja opositsioon enamvähem ühepalju. Ainult tõrvikud ei kompenseeri tegematajätmisi seal, kus saaks teha tegusid ka poliitilist profitit lõikamata.
Kirjutasin teadlikult natuke intrigeerivalt ega pea seda mingiks organiseeritud vandenõuks. Aga seda nägime ka koroona ajal, kuidas peavoolust erinevat ja põhjendatud arvamust omavad ARSTID pidid viimases hädas pöörduma just selliste poliitiliselt kallutatud kanalite poole, sest ennast sõltumatu meedia tiitliga ehtivad meediakanalid täitsid ainult seda poliitilist tellimust, millest nad otseselt sõltuvad. See ei ole enam ajakirjandusvabadus ega sõnavabadus. Suures plaanis muudab see aga kogu meedia naeruväärseks ja ebausutavaks rahva silmis - kahtlaselt sarnane olukord sellele, mis oli meil enne "laulvat revolutsiooni".
Lihtsalt taustast, et tegemist pole mitte mingi uhhuu liikumisega, vaid inimestega, kes üritavad päästa oma kodusid fosforiidi kaevandamise käest. St mitte lihtsalt kodusid, vaid hoida ära terve suure piirkonna inimestest tühjendamist ja juurte läbilõikamist (genotsiidi) nagu Nursipaluski.
EDIT: irw@topeltpostitus. Nii juhtub, kui arvuti taga õnnestub veeta vaid üksikuid hetki ja see postitamise aken juba tund aega lahti oli, kuid alles nüüd tekkis moment, et kirjutada lõpuni ja vajutada "saada":))
Selline info.
Immo Activated- ehk tõmbab see akut tühjaks.
Võti ukse ees ja vahest laseb puldist lukku kinni ja lahti teha.
Käivitada laseb, aga mitte start nupust.
Esp-i maha ei saa võtta.
Voltmeetri asend -sõiduk töötab.
Enamus kaitsmeid 0.01
Mõni näitas ka miinust.
0.32 on ka siis kui ükshaaval igat kaitset eraldi välja võtan.
Kehtib mõnema poole kaitsme karbi kohta, lisaks ka kapoti all olevad kaitsmed.
Paari tunniga uus aku täiesti tühi.
Saan aru et parasiitvool, aga täiesti lambist tekkis.
Tüüpviga ka neil et juhi jalgealune pidevalt märg, seal ga teatavasti terve hunnik juhtmeid.
Huvitav tõsiasi on, et kesklukk üldse ei tööta.
Kas selle viimase artikli poindist oleks võimalik saada lühikokkuvõtet? Just selles osas, et mis probleemid ja miks ei saa.
Lisan juurde ka teemavälise pildi 3a vana auto vedelgaasipaagist. See pildilt paistev probleem pole mitte puudujääk tehnoloogias vaid tootja suhtumises. Sellised probleemid on üsna lihtsalt ja odavalt lahendatavad, sest ühe kihi jagu rohkem värvi, põhjamaade turule toodetud autode kerevaha värvi peale põhja all vms ei tee tootmisprotsessi absurdselt kalliks. Küll aga tekitab selline tühises suuruses lisainvesteeringu tegemata jätmine tohutul hulgal probleeme ja lisaprügi... garantii järgselt. Järelikult tuleb neid garantiitingimusi tootjavastutuse osas muuta.
Võin kihla vedada, et see sama garantiiline auto sõidab praegugi ringi selle sama paagiga ja tulevikus suhistataksegi enne ülevaatust sinna uus värvikiht peale. Ainult et sama huumor surugaasipaakidega võib tähendada kellegi jaoks juba musta huumorit, kuid juriidiliselt on ikkagi kõik korrektne, sest värske värvi alla ei näe keegi.
Teise pildi rottisin FB postitusest, kus on hästi näha, kuivõrd kitsas seal on ja kui vähe on vaja, et kastirattaga sellise õnnetuseni viiv sõiduviga teha.
¤¤¤„Lapsevanemana, kes ka ise kastirattaga lapsi sealkandis veab, mina väldin seda tänavat. Ja kitsastel rattaradadel mina lastega ei sõida, sõidan kõnniteel,“ rääkis Pere oma liiklemisharjumustest. Samuti juhtis ta tähelepanu liiklusseaduse paragrahvile 32, mille järgi tohib jalgrattaga sõita kõnniteel, kui rattaga sõidutatakse lapsi selleks ettenähtud istmel või järelhaagises. „Kastiratas on ratas,“ kirjutas Pere.¤¤¤
1. audiag le selgituseks.
If üritas teha minule madala hinna pakkumist, et seda ära hoida üritasin selgitada miks auto võiks rohkem väärt olla. Selle tõestuseks et minul oligi õigus, garantii kiri-pilt 1.
Mina soovisin 5000, või euroopas müügil oleva sama mudeli hind. Kui Orav oleks leidnud 500€ kuulutuse oleksin sellega leppinud, sest aus sõna maksab rohkem kui kirjalik leping.
rdyhjdcut le selgitus, selle tema pealkirja pani moderaator Marko. Minu pealkiri oli, If aitab rohkem, ennast. See muidugi ei sobinud foorumi reeglitega. Mercedes Gullwing ja teisi Boobel Beatchi väärseid autosid vist Eestis liialt puruks ei sõideta.
Olen Rover 75 (40 000 liiget) klubis ja Pilt 2 on klubi presidendi vastus minule, millest selgub et seda tüübikinnitust on maailma toodetud 1 auto ehk minu oma. Lisaks tegemist näouuendus mudelika mida toodeti ainult 1.5 aastat.
oletaja- Tänan vihje eest ja vaatasin Anti lugu ja juba varasemalt soovisin talle ka kaastunnet XK8 kaotamise pärast.
Marko le Juba tehtud. Pilt 3 12 kraadi ja vihmahoogude vahelised hetked, on parim auto aerosooli värvi, ja lakkika üle pudistamiseks. Kuna fänan juba palju aastaid värvimaailma asju siis tean et olemata täiesti värvimiseks täiseti sobimatust temperatuurist võin rahulikult surve pesuri vastu autot suruda ja värv on auto peal mitte auto kõrval. Olen täielikult värvinud 20+autot esimese aastal 1998 +mõned aerograafi maalingud aga mitte kunagi pole värv või lakkika midaki sellist juhtunud. Vehos vaatasin GT 63 ( 2,8s. 0-100) ilus sinine matt ja kogu auto kana nahka lakitud, kuidas see on robotite ajastul võimalik, suutsin sarnase tulemuse õues saavutada.
Üks vana klipp siin oma taastatud ja kuuri all maalitud autost. https://youtu.be/0Ot8235SL4M
Pilt 2. Hiina liist oli 6 mm pikem otsad teravad ja täiesti teist tooni ilmselt toimetan selle Oravale tagasi. Lisaks vahetasin kõveraks väänatud küljeliistu, doonori liistu vastu.
Moraal - Suur firma võib sinu varaka teha mis tahab.
Tarbiakaitse tegeleb realselt ainult Tzeburekki müüatega.
Liiklus kindlustus fond ???
Toidan neid kõiki truult edasi. Aksiis, kindlustus, automaks, 8 auto eest, peres kokku 11 autot, (täpselt paras arv). 2 uuemad kui 20 aastat.
Järgmiseks doonor 75st hele nahksisu, mäluka istmed ja tehase originaal 75 harmon-karbon võimenduse ja subakaga helisüsteem.
PS Minu hobiauto investeeringu soovitus, 1 põlvkonna Cayan (minul veel pole aga ehk jõuan veel) võib saada selliseks hinna tõstjaks tulevikus, nagu Toyota JB 40.
¤¤¤ammu oleks aeg need mõtetud naelad keelustada! muidu on rohepööre ees ja taga,aga kuidagi ei suudeta naelikuid keelustada,et lõppeks ära see meeletu saastamine¤¤¤
Kuidas või mida saastab jäisel teel naastude kasutamine? Kõik need autod, mida ma talviti kraavidest välja käin tõmbamas, nende kulutatud liitrid kütust ise teele tagasi saamiseks või nende kraavi sõitmiste tagajärgede likvideerimine saastab ju samuti. See, et soolamärgadel asfalteeritud teedel pole naast vajalik, peaks olema arusaadav iga mõistust omava inimese jaoks, aga siis tulebki keelata ära seal, aga mitte nendes olukordades/piirkondades, kus see on oluline ja erinevalt laialt levitatud valedele hoiab hoopis saastamist ära ja pakub samal ajal ka paremat turvalisust (pidurdusmaad).
Artikkel ise on muidugi ehe ja VÄGA KALLUTATUD propaganda. Et esmalt keelustame toimivate naastude kasutamise, seetõttu tohib müüa ainult lühikesi-kergeid ja kehvemat pidamist pakkuvaid moodsaid naastuimitatsioone ja ongi tekitatud kunstlikult argument, et lamell võib olla isegi parema pidamisega kui naaste omav lamellrehv... wtf? Milleks üldse sellised pastakast imetud argumendid? Kas jäisel teel sõitmisel on 10mm+ mustrit omav pikkade-raskete naastudega "naelutatud lamell" tõesti kuidagi saastavam kui juba uuena 8mm mustrit omav kehvemat pidamist omav moodne "naastubutafooria", mis ühtlasi ka kiiremini leiab tee prügihunnikusse?
Üldiselt, mida vähem riik sekkub, seda paremini õnnestub teha inimestel loodust ja keskkonda säästvaid valikuid. Puudutab naasturegulatsioone, autoomamisekaristusmakse, autoregistreerimiskaristusmakse jne. See, mis päriselt saastab, näiteks naastud soolamärjal teel, oleks sama lihtsalt keelustatav nagu on juba praegu keelustatud naastudega sõitmine suvekuudel. Igaks juhuks panen siia VEELKORD pildi jäisest teest, et lamelliapolegeetidele meenutada, et kõik inimesed ei kasuta mitte autot linnas ühistranspordi aseainena, vaid vajavad autot igapäevaselt ka talvel, kus sügisest kevadeni ei satu paljude autode rehvid kordagi asfaldile, vaid sõidetaksegi jääl, lumes või siis lumega kaetud jääl või kruusateel.
PS: ise kasutan just eelpool nimetatud põhjustel enamikel oma autodel lamelle, aga vähemalt kahel autol kasutaksin kindlasti (just neid vanakooli pikki!) naaste ka siis, kui see ära keelustataks, sest see on VAJALIK ja maal puudub nagunii ka vahele jäämise võimalus. On lihtsalt ajuvaba üldse arutada selliste seaduste kehtestamise vajalikkuse üle, mis sunnivad inimeste turvalisusest ja keskkonnast hoolivaid inimesi neid samu seadusi rikkuma.
Tahan teha LED päevatuled esituledesse sisse(pildil näidatud). Sama tahaks ka teha tagatuledesse. Kas see on üldse võimalik ja kas tehnoülevaatusest saaks läbi?
Lisaks lugesin, et neid võib teha, aga oleneb riigist.
