Ei ole ka mina ainus, kes sattunud "uude olukorda" seetõttu, et keegi on kusagil puid likvideerinud, mis lagedate põldude pinnatuisu seejärel küla peale kannab. Loomulikult tegelen lume lükkamisega, tulen koju, panen traktori käima jne. Abikaasa on enne mitu korda juba autoga lapsi koju toonud ja lume kinni sõitnud. Musta maad ei näe praegu kusagil, suurimad hanged siiani rinnuni, aga enne ulatusid räästas kokku katusel oleva lumega. Ehk annab aimduse ka mahu kohta, mida mul taluhoovis lume rookimine tähendab ja miks abikaasalt seda enne hoovi sõitmist liig nõuda oleks.
Teemasse kah, pragmaatiliselt:
1. Ainult 2 probleemi viimase 36 legaalselt sõidetud aasta kohta, ei tundu nii oluline, et otseselt üldse midagi tegema peaks (kile ratta alla on jummalast hea pakkumine, kui vaid sellega tegeleda viitsiks!).
2. Hetke on hoovis 11 stardivalmis autot (ülejäänud autod garaazhides või katuste all), millest probleem sel talvel ühega (matemaatiliselt mitte 1 vaid 1/4;), eelmise (siduriketas pilbasteks) probleemi ajal oli autovalikuid veel rohkem... vist samuti kõigile arusaadav, miks 1-2 auto omanikul on veelgi väiksem tõenäosus sellist probleemi kohata, kuigi risk on kõigil olemas.
3. Kuna probleemid pigem hiljutised, siis mis on vahepeal muutunud? Jah, uued rehvid on nüüd parema pidamisega kui uued rehvid varem (vanade rehvidega asjatu hirm).
4. See foorum pole ainus koht, kus pilti/lugu jagasin. Teises foorumis eile kellelgi kokkupuude sarnase (ebameedivamad nüansid) juhtumiga. Pole ime, et rehvitöökojadki probleemist teadlikud. Süüdistada pole kedagi peale enda, sest kuna risk ise on madal, siis eelistan ka tulevikus vähemalt mõnel autol ikkagi uusi rehve ja kannan kulud, kui riskid realiseeruvad. Teise uute rehvidega auto parkisin eile koju tulles igaks juhuks lumehunniku otsa, kus ratta all midagi jäätumas ei ole:))
PS: lisasin ka pildi tuisujärgsest olukorrast (suht tavapärane, selle ukse taga on küttepuud, st see uks käib lahti igapäevaselt). Sellepärast on mul kah mure pigem selles, et lund rookides aknaklaase ära ei lõhuks ja need hoov-autod on selle kõrval teisejärgulised. St pean end tuulekoridoris elades lumevõitluses vaatamata 10cm+ jääväljale ikkagi võitjaks;)
Teen eraldi uue teema, et see otsinguga lihtsalt välja tuleks. Ehk säästab see kedagi enda kogetud jamadest. Endal siis juba teine kord samasse ämbrisse astuda...
Esimesel juhul oli tegu kuu vanade Barumi lamellidega. Esiveolisel olid rattad jäätunud maa külge kinni. Soliidse väändega commonrail diislil käis jõud mõistagi sidurikettast üle, mis pilbasteks lendas. Seejärel, kui hakkasin uurima igapäevaselt autoremondiga leiba teenitavate tuttavate käest, sain teada, et väheste bensukate ja paljude diislitega on selline siduriketaste lammutamine üsnagi levinud. Kõik kardavad, et kast puru, aga rõõmustavad peale lahti võtmist. St remont tüütu aga odav, sellepärast avalikult väga ei kurdeta.
Nüüd siis järgmine ämber, Olukord sama, rehvideks uued GoodYear UG Arctic2 naastud. Seekord olid ööga jäätunud maa külge (vist) ainult tagarattad. Esirattad käisid ringi, auto kuhugi ei liigu, abikaasa tagurdada ei julgenud (auto tagumikuga ca 20cm seinast) ja kutsus appi. Kuna ettesuunaga ei liikunud üldse (tõus), hakkasin siis inertsiga loksutama tagurpidi, kuni sain (ilma vastu seina sõitmata:) tagarattad lahti. Rehvimustri ülemine kiht jäi ühel rattal sinna maha... Õnneks ratas balansist väljas pole (st minimaalselt), sõita kannatab, rehvidefekt on tunda pigem alla 40km/h kiirustel. Küsisin rehvide maaletoomisega tegeleva sõbra käest ja tema kommentaar oli, et teab probleemist ja see on täiesti usutav mistahes pehmete "testivõitjate" puhul, sest kui mitte lamellide pehmuse arvelt, siis kust see pidamine veel tulema peaks...
Ega rohkem kommenteerida ei oskagi. Mõnel autol on siiski vaja hoida all ka uusi rehve. Alles mõtlen, kuidas seda tulevikus ennetada, et mitte järgmisi rehve (või siduriketast) ära rikkuda. Ära hoida ei oskagi, sest kodus on praegu ca 10cm+ paksune jääväli, õhtused temperatuurid on "pool kraadi" plussis, hommikuti -5 kandis, rehvide maa külge jäätumist sisuliselt välistada ei õnnestugi. Ainult kohalt liikuma hakkamist katsume nüüd tulevikus alustada veidi ettevaatlikumalt ja kui ikka nii korralikult kinni on jäänud, siis kastekannuga kuuma vett abiks võttes. Olge hoiatatud;)
Ennast pidevalt sisserääkiv, "anonüümne" ja pidevalt kasutajanimesid vahetav foorumitroll on rääkinud. Saan inimlikult isegi aru - maksumaksjatest sõltuv elu panebki seda propagandat paratamatult tootma, sest kui mull lõhkeb ja kesiganes opositsioonijõud selle kasutu ametnikearmee koondab, siis on hea elu läbi ja tuleb hakata päriselt tööd tegema ning vastutama. Seda, kas meeldib vastutada või mitte, näeme ju kõik siin oma sõnade eest vastutamisegagi, et kes on foorumis algusest peale sama nimega ja kes teisi eksitada üritades pidevalt "anonüümselt" nimesid vahetab... ja pidevalt eksitajalt on just praeguse kommentaari puhul ka natuke naiivne ausaks hakkamist eeldada;)
Tsiteerin enda vastust maaksile:
¤¤¤Alternatiiv on jah valida neid, kellel seni midagi ette ei ole näidata peale sooja õhu suust välja ajamise. Esimese asjana laenavad jne¤¤¤
¤¤¤Just, väga hea alternatiiv on valida neid, kellel on ette näidata Zooroopa pikim ja maailmas teiseks pikim majanduslangus, mida ei näe isegi sõjaga piirnevates riikides! Ja kes samas süüdistati ennetavalt juba 10a tagasi ja süüdistatakse ka nüüd EKREt laenamistuhinas, kuid just oravad on reaalselt NELJAKORDISTANUD varasema laenukoormuse ja laenuraha majandusse investeerimise asemel suunanud selle jooksvate kulude katmiseks (kõrgepalgalise ametnikearmee/toiduahelate kasvatamiseks). Kusjuures parafraseerisin praegu Ansipit, mitte opositsiooni;)¤¤¤
Ansipi kirjeldatu on kahjuks reaalsus, ag las tema paralleelreaalsuses olla kõik nii nagu ta unistab. Meie peame teises reaalsuses saama hakkama nende poliitsotsiopaatide kokkukeeratud käkkidega ja sellest august kuidagi välja ronima, kuigi võimu kuritarvitajad seda auku samal ajal pidevalt sügavamaks kaevavad. Aga nende pidu ei kesta igavesti. Ükski pidu ei kesta. Sellisel (majanduslikult) põletatud maal ei ole põhjust seada eriti kõrgeid ootusi ka järgmisele peole, isegi kui orkester parimatest pillimeestest kokku peaks õnnestuma panna.
Hea leid! Juba ammu on kasulikum olla mitte pumba vaid hoopis kraani juures.
Arvestades järjestikuste oravavalitsuste tekitatud kunstlikke kulukasvusid bürokraatiapersonali palkamisega on see kosmeetiline kärpimine, mis toiduahelad kõrgepalgalistena tööle jätab, ikka eriti silmakirjalik. Väga tahaks keerata aega tagasi selle kohani, mille otsused panid aluse ELi pikimale majanduslangusele.
¤¤¤Maagaasil töötava Moss Landingi elektrijaama ja selle juures asuva liitiumioonakudel töötava energiasalvestusjaama omanikettevõte Vistra Energy kinnitas, et eile pärastlõunal süttis üks nende akudest/.../Jaama saab salvestada 750 megavatttundi energiat, millest piisab umbes 562 000 kodumajapidamise varustamiseks neljaks tunniks.¤¤¤
Esmalt: pilt on siin jälle konteksti loomiseks. Kõik on vast näinud Virtsu tuulikuid. Võrrelge neid tuulikutega, mida mujale planeeritakse. Paljudel pole kogemusigi sellistega ja enamus pole nii kõrgeid (veel) näinudki.
Detailidesse laskumata on võrdlus ioniseerivate kiirgustega mingi piirini isegi asjakohane. Lihtsalt ioniseerivaid kiirgusi on lihtne mõõta ja nende parameetrite seosed terviseriskidega hästi teada. Tuulikute puhul on need piirid hägused, seadused veel hägusemad ja tuulikul/tuulikul tuleb samuti vahet teha, sest saatan peitub siin detailides. https://lounapostimees.postimees.ee/8168677/mati-maarits-maa
-tuleb-taita-tuulikutega
¤¤¤Kas ühe ülla eesmärgi nimel – võitlus kliima soojenemise vastu – on nüüd kõik lubatud: raadata hektarite kaupa metsa, vilistada kaitsealuste liikide hävimisele ning mitte hoolida inimeste tervisest?
/.../
Teiste hulgas saab sõna Tartu ülikooli füüsikadoktorant Kalju Tamme. Tema väitel võib tuulikutest tekkivat heli võrrelda radioaktiivsusega. Teise murena tõstis ta esile tuuleparkide toodetava roheenergia kaheldava majandusliku kasu, samuti on suure küsimärgi all roheenergia loodussäästlikkus.
Rahvaalgatuse koostajad väidavad, et tuugenilabade tekitatud madalad võnkesagedused võivad tekitada kroonilisi vibroakustilisi haigusi. Tavapäraseimad on kuminad kõrvus, une-, tasakaalu-, keskendumis- ja paanikahäired, südame rütmihäired, probleemid vererõhu, veresoonkonna ja seedetraktiga. Kodu- ja metsloomadel võivad mitmekordistuda nurisünnituste juhud, lindudel tekkida kooreta munad. Soomes läbi viidud uuringu kohaselt esines tervisekahjustusi tuulikutest umbes 15–20 kilomeetri raadiuses.
Kui lisada teisedki teadaolevad või väidetavad mõjud, nagu tuulikulabadelt ümbruskonda paiskuvad peenosakesed, nii kõrvaga kuuldav kui madalsageduslik müra, infraheli, varjutus, öine valgusreostus, metsa kasvu aeglustumine, looduslike elupaikade ja kaitsealuste liikide hävimine, saab üksnes küsida: miks on seni kuulda olnud vaid mõne üksiku keskkonnakaitsja protestihäält?¤¤¤
¤¤¤Merealaplaneeringute puhul saada kiri Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ([email protected]): “Soovin saada teavitusi kõikide mereala tuuleenergiat puudutavate hangete, avalike väljapanekute ja arutelude kohta. Ootan infot arutelude, üld-, eri- ja detailplaneeringute ning KMH-de kohta, mis seda teemat puudutavad.”
Mõnelt ametnikult võite saada täiendavaid nõudmisi, et kes te olete ja miks te küsite või antakse teile see info märkega Ametkondlikuks Kasutamiseks, et seda justkui jagada ei tohiks. Ignoreerige neid– infot tuleb teile anda, ükskõik millisest Eesti otsast te olete ja see on avalik.¤¤¤
¤¤¤300m kõrguselt 3 kiltsa kaugusele, see on umbes 5,5 kraadi, see tähendab, et 15m kaugusele 10 meetri puu on paras, et suurem jama maja katusest mööda tuiskaks¤¤¤
Lisan siia juurde illustreeriva pildi, et oleks lihtsalt silme ees, kui kõrge on tuulik ja kui suured on puud. Kusjuures pildil olevad puud on 27m kõrgused, mitte 10m.
Madalat kuulmise piiril olevat heli saab käia igaüks kuulamas ja valida allatuult just sobiva kauguse tuulikust (reeglina siis tervest suurest tuulikutepargist, mille helid ei pruugi resoneeruda kõige häirivamal viisil just täpselt seal, kus tuulekaardi järgi võiks arvata ega ole seotud isegi mitte lähima tuulikuga). Aga see on ainult kuuldav heli. Infraheliga on lood keerulisemad, sh mõõtmisega. Kahjuks tulevad ka tagasilöögid viitega... kui juba piisav hulk inimesi tuleb "leivalt maha arvata", et tekiks juriidiline põhjus hakata tegelema sellega, et teised ellu jääksid, kuigi tegelikult tuleks inimeste huvides rääkida hoopis ökosüsteemist, millest inimesed moodustavad vaid tühise osa.
Ongi, heas mõttes, nii tuleks seda võttagi. Ei ole ka selliste autode fännamine üheski mõttes halvem kui V8 või TDI fännamine, iga tõsine hobi väärib lugupidamist. Kõiki selliseid fännijutte on nii kaua huvitav lugeda, kuni oma “50km-maailmavaadet” (mis, nagu üha ausamatest väljaütlemistest selgus, on teinekord ilma diiselkütteseadmeta ka ainult 30km-maailmavaade;) ei üritata määrida pähe millegi muuna - ei üritata tõestada seda, et see, mis sobib ühele, peab sobima ka teistele. Sest elektroonika remont 10 senti, aku element 50e jne - vale pole mitte fakt, vaid sõnum, kuidas saab sellest aru inimene, kes otsib infot, kuidas hoida igal aastal kokku;)
¤¤¤vana fossiilautot omades pead sa olema mehhaanik, vana elektriautot omades aga elektrik¤¤¤
Deus põhimõtteliselt juba vastas sellele. Pärismaailmas on asjad veel keerulisemad, sest Mievi vanuseni jõudnud "vana fossiilauto" erineb kardinaalselt sellest, mida enamus meist vanaks autoks nimetab ja sealt edasi on nüüd tohutult valikuid ainuüksi mootorielektroonika põlvkondades eri kütuseliikidel, lisaks veel kogu ülejäänud auto elektroonika (mis mingist ajast alates sarnaneb juba vägagi ka särtsukatele)... igaüks, kel vähegi soovi, suudab end nii palju autoelektrikuks koolitada ainuüksi mõne raamatu läbi lugemisega, et leiab endale ka sellise VANA auto, mille juures suudab lahendada iseseisvalt igasuguse probleemi. Mis omakorda ei tõesta, et iga vana autoga kõik nii lihtne oleks. Elektrikuks, kes remondib niiviisi igasuguseid Eestis pakutavaid elektriautosid akuelementide kaupa ja vahetab trükkplaatidel pudinaid, ei õpita isa kõrval garaages vähemalt mitte veel praegu.
Kui rääkida nn suurest pildist, siis ma pole siiani saanud veel aru, kas erinevad laadimisstandardid on pigem tootjate omavaheline võidujooks, kus igaüks üritab saavutada juhtpositsiooni (nagu Windows arvutitel vms) ja sellepärast ei suudeta neid standardeid kuidagi omavahel kokku leppida? Või on selle põhjuseks ikkagi ühelt poolt eri tootjate erinevad akukeemiad/laadimise juhtimine, millele lisandub pidevalt juurde ka uusi, et ei oleks praegusel hetkel (veel) ka ülevalt poolt mõistlik anda korraldust, et kasutame nüüd kõik "USB-C"-d alates 20XX aastast? Lisatud pilt peaks olema tuttavas kohas neile, kes rohkem ringi sõidavad. Ka see elektriauto ei vasta tänastele laadimisstandarditele;)
Aga proovi oma "tarkuse" levitamise asemel lugeda ka sisu, mis on juba niigi puust ja punaseks tehtud. Neid keskmisi vaadates eksitad ainult ennast ja teisi.
¤¤¤teatud keemiaid, näiteks NMC'd kasutada, milles omakorda on erinevused sees niklisisalduses ja seda generatsiooniti erinev mitte ainult LG vs Panasonic vaid suisa Panasonicu enda sama mudeli nimetuse sees, lihtsalt aastad on erinevad¤¤¤
Niisamuti eksitad ootuste osas neid tulevase Polestari ostjaid, kelle ootused on "lillelised", aga reaalselt on turul autod, mille aku on tapetud Su enda mainitud "puhvri" puudumise tõttu, nagu tema endisel ja veel väga paljudel pistikhübriididel (pistikhübriidide aku vahetuse hind on samas talutavas suurusjärgus!).
Marko juba kirjutas ridade vahele, et miks me räägime üldse 300km lennukaugusega autost, kui seda kõlbab kasutada ainult 60km kaupa? Kust need särtsuautod võetakse, millega on vaja sõita päevas 200km? Kui tahad ausaks jääda aku elukaare osas, peaksidki rääkima siis 60km (mitte 300km) lennukaugusega autodest. Kõik need illusioonid maksab kinni järgmine ostja ja ülejärgmine põletab juba oma maja maha, sest ei raatsi aku hinda tervenisti koolituskuludesse kanda. Selle reaalsuse moonutamine keskmiste väärtuste taha pugemisel ei ole aus, sest nii räige hinnalangusega kasutatud nishitoote juures oleks naiivne eeldada ostjatelt, et autot ostes valitakse välja mudel+aastakäik ja alustatakse nimekirja kõige kallimast, mis ei taga samuti veel seda, et konkreetset autot on laetud "akusäästlikult".
Sellist propagandat on vaja tasakaalustada, sest Sina taod aastast aastasse vastu rindu oma kasutute (ja mitte ilmtingimata üldse valede!) faktidega, kuid ei lähe maksma kinni nende inimeste probleeme, kes on veel rumalamad ja uskuma jäävad, kuid kelle ostetavad autod jäävad kaugele sellest statistilise keskmise kiidulaulust.
¤¤¤Põlevkivi on kütusena halb, sest emiteerib põlemise käigus palju CO2 ja selle Ida-Virumaal kaevandamine tekitab palju keskkonnaprobleeme. Palju CO2 emiteerib ta seetõttu, et CO2 emissiooni arvutamise metoodika baseerub ainult põlemisel tekkinud CO2 arvestamisel. Kogu sellel heitel, mis tekib kaevandamise, kütuse tootmise ja transpordi, gaasi veeldamise ja siis uuesti üles soojendamise käigus, ning kadudel selles protsessis ei ole mingit tähtsust. Seetõttu on ka Ameerika Ühendriikide kildagaas väga roheline kütus, aga kui tegelikud tarneahelaheitmed sinna juurde arvestada, võib põlevkivi ja gaasi koguheide (nii tarneahelas kui ka põlemisel tekkinud emissioon) olla võrdne või põlevkivi puhul väiksem. Me lihtsalt ei tea seda, sest keegi pole arvutanud.
/.../
Kas keegi teab, kuidas toodetakse maagaasi Venemaal või Kataris või kildagaasi Ameerika Ühendriikides? Kas selle gaasi tootmise keskkonnajälg on tõesti seal väiksem kui meil põlevkivi kaevandamine või on meil lihtsalt mugavam kõrvale vaadata ning jätta see jälg meist tuhandete kilomeetrite kaugusele ja teha nägu, et meil on kõik hästi ja me oleme siin suured looduse säästjad?
/.../
Need ametnikud, kelle seisukohad on Euroopas vastuolus riigikogu Euroopa asjade komisjoni seisukohtadega, on suuri kohustusi võtnud, tuleb ka tegelikult vastusele võtta ja panna vastutama varalise kahju eest. Olgu nendeks EL-i 2040. aasta kliimaeesmärkide, maakasutuse eesmärkide või muudel teemadel antud ja meie ühiskonnale väga kallid lubadused.¤¤¤
¤¤¤Pisike nüanss selle "maast kõrgem" kohta. Päris nii ei ole, see kehtib siiski ainult talasildade kohta, et kergitada saab ainult difrit maast rehviga. Pikema vedru või mõne vahejublakaga tõstab parketimaasturi siiski täistükis kõrgemale, sest difrit kõik kere küljes ja rattad ainult pooltegedega kinni.¤¤¤
Ei ole pisike nüanss, vaid just sõiduauto/parketika kontekstis oluline:) Kuna olen natuke üle 30a sõiduautosid kõrgemaks ümberehitanud (igal aastal mõned), siis senise kogemuse pealt väidan, et maasturil on tõesti vaja tõsta difrit (sest see on maasturil madalaim koht), kuid kõigil teistel ei ole (sageli kere küljes olev) differ üldse teemaks, sest kliirensit, mis lumes/mudas liikumist takistab, piirab madalaim punkt rataste vahel - see on alati otse rataste juures, mitte "kõhu all". Tavaliselt on selleks õõtsad, mis disainitud asfaldisõiduks. Jälgin mh päris suurt hulka sõiduautode/parketikate tõstmisega tegelevaid foorumeid üle maailma, kus otsitakse nende tõstmiseks tehnilisi lahendusi samadest põhimõtetest lähtudes, sest sõiduautode õõtsad on kõik disainitud mõtlemata, et need kuhugi kinni võiks jääda. Erinevalt mööndustega maastikusuutlike "light-duty" pärismaasturite (nt suur osa LandCruisereid jt esimese talasillata maastureid) õõtsad, kus need samad probleemid on teadlikult minimeeritud.
Illustreerimiseks pilt tüüpilisest "kõrgest kuid sõiduautosildadega" parketimaasturist (Honda CRV), kus vedrustusest tõstes tõstad küll auto kere maast kõrgele, aga kõik see, mis lumme/kännutaha kinni jääb, on täpselt sama madalas kui varemgi (sama töö ka CRV-ga korra läbi tehtud). Sellepärast räägingi, et ratas peab olema suur ja vedrudest tõstmine (+vajadusel velgede offsetiga mängimine) peab täitma seda eesmärki, et saaks panna alla suurema ratta. Miski muu neid õõtsasid sellist tüüpi autodel maast kõrgemale ei vii ja need jäävad peale tõstet alati enne kinni kui "kõhualune". Seda on vaja teada mistahes auto puhul, sh maastikuvõimekat autot ostes. Alles 2xtalasildadega läheb elu lihtsamaks, sest seal puuduvad veovõllid ja tõsta palju tahad või millest tahad. Kõigil teistel tuleb piir vastu varem ja valusamalt.
Veel üks "oluline pisiasi" teemasse, et kliirens esisilla kohas peaks olema alati väiksem kui tagasilla kohal. See jätab kinni jäädes võimaluse tagurdamiseks ja minimeerib riski, et kõhualune lund täis korjatakse ning lõpuks ikkagi kõhupeal kinni istutakse. See risk on sõiduautode/parketikatega suurem kui maasturitel, mille puhul on kõhualust disainides mõeldud sellele, et lumi vähem koguneks ja jääkamakad kütuse/piduritorusid lömmi ei vajutaks. Kliirensit piirama sobivad hästi nii esisillatala kui ka osadel autodel originaal elastne/metalltugevdatud esispoila, aga ei sobi näiteks radiaator, karteripõhi jms:)) Selle peale tasuks mõelda ka põhjakatet valides/tehes. Puudutab ka viimaseid postitusi, sest vahet pole, millise auto lõpuks valid - kui valid päris vajaduse pärast, vajavad lahendamist samad probleemid ja neid lahendatakse eri markidel-mudelitel-aastakäikudelgi natuke erinevalt. Mudelisoovitusi ei jaga, ma arvan, et kõik on head soovitused, lihtsalt enda töö(raha)hulk võib veidi varieeruda. Ainult et sellise parketika imagoga parketika ostmine pole eriti mõistlik, mille kliirens vastab tavalisele sõiduautole. Kõige lõpuks jääb määravaks ikkagi rehvimõõt/muster, mille sinna alla paned;)
Nagu ikka, küsimus on detailides. Et kus, kui palju, millal jne. Sellest võiks nagu piisata, kui jäetaks alles 1% praegusest soolatamisest ja libedaga avariide põhjustajad ning tagantotsasõitjad automaatselt lubadest ilma+täiendkoolitusele.
Huumorivaeste inimeste pärast hoiatan, et pilt on lihtsalt netist üleskorjatud meem ega kajasta tegelikku olukorda iga libedaks muutuva tee puhul.
Nüüd siis reaalne vaade. Soovitan lugeda täies mahus, aga toon sealt välja nähtuse, mida ma juba mitu aastat ei jõua ise ära imestada, et kas kõik tehaksegi tõesti ainult dotatsioonidega teadmisel, et see ei saagi kunagi tööle hakata, sest me oleme juba niinii kaugel rongist maha jäänud... Lisaks kiidan väga väljendit "juhuelekter", sest seda see just ongi. Kirjeldav, ilma halvustamata;) https://www.err.ee/1609569904/raul-eamets-jagame-eestis-elek
trihinna-tsoonidesse
¤¤¤Vanasõnagi ütleb, et vana kaevu ei aeta enne kinni, kui uus kaev on valmis. Juhuelektrile ülemineku põhjendus on olnud, et kui meil endal tuul ei puhu või päike ei paista, siis saame importida odavat elektrit Skandinaaviast, Soome kaudu. Elu on näidanud, et tänu ülekandetasudele on Soome kaudu tulev elekter reeglina kallim kui see on põhjanaabritel.
/.../
Me paneme Eestis väga suured ootused ja dotatsioonid (2,6 miljardit eurot) meretuuleparkidesse, aga oleme nende arendamise ilmselgelt hiljaks jäänud. Leedulased on meist mitu sammu ees. Tulemuseks on see, et kui nemad saavad oma pargid enne valmis, siis on tuulisel ajal kogu Baltikum täis odavat elektrit, mida pole kuskile panna. Kuhu meie tuulepargid elektrit müüma hakkavad? Dotatsioon jookseb ja lõpuks tuleb raha ju maksumaksja käest kas energia-, julgeoleku- või mõne muu maksuna. Lisaks on meretuulepargis toodetud elekter pea kaks korda kallim kui maismaa tuulepargis toodetud elekter. Kuigi merel on rohkem tuult, efektiivsus kuskil 40 protsenti, maa tuulepargil 30 protsenti, siis see vahe ei kata merre ehitatavate parkide kallidust, mis lõpuks teebki elektriühiku hinna kaks korda kallimaks. Oleme loomas väga kallist ja luksuslikku elektri tootmise süsteemi. Kuidas tarbija selle kõik peaks üle elama?¤¤¤
Lõpuks ka üks särtsuautondusega seotud praktiline probleem, et neid laadijaid võib ju olla iga nurga peal ja üksikisiku tasandil on ka iga laadimisega kaasnev "kohustuslik" kohv+saiake ehk veel mõistetav, siis riigi tasandil need probleemid paratamatult kumuleeruvad, kui järsku kõigil on korraga vaja kulutada see "ainult" pool tunnikest. Rotin sealt ka pildi, et oleks silme ees ilusa teooria kõrval ka praktika. https://auto.geenius.ee/rubriik/uudis/video-tesla-laadjate-j
uurde-tekkisid-rootsis-tohutud-jarjekorrad/
¤¤¤Kokku istus ühel hetkel järjekorras hinnanguliselt sadu autosid. Kuna ühe auto aku täislaadimine võib võtta ligi pool tundi, tähendas see pikki ootejärjekordi. Olukorrast levib ka ühismeedias arvukalt videoid.¤¤¤
Oleks justkui õige koht sellest teada andmiseks (pilt artiklist). https://forte.delfi.ee/artikkel/120348138/look-jomlusele-pol
itsei-sai-oiguse-teisaldada-tanavatelt-numbrimarkideta-autos
id
....
Alates 1. jaanuarist jõustus liiklusseaduse oluline muudatus, mis annab politseile loa teisaldada avalikelt teedelt, tänavatelt ja parklatest sõidukeid, millel puudub registreerimismärk. Tihti on põhjuseks soov pääseda parkimistasudest, esimesed teisaldamised on juba aset leidnud.
„Seda punkti on mõistlik teada kõigil juhtidel, kes plaanivad oma sõidukilt ära võtta registreerimisnumbrimärgid, et vältida parkimistasu maksmist,“ ütles Fortele Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse juht Taavi Kirss.
Tere,
Tekkis küsimus, et kas Nissan Qashqai J11 (2018) Acenta autol saab originaal raadio-CD mängija välja vahetada originaal navi ekraaniga seadme vastu ilma erilise vaevata?
Näiteks 04-2017 a. valmistatud naviga seade ja 2017 a. tagumine parkimiskaamera.
Et kas pistikupesad klapivad omavahel ning kas katusel olev antenn sobib ka GPS navi seadme jaoks?
Tahavaate parkimiskaamera tuleks ka veel paigaldada tagaluugile, et funktsionaalsus oleks täielik. Plaan oleks ikka tehase originaalkaamera panna.
Kas kaabel keskkonsoolist kaamerani on kõigil Qashqaidel juba tehase poolt olemas või tuleks see alles paigaldada?
¤¤¤Mis saaks olla suurem luksus kui see, et saad õhtul kontserdilt koju jalutada, vaid mõne minutiga jõuda reede õhtul sõpradega Genialistide klubisse kokku saama või Woltiga eine tellimise asemel spontaanselt ümber nurga restoranis Aasia toitu nautida. Arvestasin, et vanalinna korterit ostes ei ela ma ilmselt täielikus zen-vaikuses ning ilmselt möödun õhtuti koju jalutades ka mõnest purjutavast kambast, aga see peakski ju olema iseenesest loogiline, kui oled linnasüdamesse elama asunud.
/.../
Tegu on lihtsa gentrifikatsiooniga, kus alternatiivkultuuride loodud kultuuriskeene meelitab kohale uued, jõukamad elanikud, kel pole piirkonnaga sidet ning kes hakkavad protestima naabrusest tuleva lärmi pärast. Kaebuste tõttu peab linnavalitsus seadma piiranguid, mis samm-sammult suretavad alternatiivkultuuri selles linnaosas välja.
/.../
Tallinnas on sama protsess toimunud mitmes piirkonna, kõige ehedamalt aga Kalamajas, kus piirkond kaotas oma põneva näo juba mõnda aega tagasi (millele viitab näiteks Ingmar Pastaku 2021. aastal kaitstud doktoritöö). Ka Telliskivis, mis alles hiljuti oli Tallinna ööelu üks mootoritest, on gentrifikatsioon pannud ööeluasutusi uksi sulgema.
/.../
Paradoksaalselt on kesklinnadesse kolinud inimesed selle valiku teinud üsna sarnastel kaalutlustel nagu mina – olla melu keskel ning liikuda igale poole jala.¤¤¤
Ei, see pole ei õigustus ega vastuargument autodele. See juba käis siit teemast korra läbi, et linnaelu armastavate äride tasuvuse piir jookseb sealt, kus äridele peab pääsema ligi ka transport ja ilma sellega kaasneva ebamugavuseta kaovad ka need ärid, mida lähikvartalite inimesed sooviks tarbida. Ehk siis tagasi teema algusesesse tulles ei tohiks linnas piirata mitte autoliiklust vaid ainult linna läbivat transiitliiklust ja sedagi mitte piirates, vaid pakkudes paremaid alternatiive, mida just linnas on lihtne pakkuda.
Lisan juurde ka mõne päeva eest enda tehtud pildi - neil päevil oli üsna palju liiklemist just linnas sees, sh ka ühistranspordis. Sportlikust huvist jälgisin neid rattateid, mille arvelt kõiki teisi piiratakse - MITTE ÜHTEGI ratturit ei kohanud! Lootsin näha kasvõi ühtainust eranditki, aga paistab, et ka need, kes seal sopa sees elada armastavad, ei taha seal rattaga sõita... mida ei saa tervet mõistust omav inimene neile ka sugugi pahaks panna. Ei, see ei ole parem alternatiiv.
PS: õnnestus sõita ka uue trammiliiniga läbi sadama. Põnev oleks kunagi lugeda, mis põhjusel selline keerutamine küll projekteeriti. See võiks olla mõistetav, kui praeguste peatuste asemele tulevad täiesti uued ja terve piirkonna planeering on detailideni juba ammu paigas. Viimase aasta jooksul ilmunud artiklitest sellist muljet pole jäänud, kui isegi Linnahalli tulevik pole veel 100% lukus.
Huvitav, kui liikluskindlustuse puhul pole kindlustusseltsidel mingi probleem määrata (ülisoodsat!:) hinda haruldasele autole, mida on Eestis ainult üks, siis kuidas arvutatakse sellise auto taastamisväärtus avarii puhul? Võetakse aluseks nende kahe Euroopas hetkel müügis olevate hindade keskmine või lisatakse ka üks USAs müügis olev auto (koos toomiskulude-tolliga) sinna juurde? Või oodatakse mõned kuud, et äkki kusagil tekib mõni veel müüki? Või võetakse arvesse ka viimaste aastate oksjonite hinnad? See küsimus pole isegi mitte hüpoteetiline...
Kui auto puhul, kus pole võimalik võtta võrdluseks mitte ühtegi hinda Eestis, leitakse väärtus nt ELi riikide hindade järgi, siis miks ei peaks sama tegema ka mõne auto haruldasema versiooni puhul, mida samuti Eestis ühtegi müügis pole, aga mujal eristuvad nende eriversioonide hinnad kümneid-sadu kordi baasversioonist?
Tsiteerin iseennast:
¤¤¤Kui ei sobi, siis kohtusse! Neid kohtukeisse algatatakse ju pidevalt, kus inimene pole rahul kindlustusseltsi pakutuga ja need lahenevad kõik kokkuleppel kohtusse jõudmata, sest nii on kindlustusseltsile odavam. Kindlustusseltsil pole aga mingit motivatsiooni mõistlikel tingimustel kokkuleppeid sõlmida, kuni nad pole kindlad, et inimene lisaks ärplemisele on ka päriselt valmis asja kohtuni viima. Selliste riskide maandamiseks on õigusabikulude kindlustus, mis on mulle juba praegu teeninud tagasi rohkem raha kui kindlustusmaksed, mida nad minult selle elu jooksul sisse plaanivad kasseerida.¤¤¤
Ei ole päris nii, et mitte midagi ei saa ise teha, et mitte hammasrataste vahele jääda. Ei ole isegi märkimisväärne summa, kuna see üks makse katab ära terve mu "autokollektsiooni".
Viisakas oleks linkimisel lisada juurde, miks see link on oluline või mida sealt lugeda on. Eriti veel tasuliste artiklite puhul. Kirjelda kasvõi oma sõnadega, kui tsiteerida ei viitsi.
¤¤¤Saksa taastuvenergiat subsideeritakse sel aastal mahus 21 miljardit eurot, mis teeb 250 eurot iga inimese kohta. Eestis on taastuvenergia toetuste kulu tase on ligi 4 korda väiksem. Samas viimased 2 aastat ei ole taastuvenergia toetust maksnud enam otse tarbijad, vaid on makstud Saksa riigieelarvest, et rahvale kulu vähem tajutav oleks. Meenutame, et taastuvenergiat on subsideerimisega eelisarendatud Saksamaal juba 20 aastat ja jätkuvalt nõuab uusi pikaajalisi toetusi nagu ka jätkuvalt Eestis.
/.../
Enesepettus on lootmine vesinikule kui energiapöörde imerelvale, sest see on vastuolus füüsikaga. Vesiniku tootmine, selle kokkusurumine, hoiustamine ning transport on samaaegselt energiakulukas kui kallis lihtsal ja igavesti muutumatul põhjusel- vesiniku molekul on äärmiselt väike. Seega vajab vesiniku käitlemine väga kõrge kvaliteediga ja kalleid materjale ja seadmeid.
/.../
Energiakriis on alles alguses, sest kuivõrd ka inertsist Euroopas rajatakse uusi taastuvenergia võimsusi ning jääb vähem töötunde söe-ja gaasijaamadele, siis selle tulemusel viimaste vähenenud tootmistundide omahind läheb kõrgemaks ning kui neid vaja töösse lülitada, kaasnebki kohene hinnašokk ja nagu näime, kogu Euroopale.¤¤¤
Pilt annab konteksti, ei ole seotud artikliga.
EDIT: kui kellelgi jäi äkki kahe silma vahele, siis artikli autor on Fermi Energia juhatuse esimees. See annab kah artiklile natuke teise konteksti:)
Sest mina ei tee avariisid. Mõlemal korral rammiti poissi.
Kindlustus võtab auto ja laseb sind üle ja pead tühja kohapealt jälle uue ostma.
Ilma naljata lahendasid asja Sveikilikult, ostsime poisile Hummeri ja kindlustamine BZUs.
Hu IS the bits näo.
Õpetus.
Kui Kindlustus küsib- palju teie auto väärt on?
Õige vastus on- ei tea, öelge teie.
Selleks pole vaja teadlasi, vaid iga "poetagunegi" teab, et enne vanasse kaevu ei sülita kui... jne. Lihtsalt sellel poetagusel on omaenda kaev ja ta vastutab oma tegevuse tagajärgede eest. Need, kes tegelevad rohepesuga, nemad ei tee otsuseid mitte oma kaevu osas ega vastuta ka tagajärgede eest ja on "juhuslikult" samal ajal seotud hoopis vee müümisega neile, kelle kaevud kinni aetakse. Siit käis ju läbi oravate ladviku seotus tuuleparkidega. Samal ajal, kui seda vandenõuks üritatakse sildistada, panevad konkreetsed inimesed toetuste abiga taskusse tohutuid kasumeid, mis ausalt eraettevõtluses ei oleks mõeldavgi.
ConnorFlindilt väga hea video, mis on kahemõtteliselt hea kuni viimase sekundini!
Tnx, see teine on nii hea link, et rotin sealt pildi ka siia, et oleks kõigil silme ees, mis meid kõiki (suures osas tänu LEDidele juba varasemaski eas) ees on ootamas. https://www.webmd.com/eye-health/macular-degeneration/age-re
lated-macular-degeneration-overview
Paljuski põhjus, miks kasutan spets autosõiduprille ja miks iga kui viimast kommentaari siiagi kirjutades on alati "arvutiprillid" ees olnud. Sh kõikmõeldavad ekraanid on alati keeratud nii tumedaks/soojaks kui võimalik. Autode puhul kasutati just samal põhjusel Saabidel lennundusest tuttavat silmade valguskoormuse ja mitteolulise infovoo vähendamist. Sama eesmärki peaksid täitma kõik auto tuled. https://www.youtube.com/watch?v=acDHzX54lZM
Silmapõhjas toimuvad üsna agressiivsed reaktsioonid. Selle illustreerimiseks sobib hästi katse, et tõmmake omale piraadi kombel sall (võimisiganes) üle ühe silma ja kasutage teist silma tavalise päevavalguse käes tegutsedes. Veerand tunni pärast vaadake, kuidas näete ühe silmaga ja kuidas teise silmaga. See on vahe, mida aju kompenseerib, aga selle 15min jooksul toimunu peaks illustreerima hästi, kui palju on reaalselt muutunud teie nägemine hommiku ja õhtuga võrreldes... ja nii iga päev. Tõsimeeli, proovige järgi ja selgitage seda ka oma ekraane kuritarvitavatele lastele.
Aga jällegi, LED pole siin probleem. See on lihtsalt üks tehnilistest lahendustest. Nagu pole ka roolijoodikute probleemi juurpõhjuseks napsutanud juht ega tõuksihulluse taga tõuksid, vaid need on vahendid, mida saab väärkasutada. Mõnikord pahatahtlikkusest, mõnikord hoolimatusest teiste vastu, mõnikord rumalusest. Sellepärast ongi vajalik KASUTAMISE reguleerimine ja järelevalve. Sama ka tuledega, et probleemiks pole mitte vööri paigaldatud REF arvud, vaid nende KASUTAMINE vales kohas/ajal.
Juhin tähelepanu lehe nimele;) Ehk siis kõik pole kuld mis hiilgab ja mõnigi mõte ka kordub, aga on ka seda, mida kõrvataha panna. Keda google translatoriga tõlgitud tekst ei kõneta, siis lingilt saab lugeda seda ja paljut muudki inglise keeles.
1. Tuuleveskid vajavad naftat oma elutsükli igal etapil. Kui nad ei suuda tuuleturbiiniga toodetud elektrit kasutades end paljundada, ei ole nad jätkusuutlikud
2. SKAALA. Fossiilkütuste asendamiseks on vaja liiga palju tuulikuid
3. SKAALA. Tuuleturbiine ei saa fossiilide asendamiseks piisavalt kiiresti ehitada
4. Tsemendi, terase, epoksiidi ja muude vajalike osade loomiseks pole piisavalt materjale, nagu haruldased muldmetallid või fossiilkütusel töötav soojus
5. Tuule katkemise ja ebausaldusväärsuse tasakaalustamiseks pole piisavalt edastatavat võimsust, nagu maagaas või hüdroenergia
6. Tuul puhub hooajaliselt, nii et suure osa aastast on tuult vähe
7. Kui puhub liiga tugev tuul, et võrk ei saaks sellega toime tulla ja mitte elektrikatkestust, tuleb seda piirata ja/või viia elektrihinnad nulli, jättes maagaasi-, söe- ja tuumaelektrijaamad tegevusetusest välja. Kui tuul on üle 55 miili tunnis, peab ka tuuleturbiin välja lülituma või võib tekkida kahju
8. Parimaid tuulealasid ei arendata kunagi välja – need on linnadest ja The Gridist liiga kaugel
9. Võrk ei saa tuuleenergiaga hakkama ilma maagaasita, mis on piiratud
10. Võrgu ülesanne on hoida elektrivarustus stabiilsena ja prognoositavana. Tuul teeb vastupidist, mõnel läbitungimispunktil võib võre kokkuvarisemise vältimine muutuda võimatuks.
11. Tuuleveskeid ei ehitataks ilma suurte toetuste ja maksusoodustusteta
12. Tuuleveskite kaevandusmaterjalist tulenev tohutu keskkonnakahju
13. Lõpetamiseks pole jäänud piisavalt AEGA, maailma naftatootmine saavutas haripunkti 2018. aastal, kivisüsi tootmine 2013. aastal
14. Parim tuul on püüdmiseks liiga kõrgel
15. Liiga palju turbiine võib Maa kliimat negatiivselt mõjutada
16. USA laiaulatuslik tuuleenergia võib põhjustada märkimisväärset globaalset soojenemist. Harvardi uuring tõstatab küsimuse selle kohta, kui palju tuult peaks kliimalahenduses olema
17. Saab kasutada vähem tuult kui arvatakse (vt Max Plancki Ühing)
18. Tuul on piisavalt tugev ainult mõnedes piirkondades, et õigustada tuuleveskeid
19. Elektrivõrk peab olema palju suurem kui praegu
20. Tuul puhub kõige tugevamalt siis, kui klientide nõudlus on kõige nõrgem
21. Kommunaalteenuste tagamiseks piisavat energiasalvestit pole veel leiutatud
22. Tuuleenergia tõusud kahjustavad tööstustarbijaid
23. Investeeritud energialt tagastatud energia on negatiivne
24. Tuulikud võtavad liiga palju ruumi
25. Tuuleturbiinid lähevad liiga sageli rikki
26. Suuremahuline tuuleenergia aeglustab tuult ja vähendab turbiinide efektiivsust
27. Orkaanid hävitavad tõenäoliselt avamere tuulepargid
28. Piksekahjustuse kulud on liiga suured
29. Tuul ei vähenda CO2
30. Turbiinid suurendavad põlluharimise kulusid
31. Avamere tuuleveskid, mida räsivad lained, tuul, jää, korrosioon, oht laevadele ja ökosüsteemidele
32. Tuuleturbiinid on palju kallimad, kui nad paistavad
33. Tuuleturbiinid on juba lõpetamas ja Euroopas ehitatakse vähem
34. TRANSPORTIPIIRANGUD: tuuleveskid on nii suured, et nad on jõudnud veoauto või raudteega maismaatranspordi piirini
35. Tuuleveskid võivad kesta vaid 12–15 aastat või parimal juhul 20 aastat
36. Not In My Back Yard – NIMBYism
37. Avamere tuuleturbiinid võivad mõjutada kalapüüki
38. Kvalifitseeritud ja tehnilise tööjõu puudumine
39. Tuul toodab ainult elektrit, meie ees seisab vedelkütuste kriis
40. Tuulel on madal võimsustegur
41. Tuuleressursside kvaliteet on asukohaspetsiifiline, parimad asukohad on sageli kaugel koormuskeskusest, kus ülekandevõrk on juba olemas.
42. Surnud putukad ja sool vähendavad tuuleenergia tootmist 20–30%
43. Väikesed tuulikud on liiga kallid, liiga mürarikkad, ebausaldusväärsed ja piiratud kõrgusega
44. Veoautod on tsivilisatsiooni alus, kui diisel saab otsa, järgneb kokkuvarisemine. Veokeid ei saa elektrifitseerida, nagu on näidatud jaotises „Kui veokid peatuvad: energia ja transpordi tulevik”
45. Saksamaa on kulutanud palju kauem kui teised riigid ja Energiewiende on tohutu läbikukkumine
46. Tuuleturbiinide kasutusest kõrvaldamine on kallim kui ehitamine, nii et sageli neid ringlusse ei võeta
47. Edastusliinid peavad olema palju pikemad kui fossiilsete jaamade puhul ja võivad tekitada miljardeid kahjusid tekitavaid tuletorme
48. Tuuleturbiinide dekomisjoneerimine maksab kuni 500 000 dollarit tuuleturbiini kohta
49. Tuuleturbiinid ohustavad bioloogilist mitmekesisust sadades kaitstud, võtmetähtsusega bioloogilise mitmekesisuse ja põlisloodusaladel
50. Tuuleturbiinid ja päikeseenergia sõltuvad söe- ja maagaasijaamade energiasalvestusest, et pakkuda elektrit tuule suremise korral
51. Operations and Maintenance (O&M) kulud on liiga kõrged
52. Üha suuremad kindlustuskulud orkaanide, metsatulekahjude, tornaadode, defektsete seadmete, koolitamata personali ja muu tõttu
53. Turbiine eriti parandada ei saa, need on lähenemas maksimaalsele võimalikule tuulekoristusele
54. Tuulikulabadele tuleb talvel helikopteritega jäätõrjet teha
55. Turbiinid on nii rasked, et kahjustavad teid kohaletoimetamise ajal
56. Parimad ja odavad piirkonnad tuuleturbiinide ehitamiseks olid mitmes osariigis juba täielikult välja töötatud
57. Tuuleturbiinide terase valmistamiseks pole piisavalt metallurgilist kivisütt
58. Naftahinna tõustes tõusevad tuuleturbiinide ehituskulud
59. Elektriga ei saa valmistada tsementi, terast, klaasi, telliseid, keraamikat ja palju muud
60. Tuuleturbiinid on hävitavad ökoloogiat
61. Hoolimata Venemaa maagaasitorude hävitamisest tingitud energiašokkidest ELis võtab see liiga kaua aega, liiga kallis
62. Tarneahelad: tuuleturbiinid vajavad 10 korda rohkem materjale kui tavalised energiatehnoloogiad
63. Kuna tuulikuid ehitatakse järjest rohkem, väheneb keskmine võimsustegur
64. Tuuleturbiinid kõverduvad ja kukuvad, pritsides tuulelabid all olevatele põldudele
65. Me ei saa tuuleturbiine tõhusamaks muuta, sest me ei mõista turbulentsi
66. Tipptuul? Tuule tootmine vähenes 2023. aastal esimest korda pärast 1990. aastaid
67. Betzi limiit 59% — veel 10-kordne tõus ei ole võimalik
