Vaatan lapsele esimesteks sõitudeks kasutatud veidi odavamat autot. Lasen kõik mnt lehelt läbi ka. Tihti on sõiduk registrist kustutatud, ilma ÜV-ta, ilma kindlustuseta, kohtu poolt võõrandamispiiranguga, ometi kuulutuses oleks kõik nagu korras- istu sisse ja sõida. Vaadates ÜV läbikukkumisi, siis minu valikus on kuidagi juba 50% autodest tuuninguelemendid selleks põhjuseks- toonitud esiklaasid ja esituled, valed pirnid lampides, omaloodud ksenoonid, mittevastavad lisatuled vms. Kui te arvate, et miks sai küsi müüjalt, siis arvake veelkord kas ikka saite sealt tõest infot. Üks müüja väidab, et autol on toimiv Webasto, mõtlen, ohoh hea asi. Lähen kohale ja autol pole kunagi Webastot olnud... Ta pidas selleks põrandal olevat 220V juhtme otsas Calixit... Üks on kindel- jääb ära igasugune diiselauto, sest peale diislte vaatamist on alati riietel rõve hais juures. Täna jäi silma selline:
Kuupäev Toiming
22.03.2025 Ajutine registrist kustutamine
14.03.2025 Sõiduki võõrandamisest teatamine e-teeninduses
01.02.2025 Ajutise kustutamise lõpetamine
31.01.2025 Ajutine registrist kustutamine
16.01.2025 Ajutise kustutamise lõpetamine
30.12.2024 Ajutine registrist kustutamine
13.10.2023 Registreerimistunnistuse väljastamine
13.10.2023 Omanikuvahetus
11.10.2023 Sõiduki võõrandamisest teatamine e-teeninduses
20.05.2020 Registreerimistunnistuse väljastamine
20.05.2020 Omanikuvahetus
Küsimus, miks on nii tihti vaja registrist kustutada, et isegi järgmine päev uuesti arvele võtta?
See lisatud Škoda on muidugi üsna baasvarustuses. Mõnele piisab, mõnele mitte.
Tädi ostis lõpuks Toyota BZ4x. Tõenäoliselt oli hea müügimees, sest elektrikaid on teisi ja paremaidki meil saadaval.
Aga rääkida, et bensiinile kulus varem 250€ ja nüüd elektrile 60€, kusjuures laadimine toimub ainult avalikes laadijates - see on nüüd koht, mida mina hästi ei usu.
Selgitan:
Loos oli kirjas, et väidetavalt sõidetakse aastas 15 000 kilomeetrit. 12 kuud x 60€=720€ aastas, kilomeetri peale tuleb 4,8 senti ehk 4,8 €/100 km. Kuus läbiti keskmiselt 1250 km.
WLTP järgi kulutab see auto 14,9 kWh/100 km, tegelik elu on parimal juhul 20 kWh/100 km, reaalsuses 25-30.
Seega kulutas auto aastas WLTP järgi 2235 kWh, tegelikkuses ilmselt 3000-4000 kWh kandis, kalendrikuus keskmiselt (optimaalse stsenaariumi järgi) 250 kWh.
Et saada kulu 4,8 eurot sajale kilomeetrile, tarbides 250 kWh ühes kuus, peab keskmine hind olema ca 19,2 senti/kilovatttund, mis on avalikus kiirlaadijas täiesti kättesaamatu hind. Ehk et siin jutus midagi kohe üldse ei klapi.
Variante on kaks: 1) kas varastas kusagilt elektrit (väheusutav, Delfi ajakirjanikul sellist võimalust pole) või 2) lihtsalt räägib asja ilusaks ning loobib numbreid meelevaldselt.
Väga õige lähenemine- mul ka kodus kaks eri värvi autot ja ühele kulub vähem raha kui teisele. Seega värv määrab kõik.
Aga kas ikka määrab? Ilmselt on erinevus hoopis selles, et kas need 250€ neelab 1,0 mootoriga nissan micra või 3,0 mootoriga bmw.
Artiklis kirjas: "
Ja me läksime autosalongidesse.
Minu nõue autole oli üks — see pidi olema uus. Garantiiga, et saaksin elada stressita ja ilma „aaaaa, kuhuu joosta parandama“. Eelarve oli piiratud — mida soodsam hind, seda parem. Algul seadsime endale piiri kuni 30 000 eurot, hiljem tuli see tõsta 45 000-ni (hinnad, nagu te aru saate, ei rõõmustanud), koos mingi meeldiva liisinguga.
Alguses ei olnud üldse plaani tingimata elektriautot osta. Otsisime autot, mis oleks meie perele mugav (et kõik mahuksid ära, et pagasiruum oleks korraliku suurusega — me reisime suvel palju, viskame sinna nii grilli, toolid kui ka hulga asju). "
Nagu ma aru sain, ei suudetud leida sobivat sisepõletajat alla 45K. Ma nüüd oma lolli peaga vaatasin kuulutusi ja võtame näiteks tavalise rahvaauto: https://www.auto24.ee/new/model.php?id=4222&car_id=41004
74&link=1&direct=1&sr=1&m=5&sm=1
Küll muidugi standardvarustuses, aga hind kõigest 25 380€- 20 tonni odavam kui 45K.
Aga ruumikas- lao kõik grillid ja muu reisimise värk pagassi, sest skoda juba ammu tuntud mahutavuse poolest.
Aga kuna artiklis pole elektriauto marki kirjas, siis muidugi ei tea, palju see maksis, aga 25K vs 41K (riigi toetus 4K) on ka liisingmaksed erinevad. Kuid kasvõi hinnaklassis 25-35K on väga suur valik ruumikaid bensiinikaid.
Jah, lisanduvad siiski kütusekulu ja hooldus, aga ikkagi põhineb kõik matemaatikale- kaks tulpa paberile ja kummagi auto kogukulud kirja.
Mina isiklikult oleks ostnud pistikhübriidi ja hoolimata jeekimi pandud artiklist oleks seda kasutanud sihipäraselt- kohalikud sõidud elektriga, pikemad otsad bensiin (+elekter).
Kindlasti ei sõitnud ta Toyotale ette 258 km/h, max 50 Toyotast kiiremini ehk siis parimal juhul 170. Kiirus arvutati välja varasemal lõigul politseikaamerate abil.
Audi juhi sõidustiil on igast otsast üle piiri, selline maanteekiirusel tihedas liikluses tõmblemine pole ainult ebaviisakas, vaid ka eluohtlik, kusjuures siin ka täiesti mõttetu - paarisaja meetri pärast on foor. Kas on nii tähtis, kas ta on seal fooris Toyota ees või taga? Audimehe õrna ego jaoks vist oli. Aga Toyotamehe ego jäi ette.
Mina isiklikult arvan ka, et politseile kaebamine ei ole macho, aga õigusriigis käivadki asjad sedasi - ja mitte-õigusriigis ei tahaks vist keegi meist enam elada.
Kas 250€ sinisele autole on kuidagi testmoodi kulutatud kui punasele või mis vahet sel on, milline auto neil enne oli? @fdghfgh
Mul näiteks kulub kuus (aasta keskmine) kütusele 243€. Täiesti tavalised "eesti keskmised" autod. Ja läbisõit ei aita sind kah kuidagi edasi - sõidan täpselt niipalju kui mul vaja on - ei meetritki rohkem, ega vähem :-)
EDIT: PHEV on minu meelest samuti suht jabur kooslus - kallim variant mõlematest tehnoloogiatest.
Tegelikult on artiklis reisimisest ka juttu: "Ja veel meenutan esimesi päevi elektriautoga: ostsime just auto ja mõtlesime, kuhu nädalavahetuseks sõita, et kindlasti kohale jõuda ega jääks poole tee peal tühja akuga seisma. Valisime Rakvere — sest see on ju vaid 100 kilomeetrit. Hiljem tulid juba Tartu, Pärnu, Riia ja isegi Vilnius. Aga sellest — järgmises loos."
Lisaks hakkas elu sõltuma avalikest laadijatest: "Praegu vaatan täiesti rahulikult armatuurlauale ja planeerin, mis päeval ja kus ma järgmine kord autot laen. Täielikus kooskõlas oma igapäevaste plaanidega.
Muidugi muutub elu veidi: nüüd pööran ma tähelepanu laadijatele isegi siis, kui sõidan bussiga või kõnnin jalgsi. Aga ka bensiiniautode omanikud vaatavad ju, kus tankida saab, eks ole?
Kuid kõigile planeedipäästjatele, kes omale elektrika soetanud, tahan öelda vaid üht- kui te ei muuda ka oma teisi harjumusi, näiteks viia miinimumini toidu pildumist prügikasti, vähendada kõiksugu šoppamisi a la riided ja nutitelefonid (neid saab ka kasutatuna osta) ja muu kraam, mis peagi samuti prügikasti maandub, ei tee oma kodust elektripakketi anult roheenergia peale ümber (uskudes, et see ka on roheline) ja hulk muid elulisi pisiasju veel, mis aitavad planeeti päästa, ei ole ainuüksi sest elektrikast mingit kasu. Esimeseks sammuks muidugi hea küll, aga siis tuleb ka järgmised sammud teha kui planeedipäästmine siiski hingel on.
Vastuoluline, reklaamimöla tekst!
"Bensiini peale kulus kuus umbes 250 eurot. Kui lisandusid reisid (ja me armastame neid ning sõidame mööda Eestit ringi), kasvasid kulud kohe. "
Ja särtsuautoga kadus igasugune huvi reisida :D
Kiirus arvutati pigem isegi maanteekaamerate video põhjal. Pardakaamera videost saadi auto number ja vihje. Ei usu, et seal autode vahel põdrakatset 250+ km/h tegi, see oli ikka kiirus enne filmijale järele jõudmist.
Mida sa maaks sealt loost siis teada said?
Ei mingit juttu sellest, mis auto neil enne need 250€ kuus ära sõi, palju üldse läbisõitu tuleb- lihtsalt üldine mula ja 60 vs 250 numbrid.
Esiteks ei tööta pardakaamera radarina. Teiseks arvutati kiirus välja pardakaamera salvestuse põhjal kohtuekspertiisi töötajate poolt, mis tähendab lihtsalt natukene matemaatikat. Alustatakse kaamera kaadrisagedusest. Pole mõtet jätkata kommentaare teemal, et vaadati salvestist ja laest võeti numbrid.
kiiruseületamist saab trahvida politsei taadeldud aparaadiga.tänasel perverssel nutiajastul on võimalik tavakodanikul panna pardakaamera näitama igasuguseid numbreid.
"Politsei peab hakkama neid töötlema, kaalutlema jne."
Et siis miks politseid igasugu rikkujate püüdmisel üle koormata? Niigi väike palk ja palju tööd.
"Lisaks on vahest ka kihutajal kaamera, mille järgi saab kitse tuvastada ja näiteks “ häbiposti” panna või muud hullemat teha."
Kuidas sa seda häbiposti ette kujutad- kirjutad sotsmeedias, et sõitsin rahulikult üle kahesaja, aga ühele see ei meeldinud ja jooksis kaebama.
Kuid kas siis üldse peaksime igasugu seaduserikkumiste puhul reageerima- lööme käega ja mõtleme, et ah las politsei ise jamab mis see minu asi on?
Kui keegi parklas A66 auto ära mõlgib, kas tahad siis, et politsei parklakaamerad üle vaataks või jätad asja niisama, et ikka juhtub?
Kaamerates pole põhimõtteliselt midagi halba, võibki mõnel pätil tuure maha tõmmata, aga reguleerida tuleb nende salvestiste kasutamist, et igaüks neid näppida ei saaks. Kui on vaja neid läbi vaadata, siis proksi või kohtu loal.
See piir on filmija peas, kas saata menti või mitte ja eestlaste pead on väääga erinevad. Politsei peab hakkama neid töötlema, kaalutlema jne. Lisaks on vahest ka kihutajal kaamera, mille järgi saab kitse tuvastada ja näiteks “ häbiposti” panna või muud hullemat teha. Veelkord, tavainimesest ei saa teha plekkpolitseid. Keegi ei taha sellises riigis elada. Niigi on üle võlli igasugu jälgimist ning kui mõni kihutaja pääsebki ära, siis see on selke hind.
See piir ei saagi olla kiirus kontekstist välja rebituna, aga 258kmh on selles kontekstis (pardakaameratel on lainurkobjektiivid!) kindlasti väga kaugelt üle piiri.
A66 küsis, kus on piir? Mina tõmbaks piiri sinna, kus sarnased kihutajad ei muutu otseselt ohtlikuks teistele- uhab minust tühjal maanteel mööda, no las uhab, aga kui sel teel on rohkem autosid, siis võib halbade asjaolude kokkulangemisel näha sellist pilti nagu tavaliselt "kutsuge cobra 11" alguskaadrites.
Kunagi ammu sööstis minust samamoodi mööda üks must ja madal ameeriklane- täpp peeglis möödus hetkega ja muutus täpiks esiklaasis. Arvata võis, et kiirus 200 kanti. Loomulikult pole silm radar. Pardkaameraid tol ajal ei olnud, tee oli üsna tühi ja ei hakanud sellepärast ka kuskile helistama. Ega vist pannud numbritki tähele, sest üllatusmoment oli suurem. Neid, kes tavateedel hinnanguliselt 130ga mööda kütavad, leidub piisavalt.
Niiet eks see piir hägune ole, aga mingil hetkel vaatab ka kõige stoilisem juht, et no krt, see on nüüd küll liiast, niimoodi normaalne inimene ei käitu. Kui sellisega ei juhtu täna mingi jama, siis võib see homme juhtuda ning kui see mõjutab halvas mõttes ka teisi liiklejaid, siis ei saa taolist ülbust tolereerida. Keegi ei garanteeri, et see halb ei juhtu näiteks maaksiga ning siis ei saa maaks kaua aega midagi postitada, sest keha on kipsis või hoopistükkis kuue jala sügavusel.
Ei ole tõesti neid ISAsid siia juurde vaja.
Maaks, Sa ometi ei pea normaalseks selliste ISAde tõmblemist meie liikluses?
Kuniks politseipatrull liigitub harvaesinevaks loodusnähtuseks on hea, kui vähemalt tagantjärele sellised pohhuistid liistule tõmmatakse. Kahjuks ei paista, mis oli salvestanud auto liikumiskiirus tapmisürituse hetkel, aga on selgelt näha paremas reas eessõitjale järgijõudmine. Ehk autode paiknemine: kiirem vasemal on loogiline. Ning kui salvestav auto sõitis maksimaalse kiirusega, pole talle küll midagi ette heita. Audil ei olnud operatiivsõiduki tunnuseid: vilkurit, helisignaali, värvilahendust. Seega - liikleja, nagu iga teine. Kel pole mingeid eriõigusi.
Eestlane võiks ükskord välja kasvada hirmust enda õiguste eest seismise eest. Mingil osal meist on ikka koledal kombel hirm selleks seatutelt abi otsida, kui järjekordne ISA arutul kombel lolli mängib. Selleks politsei ongi, et kokkulepitud reeglitele kõrges kaares kusejatele ühiselu tõsiasju meelde tuletada. Ning kui päris Politseinikele (need, kes igapäevaselt väljas on ja riiki kehtestavad) riik palka maksta ei taha, eelistades tubastele toolisoojendajatele elluviidamatute unelmate (null surma liikluses! ptui...) produtseerimise eest kõrgeid tasusid määrata, peabki kodanik ise enda eest väljas olema. Kuniks seda tehakse seaduses ette nähtud korras pädevate asutuste poole pöördudes, on hästi. Palju hullem (kuigi oluliselt tõhusam;) oleks eelmainitud kang, paar sportlikku sõpra, väljasõit loodusesse, labidas, treening...
TLT - normtundidega E-R, ainult õhtuti u.1750 või + tasku... 100 peaks järgmisel kuul juurde tulema
Kood 95 on EU -s sama igal pool...
Igasugu töövariandid saadaval kokkuleppel
Pole Soome bussindusega kursis aga võin julgelt keskmisest kangemat mürki võtta, et töötingimused on vähemalt TLT -s paremad...
Soome liiklus EI OLE viisakam ega rahulikum - aga seda sa juba tead isegi... Ma ise olen ainult sadu tuhandeid sealkandis läbinud...
looder 23 -ga täielikult nõus... (võrdlen mõnikord SAMADE ASJADE hindu juba 20 aastat)
Kärss ostab kala ehk mõnelt Lapimaa salakütilt - ei, no anna siis avalik hinnakiri siinsetele nälgadele...
Mine räägi ise TLT bussijuhtidega kuskil platsil ja kui oled norm inimene siis räägitakse ja näidatakse sulle mida iganes sa tahad teada või näha...
Eestis on nii, et ühte asja on odavam osta Rimist, teist Grossist, kolmandat Prismast, neljandat üldse väikestest Meie poekestest eemal suurtest keskustest jne (tutvu moblaäpiga "Tarbi targalt"). Meie oleme siin kohalikud ja teame, mida ja kust ja millal osta. Eestlane läheb Soomes esimesse poodi ja ehmatab ära (vastlakukleid ei saa Eestiski odavalt juulikuus). Mina toon arvestatava osa pere toidust iga kuu-paari tagant Soomes käies (sõiduauto on alati midagi laeni täis, sh majapidamistarbeid), sest ma saan sealt odavamalt ja saan samal ajal ka kvaliteetsemalt. Nt liha ostan Soomes üldse pigem tehasepoodidest, mitte ketikauplustest, kala kohalikelt kaluritelt (hinnavahe Eestis kalurite hindadega on samuti mitmekordne, kuigi kalurite hinnad on ka siin odavamad poehindadest). Ei tooks ju, kui poleks OLULISELT odavam ja hinnavahed mitmekordsed.
Seda offtopikut on vist üsna mõttetu jätkata, sest teema alustaja, kui ta on Soomes elanud ja huvi tundnud, on selle kõigega kursis ja suudab ka Eestis ümber harjuda. Kas toidukorv tuleb kokkuvõttes odavam või kallim, sõltub peamiselt sellest, kui palju on selles korvis viina ja suitsu... ise ei osta neid kummastki riigist, ka mitte laevaga ülesõidu ajal;)
Teema algatajale: neid ettevõtteid, kust saad täpse vastuse, pole Eestis sugugi palju. Meie siin ei tea Sinu ega nende läbirääkimiste tingimusi.
Täpselt sama kogemus ja mitte ainult nimetatud kohtades. Jah, eks üksikud asjad ikka erinevate hindadega aga et nüüd mingi kordades vahed nagu räägitakse, no ei märka. Võib-olla mingitel spets asjadel, mida ostab 2 inimest miljonist.
