Erikaalu määramise juhendist ta pole hoolinud vaatamata ülimale aktiivsusele igale siutsule vastamisel, seega polegi oluline, millest see on. Pakkumine küll seiskus, eks vaatame mis lõpus saab. Hea huumor tõesti, pean tunnistama.
Millal need soome hinnad odavad on? Ma küll ei käi väga tihti Soomes, aga laevafirma kitub alati soome kaupmeestele ära, kui ma olen laeva pileti ostnud ning hopsti on kohe poes hinnad kallimad. Kas laiskusest või hooletusest on mõni üksik toode jäänud odavamaks, aga siis on kampaania silt juurde pandud. Sama kehtib ka lõunanaabrite külastamisega, aga ma pole aru saanud, kes sinna kitule jookseb, sest sinna pole vaja piletit osta.
Eks sama asi mis osta.ee autoäriga. Kirjelduses vaid, et "pole sõitmist takistavaid puudujääke" ja ülejäänu inkassoga ähvardused, müüjaks paadunud rondiärikas, reiting 50%, kuhjaga kurja tagasisidet katkiste autode kohta, aga pakuvad ikka, lootes, et just neile veab.
Eks see Toyota töllerdas ka jalus vasakus reas, aga eks tegu on ju sisuliselt linnaga, paarisaja meetri pärast fooriga ristmik juba. Kuhu see audipederast ikka kihutas. Möödasõidul peab jah taganttulijaga arvestama, aga kuidas sa arvestad järjekordse pedega, kes 3x lubatust kiiremini sõidab?
Ideaalses maailmas võiks muidugi kitse panemise asemel järgmise foori juures kannule jõudes viisakalt välja tulla ja viisakalt kõik audi tuled-klaasid kangiga sisse lüüa ja kui roolis istuval tondil midagi selle vastu on siis kohe kangiga pähe nii, et enam ei kihutaks, aga noh...ise teate...
Nüüd tõsisemalt - selliseid ahve peab kõiksugu meetmetega ohjeldama. Muidugi peaks politsei töö olema, aga politseil tööd liiga palju, kõik linnas 55 km/h kihutajad peab kätte saama esmalt, ei jõua päris ohtlikega tegeleda.
Kuna akf! kärss ütles olulise kesklonnamõju rehkendamise osas minu eest juba ära, siis jääb uus vs. vana lõpunikasutamise teema.
Hea taluturg (või mõni teine uue apologeet), palun mulle uus auto, mille (kriteeriumid on JA!):
*hind on alla 20 k€;
*kaapelaualt ei peaks mitte ühtegi nädala jooksul vaja minevat auto põhifunktsiooni (sh. kaapeväldik, ülipoputava reahoidiku väljalülitus vms.) palja näpu (või "nutikindaga") taga ajama, sest need on füüsilisel kujul pimesi leitava ERALDI nupuga realiseeritud;
*kliirens on vähemalt 18 cm;
*esistange serv kliirensiga võrdne, terav ja piisavalt tugev lükkamaks paari labidatäit lahtist lund ees;
*juhiiste oleks reguleeritava nõgususega, piisavalt kõrgel oleva käetoega ja piisavalt lai mugavaks istumiseks;
*pakiruumi serv oleks põhjaga tasa;
*tagaistme seljatugi käänduks pakiruumi sileda põhja jätkuks;
*sisepolster ei oleks rõve haisev kõva plast.
*pidurita haagis 750 kg, piduriga vähemalt 2500 kg.
Elekter, hübriid või sisepõletaja, vahet ei ole.
Praegune sisepõletaja maksis 5 aastat ja 120 kkm tagasi kasutatuna 15 k€ (umbes 40% uue hinnast) ja ma ei näe ühtegi põhjust seda vabatahtlikult ühegi tänase uue vastu välja vahetada järgmise saja tuhande jooksul (milleks ilmselt kulub enam, kui 5 aastat:). Ehk selle aja peale tekivad elektrifitseerimiskitid ja ma saan oma kuurisoleva pärismaasturi elektrifitseerida mõistliku kuluga.
Palun mitte valesti aru saada: mulle elektriajamid väga meeldivad. Ei meeldi tänane arutu turundus, millega petetakse inimesed loodusseaduste kehtivusele vilistades keskkonnahoiu nimel täiesti kasutuskõlblikke asju välja vahetama uue vähemfunktsionaalse vastu. Kehtib universaalselt kõige kohta: telefonid, külmikud, riided, majad...
Ma arvan, et sellist jälgimist ja sellekohast karistamist ei tohiks olla. Päris kindlasti poleks sellega nõus ka õiguskantsler. Saan aru, et eriti ohtlike juhtude puhul oleks see asjakohane, aga kus on piir? Seega, ei. Kui fantaasia tööle panna, saaks igaühest tserlok holm omas mahlas ja oma huvide täitmise relv näit ülbe naabrimehe vastu. Selle audimehe asemel ma vaidlustaks selle ja üsna kindlalt võidaks.
Veganivõrdlus pole just parim selles kontekstis. Heina lihaks ümbertöötamine on võrreldav korraliku mersu veski kaudu patareiautoks moondamisega. Samas on inime omnivooriks kasvanud ja veganlus on samasugune loodusseaduse vägistamine nagu elektriauto igale poole toppimine. Omast vaatevinklist ütlen, et liha on hea ja suure mootoriga bensuka vastu ei saa miski. Võta nüüd kinni kus see tõde on....
See on see moment, kus EV tehakse haldjapisaratest ja mägrapeerust!
Sama on ka "vegan" VS liha: kuidagi loomad joovad meeletus koguses aga taimne šhitt ei vaja tilkagi vett....
Kui palju selliseid huumori valdkonda kalduvaid arvutusi siit teemast leiab, üle kümne juba? Läheneb kahekümnele? Skeem on ikka sama, et vedelkütuste puhul võtame arvesse ka tarneahelat, aga põlevkivi kaevandamisel tekkiva keskkonnakahju (elusloodus!!!) jätame arvestamata, kuigi ilma selleta kaotab ka tuuleenergia jm roheelekter oma potentsiaali.
Või siis diisli tahm jms - ära siis krt sõida sellega linnas või alla 20km otsi, vaid kasuta seda diiselautot sellises rezhiimis, kus seda tahmaprobleemi ei teki ja selles rezhiimis pole ka kütusekulu enam keskmiselt 5,5sajale, vaid palju vähem. Ikka nii palju vähem, kui siin see järeldus üldse numbriliselt väljendus.
Sama kehtib ka särtsuka kohta, et sellega ei maksagi üritada teha kõike seda, milles see on halb, vaid kasutada seda ainult seal, kuhu see hästi sobib, sest siis ei oleks ka järeldus enam kolmandiku võrra parem, vaid (puusalt tulistades) ligi kahe-kolmandiku võrra parem.
Just nii seda arvestada tulebki, minna detailidesse üldistamise asemel ja jättes avatuks parima lahenduse iga olukorra, kütuseliigi, mootoritüübi, ilma, asustustiheduse, liikumise alternatiivide olemasolu jne jaoks. Nii saadakse win-win tulemus ja just nii ongi korraldanud oma elu need, kellel seisavad hoovis korraga diisliga, bensiiniga, gaasiga ja elektriga töötavad sõidukid. Kõik muu tekitab ajuvaba vastandumise, kus mõlemad pooled lihtsalt vaidlevad, sest tuim üldistamine ongi ekslik mõlema poole suhtes ning lollust tulebki vaidlustada.
Copy-paste ei tööta :( aga siin
## Keskklassi auto (Toyota Avensis suurusklass), elutsükkel kuni **500 000 km**
### CO₂ kogukulu (toore → tootmine → kasutus → hooldus → lõpp)
**Eeldused:**
bensiin 6.5 l/100 km, diisel 5.5 l/100 km, BEV 20 kWh/100 km, Eesti elektrivõrk.
* **Bensiiniauto:** **~95–105 t CO₂e**
* Suurim osa tuleb kütuse põletamisest
* Hooldus ja varuosad ~2.5 t
* **Diiselauto:** **~95–105 t CO₂e**
* Väiksem kütusekulu, kuid kõrgem CO₂ liitri kohta
* Hooldus ja varuosad ~3.5 t
* **Elektriauto (BEV, ~60 kWh aku):** **~60–67 t CO₂e**
* Suurem tootmise CO₂ (aku), väiksem kasutus
* Hooldus ja varuosad ~2.0 t
* Kui arvestada ainult Eestis toodetud elektrit: **~47–55 t CO₂e**
## Mida eri tüübid kasutusfaasis ära hoiavad
* **Elektriauto:**
* **0 NOx / NO₂, 0 CO, 0 VOC, 0 heitgaasi PM** linnas
* Oluline tervisekasu tiheda asustusega aladel
* **Bensiin ja diisel:**
* Heitgaasid jäävad alles kogu eluea jooksul
* Diisel on eriti problemaatiline **NO₂ ja tahma** osas
**Märkus:** kõigil autodel jäävad alles **rehvi- ja teetolmust** tulenevad osakesed; BEV-il piduritolm on sageli väiksem tänu regenpidurdusele.
## Ühelauseline järeldus
**500 000 km juures on elektriauto CO₂ jalajälg ligikaudu kolmandiku võrra väiksem kui bensiinil või diislil ning see väldib linnades kogu eluea jooksul heitgaasidest tulenevat NO₂ ja tahma.**
f... jne. Tasuta versioonid on suht piiratud. Lõbu pärast üks tasulise versiooni kokkuvõte. Summeerivad tulemused lõpus:
Allpool on keskklassi auto (Toyota Avensis suurusjärk) ligikaudne CO₂ jalajälg “toormest kuni 500 000 km kasutuseni” kolme tüübi puhul: bensiin, diisel, elekter (BEV, ~60 kWh aku). Panen sisse ka hoolduse ja varuosade osa, ning lisan peamised õhusaasteained, mida mingi tüübi käigushoidmine ära hoiab.
Eeldused (et oleks võrreldav)
Läbisõit: 500 000 km
Bensiinikulu: 6.5 l/100 km (reaalses elus keskmine suurusjärk)
Diislikulu: 5.5 l/100 km
Elektrikulu: 20 kWh/100 km (sisaldab laadimiskaod ja talvevaru, konservatiivne)
Elektri CO₂ tegur Eesti kontekstis:
“Tarnitud elekter” 2024: 490.89 gCO₂/kWh
Võrdluseks “toodetud elekter” 2024: 364.28 gCO₂/kWh (kui keegi kasutab ainult tootmise keskmist)
Kütuse põlemis-CO₂ (tank-to-wheel, TTW) EPA faktoritega:
bensiin 8.78 kg CO₂/gal, diisel 10.21 kg CO₂/gal
“Well-to-tank” (WTT, kütuse tootmine ja tarneahel): arvutan +15% kuni +25% lisana TTW-le (annab realistliku vahemiku, kuna rafineerimine ja tarneahel on mitte-null).
Hooldus (sh rehvid, õlid, jahutusvedelikud, uurea, heitgaasisüsteemi kulukad osad jne):
bensiin 5 g CO₂e/km, diisel 7 g CO₂e/km, BEV 4 g CO₂e/km
Tootmine (toorme + komponentide tootmine + koost): tüüpilised LCA suurusjärgud:
bensiin: ~5–7 t CO₂e
diisel: ~5.5–7.5 t CO₂e
BEV (~60 kWh aku): ~8–15 t CO₂e (aku tõttu suurem)
Elutsükli lõpp (utiliseerimine, ringlus): panen lihtsustuseks ~0.5 t CO₂e (väike osa kogustest).
Tulemused 500 000 km peale (tonnides CO₂e)
1) Bensiiniauto
Ainult põlemine (TTW)
6.5 l/100 km → 32 500 l
TTW CO₂ ≈ 75.4 t
Lisaks kütuse tarneahel (WTT, +15%…+25%)
WTW ≈ 86.7 kuni 94.2 t
Hooldus + varuosad (5 g/km)
500 000 km → 2.5 t
Tootmine + EoL
~5.5 kuni 7.5 t (tootmine) + ~0.5 t (EoL)
KOKKU bensiin (500 000 km)
Kitsedelgi tasub vahet teha:
Ühed panevad kitse sellepärast, et tahaks ka ise rikkuda, aga ei julge ja kompenseerivad kitsepanekuga iseenda argpükslust.
Teised panevad kitse ainult siis, kui LE rikkumine on ka päriselt eluohtlik teiste jaoks.
Kolmandad panevad kitse, sest nad on zoofiilid.
##Mis see Passatite osakaal muidu mõne Lõuna-Eesti tehase töötajate parklas kah on?##
Kui palju neid suuri tehaste parklaid seal siis on? Kas just tehaseparkla, kus töötab väike osa inimestest, on see näitaja, mille puhul üldistada? Millal Sa üldse viimati Põlvas käisid? Mina käisin näiteks paar nädalat tagasi ja mitte ainult Põlvas. Ka Haanja suusakeskuse parkla ei kirjelda mitte kõige paremini seda, milliste autodega kohalikud emmed oma lapsi igapäevaselt kooli viivad-toovad samal ajal, kui issid millegi muuga tegelevad. Kui ühistranspordita piirkonnas on peres vaid 1 auto, tähendab see juba väga vaeseid peresid.
##Midagi halba ei ole ka selles, et elektriauto järelturu väärtus langeb kolinal - see võimaldab neid vaesematele kättesaadavaks teha.##
Fakt pole vale, aga nii ei saa lihtsustada, sest kohe tekiks mitu uut probleemi:
Vaeste illusioon - vaesematel inimestel on vajadus omaduste osas suurem kui edevuse osas, aga loomulikult on ka neid vaeseid, kellele lihtsalt meeldibki osta asju selleks, et näidata end rikkamana naabrite jt ees. Omadus pole lihtsalt lennukaugus, vaid ka reaalsete parameetrite vahel valikute tegemine turul saadaolevate autode vahel või nt parkimiskohtade arv asulas elades. Aga asulates on tavaliselt ka ühistransport, st rohkem valikuid.
Käitlemissurve - särtsuka kiire hinnalangus on paljuski seotud selle riskiga, et 20a hiljem, kui auto peaks päriselt odavaks/kättesaadavaks muutuma, ripub kõigil neil peakohal see "elevant keset tuba" kirves, mida ei saa omale lubada vaesemad ja mida ei taha omale aegunud tehnoloogia tõttu lubada ka jõukamad inimesed. Auto jõuab jäätmekäitlejani mitmeid kordi varem kui peaks ja ka iga käitlemine on mittevajalik energiakulu, mis võiks olla olemata (sh ajakulu inimestele, kes võiks sama aja jooksul hoopis väärtusi luua).
Energiabluff - särtsukad ei liigu "linnuhakklihamasinate" jt rohepesulahenduste abil, sest need samad juhuelektri tootmise viisid vajavad samas mahus "keskkonnavaenulikumaid" mehhanisme juhuelektri "stabiliseerimiseks". Kui elekter on lume/tuulevaikuse tõttu kallis, võid oma pesupesemisi ka nädal-paar edasi lükata, tööle sõitmist ja tööautoga töötegemist ei saa edasi lükata. Kodus oma tuulikuga ja paneeliga on tõesti võimalik laadida autosse puhast elektrit, aga võrgust tuleb suur osa elektrist AASTA LÕIKES ikkagi gaasist, põlevkivist, poolakate kivisöest, sommide tammide tagant, meie oma ahjudesse aetavatest metsa ökosüsteemidest vm. Elektriarvest moodustab tänapäeval elekter ainult ühe väikese osa, enamus on "õhk", aga ka selle õhu kinnimaksmiseks pean ikkagi tööl käima, sinna esmalt üldse kohale jõudma (ühistransporti ei ole ega tule).
Keskkonnasõbralikud lahendused on olemas, neid tuleb vaadata kõiki koos:
1. Tuleb nügida inimesi kasutama erinevaid sõidukeid erinevate vajaduste rahuldamiseks, st mitte isegi omama, sest linnaliiklusesse sobib kuni neljakesi liiklemiseks suurepäraselt just selline Citroen C3ev, näiteks ka rendiautona, paljulapsel perel on mõistlikum omada samal ajal hoopis mõnda teist tüüpi autot.
2. Tuleb nügida inimesi kasutama mitme auto korral just õiget autot, näiteks seda C3ev selleks, et suvel linna ühistranspordi piirkonnani sõita, mitte aga talvel sundida teda sellega poolemeetrisest lumest maanteeni müttama, sest nii jääbki see C3 lõpuks ostmata.
3. Tuleb nügida inimesi kasutama autosid vastavalt piirkonnale: näiteks see alla 4L/100km rüüpav (nii moodne kui ka ürgvana) Skoda Octavia on 5 inimesega maalt linna sõitmiseks ratsionaalsem, kui lasta neil teha seda viiekesi tühjas liinibussis neile sobimatutel kellaaegadel või selle Octavia ruumikuse osas võrreldava ja samas kordades lühema elukaarega (praguseks veel hirmkalli) särtsukaga.
4. Tuleb lähtuda alternatiivide olemasolust: seal, kus pole ühistransporti (isegi pealinnas öisel ajal tööle minejatel ja töölt tulijatel!!), ei olegi alternatiive.
5. Autosid säästev keskkonnapoliitika, näiteks soolatamise viimine vastavusse kliimavöötme ja hetkeilmaga ning lähtuda sealgi keskkonnast, mitte sellest, kuidas on teehooldajal (natuke) odavam oma tööd teha, sest sellest sõltub omakorda sadade tuhandate inimeste valik liiklemisel, et millist autot nad üldse vajavad, millist tüüpi rehve nende all kasutavad, kuidas mõjutab autode elukaare pikkust roostetamine jne.
Nimekirja pikemaks venitamise asemel lihtsalt ääremärkus, et ükski neist meetmetest ei nõuaks uut maksu ja inimeste valikuvabaduse suurendamine koos nügimisega neid säästlikumalt elama ei tekitaks kellelegi ka märkimisväärseid lisakulusid. Selleks on vaja ainult poliitilist tahet. Seda ei ole, sest võimupoliitikud on olnud pikalt seotud rohepesu erafirmadega (nt Kaja Kallas rikastus terve pika nimekirja tuuleparkide ja isegi tuuleenergia assotsiatsiooni nõukogu liikmena). Nad on selle kõigega seotud ka oma tutvusringkonna kaudu ja seda meeles pidades paistavad paljud poliitilised otsused hoopis teises valguses, kui sama seltskonna kontrolli all olev peavoolumeedia seda paista laseb. See huvidekonflikti tõttu korrumpeerunud keskkonnapoliitika on väga otseselt seotud ka käesoleva teema ja meie kõigi autovalikutega.
„Kõige hullem ongi see, kui inimene ei suuda end panna kellegi teise olukorda.“
Naelapea pihta. Kui vaid leiaks nüüd peegli ja prooviks seda lauset korrata.
Erinevates teemades on seda piisavalt lahti seletatud: asi ei ole mustvalge. Väga tihti ei tea ka müüja, millised vead masinal tegelikult olla võivad. Näiteks mootori liigne õlikulu – ilma põhjalikuma defekteerimise või pikemaajalise kasutamiseta ei ole võimalik ka vahendajal sellisest veast teadlikuks saada. Esialgne pikaajaline omanik jätab müües selle info sageli mainimata (loomulikult omakasu eesmärgil). Vahendaja järel aga tõmbab järgmine klient teema käima ja süüdistab ärikat pettuses.
Samuti varjab vaid osa neist nn „ärikatest“ puudusi teadlikult, eesmärgiga hõlptulu teenida. Leidub ka palju selliseid „ärikaid“, kellel on autoremondi kogemus: nad ostavad masinaid, millel suudavad nad võrreldes töökojaga odavalt ja suhteliselt lihtsalt puudusi likvideerida ning teenivad kasumit oma oskuste rakendamisest. Seltskond on kirju ja kõiki ühe puuga lüüa on rumalus.
Kogu foorumirahvas üritabki südamele panna eelkõige ostjale, et ta viiks masina kontrolli ja teeks kõik võimaliku (mõõdukuse piires), et vältida selliste „ärikate“ otsa sattumist. Neid sihilikult puudusi varjavaid ärikaid me foorumis ei muuda, kuid potentsiaalseid ostjaid saame suunata selliselt, et hakatakse lõpuks ka autosid kontrollima.
Kuna mõned intelligendid siiski aru ei saa, et reostab ainult tarbimine, st tootmine, siis las nad elada omas mullis ja vahetagu 5a tagant oma auto uue vastu välja.
Küsisin chati käest mõned numbrid.
Ligikaudne tootmise CO₂ võrdlus ühe keskklassi auto puhul:
Bensiin/diisel: ~5–7 t CO₂
Täishübriid (HEV): ~6–8 t CO₂
Pistikhübriid (PHEV): ~7–9 t CO₂
Elektriauto (nt 60 kWh aku): ~8–15 t CO₂
K: kui palju tekib co2 500 000km läbisõidul.
KOKKUVÕTE: elutsükkel 500 000 km juures
Ainult kasutus (sõitmine)
Diisel (6 l/100 km) ~ 79,5 t CO₂
Bensiin (5l/100km) ~ 58 tonni CO₂
Elektriauto ~ 33–43 t CO₂ (Eesti võrk)
Teeme väikese liitmistehte max tootmise ja kasutamise co2 kogustega ning saame vastuseks, et bensiiniauto tootmine pluss kasutus 500 000km juures toodab ca 65 tonni co2, elektriautol ca 58 tonni.
Näeme, et erinevus pole just väga suur. Kas kumbki neist autodest peab 500K vastu, on omaette teema. Aga vähemalt ice saatmine veskisse on odavam.
Ja lihtsalt näiteks aku tootmise kulu.
Liitium-ioon aku tootmine on paljudes töödes hinnatud umbes 60–200 kg CO₂e/kWh
(väga sõltuv tootmiskoha elektrist).
Niiet arvutage ise, palju teie elektriauto aku toomisel co-d õhku lendas.
Sidrun C3ev - tõepoolest, eelnev vastus oligi kuidagi liiga intelligentne f... kasutaja kohta.
Mu meelest, keegi ei vii oma 5 a autot prügimäele, eks ta läheb ikka järelturule ja siis suure ringiga selle tulemusena tõrjutakse välja kõige suuremad romukandidaadid, millega teedel sõita ei saa ja sõita ei tohi. Midagi halba ei ole ka selles, et elektriauto järelturu väärtus langeb kolinal - see võimaldab neid vaesematele kättesaadavaks teha.
Kui inimkonda huvitaks keskkonnakahju piiramine, tuleks vähendada inimeste arvu maakeral - aga tegelikult see juba toimub. Aitäh teile, värviliste tähtede kogukond!
Ma küll arvan, et arutelule ei tule kasuks see, kui me sildistame "Sidrun mõtleb nii-küll ta on ikka loll", aga ma laenan siiski küsimuse Teilt endilt.
Kuidas küll see mõtlemisvõime nii piiratud saab olla?
Sisepõlemismootoriga auto kasutamisel on pidev ja jätkuv keskkonnakoormus ainuüksi kütuse tarbe näol. Kuidas te seda mõju hindaksite?
Kui rääkida elektri tootmise sh. elektritootmisseadmete ehitamisest, kas soovite tuua võrdlusesse ka nafta saamise ja käitlemise keskkonnakoormuse? Või laenates taaskord sõnavara mõnest eelmisest postitusest arvate te vist, et bensiin ja diisel ilmuvad tanklasse ilma igasuguse keskkonnamõjuta?
Kuigi SPM auto tootmine on näiteks CO2 jalajälje poolest hetkel veel madalama mõjuga, läheb kasutamise jooksul selle aspekti poolelt asi EV kasuks.
Praegu ei ole ka mitte miski viidanud sellele, et elektriautod peaksid vastu ainult 5 aastat.
Tahad vähem tarbida-osta kohe elektriauto ja vii vana auto metalli!
Seega see, kes peab oma olemasolevat SPM autot kaua ja lõpuni, kasutab aastate jooksul palju rohkem loodusresursse, kui see, kes asendaks selle täna EV-ga.
Kuidas küll see mõtlemisvõime nii piiratud saab olla?
Kui sõidad oma autoga 25 aastat, ei osta sa sellel ajal uut autot, seega jääb olemata uue auto tootmisega seotud keskkonnamõju. On see arusaadav või ei?
Iga ostetud asi, olgu selleks telefon, külmkapp või auto, jõuab mingil hetkel prügimäele (pigem siiski teatud osas ümbertöötlemisele), see on fakt, aga mida harvemini nad sinna jõuavad, seda kasulikum loodusele, seda vähem kulub energiat ka ümbertöötlemisprotsessidele. Jah, jääb ära igasugune meeletu majanduskasv, mida kõik ootavad, eriti kapitalist, kelle eesmärk ongi toota ja müüa ja mida rohkem, seda kasulikum tema rahakotile (mitte ostja rahakotile), aga kogu reostamine ongi seotud vaid tootmisega, üldjuhul liigse tootmisega, prahi tootmisega, mis peale lühikest tarbimisaega prügimäel maandub.
On tõesti keeruline sellistest elementaarsetest asjadest arusaamine?
Ma siiski mainisin oma eelnevas postituses, et kõigel sh. elektril (ja tõin sõna elekter ka välja) on oma keskkonnamõju.
Ma ei ole kõikide maailma toodete erinevate mõjudega väga hästi kursis ja kõik mõjud ei ole võrreldavad. Näiteks kuidas panna ühte võrdlusesse mõju põhjaveele ja sissehingatavale õhule?
Siiski on minu arvates omajagu argumente debatiks, et kas "vana autoga tasub keskkonnasäästule viidates lõpuni sõita".
Need lammutamise probleemid, mis te välja tõite kehtivad nii 5 kui ka 25 aastase auto lammutamise korral, seega pole sisulist vahet kas auto on lõpuni sõidetud või mitte.
Sidrun c3ev arvates saabub elekter tema autosse ju ilma keskkonnakahjuta. Nagu me turunduslikest teadaannetest teame, siis tulle ja päikeseelekter saab juhtmetesse ilma märkimisväärse raadamise, hulga hinnaliste loodusvarade kaevandamise ja suure keskkonnamõjuga töötlemiseta ning kolossaalses koguses ülemaailmse transpordi käigus kütust põletades kaupu edasi-tagasi liigutades.
Ebasobivaid fakte eirates on elektriauto kindlasti keskkonnasõbralikum, kui sisepõlemismootoriga analoog. Asjaolu, et täiesti kasutuskõlbliku auto väljavahetamine "parema" vastu teenib ennekõike maailmamajanduse agoonia pikendamise ja isikliku ego silitamise eesmärki, tänapäevasesse rohepöördelisse maailmavaatesse ei mahu.
Eriti , kui arvaja elab teadmises, et kusagil on jäätmekäitlejad, kes auto osandavad ilma kahjulikke aineid loodusesse paiskamata detailhaaval nii, et iga detaili saaks parimal võimalikul moel "ringlusesse võtta"
Reaalsus on paraku teine: parimal juhul auto vedelikud lastakse välja, ülejäänud auto läheb läbi veski. Metallid lähevad eraldamisse, ülejäänud sodi katlasse. Mis on ka mõistlik - komposiitseid plaste naljalt ikka algosadeks ei lammuta mõistliku energiakuluga. Laboris võimaliku tehnoloogia skaleerimine tööstuse mastaapi ilma tagasilöökideta ei ole seni kellelgi õnnestunud.
Liitiumitki ei suudeta endiselt jooksvalt uuele ringile saata ja akud muudkui kuhjuvad:(
Üle pika aja tagasi Eestis, Soomest tulnuna. Kuidas on olukord palk ja töötingimused Tallinna -ja Tartu linnaliinides hetkeseisuga. On töö rahulik puhkeajad mõistlikud ,palk enam-vähem Eesti keskmine?
On plusse rohkem ,kui miinuseid?
Hea Kärss, ma usun, et me mõlemad saame aru, et keskkonnasõbralikkust saab mõõta sajal erineval viisil. Aga millest tuleneb väide, et olemasoleva auto nö. lõpuni kasutamine on kõige keskkonnasõbralikum?
Ma saan aru, ma tahaks ise kah seda öelda, et on nii, aga mõne nurga alt vaadates ei ole ma selles sugugi kindel.
Kui kaalukausil on see, et kas vahetada olemasolev SPM auto uue (või ka kasutatud) EV vastu, siis kuidas suhtuda sellesse, et SPM auto ülalpidamine on vägagi loodusresursside mahukas?
Laias laastus ühe auto kaalu jagu loodusresursse kulutatakse paagis ära ~30 000km jooksul nii, et neid ei saa enam ümber töödelda. Muidugimõista on terase, plastmassi, akude, elektroonika, elektri ja bensiini tootmisel erinevad keskkonnamõjud, aga kui palju sõita, siis kulutatakse massi poolest iga aasta nö. üks auto kaal ainuüksi kütuse peale. Kas selles valguses ei oleks äkki mõistlik veidi küll liialdades, olemasolev korras SPM auto kohe pressi alla saata, et sealt võimalikult palju materjali kätte saada uue elektriauto tootmiseks?
Jah, see mõttekõik tunduks ka minule jabur ja paar korda olen erinevate inimestega, kes kaaluvad elektriauto ostmist, rääkinud seda, et ilmselt sa nagunii kunagi ostad, aga kui praegune bensukas on veel ok, siis milleks liigselt kiirustada. Autode valik paraneb iga kuuga. Kuid kas keskkonnamõju vaatest äkki ei peaks kiirustama?
Mis see Passatite osakaal muidu mõne Lõuna-Eesti tehase töötajate parklas kah on? Äkki hakkab see passat tasapisi ikkagi asenduma juba uue soodsa liisinguautoga või liisingujärgse teise omaniku autoga?
