Mina olen Eesti kahe suurima põlevkivielektrijaama tehnilise olukorraga piisavalt hästi kursis. Poliitikud võivad ajada mistahes juttu, aga nende jaamade tootmisplokkidega ei ole võimalik enam püsivalt (a'la talvel kuude kaupa järjest) elektrit toota. Seal on võimalik ainult osad hoida töös ja teisi remontida ja siis jälle vahetus. Need jaamad on lihtsalt amortiseerunud. Uue sellise põlevkivielektri tootmise võimsuse (ca 1000 mw) ehitamine maksab vähemalt 10 x Auvere maksumus ja kuna kompetentsi põlevkivijaamade ehitamiseks ei ole maailmas, siis tulemus võib vabalt olla Auvere 2, mille probleem on projekteerimisviga (arvestatud kivisöe omadustega)- põlevkivi on kütteväärtuselt ebaefektiivne, tuhka tekib palju....
Kiire lahendus elektrihinna normaalsemaks saamisel on tuuleenergia tootmisvõimsuse tõstmine + kiirelt käivitatavad juhitavad võimsused (gaasielektrijaamad). Tuumajaama rajamisega võiks pihta hakata ja kui see hakkab ükskord valmis saama (räägime 15 aastasest perspektiivist), siis saab otsustada, kas ja millises mahus on vaja selleks ajaks otsast amortiseerunud tuuleparke uuendada.
no ja lisaks Estlink 3, aga nagu nüüd nägime, siis ka Soomes oli elektrit puudu. Soomes on see aasta olnud ka gaasiga tuuga ja nad on sõltunud sisuliselt suure osa talvest balticconnectori kaudu Inčukalnsis hoidlast neile jõudnud maagaasist. Balticconnectori gaasi liiklus on see aasta olnud 100% Eestist Soome. Võib arvata, et kui kevadel-suvel hakatakse gaasivarusid täiendama, siis see hoiab ka gaasi hinda terve suve kõrgel, kuna gaasi tarbimine on kogu Euroopas olnud see talv kõrged ja varud langenud oluliselt.
Maiko40, põlevkivijaamade 200+€ megavatihind tuleneb ikka ennekõike süsinikukaubanduse nimelise rohepesuskeemi tingimustest. Kui me keevitaks ka tuugenitele ja PVpaneelidele õiglase saastetasu külge (raadamine, ehitus, hooldus, utiliseerimine) ei oleks ka need teps mitte odavad. Aga meie enda valitud rahvaesindajad teevad näo, et tuulest hõõrutud ja päikesest pleegitatud elekter on kahjuliku mõjuta...
Maksurahaga saab sead ka lendama panna.
Ära ei tohi unustada ka rahva varjatud maksustamist pseudoäriühingute kasumiootuse läbi.
##Mina ei oleks nõus sellega, et teadlikult elektriküttel olevatele inimestele hakkab see, kes elektrit vähem tarbib, hüvitama seda, et nad on täiesti teadlikult läinud talvele vastu börsipaketiga ning siis kütavad nagu torust tuleb.
/.../
Minu lemmik on Raivo Hein, kes oma 6000€ elektriarvet jagas. Meie eesmärk peaks olema saada sama edukaks nagu tema, aga mitte hakata kinni maksma tema elektriarveid. ##
Mis mõte on sellist sodi foorumisse toota?
Kus need inimesed on, kes kütavad börsipaketiga nagu torust tuleb? Pigem on soojuspumba või maakütte ja puuahju kombinatsiooniga 16 kraadi +villased sokid ning hakkama saadakse kõige muuga peale elektriarve. Kas need soovitused laudas joogiveenõusid elektri asemel millegi muuga kütma hakata tulevad juturobotilt või kelleltki eluvõõralt “edukalt” linnainimeselt kusagilt kipsplaatidest seinte vahelt? Mille muuga siis? Linna kaugküttest tuleva sooja veega? :)
Või kus on avaldanud keegi üldse soovi maksta kinni Raivo Heina 6000e arveid? Mõtlesid omast arust nalja välja ja nüüd püüad iseendale vastu vaielda nagu kõik need aastad oma mitmekümne erineva fooruminime alt? Kui kõik oleksid sama edukad, raiskaksid raha/elektrit sama palju, igaühel helikopter ja teeksid sellega lõbusõite jne... kas see on Eesti, kus Sa ise üldse elada tahaksid?
Kui tekib üldse küsimus, kas midagi kinni maksta, on juba varem midagi valesti läinud, sest skeem, mis hoiab töös hiigelsuurt ametnikearmeed, kes peaks korraldama inimestelt ära võetud raha neile tagastamist, ei eksisteeri mitte maksumaksjate vaid toiduahelate pärast. See elektripaketiralli on järjekordne rahapesuskeem, sest inimesed kulutavad niigi minimaalselt seda, ilma milleta pole enam võimalik. Seda minimaalset on vaja olenemata sellest, kas on kasutusel fix hinnaga või börsipakett ja põhjus, miks mõlemat ei tohi kasutada just Eestis, on järjekordne skeem, et me kõik rohkem maksaks, aga õnneks tuleval aastal vähemalt seda muret enam pole. Pole ka lootust, et selle käki korraldajad vastutusele võetaks. Veel kord sama link: https://lounaeestlane.ee/isamaa-energeetik-parast-jaanuari-e
lektrisokki-on-tarbijale-lahendus-olemas-aga-eestis-seisab-s
ee-sahtlis/
Kui üldse kellelegi midagi tagasi tahetaks maksta, sisaldaks isegi suhteliselt lihtne valem kombinatsiooni maja ruutmeetritest/vanusest, sinna registreeritud inimestest ja põllumajandusloomadest, inimeste sissetulekutest, reaalsest tarbimisest jne. Seda on üsna lihtne kindlaks teha, kes elab (ja tarbib elektrit) üle oma võimete ja kes toimetuleku piiril. Mul poleks sealt küll midagi saada, aga oleks au kuuluda nende inimeste hulka, kelle makstud makse kasutataks ühiskonna kõige haavatavamate inimeste (mitte raivoheinade) heaks, et nad lisaks toas külmetamisele ka võõrpankadest arvete maksmiseks laenu võttes nüüd majanduskeenjustest valitsejate tõttu hammasrataste vahele ei jääks.
See karjumine elektriarvete üle tekitab sellise tunde, et ma vist olen põrutada saanud. No ei saa aru! Talvel on vaja kütta ja talvel on elekter börsil kallis, sest kogu Põhja- ja Kesk-Euroopa tahab ju kütta. Mis osa sellest teile üllatusena tuleb?
Mina ei oleks nõus sellega, et teadlikult elektriküttel olevatele inimestele hakkab see, kes elektrit vähem tarbib, hüvitama seda, et nad on täiesti teadlikult läinud talvele vastu börsipaketiga ning siis kütavad nagu torust tuleb.
Elektri hinna saab kuueks kuuks fikseerida: oled oktoober-märts fikseeritud hinnaga paketil ning tead ette, mis sul sealt tuleb. Ka minul ei ole korteris keskküte ja tsentraalne soe vesi tasuta. Soojema talve korral on arved jälle väiksemad.
Jään ootama, millal hakatakse nõudma seda, et: "Läksin poodi, ostsin kallima õlle, kuradi kallis oli, valitsus peab selle mulle hüvitama."
Minu lemmik on Raivo Hein, kes oma 6000€ elektriarvet jagas. Meie eesmärk peaks olema saada sama edukaks nagu tema, aga mitte hakata kinni maksma tema elektriarveid.
Pole vaja mingit raudtoru olukorras, kus kuumus metalli suudab sulatada, kuid särtsukaid ei saa ka raskemaks teha nii paksu metallplaadiga "elutoa" ja aku vahel, mis seda sulatamist ei kardaks. Tahkisakudega lubati kaotada ka see risk.
Acceleristas juba kirjutati, et kiirlaadijad on odavamad kui kodus laadimine. Soomes on sarnane olukord ja peaks olema kõigile arusaadav, et selline olukord ei saa kesta lõputult. https://eestinen.fi/2026/02/soomes-puhkes-raev-kuna-elektria
uto-laadimine-on-ulikallis/
Kui siin teemas on korduvalt kasutatud argumenti, et “särts on nii odav, et seda võiks jagada inimestele tasuta, kui nad tanklast samal ajal kohvi ja saiakesi ostavad”, siis praeguste hindadega on nii, et mul pole mõtetki vaadata Prisma, Cittari või Tokmanni hinnaerinevusi, kui akutäie särtsu hinnavahed ületavad kordades kõik selle, mida kaupluseketid üldse püsiklientidele pakkuda suudaks. See moodne reaalsus jõuab ka Eestisse varem või hiljem.
##Kui aga riigikohus peaks otsutama, et registreerimistasu on maks, tuleks ministeeriumi teatel siiski seadust muuta.##
Võib ju filosofeerida, mis põhjusel on auto omanikuks laps, aga küsimus on vägagi põhjendatud, sest sisuliselt on laps lapse seisuses kuni ülikooli lõpetamiseni ja kui vanematelt kaob laste vanuse kukkudes ära autokaristusmaksu hüvitamine, tähendab see praktikas ikkagi seda, et vanematel peab olema kas nii suur auto, et sinna endiselt kogu pere peale mahub või peavad nad maksma õppiva lapse eest ära ka automaksu. Kusjuures nii on see täisealiseks saanud lapse puhul. Artikkel puudutab alla 18a lapsi. Kõigil juhtudel karistab riik lapsevanemaid selle eest, et nad lapsed suureks on kasvatanud ja veel rohkem neid vanemaid, kelle lapsed täisealiseks saades oma haridusteed jätkavad... vägev iibepoliitika!
Minu arvates on väga inetu teha siin oma egotrippe pisikeste elektriarvetega olukorras, kus sajad inimesed arutavad erinevates FB gruppides, millist tüüpi laenuga oleks kõige mõistlikum maksta ära sissetulekutest suuremad elektriarved, sest ka järgmine ja võibolla ka ülejärgmine arve tulevad veel suuremad, kui varasemalt olid pere igakuised kogukulud. Need inimesed pole mitte eluheidikud, vaid lasterikkad pered maal vanades majades, kellel ei jää igakuiselt üle neid “avensise liisinguid”, kes tegid oma kodu soojustamise/kütmislahenduste otsused üle 10a tagasi tollal ohtralt propageeritud soovituste järgi (sageli maaküte) ja mõni neist maksab siiani tagasi tollal võetud laenu, mille tõttu ei saa praegu enam laenu ka maja küttesüsteemi ümberehitamiseks. Nõrgemate kallal ilkumine või nende kasutamine oma saba kergitamiseks on lihtsalt lame.
##elektri arvete summade võrdlus mõtetu, kui ei ole kirjutatud ka kulunud kW-e. Ja summad mis siia kirjutate, kas on ainult elekter või koos võrgutasuga.##
Ilma võrgutasuta räägivad elektrist vist ainult elektriautode omanikud:) Kõigil teistel lasub paraku kohustus maksta ka võrgutasu. Seegi on tegelikult üsna kasutu info, sest meil pole mõtet võrrelda ega isegi mitte arvustada kellegi paketivalikuid olukorras, kui pole teada, milline osa elektriarvest on baaskulu ja milline osa on juhitav. Just sellel vahetegemine muudaks ka kulud oluliselt paremini ennustatavaks elektrimüüjate jaoks (tarbijatele odavam hind!) ja sellepärast EU nõuabki kahesüsteemse arvestuse võimaldamist (millega venitamine kuni viimase hetkeni tuleval suvel on olnud puhtalt poliitiline valik ja ühtlasi praeguste ülikõrgete elektriarvete põhjus).
Elektriarve on seotud paljuski sellega, millega me kütame (tuba, vett jne) ja kui palju on kütmist vajavat pinda. Need muud kulud (külmiku, pesumasina jne suurus ning kasutustihedus) on seotud omakorda sellega, kui palju inimesi ja loomi (laudas, mitte külmikus!) seda tarbivad. Soojaveetrassiga ühendatud korterielanikud maksavad küttekulusid üldse muul moel.
Ma ise kütan otseselt elektriga näiteks vaid veeboilereid ja ühte ruumi 2kW ca 20min/ööpäevas. Enamus kütmisest toimub puudega ja õhksoojuspumbad ajavad pigem ringi pliidi ja ahju toodetud-salvestatud soojust. Nullilähedaste suuremate ruumide kütmiseks on diiselkütteseade. Ilma igasuguse irooniata ei oskaks ma neid kulusid siin teineteisest eristada, sest elektri, diiselkütuse ja ahjupuude kasutusvahekord sõltub vajadusest ja ka sellest, mis on hetkel optimaalseim. Ei oska hinnata sellest ei elektri osakaalu, ahjupuude hinda (ka oma metsast ei tule need ahju kõrvale tasuta) ega ka diiselkütust (samast kanistrist valan nii ahjudesse kui ka traktorisse). Gaasiküttekulu on selle kõrval marginaalne. Osakaalude üle filosofeerimisest hoidudes tuleb kõik kokku paraku suurem miinimumpalgast.
##Kui vaadata eelmise aasta võrdlusi Eesti ja Soome vahel, siis meil on võrgutasud sellisele keskmisele tööstustarbijale umbes kolm korda kallimad ja elektribörsi hind on umbes kaks korda kallim. Kindlasti on see küsimus nii Ida-Virumaa kui ka laiemalt kogu Eesti konkurentsivõimes##
Otseselt teema juurde tagasi tulles ei saa üle ega ümber sellest, et riigi rahanduspoliitika ei saa toimida nii, kus maksud söövad majandust ühelt poolt riiklikult juhitavate koormiste kaudu ja samal ajal ka tarbijatelt tarbimisvõimekust ära võttes. Rikkaks saab ainult väärtusi luues, mitte vaesust ümberjagades... rikkamatele. https://www.err.ee/1609897732/lauri-laanemets-julgeolekumaks
-muundus-maksukingituseks-rikastele
Sel juhul jääbki kohalikele vaid teoorjus võõraste isandate hüvanguks, kes lahkuvad siit kohe, kui “põllud” on piisavalt ära kurnatud.
Minul ikka börsipakett sellepärast, et on võimalik hindu jälgida ehk tarbevee termodesinfitseerimine, pesu pesemine, elektri boileri soojendamine, küpsetamine ja toidu valmistamine (kui elekter kallis ja aega on siis puupliidil), kõik on võimalik ajastada soodsamale hinnale. Nov.2025 oli keskmine börsi hind 11,896 senti/kWh (https://home.macdronic.com/et/elekter/ajalugu) minul 13,75 senti/kWh Nii suurt vahet keskmise börsihinna (tavaliselt keskmisest vähem või max 1 sent rohkem) pole varem olnud ja sellest tingituna jaanuarist teine elektri müüa. Kogu elektri hind sisaldab ka võrgutasu, mida võimaldab operaator oma kodulehel endale soodsama paketi valida (https://imatraelekter.ee/vorguteenus/).
Sorri aga ma ei saa sotti, mida tähendab väide: notar unustas ära....kande teha? 1. notar ei tee mingit kannet ja 2. tänases riigis käivad asjad üldiselt nii, et kui notar on tehingu kinnitanud, esitab ta lepingu kohtu kinnistusosakonnale juba tõestamise hetkel. Kogu protsess toimub e-notari keskkonnas online. Lühidalt: midagi on siin seletuses vildakas. Ma ei püüa väita, et kuskil mingi error ei võinud tekkida aga et aasta oleks veninud - kaheldav. Kui nüüd tõepoolest notar on mingite reeglite vastu eksinud või olnud lausa ametialaselt lohakas, tuleb selle notari suhtes esitada kaebus notarite kojale.
PS: maamaksu tasub isik, kes on 1. jaanuari seisuga maa omanik. Seega võib EU kohtuni minna aga eelmainitud fakti siiski ei muuda.
Niipalju siis selgus et notar UNUSTAS ÄRA! kande teha! Nüüd kaasus asja ka ostja (põllumajandusega tegelev OÜ) Aruandluses selgus et neil on kasutuses maa mida neil paberite järgi polegi.
Järgmine nädal hakkab saaga edasi venima, eks näe mis saab. Digiriik my ass!
Nõuka ajal ajal toimusid kõik asjaajamised paberil ja mingeid jamasid polnud. Tänapäev keegi ei vastuta millegi eest.
NB
3 aastat tagasi oli vaja rahvastikuregistrist isikuandmeid isiku tõestamiseks. Isik kes pidi seal digiallkirjaga tõendi väljastama ütles et jäi hätta- ei oska digiallkirjaga dokumenti väljastada. Tütar siis telefoni teel juhendas kuidas teha.
Küsimus- mille eest sellised kõrgepalgalised riigikurnajad palka saavad. Mina olen 64 ja suudan kah igas formaadis dokumenti digiallkirjastada.
Maa ametist väikse tõendi saamine võttis aega aasta ja sai alles siis lahenduse kui lubasime Katrin Lusti kohale kutsuda. Neid asju on veel, enne saab päev otsa kui selle riigikese bläkkidega ühele poole saab.
Mul on kulutatud elekter 30€, muud tasud 50€. Nüüd meenus tädi, kes jättis talveks suvila kasutuseta ja iga kuu tulid paarikümnesed arved... Kus on nüüd see blogspot tasuta elekter kes siin varem end reklaamis?
280kWh +\- 20 tarbimine juba 20 aastat.
30.11.2021 28 eur.
30.11.2026 74 eur.
Paketti einole vahetanud iialgi.
Rohetasu suurus sõltub tarbimise hulgast.
Saab vabandada, et palk on tõusnud aga tegelikult ei ole selles vahemikus.
Siin oleks küll veidi täpsustusi vaja. Veidi ebamäärane jutt.
1. maamaksu eest saabuvad siiski teatised mitte arved.
2. Millal toimus notaritehing? Selle tehingu alusel ei toimu veel omandi üleminek vaid see toimub märke tegemisel kinnistusraamatus.
3. Millal täpsemalt toimus uuele omanikule registreering kinnistusraamatus? See on kõige olulisem info ja on ka aluseks maamaksu määramisel. Või pole see tõesti siiani uue omaniku nimele registreeritud? Sel juhul uuri Kinnistusregistrist.
4. saan aru, et tasumise osas ostjale pretensioone pole?
5. Mida uus omanik asjast arvab? Tasus maa eest aga kaupa ei saanudki? Ja on asjaga rahul ka veel?! Kas tema ka maamaksu peab tasuma?
Mis see notar muidu kostis selle jama kohta? Kas kinnistusosakonda on üldse tehinguga seotud dokumendid jõudnud? Kui mitte, on süüdi notar. Kui on, vaata punkt 3. MTA ei puutu hetkel (veel) asjasse.
Minu arust on see elektri arvete summade võrdlus mõtetu, kui ei ole kirjutatud ka kulunud kW-e. Ja summad mis siia kirjutate, kas on ainult elekter või koos võrgutasuga. Ootan huviga kulunud kW ja kogu summat kulunud elektrile (elekter + võrgutasu).
Minul jaanuar (börsipakett) kulunud kW 1643,277 ja kogu summa elektrile 457,03€
Jah ja lihtsurelik..
Tulid maamaksu arved. Naise nimel oli maa mida me nagunii enam ei kasuta. Aasta tagasi sai juba maha müüdud, notaris tehing tehtud ja MTA le ka selle müügi eest tulumaks makstud. Nüüd tuli maksuteade selle maa eest. ... Eile terve päev siis sai helistatud küll maksuametisse, notarile, tulemus et kõik olid puu otsas kui pauk käis. Maa endiselt naise nimel. Ainult imedemaal Estonia on selline asi võimalik.
Naine ütleb et põhimõtteliselt ei maksa ja lubab või Euroopa kohtuni välja minna.
Kõik ostumüügi ametlikud dokumendid on olemas , ka tulumaksu maksmise osas.
Resümee on et kõik kes kunagi midagi müünud on, maksma peate selle eest surmani :((
Valetatakse oma arveid väiksemaks samamoodi, nagu valetatakse autode kütusekulu väiksemaks. Või siis tõesti jäetakse rääkimata, kui palju küttele kulus.
Jaanuari garaazi küttearve 190 euri. Seintes 25cm penot ja laes 40 cm peno. Külmasillaks vundament, mis imeb palju soojust välja. Põrandas 20 cm peno.
Garaaz ise pisike, ca 45 ruutu.
Õige märkus! Omal valdavalt puuküttega elamises on praegune viimane arve eelmiste talvede tippudest ca 45-50% suurem, korteri kohta viimast arvet kahjuks veel ei ole.
Teema algsest mõttest oleme päevapoliitilisse näopeksu kandunud jälle.
EDIT: soomlased nurisevad täpselt samade asjade üle.
Postitasin siia pildi ka oma üürniku elektriarvetest, aga see ei lähe üles. Tal on kööktoas rohelise elektri börsipakett. Suvel on arved 20€, nüüd jaanuaris tuli 23€. Just küsisin vanemate käest, palju neil börsielektrit jälgiva ja maaküttel 240m2 maamajas, kus elab kaks peret koos, elektriarve tuli. Oli olnud 350€. Sõja alguses, 2002a oli neil ühel kuul elektriarve isegi suurem, 400€. Ei olegi kõige hullem. Neil maja muidugi korralikult soojustatud ka.
Lihtsalt lisan kiretult - fix pakett, detsember - 77.68. Jaanuar - 70.20
2 korruseline eramu, naisega kahekesi- elektripliit, boiler, 2 arvutit, telekas- ok 29W. 7-8 10 Watist säästupirni. Ahjaa, Jaanuaris oli peldikus torud paar korda jääs- tuli 1.5Kw puhuriga kokku oma tund aega sussitada.
Ma ei saa aru inimestest, kes mängivad nii laia lehte, et neid ei koti mingi hinnatõus ja maksavad silmagi pilgutamata kinni kõik arved. Võib olla isegi läbi lugemata. Ja need, kes julgevad suud pruukida hinnatõusude teemal ning kes julgevad peale ühetoalise üürikorteri veel midagi muud omada, on rotid ja ei kuulu alfaisaste maailma.
Jaanuaris oli kõikidel arve ca 70% kõrgem ja nii oli ka minul. Pankrotti see just ei aja ja eks edaspidi langeb kui päike ja tuul tööle hakkavad, aga ega taolisi numbreid meeldiv vaadata ei ole- elektrist on tehtud luksuskaup. See teeb tigedaks.
Alfaisased muidugi ei köhi ka sellise arve peale, sest alfal on taskud üleliigset pappi alati täis ja rotid mingu tööle, mitte ärgu virisegu foorumis.
Ja 4W võtab salongivalgusti pirn laes, mitte külmavalvur.
Kui selline arve põdema paneb, ei peaks äkki mingit linnumaja pidama võpsikus. Vaata maakaarti ja kujuta ette, et tsuktsi teeks omale talvila keeniasse.
Täitsa pekkis. Jätsin jaanuariks suvila maha, esimene nädal põlesid suht ökod jõulutuled ja kogu aeg sissetuleva veetoru juures Handymanni külmavalvur 200w peaaegu pooles vinnas. Kõik muud tarbijad olid välja lülitatud. Ometi tuli rekord elektriarve! 82€ ! See külmavalvur on mul juba kuskil 7 aastat talvel pidevalt sees, kuu maks üle 20€ pole olnud koos muu kuluga. Vahel linde söötmas käies varem tegime kuuma teed kannuga. Nüüd see aasta ei sedagi. Saatsin sellise teate Enefitile, et juba teavitasin politseid liba arvest... Eks ootan vastuseid. Võtan vastu ettepanekuid alternatiivse elektri saamiseks.
Võrdluseks 2025 detsembri arve 60€. Terve kuu põlesid aias jõululkaunistus, maja oli koguaeg rahvast täis, telekas ja arvutid töötasid, boiler taga, tuled sirasid, elektripliit, kohvimasin, mikroahi, veekann huugasid iga päev, pesu- ja nõudepesumasinad 2x nädalas, õhtuti kogu õue ja teeraja valgustus- kokku 5 jne. See oli küll siiski ka eelviimane arve rekord. Tundub, et kui lülitan voolumõõtja välja, saan üsnagi krõbeda kuuarve ikkagi . Enne 21 aastat kui majas polnud kedagi, põlesid vaid maja seina küljes väikesed valvetuled- arvet ei tulnudki, sest väiksem kui 3€.
