Viimased sõnumid

fdghfgh
12:40 06.02.2026
» » #1489056
No kui ta niimoodi sinna aeda sööstis ja aiapostid maha niitis, pole ime kui mõni raudtoru ots põhjaaluse lõhki rebis. Võib vaid aimata, mismoodi see hiinakas on konstrueeritud ja mis materjalid eraldavad akut ning salongi põrandat, aga et leek kohe salongi pääses, siis ilmselt paksu terasplaati seal istujate jalge all ei ole. Antud driftijal soovitaks kärss ilmselt natukene jäärajal harjutada :)
Absurditeater
12:14 06.02.2026
» » #1489055
Sellel hiina autol (Dongfeng Voyah 007) peaks olema LFP aku (vähem tuleohtlik) ja lisaks võib see olla PHEV (tavaline bensiin lisaks). Neis videotes on ainult tähelepanu pööratud, et auto ukselingid ei toiminud. Miks ta täpselt põlema läks ja mis seal põleb, seda ri ole analüüsitud. Hiina ohutus on omaette teema. Sama tootja 2025 aasta Box sai tervelt 3 NCAP tärni.
fdghfgh
09:21 06.02.2026
» » #1489053
Eks omamoodi peavalu seegi.
https://majandus.postimees.ee/8410802/kiireks-laks-autotoost
us-kihutab-kustutama-hiina-koodi

Tundub avatud artikkel.
Silma jäi see lause: "Kavatsus on välistada kaamerate, mikrofonide ja GPS-jälgimise seadmete olemasolu autodes, mida saaksid ära kasutada välisvaenlased."

Huvitav, et inimeste eraelu pole üldse teemaks.
fdghfgh
07:56 06.02.2026
» » #1489052
https://www.delfi.ee/artikkel/120434136/nagu-ulmefilmis-trel
liaku-poleng-muutus-porguks-sest-kustutid-on-akutulekahjude-
vastu-abitud

Artikkel sellest, et puuduvad tulekustutid akude kustutamiseks.

Akutulekahjude arv suureneb. Päästeameti andmetel on Eestis viimase nelja aasta jooksul alanud akudest 120 põlengut (neile lisanduvad statistikas põlenguohud). Tulekahjusid on rohkem, sest osa neist suudavad inimesed ise kustutada ega kutsu päästjaid appi.
Elektritõukeratta, -jalgratta, tasakaaluliikuri, elektrisurfilaua akud 27, Tööriista akud 20, Muude seadmete akud (e-sigaret,akuraadio, mänguasjad, patareid) 19, Sõiduki akud/laadijad 17, Määramata seadme aku 14, Mobiiltelefoni aku/laadija 8, Akupank 8, Päikesepaneeli akud 7, Sülearvuti akud 7, Tolmuimeja aku 6, UPS seadme aku 5, Valgustusseadme aku 5.
Esimesel kolmel katseakul lasti sekkumata põleda ja jälgiti toimuvat. „Meetri kaugusel põlevast akust oli temperatuur 800 kraadi!“ rääkis üks katse korraldajatest, sisekaitseakadeemia päästekorralduse ja tuleohutuse õppetooli vanemõpetaja Madis Moor. Kaminast või lõkkest meetri kaugusel saab seista ja käsi soojendada, akupõleng on sellel kaugusel tapvalt kuum. „Seevastu konteineri kaugemates nurkades ei ulatanud temperatuur isegi saja kraadini, nii et esmase järeldusena saab väita, et kõrgem temperatuur tekib aku vahetus läheduses, ehk kui juba ennetavalt laadida neid kohas, kus põlevmaterjale läheduses ei ole, siis ei eskaleeru olukord võimalikuks tulekahjuks,“
Teisi katseakusid hakkasid päästjad kustutama mitme Eesti poodides müüdava ja sildi järgi akutulekahjudele mõeldud kustutiga. Lühike kokkuvõte tulemustest: isegi kui mõni kustuti suutis ajutiselt leegid maha suruda, süttisid akud uuesti.
Sellest katsest teavad vähesed. Sama marki kustutid on endiselt müügil ning päästeamet ei avalikusta nende tootjaid. Asi on selles, et juriidiliselt ei saa kellegi peale näpuga näidata, sest pole, mille alusel seda teha. Akuseadmed on nüüdseks juba aastaid tavakasutuses, aga Euroopa Liidu juriidika ei jõua järele.
Termiline ahelreaktsioon algab akus toimuvate keemiliste reaktsioonide ahelast, mis tõstab aku sisetemperatuuri. Kuumus kiirendab reaktsioone ja lagundab aku sees olevat keemilist kaitsebarjääri. Kui see lõplikult järele annab, puutuvad kokku ained, mis ei tohiks mingil juhul kokku puutuda, ning algabki termiline ahelreaktsioon ja võib tekkida plahvatus. Mullu teadusajakirjas Fire Technology kirjeldatud katses tõusis tõuksiaku plahvatuse järel ruumi temperatuur kümne sekundiga 800 kraadini. „Plahvatus tekitas kuni kahemeetrise tulekera, mis lõhkus aknaid ja kahjustas siseuksi. Põlemisel eraldus kuumi metalliosakesi ja sulavat materjali, mis süütasid ümbruse,“
käzarienn
01:52 06.02.2026
» » #1489051
veider video, miks see süttimine seal salongis tekkis mitte põhja alt ei löönud leeki välja esmalt, kui aku oleks pidanud süttima, vägagi ai maigulise saasta moodi tundub, ja miks sellisel suvalisel üles laetud lingil, pane mõni usutavam link või viide antud juhtumile, mitte mingile privaatselt üles laetud huinjaale, mis võib vabalt iga suvaka ai poolt genereeritud sodi olla.
Teema algataja
21:34 05.02.2026
» » #1489050
to jee.kim

Juturobot ütleb - "Jah, 2018. aasta Kia Stonic 1,4-liitrise mootoriga on generaator varustatud ülekuulirulli ehk nn generaatori siduriga (inglise keeles overrunning alternator pulley või alternator freewheel clutch)"

Täna hakkas taas maanteekiirusel korra vilistama, aga enne kui jõudsin testima hakata, kadus ise ära. Täna muidugi väga niiske pole ... Veider
jee.kim
20:57 05.02.2026
» » #1489049
On sellel genekas ka siduriga?
Erfs
20:24 05.02.2026
» » #1489048
Kulunud kast tõesti õhuniiskuse protsenti ei küsi.

"Aga proovin esimesel võimalusel nii, et sidur alla ja pöörded samad hoida" See katse annab vastuse rihmaliini osas.

"Vilin tekib ainult aegajalt ja pealtnäha juhuslikult. Aga kui, siis maanteel sõites, kiirusel 80-90 ja siis, kui auto on juba soojaks sõidetud. Ma pole seda veel kohanud linnakiirusel ega siis, kui mootor on veel suhteliselt külm. Ega ka kohapeal gaasi vajutades."

Kisub teoretiseerimise valdkonda, aga.. see viitaks justkui sellele, et auto õlid peavad olema soojaks sõidetud, st. agregaatide sisemus ja võllid/laagrid on soojad (vastavalt soojuspaisunud). Samas maantee peal sõites jahutab õhuvool korpuse ära. Ja seetõttu tõmbab korpus kokku ning tekivad pinged, mis siis ühel või teisel moel selle müra tekitavad. Eks tehnika on seda silmas pidades projekteeritud, aga kui kuskilt hakkab midagi kuluma, siis võib soojuspaisumine probleemi suurendada.
Teema algataja
18:04 05.02.2026
» » #1489047
Aitähh kaasa mõtlemast! Varsti on nagunii korralisse hooldusse minek ja eks tegelevad siis selle probleemiga ka, aga hea oleks mul endal enne mõned ideed välja käia.

Käigukast on täitsa võimalus, aga see ei seleta, miks probleem tekib just niiske ilmaga. Kui kast on kulunud, siis peaks ju kogu aeg undama? Tavaliselt need niiske ilma kidinad on ju pigem rihma teema?
Kärss
17:24 05.02.2026
» » #1489046
Head uudised! Hiina on piisavalt suur riik, et muuta üleilmseid trende. Selgitatakse pikemalt, miks ja kuidas.
https://www.err.ee/1609932545/hiina-keelustab-turvariskide-t
ottu-autode-peidetud-ukselingid


Haakub hästi teises teemas jagatud videoga. Huvitav, millal võetakse ette midagi, et särtsukate akud nii tühise põhja alla saadud müksu pärast süttida ei tohiks?
https://9gag.com/gag/ayNrK4p
Erfs
16:47 05.02.2026
» » #1489045
Kas sul õnnestub olukord tekitada, kus võtad sõidu pealt ilma sidurita käigu välja, st. käigukasti vedav võll aeglustub ilma sidurit puutumata? Selleks peab käigu väljavõtmise hetkel veojõud nullis olema. Kui kindlalt ei tunne, siis pigem ära tee. :)

Aga liitun V6sa arvamusega, et tegemist on metall vastu metalli häälega ja mingi võlli teljesuunalise ujumisega tegemist on. Käigukasti kaldu lõigatud hambad suruvad käigukasti võlle telje suunas, see võiks selgitada hääle kadumise kiirendades-pidurdades. Sidurile vajutamine põhjustab samuti käigukasti võllile teljesuunalise jõu.

Suhteliselt odav tegevus oleks käigukasti õli välja lasta ja vaadata kui palju magneti küljes metallipuru on.
Teema algataja
16:09 05.02.2026
» » #1489044
to 63amg

Loomulikult oleks parem, kui asja oma kõrvaga kuuleks, aga ega ma kogu Eestit ju oma autosse kutsuda ei saa. Seega, parem kuulata salvestist, kui lugeda kirjeldust, et "vilin on selline"

Aga proovin esimesel võimalusel nii, et sidur alla ja pöörded samad hoida
Teema algataja
16:05 05.02.2026
» » #1489043
Igaks juhuks kordan üle, et vilistamise lõpetab ka see, kui lihtsalt gaasi lisada või gaas üles lasta ( st ilma sidurit lahutamata )
Kiilakaskass
16:01 05.02.2026
» » #1489042
Ajad segamini liitrid ja kilod. 1L benssu on ca 0,75 kg. LPG-d võtab 8,5L bensu asemel 11L gaasi. Suvist gaasi veel vähem sest butaanil on kütteväärtus suurem. Müüdav LPG on propaani ja butaani segu. Tõmme suvisel kehvem sest põlemiskiirus väiksem. Talvise gaasiga kus propaani rohkem (liitri kaal kergem) vastupidi kulu suurem aga tõmme parem.
Marko
15:19 05.02.2026
» » #1489040
EI OLE VAJA siin tapatalgut korraldada! Kes tahab päevapoliitika teemal järjekordset moondunud (moonutatud) infot ümber jutustada, siis selleks on muid kohti piisavalt!
Tänan!
fdghfgh
14:38 05.02.2026
» » #1489038
Mida on nendega läbi rääkida? Ja isegi kui õnnestub mingi läbirääkimine, siis uskuda nende sõnu ja paberile pandud allkirju?
A66 teemasse
14:29 05.02.2026
» » #1489037
Mis mõttes mängis maha? Pigem on enda kaardid maha mänginud valedega võimule saanud näriliste kilekotimihkel oma kambaga kuhu kuulub ka kadund pervo epstein ja keskharidusega väriseva häälega ning null toetusega tsahkna.
Nagu öeldakse, suuri laevu saadab ikka kajakate kisa
Kui suure tuumariigiga läbi ei räägita, siis mul on küsimus teile, on mõni planeet äkki kortsus võlurikaabust võtta?
fdghfgh
14:24 05.02.2026
» » #1489036
Ammu aeg aru saada, et meil pole mingit presidenti vaja.
Njah b
13:46 05.02.2026
» » #1489034
Nii, president mängis oma kaardid maha. Keda siis järgmiseks presidendiks valida, kui Karis ei jätka? Kes oleksid valikud
63amg
12:05 05.02.2026
» » #1489033
seda on tuhandeid kordi räägitud,et helisid peab kuulama ainult autos.pointless on midagi telefoniga lindistada.
sidurit alla vajutades on vajalik jätta pöörded samaks,mis oli vilistamise ajal
v6sa
12:04 05.02.2026
» » #1489032
Kui sidurivajutus toob vaikuse, siis kas:
a) survelaager puutub vastu vedru lamelle või
b) väntvõlli pikilõtkuseibidega on mingi teema.

Mõlemal juhul probleem aeglaselt süveneb ja annab endast märku selge rikkena.

Rihmaliini välistab sidurivajutusele reageerimine. Nii suur ei saa vända pikilõtk olla:)
fdghfgh
10:36 05.02.2026
» » #1489031
Tavaline rihmavahetus on 100- 120 000km. Esindused teevad seda alati kui seal järjepidevalt hooldamas käia, mujal hooldades on see omaniku enda teema, kas tellib selle töö või ei. Üldiselt väsivad ka kõik rihmarattad, soontega pind kulub ning ka laagrid ei ole igavesed.
Teema algataja
10:17 05.02.2026
» » #1489030
Rihmad ilmselt vahetamata, kui korraline hooldus seda pole nõudnud.

Tavaliselt kiunuvad rihmad ju pigem külmalt ja vahetult peale käivitamist?
fdghfgh
10:10 05.02.2026
» » #1489029
Härdus härduseks, aga need mootorid neelasid himuga bensiini, seega jätkus seda ka soojuseks. Tahad ka täna oma igapäevasõite sellise kütusekuluga teha?
Üldiselt pole mul ühelgi autol kuut külm olnud, st kui auto on korras, saab ka sooja. Ainult kolmepütasega on vähe kehvem, sest seal tõesti jääb soojatootmisest vajaka ning ca -15 ja alla juures enam särginööpe lahti ei tee. Kuid klaasid on siiski puhtad ja nina ei külmeta.
kupu3
09:55 05.02.2026
» » #1489028
Ohh, härdusega mäletan neid aegu kui mul vanal tõukurklappidega mootoriga villisel panid auto käima sellise külmaga, siis võisid sõna otseses mõttes lugeda kolmeni ja salongi tuli soojus läbi Vaz-ilt laenatud kütteseadme...
fdghfgh
09:30 05.02.2026
» » #1489027
Mingi rihmaratas. Ega enne pihta saa kui vilin püsivaks muutub. Millal viimati geneka rihm vahetati?
Teema algataja
09:14 05.02.2026
» » #1489026
Tere!

Olen selle teema algataja, aga kuna vahepeal on paroolid ununenud, siis kirjutan teise nime alt.

Stonic on mul jätkuvalt alles, sest on näidanud ennast igati töökindlast küljest. Ei roostet, ei rikkeid, ei muid probleeme, ainult korralised hooldused ja ühe esipirni vahetus. Piduriklotsid ka.

Pealegi tundub tänapäeval, kus domineerivad mingid imelikud kolme silindriga või muidu udupeened ja kasutatuna keerukad/kallid remontida autod, sellisest lihtsast ja igas mõttes normaalsest autost rumal loobuda.

Küll on aga tõesti nüüd tekkinud üks nüanss ja vot siin ma palungi kogukonnal kaasa mõelda. Olen sellest ka teeninduse omadele rääkinud, aga nad laiutavad käsi. Arusaadav ka, raske on tuvastada viga, mida parajasti näha-kuulda pole.

Ühesõnaga - sõites on aegajalt kuulda terav vilisev heli. See on selgelt eristuv ja intensiivne, mitte selline, mida võib vaid aimata.

See tekib talvel pakasega, kui on niiske ( härmatis ). Asi algas eelmisel talvel, suvel-sügisel oli vaikus.

Vilin tekib ainult aegajalt ja pealtnäha juhuslikult. Aga kui, siis maanteel sõites, kiirusel 80-90 ja siis, kui auto on juba soojaks sõidetud. Ma pole seda veel kohanud linnakiirusel ega siis, kui mootor on veel suhteliselt külm. Ega ka kohapeal gaasi vajutades.

See ei tundu olevat seotud veermikuga ( ei muutu, kui rooli pöörata või pidurit vajutada )

See tundub olevat seotud mootoriga ( pööretega ).

Vilin tekib ühtlase kiirusega sõites. See ei alga järsult, vaid n.ö feidub sisse. Kui gaasi lisada ( või vähendada ), muudab vilin pisut tooni ja kaob. Kui sidur sõidu ajal alla vajutada, kaob vilin hetkega.

Mõnikord hakkab edasi sõites varsti jälle vilistama, mõnikord aga mitte.

On kellelgi ideid?

Lisan ka audiofaili, ehk on abiks

https://mega.nz/file/6SAT3Qob#OtpkefM9Cl00WLoB1lKdeef4fC9zxQ
qg6udjfqXmZMg
Kunnnnn
08:04 05.02.2026
» » #1489025
Proovime siis korra veel.
Egri radikas ei muudagi midagi, kui sul on klapile plekk ette pandud! Võta plekk ära ja ühenda radikas tagasi ja saad ka oma sooja tagasi.
Nov dets läks auto soojaks, sest ilmad olid ju soojad.