Kuna ma juba aastaid märgin üles igapäevased temperatuurid oma akna taga (mitte tln-harjumaa), siis möödunud veebruari kohta järgmine info: külmemad ööd olid -15 üks kord, -18 üks kord, -10 neli korda. veebruari esimene nädal oli päeval keskeltläbi -1, teine nädal -5, kolmas nädal -4, kuu lõpp 24-28 kuupäevadel +3, +5, +1, +5, +4.
Seega võrreldamatu tänase jaanuariga.
Lõik ka Marko Kaasiku ilmavaatlustest ehk siis jaanuari kohta: Tõravere vaatlusjaamas oli kuu keskmine temperatuur -9,7 kraadi (Eesti keskmine -7,8 kraadi) ehk paljuaastaset keskmisest 5,6 ja prognoositust 4,2 kraadi külmem. https://kodu.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm
Mdea, mida te siin võrdlete, mõned toovad tõesti kWh koguse välja ja kalkuleerivad koos võrgutasuga samad sendid välja, mis eelmine aasta läks. Vaadates neid väga väheseid siin, kes on välja toonud reaalse kulu ja hinna, siis tekib küsimus, miks ühel on sama tarbimise juures kahekordne vahe ja teisel pole?
Eks asjaosalised parandavad aga pakun, et veebruar toodi võrdlusse seetõttu, et see oli erinevalt jaanuarist vähegi talvemoodi kuu 2025 aastal. Heitlik küll aga esines siiski ka väga külm periood: https://www.ilmateenistus.ee/2025/03/veebruari-ilmaulevaade/
Ei saagi nüüd aru, kas on tegemist trollimisega või on bullshit detektor tõesti kõigil välja lülitatud? Kellelgi ei teki küsimust, miks võrreldakse tänase jaanuari arvet eelmise aasta veebruariga aga mitte samuti jaanuariga? Vahe on väike, aga mõistust omav inimene võiks nagu vähemalt küsida endalt wtf? Nende jaoks, kes sellist manipulatsiooni tähele ei pane, oleks võinud vist võrrelda jaanuari ka juulikuuga:))
Eelmisel aastal lugesime uudistest, et tegu oli ühe kogu mõõtmisajaloo kõige soojemate talvede hulka kuuluva aastaga. Nüüd võrdleme seda praeguse normaalse talvega ja keegi leiab veel põhjust imestada, et rohkem miinuskraade tekitab vajaduse rohkem kütta??? Mitte sel aastal ei kütnud rohkem normaalsest, vaid eelmisel aastal (irw@veebruaris) kütsime ERAKORDSELT vähe. Üldine hinnatõus on samuti keeruline muutuja, sest kui alternatiivse küttelahenduse (pelletid, masuut?) hind on kallim, siis köetaksegi rohkem sellega, mis on odavam ja selleks võib olla ka hirmkallis elekter. Sest muidu kuluks VEEEL rohkem raha.
Ehk siis maaksi mõttehiilgust parafraseerides, et õlle puhul jätame mainimata, kas käib jutt liitrisest kannust või 0,33L õllepurgist ja sinna juurde kuuluva kotleti puhul ei räägi kotleti enda suurusest ega ka sellest, kas kotlett oli tehtud üldse lihast või ainult sojajahust.
Ainus aus näitaja ongi see, kui palju reaalselt raha välja OLI VAJA käia. Minu tubade keskmine temperatuur on olnud eelmise talvega võrreldes peaaegu 5 kraadi madalam ja villased sokid kuluvadki rohkem. Mitte ainult minul vaid kogu perel. Riideid kanname päev rohkem enne pesemist, pead peseme trennis käies mitte kodus jne, aga REAALNE rahakulu on ikkagi hoopis midagi muud kui eelmisel erakordselt soojal talvel. Järelikult olid hinnad juba siis ebaproportsionaalselt kõrged, mida paljud sooja talve tõttu lihtsalt ei märganudki. Kas võrdleme nüüd näiteks veelgi külmema kliimaga ja jõukama Soome hindadega?
Söök on 2x kallinenud - varem sõin lõunaks kotleti, mis maksis 2€, nüüd söön 4€ eest aga 2 kotletti. Järeldus "... on tarbija jaks oluliselt kallinenud" @fdghfgh :-)
EDIT: Unustasin mainida et Hiiul läks õlu kah 3x kallimaks - tavalise 1-e asemel lasin viimasel külastusel 3tk nahavahele :-) (täiega "meelejahutaja" teema see a24 majandus)
Vaatasin ajaloo üle ja tuleb tunnistada, et jaanuaris oli mul tarbimine ca 40% suurem kui 25a veebruaris. Hind puhtalt kwh osas enamvähema sama tõesti, aga kui arve lõppsumma on ca 80% suurem kui mullu, siis tuleb siiski sellest lähtuda- elekter on tarbija jaoks oluliselt kallinenud. See ei ole kuskilt otsast hea, see ei muuda meie majandust kohe kuidagi paremaks. No muidugi peale selle, et riik kogub rohkem käibekat.
fdghfgh:
Teeme väikese faktikontrolli: "Energeetikaminister Andres Suti (RE) sõnul pole tegu energiakriisiga ja tänavune jaanuari keskmine elektrihind on võrreldav mulluse veebruari hinnaga." https://www.err.ee/1609935452/opositsiooni-sonul-tuleks-korg
ed-elektrihinnad-tarbijatele-kompenseerida
Vale, mul pole veel kunagi olnud sellist elektriarvet, kuigi kogu aeg börsil olnud, seega ei olnud ka mullune veebruar ligilähedane sellele, mis nüüd oli.
Mulle jäi ka see Andres Suti jutt AK-s kõrva. Jagasin eelmise aasta veebruari ja selle aasta jaanuari elektriarvete kogusummad ja tarbitud kwh läbi kwh hind tuli peaaegu sama kwh kohta
2025 veebruar:
1135,388 kwh arve kokku 283,83 = 0,251
2026 jaanuar:
1620,848 kwh arve kokku 431,16 = 0,266
Kui käibemaksu tõus maha arvata, siis vahe veel väheneb
Kui võtsin enda arve pealt ilma käibemaksuta elektrienergia hinna ja jagasin läbi tarbitud kwh, siis sain täselt sama tulemuse 2026 jaanuar vs 2025 veebruar - 15,4 senti kwh.
Pakett Elektrumi börsi klõps. mingit nutikat tarbimise juhtimist minu kodus ei toimu. tarbijaid 5, elamist ja tarbevett kütab õhk-vesi soojuspump, mis on 15 aastat vana
Kõlvarti jutt oli muidugi jama, järjekordset sotsprojekti ja riigi abi pole mõtet ellu kutsuda selle ühe külma kuu pärast, aga asjadel on vahel rohkem tahke kui 66 sugused oskavad ette kujutada- paljulapselised pered, kus ainuüksi boileri kütmiseks kulub rohkem elektrit, sest kõik murjanid vaja õhtul ära pesta. Toitu tuleb valmistada elektripliidil ja suur potitäis suppi nõuab oma keetmise aega. Vanad majapidamised, kus näiteks saun on majast eraldi, aga seal veevärk, mis võib külmuda- ka seda majakest vaja kütta.
Elus on erinevaid tahke, mitte ainult vaesed, kes omale suure kinnisvara kätte ahnitsenud. Ja 2/3 inimestest elab nagunii kortermajades, seega pole nende päris majaomanike arv nii suur ühti.
Me ei ela kommunismis. Kui tagad omada suurt talu vms., kuhu kõik põlvkonnad mingil ajahetkel ära mahuvad, peab selleks ka võimalusi olema. Mingid emotsionaalsed eripärad ei lähe meie soovitud kap. ùhiskonnas ju arvesse? Või oleme siiski teel sotsialismi?
Täpsustus on igati asjakohane! Eestis räägitakse sellest vöö lahtihoidmisest rohkem kui vaja ja palju rohkem kui peaks.
##Vanad (jää)teemeistrid on meenutanud, kus vene ajal (aastat ei tea) olevat Virtsust Kuivastusse kulgenud jäätrassi ka koormaga Gaz52-ga ületatud.##
Minu enda jaoks kõige absurdsem olukord, mida jääteel oma silmaga olen näinud, juhtus kümmekond aastat tagasi, kus tuliuue 4x4 MB Sprinteri sabas veeti (mitteametlikku) jääteed mööda saarele maja ehitamiseks vajalikku palgikoormat. Ise olin organiseerimas seal pisiasju mootorsaaniga ja vedasin SUURE traktori sabas majapalgid rannani. Traktoriga keeldusin jääle minemast ja seda aktsepteeris ka traktori omanik. Siis just huvitavaks läkski, kui saabus jõukas saekaatri omanik ja traktorihaagise omale bussile sappa haakis. Olin jäätee kõrval ja kui see koorem lähenes, siis terve järvejää "paindus" umbes meetri jagu allapoole. Enesealalhoiuinstinkt ei lubanud saanilt maha ronida ja olin valmis igal hetkel gaasi põhja vajutama, kui jää peaks järgi andma. Taat, kes Soome mõistes hirmkalli autoga (kasko ei kehti sellises olukorras!!) koormat vedas, oli vana rahu ise ja kommenteeris nii, et jää on praegu sitke, läbi ei saa kukkuda, nii see käibki. Pärast seda, kui koorem kohale sai, kulges sealt sadamast saareni paari km pikkune ja 20m laiune vähemalt 1m sügavune "kraav", mille "põhjas" oli jäätee. See on üks paljudest seiklustest, mida kunagi unustada pole võimalik. Eks see kehtib ka Gaz52 koorma kohta, mille kaalu me ei tea ja mille vedaja pidi oskama võtta arvesse ka vee soolsusest sõltuvat jää struktuuri eripära, millega Soome järvistu mageveejääl arvestada pole vaja.
Inimeste enesekeskne idiootsus on ikka muljetavaldav. Miks teha omale peavalu, nagu SUUR elamine, mis rahapuuduses sooja ei pea ja ruumi on 5 korda rohkem kui vaja oleks meie kliimas? Miks ei karju 8 liitrise viperi omanikud, et auto võtab krt 60 sajale talvel paarutades? Tahaks kompensatsiooni? Kõlvart tegi kakki minu silmis kõvasti selle jutuga hüvitamisest. Me elame külmas kliimas, krt, nii raske on aru saada? Õigel ajal õiged otsused tegemata = suured arved ja makske, mitte vinguda. Krdi õpitud abitus hakkab juba valitsuse eeskujul pandeemia möötmeid võtma. Ma ei taha teada, mis juhtub, kui peaks tulema hullem, e.s. sõda, pimedus, külm... Kui isegi oma arveid ei suuda inimloom omale sobivad orgunnida.
Väike täpsustus. Nagu lgp I.S. juba aastal 2004 kirjutas, siis ei tollane LE ega ka kehtiv LS EI käskinud jääteel turvavööd lahti hoida. Küll aga annab § 30 lg 2 p 1 võimaluse seda teha. Ja see on ka tungivalt soovituslik.
Et mitte jääprakku sõita, tuleb kasutada ametlikku jääteed sest seda kontrollitakse süstemaatiliselt. Ning muidugi sõita ettenähtud kiirusega, piisava päevavalguse korral ja mitte avamere jääl lolli mängida.
Eks taas passib tsiteerida klassikuid: ''siin peab omal ka ikke raasike möistust olema''. Jääteel on seda eriti vaja sest ühe idioodi vale käitumine maksab paremal juhtumil talle endale, halvemal taga liikuja(te)le kätte.
NSR-i ka. Vanad (jää)teemeistrid on meenutanud, kus vene ajal (aastat ei tea) olevat Virtsust Kuivastusse kulgenud jäätrassi ka koormaga Gaz52-ga ületatud. Palju siis jääl paksust oli ei täpsustatud. Ajalooks talletamise huvides - anno 2026 on Saaremaa-Hiiumaa vahel paksus suures laastus 35 cm. Hoovuste kohtades vähem, mõnes kohas 20 ja veidi allagi.
fdghfgh
Nimi, näiteks Maiko, kirjutatakse suure algustähega.
Kui Ravo Heinal on investeeritud 10 milkut S&P500(näiteks), mis maksavad talle aastas 200 000€ dividende, mille ta kulutab Eestis, näiteks maksab 6000€ elektriarveks, siis see on otseselt Eestis majanduse ergutamine.
... hea kommentaar Delfist Tln. ühistransp. teemasse
... Igatsorti filosoofid on muutunud ühiskonnale koormaks ... need, kes peaks tablette võtma, võtavad seaduseid vastu...
Omaltpoolt ... korraldavad haridust, energeetikat, välispoliitikat ... ühesõnaga ajavad suust ainult sooja auru välja ja ootavad kannatamatult järgmisi valimisi, et riigipirukast rasvane lõuatäis ampsata ...
See on päris hea mullamuttide taga ajamise ülesanne siin.
Alati ei pea metsa kohe maha võtma, et paneel püsti ajada, meil on neid "söötis" niite päris palju.
Hetkel aga jätaks need välja ja keskenduks juba kasutusel olevate maatükkidele.
Biogaasi saab 1kg toormaterjalist ca 250 liitrit. See on aga SILMAMOONUTUS sellepärast, et Biogaas on...
metaan ja co2 koos.
Kasutatavat kütust (metaani) saab seega jämedalt 100L. See on aga SILMAMOONUTUS sellepärast, et
number antakse atmosfääri rõhul aurustatuna.
REAALSUS: 1kg toormaterjali suudab 20 - 30 päeva kääritamise järel toota põlevat energiat, et umbes 5 liitrit külma kraanivett vett keema ajada. Kõik.
Ma ei leia statistikat, kui palju meie põllumaast toodab puhtalt piirituse tegemiseks mõeldud teravilja, silmamoonutuse tagamiseks või lollusest on sujuvat sööt, söök ja kärakas kõik ühte kompotti kokku pandud. Kuivõrd on tõsi, et isegi sööda ja söögi jäägid saab metaaniks ajada ehk oleks suurem kasutegur, siis ma olen isiklikult täiesti veendunud, et energeetiliselt oleks kasumis ainult siis kui kärakamaa (biokütus just) jätta rahule ja sinna peale paneelid panna.
Ma ei too hetkel sisse võrgusageduse hoidmise ja salvestuse jne reaaleluliste probleemide teket ja väljakutseid sest neid ma olen juba mujal teemades välja toonud kuid puht loogiliselt saaks tuimalt lollustega (ebaefektiivsete lahendustega) tegelemise asemel juba täna ära elimineerida kärakapõllud ja need paneelidega asendada. Ma olen suht veendunud, et see on maapinnale isegi tervislikum, kui seal viljakasvatus, ei ole mürke, haldamiseks kulub vähem kütust jne.
See Soome asi on puhas porno, mida tegelikult Neste ka Eestis edendab. Teisalt, mida kiirem on laadimise võimekus, seda suurem kulu on selle võimekuse loomisel. See peabki palju maksma. Eelpool on ju selgelt tõdetud, et elektriauto on nišikas tänasel hetkel ja see ei muutu enne, kui 700 km akud on kättesaadavad odavamas klassis. Kuidas iganes siis see ka saavutatud ei oleks.
Mis puudutab elektriautode põlemisi. Suvel läks Barcelona lähistel põlema Mini Cooper. Auto oli garaažis. Aku defekt tõenäoliselt, mida süvendas palav suvi ja omaniku laadimisharjumused (~kogu aeg 100%). Põlema minemisel saatis aku päästeteenistusele teate. Päästeteenistus jõudis 5-10 minuti jooksul. Auto veeti tänavale. Seal ta "põles" veel 10 minutit, leegid külgedelt väljas. Mingi aeg hiljem oli auto kustutatud... Ja ausalt öeldes nägi välja nagu uus, kaugemalt vaadates. Salongi tuli kordagi ei jõudnud. Pildid ja video on (kinnine grupp, aga liituda saab lihtsalt): https://www.facebook.com/groups/1432357877486144/search/?q=d
avid%20prados%20jeronimo
Aku täituvus sellel hetkel oli midagi 90%, kui täpselt mäletan. Sõidus oleval autol tõenäoliselt vähem - täituvus on oluline, sest näiteks 30% peal mingit süttimist enam ei toimu, keemilist energiat jääb väheks. Ilmselt sealt tuleb ka soovitus, hoida akut igapäevaselt max 80% peal (NMC akudega).
Et ma ei julgeks öelda, et kõik elektrikad säraküünaldena toimivad.
See on lihtsalt füüsiliselt ebamugav- ei saa jalgu "laiutada", sest kasvõi püsikaga sõites on jalad ikka seal kitsas augus ning parema jala põlve või sääreosa nügib see mõttetu barjäär.
Kuidas siis maikokesel heina tasemele jõudmine ka edenenud on? Kas endiselt on firmas null töötajat ja maksad null makse?
Vaatame korraks seda heina elu: "Oman juba paarikümneaastast kogemus äritegemises ja investeerimises. Olen loonud mitmeid ettevõtteid, tänane portfell koosneb 40% kinnisvarast, 40% börsiaktsiates ja ülejäänud osa on ettevõtluses - jaekaubandus, energeetika ning internetiettevõtted." https://mentorhub.ee/et/raivo-hein
Tundub, et ühtegi suuremat eksportivat ja raha riiki toovat ettevõtet ta asutanud ei ole, tema raha tekib lihtsalt selle siia-sinna keerutamisest ja kinnisvaraturul üürnike-rentnike makstavast kümnisest. Eks see mees ole ilmselt ammu selgeks õppinud, kuidas makse "optimeerida".
Ja taaskord on poliitikute jutt selline, et parem oleks, kui nad endale kirve pähe lööks, äkki voolab siis lollus välja: "Me peame aktsepteerima, et meil on olnud külm talv ja seetõttu on ka hinnad ja tarbimiskogused kõrgemad," lausus Sutt. "Aga kõige olulisem on ikkagi ka edasi minna investeeringutega puhtasse energiasse ehk siis kõige kindlam ja majanduslikult efektiivsem valik on maismaatuulepargid. Selle vähempakkumine on ettevalmistuatud."
Juba vanarahvas teadis, et kui pakane aiaposte lõhub, siis tuult ei ole, aga meie keenjused seda lihtsat looduse tõde ei mõista. Sellepärast ju oligi jaanuari hind selline, et tiivikud püsisid paigal ja paneelid lumega kaetud, kuigi ilusaid päikeselisi päevi oli jaanuaris mitmeid.
Teeme väikese faktikontrolli: "Energeetikaminister Andres Suti (RE) sõnul pole tegu energiakriisiga ja tänavune jaanuari keskmine elektrihind on võrreldav mulluse veebruari hinnaga." https://www.err.ee/1609935452/opositsiooni-sonul-tuleks-korg
ed-elektrihinnad-tarbijatele-kompenseerida
Vale, mul pole veel kunagi olnud sellist elektriarvet, kuigi kogu aeg börsil olnud, seega ei olnud ka mullune veebruar ligilähedane sellele, mis nüüd oli.
Ja muidugi taaskord kostab rääkivate peade suust jutt, et tuleb oma tarbimisharjumused üle vaadata. Krt, ma olen 99,9% kindel, et enamus inimesi on need juba korduvalt üle vaadanud, aga kuskil tuleb siiski piir ette kui tahad normaalse inimesena edasi elada.
Kokkuvõttes ei ole jah üks-kaks sellist kuud just mingi pankrotistav löök rahakoti pihta, aga probleem on rohkem selles, et inimestel ei ole igapäevaelus enam mingit stabiilsust- iial ei tea, kustkohast järgmine löök tuleb, järgmine rida elektriarvele lisaks kirjutatakse ning seni muudele asjadele planeeritud raha läheb hoopis mõne elutähtsa asja kinniplekkimiseks.
Ja eks see ole ka raha, mis nö üldisesse igapäevamajandusse ei jõua.
Kuskilt leheservast jäi silma selline lause, et kuna 15a tagasi ei tehtud õigeid otsuseid, olemegi täna sellises seisus.
