Oskab keegi anda veel ideid, milles viga võib olla. Tagumine parem pidur jääb aeg ajalt sõidu aeg vahepeal peale, mõnikord tuleb maha, mõnikord mitte. Vahetatud kettad, klotsid, liugurid liiguvad ilusti, klotsid ka. Kolvi lasin ka ära vahetada, vahetades oli näha, et vanal kolvil oli väheke roostet, aga ei kidagi hullu. Igatahes vahetatud uue kolviga sama asi. Kas võib olla kuidagi seotud ABS-ga? Diagnostika midagi ei näidanud, armatuuris midagi ei põle ega pole põlenud. Endal ideed otsas, mis seda svõiks põhjustada.
Kuidas jazzi pesulates maksmine kaib? Kas kuskil on sellist voimalust et soidad autoga sisse, pesula scannib su numbrimargi ja siis see juba enne apis registreeritud ja seega selle alusel maksad?
Oranž mikihiir ajab suust üha veidramat loba välja- ukraina oleks pidanud kolm aastat tagasi sõja lõpetama ja kokkuleppe sõlmima. Putler on miki kenasti konksu otsa saanud ja puhub talle kõiksugu jama kõrva. Ja lõpuks ongi verelased puhtad kui prillikivid.
Lisaks veel muu jura https://www.err.ee/1609610255/trump-nimetas-zelenskit-diktaa
toriks
# Isegi kui maasturiga õnnestuks sõita teelt maha põllule ja tagasi teele, oleks see ebaviisakas põllupidaja ("kolmanda naabri") suhtes. #
¤¤¤See pole mitte üksnes ebaviisakas vaid lausa seadusega keelatud. Ja põhjusega.
Talvistes tingimustes lumega kaetud põllul võib kasvada nt taliteravili.¤¤¤
Jah, tõenäoliselt kasvabki. Toon nüüd jälle välja selle linna-maa erinevuse, et maal pole mitte lihtsalt teed-autod, vaid igaüks tunneb iga teeäärse maa/põllu omanikku sünnist saadik või tunneb ta sind juba sünnist saadik. Sellepärast kohalik ka teab, mis seal põllul kasvab või kelle käest üle küsida. Sellepärast on kohaliku jaoks ka lubatud rohkem kui võõra jaoks. Probleem tekib sageli hoopis sellest, et kui kohalik oskab sõita üle selle põllu kasvõi mööda (vilja pritsimiseks mõeldud) traktorijälgi, siis võõrad näevad, et seal põllul on keegi sõitnud ja minnakse "rallitama". Omast kogemusest saan öelda, et selliste debiilikute ära ajamiseks sobivad hästi mõned sädemejuga tekitavad ilutulestikuraketid ja IGA KORD läheb alati autost/numbrist pilt/video politseisse.
Märkus ise on täiesti õige: võõral eramaal ei tohi ilma omaniku loata üldse ühegi mootorsõidukiga sõita (sh metsas, ka mitte krossitsikli-lumesaaniga) ja eramaa tuvastamine on selleks kasutada sooviva inimese vastutusel, mitte pole selleks vaja silte kuhugi riputada. St kui Maa-ameti kaardilt näed, et on eramaa/eratee ja kontaktandmeid loa küsimiseks looduses ei leia, on seal võõrastel lubatud käia ainult jalgsi/jalgrattaga ja valgel ajal. Eelmisel aastal lasime puksiiril päris mitukümmend autot ära vedada kohast, kus debiilikud vaatasid, et kui teiste debiilikute jäljed on ees, siis järelikult tohib igaüks sinna heinamaale parkima tulla...
Selle teema kontekstis offtopik, aga väärib vast siiski mainimist, sest nende linnast tulnud "driftikunnide", põllurallitajate ja "vsjo nasha" suhtumisega tüüpidega tuleb tegeleda pidevalt ning politsei ei ole kunagi seaduserikkujate poolel.
¤¤¤Nagu ikka kõige hullemate kiusajate puhul – kiusatakse kõige haavatavamaid. Ja kõigil ei ole kvaliteetset õigusabi, et kolme ametniku ja sügavate taskutega ameti vastu ennast kohtus kaitsta.
/.../
Kui inimene esitas SKA-le vaide (inimesele odavam viis ja ametile võimalus viga kuludeta tunnistada), jäeti see pikema jututa rahuldamata. Kui esitasime kohtusse kaebuse koos väliste ekspertarvamustega, võeti kaebus omaks. Aga see tähendas kaebajale juba arvestatavat lisakulu, millest osa jäi SKA-lt välja mõistmata/.../Meile avanes meie väärtushinnangute põhiselt SKA esindajate ülimalt küüniline suhtumine ja vaade maailmaasjadele, kaaskodanikele ja inimlikkusele tervikuna. Aga esmalt tuli ületada ootamatu takistus – kuna puude määramise asjades on juttu inimese tervisest, olid lahendid selle kaitseks salastatud. Aga sellega kaasnes ka fakt, et kaotuste õiguslikke põhjuseid polnud võimalik näha ega nendest õppida.
/.../
SKA esitab kohtule oma ekspertarsti arvamuse. Võiduks peaks kaebaja leidma teised eksperdid, kuid tihti ei tule kaebaja lihtsalt selle peale. Nii ongi kohtul olukord, kus otsuse saab rajada ainult sellele tõendile, mille amet on ise oma hierarhia kaudu loonud. Ja see tõend on loomulikult ameti kasuks.
/.../
Nii selgus dokumentidest ja tunnistajate ülekuulamisel, et SKA andis arstile (mitte AT) 5 tööpäeva asemel vaid ühe tööpäeva. Arst leidis, et see on piisav. Nii tunnistas arst kohtus, et diabeedilapse seadmetes olevad andmed võinuks olla olulised, kuid „Mul ei olnud võimalik neid küsida, kuna mul oli vaja anda arvamus kindla kuupäeva jooksul.“ Andmete puudumine ei olnud SKA hinnangul otsuse tegemisel takistuseks. Kuhu SKA-l kiire oli, ei selgunudki. Kuna arvamust nõuti ühe päevaga, ei vaadanud arst last, vanematega ei rääkinud, „pumbaandmeid“ ei küsinud, kuigi need olnuks relevantsed ja diabeedi kontrolli all hoidmise eest vastutava arstiga ei vestelnud. Arst kiikas e-tervisesse ja tegi selle põhjal järelduse, et diabeedilaps saab endaga hakkama küll. Kiirabi pole käinud, haiglasse pole sattunud. Olukord on paranenud? Raske diagnoosiga inimesed ei sõida igapäevaselt kiirabiga ega käi perearstile kurtmas, et jälle kaotasin teadvuse. See on igapäevase elu osa ja pere või abiline tuleb sellega toime. Diabeedilapse tervise parimad andmed on tema vanemate peas ja tema külge paigaldatud aparaatides. SKA seevastu tugines haldusmenetlust läbi viies vaid tervise infosüsteemis (TIS) dokumenteeritud andmetele.
/.../
Ka teiste diagnooside jaoks jätkus SKA-l üleolevat suhtumist. Hüdrotsefaalia diagnoosiga (nö vesipäisus) inimene tunnistati „terveks“ ehk puude raskusastmeta inimesteks. Kuna inimese enda poolt esitatud vaiet ei rahuldatud, tegime taas kohtule kaebuse, millele lisasime koheselt ekspertarvamuse. Koheselt tegi SKA uue otsuse, kus otsustas kaebajale määrata keskmise puude. Ilmselt ei soovinud uut kohtupretsedenti. Kliendi toimetulekus polnud kohtusse pöördumise eelsega võrreldes midagi muutunud. Riik riigis?
/.../
Me pole veel kordagi näinud kaasust, kus SKA kaasaks protsessi ekspertarste, kes on ka konkreetse haiguse asjatundjad. Samuti selgus kohtulahingus, et SKA hinnangul ei nõua seadus, et eksperdid oleks SKA-st sõltumatud või omaksid eriteadmisi konkreetse puude osas. Ühtlasi võivad sellised eksperdid olla SKA enda töötajad. Kas seal on huvide konflikt või mitte, on tänaseks läbi analüüsimata.
/.../
Läbiva nimetajana tuleb kokkuvõtvalt esile üks muster. Suletud süsteem tegutseb ilma tõhusa järelevalveta/.../No ja siis jäävad need menetluskulud, mida kohtud mõistavad sageli välja üksnes osaliselt. Aga, kui puudega inimene satub teda ennast kaitsma mõeldud ametnike trio vastu kohtusse ja seal võidab, oleks õiglane tema kulud täies ulatuses siiski välja mõista.¤¤¤
¤¤¤Lõppkokkuvõttes oleneb autost aga esimese silla alumise A küljest tõmbamine on ikka suht kindla peale minek. Kui selle peaks puruks sikutama, on su autol enne juba probleeme, kui see välja tõmbamine tekitab.¤¤¤
Loomulikult olid probleemid juba enne, aga autoomaniku jaoks, kes neist probleemidest varasemalt teadlik polnud, on süüdlane hoopis sikutaja, sest "ta lähenes alternatiivselt", mitte tehases ettenähtud aasa kaudu (mis vbl tänaseks juba auto küljest irdunud). Plekist õõtsasid on siiski paljudel autodel, minulgi. Ega ma sellepärast rõhutangi, et oluline on ise aru saada, mis eesmärgiga miski seal (võõra auto!) põhja all on... aga selle jaoks on nagunii juba pool autot välja kaevatud ja sikutamise vajadus kas kadunud või nii minimaalne, et ettevaatlikult tõmmates ei lõhu enam ära seda, mis põhjaalust uudistamata palju suuremat koormust sikutamisel taluma sunnitaks.
Ettevaatlik peab olema juba sellepärast, et mõistusega inimeste autod vajavad harva väljasikutamist. Aga kui sikutamise põhjuseks on mõistuse puudumine, ei ole põhjust eeldada, et samal inimesel jagub piisavalt mõistust auto tehnilise seisukorra hindamiseks. Eks sellepärast polegi sageli vajadust sikutama hakata, vaid piisab juhi asendamisest mõne mõistusega inimese poolt. Me valime praegu igapäevaselt autosid, millega hommikuti kodunt välja minna, eelkõige tuisuvaalude kõrguse järgi. Sellepärast tunduvad igasugused linnas-parklates allapõlve lumes kinnijäämised jube koomilistena:) https://www.facebook.com/reel/1313504559860647
https://www.youtube.com/@MattsOffRoadRecovery/videos
ÜKS näide https://youtu.be/5-ixjEOuJb8?t=194
Neid näiteid on seal aastate jagu. Ja ütleb täpselt needsamad "miks sa ei kasuta hoopis <sisesta tõmbepunkt siia> selle asemel?"
Mine räägi talle ka seda teooriat siis. Lõppkokkuvõttes oleneb autost aga esimese silla alumise A küljest tõmbamine on ikka suht kindla peale minek. Kui selle peaks puruks sikutama, on su autol enne juba probleeme, kui see välja tõmbamine tekitab. BMW'l on taga tõesti plekist õõtsad, mis mõeldud ainult külgsuunas vastu pidama, mitte edasi-tagasi lööke.
Ja jällegi tuleb hunnik detaile aga lühidalt öeldes, välja tõmbamist ei tehta jäiga rihma või köiega.
Ja et teema pealkirjaga kohaneda, siis see on näide, et pole vahet, kas tagavedu või esivedu, kinni istud ikkagi, kui valesse kohta ronid, vb traktori järgi pikem maa kõndida.
mitte mingil juhul ei tohi autot vedada,kui trossid kinnitatakse õõtsade külge!!!plekkõõtsa tõmbad kõveraks ja alumiinimõõtsal võid praod sisse tõmmata,või tõmbad üldse puruks.
Pean häbiga tunnistama, et masin ei läinud linnas enam tööle, KTM?
Aga puksiir tuli platega ja vanadel on olemas spets haak, mida siis vastavalt vajadusele parema/vasaku õõtsa külge kinnitatakse. Ei mingit jamamist peidetud konksukohtade ja üldse kadunud konksude ennastega...
Need lisandunud AMETNIKE numbrid on juba nii paljudest muudest allikatest läbi käinud, et ei pidanud siin haritud inimeste seltskonnas vajalikuks hakata uuesti üle kordama, kust meile lisaõpetajate tarvis nii palju lapsi viimase aastaga juurde on tulnud, kuidas uute päästjatega üha uusi tuletõrjekomandosid mehitatakse jne.
See video on just hea illustratsioon mu eelnevale postitusele, sest seal ei võrreldud mitte esivedu ja tagavedu, vaid esiveolist Audit ja tagaveolist BMW-d. Ja üleüldse, inimeste jaoks, kes kasutavad mistahes poolikuveolisel autol samade omadustega rehve nii esi- kui ka tagasillal, on sobivaks tarkuste jagamise kohaks perekooli jututuba, mitte autofoorum:) St kui pole piiripealseid vajadusi, pole vaja ka piiripealseid autosid ega oskusi, sest küll vajaduse tekkides ikka keegi appi tuleb, kes neis piiripealsetes oludes nagunii igapäevaselt liiklema peab.
Ise oleks tahtnud igasuguste stopperitestide (wtf selliseid teste üldse tehakse... klikikogumiseks?) ja tavalise kinnisõidetud lumest "tee" asemel näha seda, kuidas sinkavonka jäiseid tõuse võetakse, millal üle kapoti serva ulatuvas ja üha paksenevas lumekihis neist emb-kumb enne kinni jääb ja kuidas samades oludes lootusetult kinni jäämise järel need mõlemad ilma labidata (ainult juhi oskusi kasutades) sealt välja nikerdavad. See oleks hea komöödia, sest on väga suur vahe, kas lähed targutama testmiseks võetud võõra auto rooli või kulutad X summa ja Y kuud, et kohandada enda auto enda oludele vastavaks (kui need olud muidugi tänavasõidust midagi enamat üldse on).
Deusi õõtsasoovitus pole vale, aga meenutan, et mitte kõigil autodel ei ole all maasturite õõtsad;). Mõnel (ka enda moodsamal) autol on sellised, et võid painutada neid ka käte vahel ja 15a hiljem painutaks lapski. Lisaks võib õõtsa puhul vajutada laiaks piduritorud, rikkuda andurite juhtmed jpm. Ratta puhul saab olla kindel vähemalt selles, et iga õõts on projekteeritud olema pikisuunas sikutamisele kõige tugevam just ratta kinnituskohas ja linnaauto õõts ei pruugi mujalt (st kuhu köie ümber saaks panna) seda enam olla... kuigi ka rattast sikutades ei sobi mõistuseta inimene ei sikutava ega ka sikutatava auto rooli. St see ratas vs õõts vs kinnitusaas lähevad kõik samasse auku, et tuleb esmalt vaadata auto alla (teha vajadusel lumest puhtaks), et saada aru, mis seal on. Kui aru ei saa, jäägu see ligemese abistamise rõõm kellelegi teisele.
Päästjaid jääb järjest vähemaks, politsei on muutumatu, medõed on baaris teenindajad... Ilus mõelda nii aga mis on reaalsus? Ilusale jutule pane ikka numbrid ka sappa.
FSB poolt kinni taotud seemendaja on halb näide igast küljest.
Seda võiks iga keskmiseltki haritud inimene teada, et avalik sektor ei koosne ainult ametnikest. Valdav osa sellest on hoopis õpetajad, politseinikud, tervishoiutöötajad, päästjad jne. Viimaseid arenguid vaadates kahtleks üldse selles, kui hea mõte on pidada kõikvõimalikke ärimehi automaatselt parimateks spetsialistideks riiklike probleemide lahendamisel.
Mis video? Siin pole mingit videot. Kui mõtled seda, mis ma kogemata viskasin, siis oli tegu minupoolse eksituse ja Ford RANGERIGA.
Aga kui ei usu, et see on tegelikult ka hoopistükis Halli andur ja leidsin sulle õige asja rockautost vale lahtri alt, siis jõudu edastistel otsingutel!
Arvutimäng pole päriselu, aga imiteerib seda vähemalt osaliselt. https://www.facebook.com/reel/1167285665055633
Siit videost tekibki küsimus, et kas keegi on näinud kusagil statistikat, kus särtsukate põlemised põhjuste järgi numbritesse on pandud. See on arusaadav, et väikest hübriidiakut on selliste avariide puhul lihtsam kaitsta kui terve auto põhja all olevat suurt ja suhteliselt õhukest akut, aga Tesladest kaugemale vaadates peaks selliseid särtsukaid olema jäänud "kahe rekka vahele" juba piisavalt, mille pealt järeldusi hakata tegema.
Puht praktiliselt lähenedes, et kui sageli olukorras, kus on vaja elus inimesi autost välja lõikama hakata, on tõenäosus hoopis autosse sisse põleda?
PS: Nähes seda, kuidas igaühel tehisaru suunavate detailsete küsimustega õpetada on võimalik, nii et see ka enda varasematele vastustele vastupidiselt (ausamaid) vastuseid oskab hiljem anda, siis ma pole ise suutelinegi kirjutama sellel teemal niivõrd detailset prompti, mille vastust hiljem usaldada julgeks. Põhjus siis selles, et AI ei ole mitte tehis-ARU, vaid juba kirjapandud inimliku rumaluse süstematiseerija.
See ei ole kompuutri järgi, vaid reaalne arvutus. Suvel on keskmine stabiilselt 7 ringis, talvel liiter-poolteist rohkem. 2.0TDI 110kw Kodiaq keskmine suvel 6 juures, talvel 7-8 vahel.
Tesla ja SpaceX ja Starlink on parimad näited siia tuua. Kui SpaceX on puhtalt rahaauk teaduse nimel, siis viimane neist on oma kuutasu ja muude asjadega arvestades tasuvusajalt palju kaugemal kui nende sateliitide endi kehtivusaeg ja me saame kasutada seda hüve puhtalt seepärast, et investoritele müüdi ilus unistus maha ja rikkurid on selle kinni maksnud. See muidugi on läbi ajaloo tavaline asi olnud, et rikkurid maksavadki tavainimese jaoks normiks saanud asjad kinni, olgu see siis ABS, ESP või turvapadjad.
Video polnud ei jää ega tõusuga seotud (ma tõmbasin sellele.joone alla enda postitusega) vaid otsese teema pealkirjaga.
Soovitan siiski kasutada alumisi õõtsasid tõmbamiseks, kui vähegi võimalik, eeldus muidugi on tõmbenurga sobivus jne viled.
See soovitus oli mõeldud ainult kärsale, ülejäänusid, keda ma ei tunne, soovitan mitte appi minna välja sikutamiseks vaid pakkuda seltsi ja sooja spetsialistide ootamise ajaks.
# Isegi kui maasturiga õnnestuks sõita teelt maha põllule ja tagasi teele, oleks see ebaviisakas põllupidaja ("kolmanda naabri") suhtes. #
See pole mitte üksnes ebaviisakas vaid lausa seadusega keelatud. Ja põhjusega.
Talvistes tingimustes lumega kaetud põllul võib kasvada nt taliteravili. Mootorõidukiga sellele sõites saab oras väga suure tõenäosusega kannatada. Ega põllumehed niisama lumesaanidega põldudel rallitajate peale tigedad pole.
