On, on see keskmine kulu sellel autol 7 sajale. Suvel mntel 90ga sõites. Ja sama mudel diisli puhul keskmine 5 või vähemgi, onju.
Tootja võikski vaid seda komput tuunida siis paari aasta pärast läheb ainult 3-4l sajale 2t autoga.
Rehvid ja sõiduoskused on väga olulised, sest tavainimene ei satu meie lamedal Eestimaal just sageli olukordadesse, kus füüsika esi-tagaveo kontekstis lõplikult kriitiliseks osutub. Rehvidki on mul esi-tagaveolistel ees ja taga erinevad, sest erinevate veoskeemide puhul on ka ootused ju erinevad vedavatele-mittevedavatele-pööravatele ratastele!
Aga kui mõistus suudabki kasutada gaasipedaali ainult on-off asendis ja pannes selle veel kokku mootori-rataste vahele jääva (pigem kummivenitamise omadusi pakkuva) momendikonverteriga, siis tulebki füüsika vastu juba palju varem, sest erakordselt libeda tõusu peal on vaja teha hoopis midagi muud kui mootori momenti kordistada (ja moodsamal autol seda kordistamist samal ajal piduritega tappa:)).
Ärme unusta ka seda, et maailmas on ainult 2 autotootjat disaininud kunagi ammustel aegadel autosid spetsiaalselt talviste põhjamaiste tingimuste jaoks. Neist üks suutis teha selles kontekstis parimaid esiveolisi ja teine parimaid tagaveolisi. Arvatavasti ei vaidle sellele keegi vastu, kes mõlema tootja tolle ajastu autodest vähemalt 3-4 erinevat mudelit pikemalt on pidanud ja neid äärmuslikes oludes kasutada saanud. Neid autosid ei ole alati õige võrrelda bahnil või ummikutes igavlemiseks disainitud autodega, olenemata veoskeemist;)
Ei oponeeri, aga nopin lihtsalt välja ühe lause, et maailmal veidi värvilisemana paista lasta.
¤¤¤Ei tasu üldse väga appi minna.¤¤¤
Paljud mõtlevad siin kraavi või kaldega parkla peale, aga suurim probleem Eestis on tõenäoliselt ikkagi läbimatud (kõvad!) tuisuvaalud, mida ka väikeste tõusude-languste ning kurvidega kombineerides on lihtne "bahniautodele" ja ristmikust-ristmikuni kiirendajatele väljakutseks vormistada.
Minu jaoks tähendab "abivajaja" sageli seda, et kui tee ise tähendab kahte roobast lumes ja keegi on suutnud seal oma esi- või tagaveolisega kinni jääda, siis "mitte appi minna" ei saa juba sellepärast, et oma/naaberküla elanik võib solvuda;). Sellises olukorras ei saa ka otsa ringi pöörata, vaid tuleks kilomeetrite viisi tagurdada esimese ristmikuni. Isegi kui maasturiga õnnestuks sõita teelt maha põllule ja tagasi teele, oleks see ebaviisakas põllupidaja ("kolmanda naabri") suhtes. Mitte kuidagi ei õnnestu ignoreerida, 100% juhtudel tuleb mingil viisil sekkuda-aidata.
Esimene valik on ka minul see, et istun ise rooli ja sageli sellest piisabki. Ülejäänud juhtudel tuleb hinnata riske ja võtta neist hädavajalikud. Korrodeerunud köiekinnitusaasad jms on õnneks näha, olen ka ise seetõttu mitmel korral pannud köie läbi hoopis võluvelje kodarate vahelt, sest see lisajõud, mida sikutamisel kinni jäänud auto jõule lisaks tuleb rakendada, on reeglina üsna väike, kuid selleks siiski piisavalt suur, et üksi-kaksi autot välja lükata ei õnnestu (eriti veel, kui juhi oskused või käigukastitüüp pole suutelised kasutama ära võimalust inertsiga "jõnksutada").
Enim imestan aga endiselt selle üle, miks inimesed ostavad omale üldse autosid, millega nad enda poolt valitud liiklusoludes hakkama ei saa? Keegi käskis valida ilmtingimata sellise auto või suudeti valida tõesti ainult värvi järgi?
¤¤¤kliimaministeerium veendunud, et aastal 2035 on keskmine börsihind 4,9 senti. Sellele lisandub veel kaks tasu, mida tarbija praegu ei maksa: sagedus- ja võimsusreservitasu, kokku lisaks 0,9 senti. Taastuvenergia toetused tulevad tarbijate taskust. Kliimaministeeriumi prognoosi järgi on taastuvenergia tasu aastal 2035 praegusest umbes kaks korda kõrgem, 1,56 senti kW/h. Kodutarbija maksab kõigele sellele lisaks ka veel käibemaksu. Aga see ei ole veel kõik. 4,9-sendise hinna eelduseks on kolmanda Estlinki merekaabli ehitus, mille investeeringu suurus küünib samuti sadadesse miljonitesse eurodesse. Rahakülv on alanud ning kiiremad saavad priskema noosi¤¤¤
¤¤¤Teadus ütleb, et CO2 vähendamine on oluline, kuid mitte selle asukoht. Seega on oluline teha seda võimalikult kuluefektiivselt. Selleks tuleb tagada konkurents ja mitte eelistada ühte või teist tehnoloogiat. Hetkel on valitsuse plaanis toetuste ja investeeringute jagamine, kuid need peaksid olema tehnoloogianeutraalsed, kui need üldse vaja on. Kui turumajandusel lasta toimida loomulikult, siis oleks ka energiahind madalam ja majanduslikult jätkusuutlikum.
/.../
Ilma arvutusi avalikustamata ei saa keegi teada, milliseid eeldusi on tehtud ja kuidas need plaanid mõjutavad lõpphinda, majandust ja ka kliimamuutusi tekitavaid emissioone. Kuidas siis saavad nii eksperdid kui ka tavakodanikud uskuda, et plaan tõesti toob kaasa odavama elektri ja parema tuleviku? Kui arvutused oleksid avalikud, oleks võimalik võrrelda erinevaid energiaallikaid, nende emissioone, mõju majandusele ja kliimale ning mõelda mida teha võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks. Just see on teaduspõhise poliitika alus. Lisaks võiksid need arvutused näidata, kuidas mõjutavad erinevad kütuseallikad kliimat kogu elutsükli vältel, mitte ainult põletamise hetkel. Maagaas, mida soovitakse rohkem kasutada, on samuti fossiilne kütus ja kui arvestada kogu selle tootmis- ja tarneahelat, võib selle CO2 jalajälg olla sama suur või isegi suurem kui põlevkivil.
/.../
Kliima ei hooli sellest, kas CO2 vähenemine saavutatakse tuule, päikese või tuumaenergiaga. Eesti riigile aga oluline, et see juhtuks võimalikult väikese majandusliku kahjuga. Eestis valitseb kliimamuutuste teemal kaks äärmust – kas täielik kliimaprobleemide eitamine või idealistlikult naiivne rohepööre, mis ignoreerib reaalseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi. Mõlemad äärmused on ohtlikud. Ainult läbipaistvus ja teaduspõhised otsused viivad meid edasi. Praegune kaootiline ja läbipaistmatu energiapoliitika võib aga viia meid hoopis suuremasse kriisi – nii majanduslikult kui ka julgeoleku mõttes.¤¤¤
Lkf kaader´i argument esiveo kasuks (siinkohal) paraku ei päde, sest ei teki tagaveoga neid olukordi, kus oleks vaja rooliga Jackson Pollock´it tegema hakata :-)
Deus´ile kuluks väike mõttepaus ära sest, kui videos ei ole just tegemist kriuksuva ja suitseva jääga siis, räägib lootusetult teemast mööda. Allaneljameetrise võistlusauto nõelasilmasuutlikkuse võrdlemine meeter pikema pereauto omaga meid tähtedele lähemale paraku ei vii.
Samas olen isegi varasemalt välja toonud, et esivedu sobibki hästi justnimelt väikeautodele.
¤¤¤Uuring tõi esile ka ootamatuid käitumismustreid. Kui tehisintellekt seisis silmitsi takistustega, näiteks puuduvate failide või tarkvarakonfliktidega, lahendas see probleemi süsteemiprotsesside peatamise, arvuti taaskäivitamise või automaatse skaneerimise abil, et leida uusi lahendusi, mis end tööle jätavad.
«Need tulemused viitavad sellele, et praegused TI-süsteemid omavad juba isepaljundamisvõimet ning oskavad seda kasutada oma elujõulisuse iseseisvaks suurendamiseks,» järeldasid teadlased.
Uurijad kutsuvad teadustöös üles rahvusvahelisele koostööle, et kehtestada reeglid, mis takistaksid AI-d kontrollimatult paljunemast. Arvestades tehisintellekti kiiret arengut, võibki see olla üks ülitähtis samm tehnoloogia ohjeldamisel enne, kui see kontrolli alt väljub.¤¤¤
¤¤¤Hollandlaste uuring on järjekordne tugisammas argumendile, et kui me tahame isejuhtivaid autosid, siis peavad need kas olema 100% isejuhtivad või kiirendamisse-pidurdamisse üldse mitte sekkuma. Osaline isejuhtimine on hall ala, kus juht peaks justkui olema kogu aeg valmis autolt juhtimist üle võtma, kuid reaalsuses lasevad pigem mugavusel, igavusel ja võltsturvatundel ohjad enda kätte võtta. Ning igavlev juht on halb juht.¤¤¤
¤¤¤Mitmed tuntud ettevõtjad, olgu selleks reedeses Postimehes kirjutav Ain Hanschmidt või ka Eesti Ekspressile intervjuu andunud Jaanus Otsa, ütlevad selgelt, et riik laristab maksumaksja rahaga.
Sinna juurde tuleb lisada laupäevase lehe uudis, et kui erasektoris hõivatute hulk vähenes aastaga 8000 inimese võrra, kasvas avalikus sektoris hõivatute hulk 10 000 inimese võrra.¤¤¤
Sama mootoriga 2019 Kodiaqil on GPF igatahes olemas.
Väga hea mootor- ka suure raske Kodiaqi vedamisega saab hästi hakkama, keskmine kütusekulu 7 liitri juures (tühimass 1900kg, nelikvedu, automaat). 180 000km kellal, Eestist uuena ostetud ja null probleemi mootoriga (üldiselt ka väga muretu auto).
Tänud informatiivse teabe eest. Müügimees väitis küll vastupidist, aga tekkis ikkagi kahtlus. Mõistan, ega müügimees ka vast tehnilist poolt 100% ei tea.
Tere! vw touran 2004a.1.9,77kw.Kohapeal andes gaasi pöörded normis sõites lülitades 3-nda käigu jõud kaub ära. Arvuti näitab peale õhulugejat leke.Voolikud torud kõik terved.
Ega see aku surebki ära järsult, mul 2018 navara 350000 km kopikatega kellal jõudsin tanklasse, tagasi tulles jumala vaikus stardinuppu vajutades, aku oligi lihtsalt kaputt, uus külge ja elu lill. Isegi pidas hästi vastu 6 aastat.
Nii on @Deus, lisaks võõrad tropid / trossid (enda omade seisukorda ilmselt tead) võivad katkeda ja kinnitused irduda (kas siis kehvast paigaldusest või korrosioonist tingituna) ning kerepaneele ja aknaid lõhkuda või kehvemal juhul ka vigastusi tekitada.
EDIT: Ma ise olen ühe idika talvel kraavi jätnud, sest nii oli teistele ohutum (too indiviid oli purjus nimelt).
Ei tasu üldse väga appi minna. Ise pole vastu näppe saanud, sest lasknud sõpradel ennast välja sikutada ja ainult sõpru välja sikutanud aga 4x4 foorumi vennad on vasta näppe kõvasti saanud, kus on masina kraavist välja tõmmanud, loomulikult jäävad plastikud maha ja siis saavad süüdistuse kaela, et nemad lõhkusid masina ära oma "hooletu väljatõmbamise aktsiooniga".
Reno12345: "... enne kellelegi appi minnes tuleb mõelda, kas see ikka on tark tegu. " - Ja enne tarka tegu tuleb pääs riskianalüüsi ankeet ära täita. Tuleb aru saada, et mis, kus, miks ja kuidas... Kui ühele neist vastust leida ei õnnestu või kui vastus on kuidagi vastumeelne, siis ongi teada, kas minna tegudele v mitte.
Ja nii ka sinu puhul, "kuidas teeolud on" - said vastuse läbi enda kogemuse. Paar kiiret tehet pääs ja leidsid, et nii ei saa...
Töökindluse osas oma tutvusringkonnas 1.5TSI moootoritega masinate puhul küll pole mingeid muresid täheldanud. masinad tüüpiliselt kül paari aasta vanused nii et ehk liig uued et mingit jama veel külge tekiks.
Ma lisaks omalt poolt, et enne kellelegi appi minnes tuleb mõelda, kas see ikka on tark tegu. Aastaid tagasi olin langusel ummikus. Tee oli libe. Vastassuunast tulev auto ei saanud ülesse. Mõtlesin siis, et aega on ja lähen aitan ehk kuidagi lükata. Kui käsipidur oli peale tõmmatud, siis lasin piduripedaali lahti ja auto hakkas libisema blokeeritud tagaratastega. Õnneks eesolevale autole otsa ei libisenud kuna vajutasin piduripedaali kohe uuesti alla. Õppetund seisnes selles, et sellises olukorras tuleb alati piduripedaal all hoida, kuna ainult tagumiste rataste pidurdamisest ei piisa. Ei läinudki appi ja ta jäigi sinna ukerdama . Võtsin seda ka, kui ka märguannet, et isegi kui oleks olnud võimalik appi minna, siis lükkama ei oleks niikuinii saanud hakata..., muidu oleks tema auto alla veel jäänud ja mis sa loll lükkad autot ülesmäge. See on jah siiamaani meeles. Jumal tänatud, et auto mulle sellisel viisil teatas, et sul pole valikut ja pead kindlasti autosse jääma, et piduripedaali all hoida ja kedagi teist ka pole autos, kes seda sinu eest teeks.
Seal Kuutsemäel saab tihti sellist jama näha. Enda kogemusest ütleks rehvid ja juhi oskused on veoskeemist olulisemad. Mul on sel talvel hiina odavrehvid ja jää peal on ikka väga suur vahe premiumrehvide kasuks. Seal samas Kuutsekal sõitsime korralike lamellidega nagu nelikveolisega, kui mingid vennad oma vanade naeltega auke uuristasid.
Ma siiski juhiks ddig jutus tähelepanu sellele, et esiveoga annab võimaluse täbaras olukorras roolikruttimisega välja pääseda. Kui tagaveoga on välja pääsemine oluliselt piiratum.
Kujutame ette, et jaanipäevaks on (vahe)rahu. Aktiivset lahingutegevust mõnda aega ei jätku. Mis siis Venemaa alles jääb?
VFil on täna Ukraina vastu üle 600 000 sõduri. Ütleme, et toob poole ära. Kas 300 000 sõduri vastu on meil midagi panna näiteks 2026 aastal? Mitte ainult 3B riikidel aga koos liitlastega?
VF lennutab täna umbes 80 Geran drooni päevas Ukraina vastu. Pärast (vahe)rahu neid enam ei kulu. Aastaks 2026 on tal neid umbes 15 000.
VF kasutab täna päevas umbes 2500 FPV drooni. Kui neid ei kulu enam, siis on neid 2026 aastaks 450 000.
VF värbab täna edukalt umbes 1000 sõdurit päevas. "Kaotab" umbes sama. Kuid tähelepanuta on jäänud, et kaotustest pea kolmandik naaseb üksusesse mõne päeva või nädala pärast. Kuid see pole tähtis. Ainuüksi värbamise toel võiks VF sõjavägi kasvada +180 ... hea küll + 100 000. Kokku oleks meie suunal 2026 rivis 400 000 ja Ukraina suunal 300 000.
VF toodab aastas 3 miljonit 120mm+ mürsku. Kui neid enam ei kulu, siis ainuüksi poole aasta toodangut on 1,5 miljonit. Eesti-Läti piir rindejoonena on umbes 600km. Selline laskemoona kogus teeks 2500 mürsku kilomeetrile. Nii palju relvi on VFil küll, et see kogus ühe kuu jooksul välja lasta ... ~80 mürsku päevas, igale kilomeetrile Narva-Jõesuust kuni Daugapilsini.
Seda kõike ilma Põhja-Korealt "abi lunimata".
Soomukeid, tanke, iseliikuvaid suurtükke on VF ehitanud 2024 aastal sadades. Kui neid enam ei kulu ...
Eeslid, mootorrattad, tsiviiltehnika tundub mulle aga venelaste lahendusena olukorrale ja keskkonnale, mitte niivõrd nõrkuse märk. Ma ei ole kuulnud, et meie loodav sisekaitsereserv näiteks, oleks saanud "militaarset" transpordiparki. Minu teada vaadatakse aina rohkem tsiviiltranspordivahendite hankimise poole. Kas varsti hakkame enda üle ka irvitama?
M. Herem
Millegi sellesarnase tunnistajaks olin aastaid tagasi ühes Kesk-Euroopa mägede vahel asetsevas parklas. Parkla territoorium oli laotatud mäe nõlvale, pisut kalde all. Üks esiveoline masin oli end parkla nö peatänaval suutnud probleemidesse sättida, kus esmalt loogiline suund oleks vaid edasi, tõusust ülesse minna, sest taha oli juba järts tekkinud – mina sellest masinast järtsus teine, kuid masin kaapis kohapeal ja ei mingit liikumist.
Võtsin ummiku lahendamise enda kanda. Hädalise taga järtsus oli 4 masinat – need esmalt tagurpidi pisut kaldest alla ning ühelepoole parkla vahekäiku. Siis küsisin tollelt hädaliselt sohvrilt, et kas tohin ta masina ära parkida? Lubati.
Tegin esiveolisest nö “tagaveolise”, ehk siis, esmalt tagurdasin alla ning sealt tagurpidi ülesse kuni parkimiskohani ehk siis masin pargitud.
Kui just soovid ambrasuurile viskuda, siis loomulikult saab kõik juhtide oskamatuse arvele visata. Suure tõenäosusega oleksin ise samade sõidukite teistsuguse tulemini jõudnud. Paraku autode roolide taga on just need inimesed, mitte keegi teine.
G80 ei puutu asjasse, sest nimetatu kordagi ei rakendunud, mis tähendab sisuliselt sama, mis eespool mainitud "ei tekkinud korrakski sellist tunnet, et soovitud mäetippu/parkimiskohale saamine võiks mingeid väljakutseid esitada".
Ühtlasi saab esitada küsimuse, et miks peaks välistama või kuidagi alatähtsustama eelist mis on saavutatud tehnoloogilise lahenduse abil (G80), mis ühe veoskeemi puhul on kasutatav ja teise puhul mitte!?
Lisan ka lingi Eaton G80 lukustuva diferentsiaali videole, kuna see ei pruugi kõikidele lugejatele iseenesestmõistetavalt tuttav olla: https://www.youtube.com/watch?v=tTGZOJQQBeE
Lõppev nädalavahetus viis taaskord Kuutsemäele ning sealsamas parklas tuli siinne teema meelde justkui oleks rusikaga näkku saanud :-)
Laupäeval Otepää poolt lähenedes püüdis üks Toyota Corolla ilusaid talveilmasid nautides tempot hoida aga pidin temast siiski mööda sõitma, sest kokku lepitud ajaks oli vaja mäe peal valmis olla.
Kui parkla ülemises otsas varustust selga sättisime, jõudis sama sõiduk parklasse ning mingil põhjusel peatus korra tõusu peal. Õige mitu korda püüdis sõitu jätkata edaspidi aga lõpuks loobus ja tagurdas mäest alla.
Pühapäeval täpselt samasse kohta jõudes, pidime ise keset tõusu peatuma, sest samas kohas oli miskist järgmine jaapanlane seismas. Esimese hooga tundus, et ootab parkimiskoha vabanemist vms, sest üleval pool toimus mingi manööverdamine. Järgmine hetk märkasime, et esirataste alt kogu aeg lund lendab ning lõpuks tagurdaski mäest alla ja saime sõitu jätkata :-)
Mõni hetk hiljem tegeleme taas varustusega kui üks Volvo XC90 lähenes samal tõusul ja püüdis sõita vabast kohast mööda, et siis sinna parkima tagurdada. Hoog rauges enne kui oli saavutanud soovitud asimuudi ning jäi siis sinna diagonaalis esiratastega kraapima, sest tagurdamiseks ei olnud ruumi ja edasi ei pääsenud. Loomulikult ei töötanud tüüpveana sellel sõidukil tagavedu.
Tuli sohver abi otsima, et keegi teda autoga tõmbama tuleks. Ütlesin, et keera rool paremale ja anna esimesega lapatsit, et nina alla vajuks ja saad ära sõita, kuid üks appi tõtanud taibu asus seletama, et see ei ole võimalik :-)
Tõukasime siis modernset esiveolist käsitsi ning kolmel korral ütlesin läbi avatud akna juhile, et anna vähem gaasi ja sai siis lõpuks nii palju sätitud, et suutis alla tagurdada.
Kas siit nüüd midagi järeldada saab aga igal juhul ülimalt lõbus oli see vaatepilt minu jaoks, sest 5. või 6. hooaeg all olevate lamellrehvidega tagaveolise roolis ei tekkinud korrakski sellist tunnet, et soovitud mäetippu/parkimiskohale saamine võiks mingeid väljakutseid esitada.
