Maa keskmine maapinna temperatuur oli poole miljardi aasta jooksul 22 kraadi Celsiuse järele ja pooluste jäämütse on Maal esinenud harva.
Allolev Science'i uuringust pärinev graafik näitab, et väidetavalt on Maa pinnatemperatuur läbi ajaloo olnud kõrgem kui see on täna. Graafiku hall osa näitab "teadlaste kindluse määra esitatud andmete osas" ehk kui tõesed esitatud andmed võiksid nende arust olla. Graafikult näeb, et "inimtekkelisele kliimasoojenemisele" vaatamata, on tänane Maa kliima "külmhoone" staadiumis. Vaadeldud perioodist on külmhoone perioode – mis valitseb täna Maal – olnud vaid 13 protsenti ajast.
"Meie õnnetuseks kattus viimase loodusliku soojenemistsükli algus samaaegselt alanud tööstusrevolutsiooniga. See võimaldas meil omistada endale au temperatuuri tõusu tsükli põhjustamises ja asuda kulukasse võitlusse CO2 vastu
Graafikul, mis hõlmab ajavahemikku 50 000 aastast tänaseni, on näha, et kliima soojenemised käivitusid iga 1470 aasta järel. Selline tsükliline soojenemiste seeria lõppes järsult 12 800 aasta eest. Aga siis lõppes ka jääaeg!
Tähelepanuta ei tohiks jätta fakti, et viimase 10 000 aasta soojenemisperioodidel, mil keskmine temperatuur ületas tänast tervelt 1–1.,5oC, saavutas oma õitsengu Rooma impeerium, Inglismaal kasvatati viinamarju, arenes Minose kultuur jne. "
Igasugune kliimahüsteeria läheb peale neile, kes ei suuda hoomata maakeral miljardite aastate jooksul toimunud protsesse. Nende jaoks on möödunud aasta kuum suvi (kevad, talv, suvaline 24 juuli või 3 detsember) midagi erakordset ja kohe kohe sureme kõik kuumarabandusse.
Minu kallis svenssoni pank saatis mulle kirja:
Juuli algusest maksab pank erakliendile arvelduskonto (v.a krediitkaardi kaardikonto) kontojäägilt intressi 0,01% aastas. Intressimäära muutmine on tingitud finantsturgudel toimunud üldisest intressimäärade langusest.
Ja nad nimetavad seda veel intressiks?
Sadade miljonite kasumi kõrval on 0,01 ikka äärmiselt nanoskoopiline number, aga paistab, et neil pole kuskilt otsast piinlik seda intressiks nimetada.
Kärss, ära aja jama oma lapsepõlve osas, vaid vaata aasta keskmisi temperatuure. Ja isegi kui sinu kodus Kükametsas pole olulisemalt soojemaks läonud, on juttu maailma kliimasoojenemisest, mitte Kükametsa omast.
###Seaduskuulekal moel liigiti kogutud tekstiilijäätmed jõuavad jäätmekäitlejani jäätmejaamast. Seejärel peaks jäätmekäitleja tekstiiliga muudest jäätmetest eraldiseisvana tegelema ja selle ringlusesse saatma, kuid praktikas pole jäätmekäitlejail nendeni jõudnud tekstiilijäätmetega midagi teha, sest nii Eestis kui ka Euroopas puuduvad tekstiili töötlemiseks ja ringlusesse suunamiseks tehnoloogilised lahendused. Ajutiselt võib jäätmekäitleja tekstiilijäätmeid ka ladustada, kuniks tekib võimalus suunata need käitlusse Eestis või välismaal. Neid võimalusi aga tekib harva, mistõttu valab jäätmekäitleja eraldi kogutud tekstiilid piltlikult öeldes lõpuks segaolme hulka ning saadab põletusse.
/.../
Eesti jäätmehoolduskeskus kirjeldas oma 8. aprilli pöördumises kliimaministeeriumile olukorda, kus jäätmevedajad ja jäätmejaamade operaatorid keelduvad liigiti kogutud, kuid korduskasutuseks mittesobivaid tekstiile vastu võtmast ning seda just seetõttu, et neid ei tohi seaduse järgi põletusse suunata. Selle asemel palutakse anda luba suunata tekstiil kas suurjäätmete või segaolme hulka, mis aga läheb seadusega vastuollu. „Tegemist on jäätmete peitmisega ja liigiti kogumise reeglite olulise rikkumisega,“ seisis keskuse kirjas. Eesti jäätmehoolduskeskus, kes nõustab ja koordineerib paljusid omavalitsusi jäätmekorralduses, tunnistab samuti, et korduskasutuseks mittesobivate rõivaste lõppkäitlus on ummikus.
/.../
„Liigiti kogutud tekstiilijäätmete põletamise praktika on vastuolus kehtiva jäätmeseaduse ja Euroopa Liidu jäätmepoliitika põhimõtetega,“ sõnas ministeeriumi ringmajanduse osakonna nõunik ja tõdes, et sama probleem on ka mujal Euroopas.###
Iroonia võtmes üks pildiga postitus üle-eelmise sajandi kliimasoojenemisest. Kusjuures kogu lapsepõlve-nooruse käisin igal aastal esimest korda ujumas alati aprillis, sest aprillid olid soojemad, seisvates veekogudes 20 kraadi lähedane vesi, sõitsime linnast välja eksamiteks õppima loodusesse, võtsime päikest ja ujusime. Nüüdse "kliimasoojenemise" ajastul tundub juba mõte aprillis soojas vees sulistamisest väljamõeldisena, kui just kuhugi soojale maale seda tegema ei lähe. https://www.facebook.com/rahvaluulearhiiv/posts/pfbid02J7WD6
5uuVJFv48VRBg9ezZS1KNXKqCKs22PHPUX3RdHDTvDDAynBajt8PqsM6Ro8l
###Kliimaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristi Parro selgitas, et määrus puudutab teatud kaupu: palmiõli, veiseliha, puit, kohv, kakao, kumm, soja ning nendega seotud tooteid. Ettevõtjad peavad tagama, et need tooted on valmistatud raadamiseta ja nende tegemiseks pole rikutud metsa kui ökosüsteemi terviklikkust ning et see oleks selgelt tuvastatav läbi kogu tarneahela.
«Tarneahela vastutus on kumulatiivne – kui toode müüakse edasi, liigub tarneahelas kaasa hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooni unikaalne viitenumber. Kui toodet muudetakse nii, et sellest saab uus toode, on toote valmistajal kohustus esitada uus hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioon,» rääkis Parro.
Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil ilmestas, kuidas see kõik hakkab välja nägema: «Kui jaekett toob riiki veiserümba, peab ta esitama raporti. Kui ta hakkab sellest hakkliha valmistama, tuleb esitada uus raport. Kui hakklihast toodetaks vorsti, tuleb esitada jälle uus raport.»
Rahvusvahelised ettevõtted, kes toovad sisse palju tooteid ja töötlevad neid eri turgudele, peavad sama tehingu kohta esitama mitu aruannet erinevatesse riikidesse,» märkis Peil.
Lisaprobleemi tekitab koordinaatide süsteem. Kui näiteks šokolaadi tootmisel kasutatakse kakaooa segu kümnetest farmidest üle maailma, peab ettevõte sisestama kõigi nende farmide geograafilised koordinaadid. Kaupmeestele tähendab see väga suurt lisatööd.###
###2017. aastal said nn tsirkadiaanrütmi geneetilise olemuse lahti murdnud teadlased Hall, Young ja Rosbach ka Nobeli preemia. Võidelda selle rütmiga on taplus looduse enesega. Selle tulemuseks on vaid valu ja ebamugavus ja suur hulk kahjusid. Suurimat võitlust on teadagi peetud nn kellakeeramisega/.../Arvatakse, et nii 1986. aasta kosmosesüstik Columbia plahvatus nagu ka 1989. aasta Exxon Valdeze karidele sõitmise järel tekkinud naftareostus sündisid vastutajate magamatusest.###
###Linnakülaline tahab silmaga nähtavat instafotogeenilist lõbu, mitte muinsustes ja ürikutes tuhnimist/.../Tallinna nägemus linnakodaniku puhkealast on näiteks imelised joodikupingid, mis püstitati minu kodukanti Kopli tänavale - ükski täie mõistusega inimene ei istu linnaliiklust jõllitama###
###Riigiettevõtte eesmärk pole riigile kasumit teenida. See kasum tuleb ju elanike ja ettevõtjate arvelt. Ehk riik võtab kõrge elektrihinna kaudu selle raha tegelikult majandusest välja.###
No pagan, ma ei tea, mida te olete enne teinud aga vedru ja amordi eemalduseks valge inimese kombel tuleb terve sild juppideks võtta. Jah, saab ilma aga ükski normaalne inimene ei hakka seda tegema, sest see kokkuvõttes võtab kõvasti rohkem aega, üks kõik, millise sillaskeemi puhul, kui jätta kõik kokku ja sealt vahelt midagi välja meelitama.
Ainuõige lähenemine on kõik lahti lasta ja kui roostekeevituse tõttu ülejäänud munakate kummid lendavad, siis nad lendavad ja pole vaja senti pooleks n***da, välja vahetada kõik täistükis! See ilma kahjustuteta asjade vahetamine toimib ainult jämedalt esimese 30k läbisõidu puhul, peale seda on liiga palju muutujaid, et asja tervelt, ilma muid juppe kahjustamata, kätte saada.
Mulle öeldi töökojas, et puksid olid enne terved ja vedrude vahetamise käigus pidid need olema ära lõhutud. Mehaanik pikalt seletas miks ja kuidas. Midagi pidi enne lahti tegema kui vedru saab maha võtta. Kahjuks ei ole ise mehaanik ja pole hoobade vahetamise jms. kogemusi. Ei oska spetsiifilisemalt rääkida. Postituse mõte on selles, et ma sain erapooletu töökoja poolse arvamuse, et mind on Flamekos petetud. Kui mulle oleks eelnevalt öeldud, et puksid võivad saada kahjustada või on sellises seisus, et vedrude maha võtmine võib olla riskantne, ei oleks mingit probleemi. Probleem oli selles, et nemad väitsid, et puksid olid juba katki. Aga see lihtsalt ei ole tõsi. Need olid enne korras ja kontrollitud.
Arvata oligi, enamus sepikodasid ei oskagi nende suurte hüdropukside, mis seal on, seisukorda hinnata, rääkimata sellest, miks ja kuidas nad surevad. Mine nüüd ja vabanda Flameko ees ja soovita harida end teisel …. Kojal.
Silla joonisest algab jutt, enne edasi ei saa.
Mingi versioon on, et ühe pika poldi otsas 2 puksi ja see tuleks lõdvaks lasta. Eritööriistajutuga see variant ei klapi jälle.
Anna joonis või vähemalt täpne mark ja mudel!
Tõenäoliselt suruti õõtshoob alla et amort käändmikust välja või žarniir lahti saada. Aga normaalses seisukorras puks selle käigus katki ei lähe. Ju oli mõranenud või vulgist lahti juba enne.
Mind hakkas ka huvitama, et mis auto see on, millel tuleb õõtsad lahti lasta, muidu vedru kätte ei saa. Mingi sillaskeemi netist ikka leiab piltlikuks selgitustööks.
Täiesti asjatundmatu ja loll jutt. Suur vahe on. Ja mingeid vedrusid esisillal välja väänata pole lihtsalt võimalik. Täpne mark või see on lihtsalt laim.
Antud juhul ei ole nagu vahet, mis autoga on tegu kui töökojas lihtsalt valetatakse tekitatud kahju kohta ja proovitakse seejärel raha välja petta. Lihtsamalt:
Auto käis enne teises töökojas kontrollis - puksid olid terved. Auto läks flamekosse - flameko väidab, et puksid olid juba katki. Lähen tagasi esimesse töökotta - puksid on katki väänatud vedrude vahtamisel.
Seetõttu ei ole ma ka automehaanik. Esiteks saab esivedrusid vahetada ilma pukse lõhkumata. Teiseks, kui neid ei saa vahetada esipukse lõhkumata siis seda oleks töökoda pidanud mainima kohe alguses ja lisama selle esialgsesse hinnakalkulatsiooni. Mitte lõhkuma need ära ja siis pärast valetama, et need olid juba katki ja esitama lisa arve. Antud juhul oli vedrude vahetamise hinnas juba eelnevalt kokku lepitud. Ja mingit lisakulu või lisatöö vajaduse ohtu polnud mainitud kordagi. Samuti ei tunnistanud Flameko, et need puksid vahetuse käigus katki tehti, vaid nende sõnul olid juba katki.
Kui töökoda selliseid töid enne ka on teinud siis võiks kohe hinnapakkumisse välja kirjutada et korrektseks tööks on vaja vahetada lisaks see ja teine ja kolmas. Ja kui tellija tahab midagi taolist et õlikork vahetage ära aga tihend jätke vana sest see on "ermus kallis" siis pole mõtet sellist tööd ette võttagi.
Muidu hakkab üks pidev helistamine ja pärast süüdistamine ning terve tööpäev läheb raisku.
