Neid esimest päeva tööl olevaid õpiselle küll kellel hea idee on kuidas "lihtsamini" saab kui meister millegi muuga ametis on. Aga käiks siin esinduste kaitsmine sama hooga kui iseseisvate remondikohtadega.
esiteks-sõltuv vedrustus tähendab,et mõlemad rattad on ühendatud ühe talaga-sellist lahendust kasutatakse vanematel autodel tagasildadel.
teiseks pole sellel audil võimalik vedru lahti lasta ilma amorti eelnevalt kere küljest lahti laskmata.mõlemad võetakse komplektselt maha.
see jutt on absoluutselt mingi jura! puksid on pressitud õõtshoobade sisse ja neid pole võimalik ka 3 meetrise kangiga puruks väänata
Küll on palju vahtu saanud ühest pisikesest kommunikatsioonihäirest....
Las usaldusväärne töökoda vormistab kuidagi taasesitataval moel oma hinnangu, et need "äralõhutud" puksid olid enne parima tervise juures ja vahetamist kindlasti ei vajanud! Võid neile seda teemat ka enne lugeda anda....
Tegelikult peaksid neid teavitama muidugi.
Lisavahtu palun mitte kirjutada vahepeal!
###Null! Mitte ühtegi tehingut! Nagu pussnoaga lõigatud/.../Inimesed on ära hirmutatud. Võib-olla neil isegi on finantse, kuid kardavad.
/.../
Eile tuli minu juurde mees, kellele suvel müüsin 6000 euroga auto. Ta küsis, et kas tahan autot tagasi osta, et nii raha vaja ja on nõus 2,5 tonniga. Vot nii käib elu!
/.../
Tavaline pereauto – kaheliitrine Opel Zafira, 2017. Ei ole uus ega vana. Müügihind on 6200 eurot. Vormistamistasu aga 1470 eurot pluss aastamaks 475 eurot. Ükskord tänaval seisis Hummer ees. Võtsin regnumbri järgi, et kui palju siis selle auto aastamaks on. 50 eurot! Ja registreerimistasu 600 eurot/.../Meil on kaks autot – Volkswagen Passat ja Volkswagen Sharan. Miks peab olema mahtuniversaali registreerimismaks ja aastamaks 2,5 korda kallim? Kui on kolm väikest last ja vaja kolme turvatooli, siis Passati puhul jääd hätta. Sharani mahutad kõik turvatoolid ära. Kõige ajuvabam asja juures ongi see, et liiga tehakse paljulapselistele noorperedele.###
TO udumees https://et.wikipedia.org/wiki/Iroonia
###Iroonia – 'teeseldud teadmatus'[1]) on retooriline võte, kus tegelikult öeldav erineb järsult sellest, mis esmapilgul paistab öeldud olevat.###
Teiseks, katsume nüüd mitte ajada segi ilma ja kliimat. Ühega tegelevad sünoptikud, teisega klimatoloogid. Need on erinevad asjad.
See kõik ei muuda fakti, et kevadeti soojeneb vesi veidi hiljem kui 80ndatel ja 90ndatel (kuigi suved-talved olid samal ajal tiba jahedamad). Iga kalamees teab sellega arvestada, sest sellest sõltuvad ka kudeajad ja kalade liikumine. Ei miski Kükametsa, samad Tartut ümbritsevad (pais)järved leiab iga huviline kaardilt ka ise ülesse ja oskab võrrelda oma kogemusi minu mainitud ajaga.
###Hõre mets (ehk "päris mets") ei ole droonile mingi takistus, kui ploodil vähegi näpuosavust ja silmamõõtu on. Inimeselegi raskelt läbitav 3meetrine võsa on FPT droonile keeruline keskkond ja õhust kukutatav kerge granaatki seda päris sirgjooneliselt läbi...###
Millel see jutt põhineb? Videote vaatamisel või isiklikul kogemusel? Panen siis kõrvale oma kogemuse. Mina (ja mu lapsed) on droonide (tavaliste kvadrokopterite) kasutajad sellest alates, kui nende hinnad lihtsurelikele kättesaadavaks muutusid ja kasutan praegu rändlindude hooajal suht igapäevaselt, hooajaväliselt pigem iga paari nädala tagant. Seda kõike laiskusest (ei ole mingit lennutamishobi), sest kui linnud on "vales kohas" või prügistamiskahtlusega auto (rajakaamera vm tuvastamisel) metsa sõidab, ei ole tarvis enam ATV-d või krossitsiklit käima panna (või lähima kinnistu puhul jalgratast võtta), vaid olen nupuvajatuse järel juba loetud minutitega seal kus vaja. Kusjuures metsa ees/kõrval on veel mitmed teised ja teist tüüpi metsad/võsad, iga kord näen, millist tüüpi puistus kui kaugele miski paistab (tean ju kohalikuna peast iga kraavi, rändrahnu, põlispuid jt maamärke, mille järgi orienteerun).
Tulemus: sellest raskestiläbitavast 3m võsast leian peanupud ülesse juba kaugelt, suure nurga alt (st ka suht madalalt lennates) ja ammu enne, kui keegi üldse drooni märgata saab, et selle eest varjuma hakata (võsas varjuda on lihtsam vaid siis, kui tead, kust poolt ohtu oodata). Metsas inimest ülesse leida on soojal ajal aastast (mu droonid on külmakartlikud:) ikka väga keeruline (suurem ajakulu kordades, pigem 10x), sest tema nägemiseks on ees nii palju takistusi, et pead sattuma talle sisuliselt pea kohale. Läbi võrade vaatamiseks on metsa kohal ka tuul palju suurem, mis sööb mehitselt drooni akut. Kõige hullem on drooni jaoks erinevas vanuses puudega segamets;) See, et puude vahel saab lennata, on täiesti teisejärguline, sest tuvastada jõuab pigem liikumist kui objekti ennast (irw@loodusfotograafide riietus vs kotkapilk). Huvitav oleks teada, mida valguskaabliga droonid üldse metsa sees või kohal teha suudavad, sest oksad ju liiguvad, drooniga edasi-tagasi saagimisel oled varsti ise kaablisse mässitud. Need videotes nähtavad võimsad, kallid ja infrapunakaameratega varustatud droonid on alati vaid väga väike osa droonidest ja teemaks pigem rindejoonel. Tagalas toimuvast, okupeeritud aladel diversantide otsimisest ja peredega metsa põgenemisest olen kuulnud vahetuid lugusid otse nende perede käest, kellel aidanud siin Eestis jalad alla saada. Kahtlustan, et lageda välja või võsa ääres elades poleks neist keegi elus või põgenema pääsenud. Seotud kaudselt ka enda metsade majandamise viisiga, sest ka paljud minu sugulased/esivanemad on elus tänu neile küla lähedal olevatele metsadele (kus mõned tagaotsitavatena aastaid pidid elama). Hunniku saekette lõhkunud ära ka meetrise läbimõõduga tüvedes leiduvate mürsukildude tõttu... Lihtsalt mõttekoht võsa kui strateegia propageerijatele, et mille taha siis visatud granaadi eest varjuksid? St mitte ainult sõdurina, vaid koos oma lastega ootamatu rünnaku eest metsa põgenejana?
Majandusteemasse kah: mu tutvusringkonnas on üldse ülivähe neid, kes säästud välja võtsid ja need vähesedki, kes võtsid, investeerisid need edasi oluliselt paremat tootlust omaval viisil. Aga kartellimeedia väidab, et aastaid hiljem aset leidnud (st ajakirjanduse viljeldav kontekst!) hinnatõusud tekkisid just nendest säästudest tuleva tarbimispeo arvelt. Õnneks mainivad nad lõpus ka ise, et pool väljavõetud rahast on endiselt hoiustena kusagil arvel ja arvutuste vastuolu pole mõttega lugedes enam raske märgata;) https://arileht.delfi.ee/artikkel/120372785/eesti-panga-karm
-hinnang-teise-samba-raha-vallandas-soki-algas-tarbimispidu-
ja-hinnatous
EDIT: viimane link jätab selles valguses mulje, kui palju täna samal teemal artikleid avaldatakse ja kui suur on peaministri roll selles, oravate algatatud Isamaa tühistamiskampaaniast, et enda kehvasid reitinguid parandada. Loodame, et inimeste mälu ei ole nii lühike kui ühe erakonna tippude oma.
Mõttetuks jauramiseks kisub. Selguse saamiseks tuleks saada selgitusi kõikidelt osapooltelt- nii oilikomist kui flamekost.
See lause:
"puksid olid tegelikult Flamekos vedrude vahetamisel valesti eemaldatud ja sellega katki tehtud – neid oli lihtsalt väänatud, mitte korrektselt lahti võetud."
tuleks ka kuidagi detailideks lahti võtta- mis siis üldse konkreeselt tehti- toodi kuvalda ja 2m kang?
Kliima aktivist NiiNaa võiks siiski öelda, millist kliima perioodi konkreetselt silmas peetakse 10000 aastat tagasi oli jääaeg. 2000 aastat tagasi oli vähemalt siinmail tunduvalt soojem kui praegu.
Eelmine reede oli tunduvalt tänasest soojem, seega praegu on kliima jahenemise?
Seega pane kirja aastaarvud ja lõpeta loosungite lõikamine.
Ma ei hakka enam korrutama seda mida ma olen siin hea 5 korda öelnud. Keegi pole siin öelnud, et olen eksiteel peale sinu. Arutelu on käinud selle üle, kas puksid olidki juba piisavalt kehvas seisus, et demonteerimise käigus pididki purunema. See paistab olema siin mitme inimese arvamus. See ei olnud selle mehaaniku arvamus kes REAALSELT auto üle vaatas. Aga see ei muuda antud juhul mitte kuidagi postituse mõtet. See on see koht kus sa Deus paraku jänni jääd oma mõttelõngaga. Pole mingit vahet kas nad olid sellises seisus, et neid sai lahti võtta kahjustamata või mitte. Asja mõte oli selles, et töökojas mind sellest ei teavitatud. Ei öeldud, et puksid on piisavalt kulunud, et kui nad nüüd vedrud lahti võtavad siis nad tõenäoliselt purunevad. Mitte midagi ei öeldud. Lihtsalt väideti pärast, et need olid juba katki. Kui need ei olnud, need olid kontrollitud ja terved. Mehaanik ütles mulle, et nad olid veel adekvaatses seisus ja sellises seisus neid üldiselt ei vahetata. Nüüd kui need inimesed siin arvavad, et nende seisu ongi raske hinnata tavakontrolli käigus ja et mu mehaanik eksib, siis see on nende arvamus. Ma ei hakka vaidlema selle üle. Ma siiski usaldaks spetsialisti kes auto üle vaatas. Aga Sina Deus oled ainukene kes tundub, et ei saa üldse millestki aru.
Lisaks mainin, et mul pole õrna aimugi mis konkurendi materdamisest sa räägid. Sinu jutu põhjal jääb mul mulje, et kas töötad Flamekos või oled seotud nendega kuidagi. Sa vist oled arvamusel, et kõik kes siia postitavad peavad auto töökoda? Ma olen lihtsalt klient kes langes järjekordse ebaausa töökoja ohvriks. Pole absoluutselt kunagi olnud seotud autoremondi äriga. Ma usun, et veel on inimesi siin foorumis kellel on sarnased kogemused sama või teiste töökodadega. Proovime ikka teenused läbipaistvamaks ja ausamaks muuta, et hea töö ja kliendisõbralikkus saaks premeeritud. Mitte valetamine ja skeemitamine nagu Flamekos.
Juba kolm inimest on sulle öelnud, et sa oled eksiteel ja raiud ikka mulle vastu? Kas kasutasid sellist kõnepruuki ka töökojaga suheldes? Kui jah, siis pole ime, et said karmima hinna kaela, sest nad ei taha sinuga enam mitte kunagi tegemist teha ja väänasid puhtalt seepärast, et sust lahti saada.
Sa järjekordselt tõestad, et ei ole eelnevatest tekstidest mitte midagi aru saanud. Vabandan, kui pigem usaldaks kutselist mehaanikut vanast usaldusväärsest töökojast kes mu auto enne ja pärast üle vaatas ja kinnitas mulle, et tegu oli valesti teostatud tööga mille käigus puksid ära lõhuti, kui mingit kirjaoskamatut kasutajat "Deus" internetifoorumis.
See AI poolt genereeritud tekst on reaalelust väga kaugel. Saad sa ikka aru, et sa räägid puksidest, mis on mõeldud kandma kogu auto raskust ja saama hakkama kõikide löökidega kõikides suundades? Sa ei lõhu tutikat puksi mitte kuidagi ära isegi kui võtad vedru valesti alt ära ja see sul läbi pea lendab. Puks oli juba suremas ja Flamenko ei teinud mitte midagi valesti. Hind on sekundaarne teema üldse antud hetkel.
Neid hüdropukse tuleb vahetada meie teedel ja ilmaoludes mingi 5a tagant, üldistades. Soovitavalt koos õõtsaga, kuna sarniir ei ole vahetatav eraldi. Ja töö on kattuv 100%. See, et mingi töömees neid enne imetles ja veits kangutas, ei tähenda mitte midagi, väljastpoolt nad tunduvadki korras. Olen neid ise kümneid vahetanud, ja tean ka seda, et enamusel C7 kerega Audidel on need tegelt puruks ja tühjad. Omanikud ega ka ülevaatajad ei saa aru sellest, ennem, kui päris ribadeks pole. Kolin tuleb muide juba peale tühjenemist.
Puksi hind on u. 30€ tk. ( lemfö) ja vahetuseks on vaja pressi või vastavat rakist. Hoovad tervenisti on Lemförderil üle 100€ tk. ja tööaega läheb paar tundi, kuna polt ei tule välja lihtsalt niisama.
Vahet pole, kas vahetd puksi või tervet hooba kos puksiga. Kui asju on vaja kuumutada, lisandub veelgi osi.
Täna õnne, et need ära vahetati, said parema juhitavusega auto ning ei pea mingi sosssepaga arutama, kust tuleb kolin halval teel pidurdades.
Audi A7 (mudeliaastast 2010) esisilla konstruktsioon põhineb sõltuval vedrustusel, kus amortisaatori püstak ja vedru on ühendatud alumise õõtshoovaga. Esivedru eemaldamiseks tuleb tavaliselt:
Vabastada amortisaatori kinnituspoldid,
vabastada või osaliselt lahti võtta alumine õõtshoob,
kasutada vedrukokkusurutajat, mis võimaldab vedru ohutult eemaldada ilma pinget tekitamata teistele komponentidele.
Kui vedru eemaldatakse ilma vedrut kokku surumata või kui õõtshoova ühendused jäetakse lahti võtma või kinnitatakse vales asendis, võib see põhjustada:
õõtshoova valele teljele painutamise või väänamise, mille käigus saab puks mehaanilise kahjustuse;
puksikummi rebimise või purunemise, kuna need on mõeldud piiratud liikumiseks, mitte sundväänamiseks;
eelpinge puksile, kui see pingutatakse kinni vales geomeetrilises asendis (nt auto rippuvas olekus, mitte ratastel).
Sellised vead tekivad tavaliselt siis, kui puuduvad õiged tööriistad (nt originaaltüüpi vedrukompressor) või oskused Audi A7 vedrustuse spetsiifikaga töötamiseks.
See postitus ongi rohkem nagu konkurendi materdamine ja ma ei luba seda siin foorumis.
Kui minu sõnadest ei piisa, siis vaata, mida eelmine kommentaator lisas, reaaleluliselt, mitte sinu fantaasiamaailmast, et "kõik oli ju korras ja nüüd nad tegid kõik katki" teemaga. Ma olen neid "Kõik oli korras" ja "Mina pole midagi teinud" vendasid oma elu jooksul kõriauguni näinud, nii hobi aladel kui ka pärisametis.
Tore, et said Forssi kujul asjale lahenduse, hea koht on ja soovitan isegi seda kahe käega.
Mida siin niiväga katki väänata on. Kui roostes poldi kätte saad, pudenevad kõik sillapulgad üksteise küljest lahti.Ju seal ikka mingi aastate väsimus juba oli mis puksile lõplikult lagunevalt mõjus. Kuni detailid omavahel koos, ei pruugi seda katkiolekut väga märgatagi.
Olgu Deus. Ma proovin sulle viimast korda seletada millest see teema käib mille alla sa postitanud oled. Flameko võttis töö käsile. Kokkulepitud vedrude vahetus kokkulepitud hinnaga. Kui auto oli töös helistati mulle ja öeldi, et puksid on katki. Selle eest küsiti KA tööraha 300 euri LISAKS vedrude vahetamise töörahale. Ma ei osanud algul midagi arvata sellest muud kui ju siis puksid olid ka ikka enne kakti olnud kuigi sild käis just kontrollis. Kuna nende pakkumine tundus suht kõrge, siis otsustasin mujalt pakkumisi võtta (mis olid kõik muide soodsamad). Aga kui ma läksin tagasi töökotta kus ma olin just paar päeva tagasi olnud siis sealne mehaanik ütles, et ta kontrollis neid pukse ja need olid täiesti terved. Ta oli täiesti kindel selles. JA et need on selgelt katki tehtud vedrude vahetamise käigus. Nad eraldi helistasid mulle, et öelda, et halb uudis aga neid vedrusid on natuke kehvasti vahetatud. See oli mulle väga suur üllatus. Sellest tõendub, et sain suht rämedalt tüssata. Ja sa räägid et peaksin tänulik olema sellele töökojale? Minu soovitus oleks mitte võtta sõna kui sa ei ole võimeline jälgima lihtsaid loogikapõhimõtteid. See ei olnud siin tehniline küsimus sillahoolduse kohta vms. mis sa oma peas ilmselt mõtled. Vaid pigem hoiatav postitus, et teatud töökodades võib langeda sellise pettuse ohvriks.
Minu arust väga informatiivne. Nüüd tean, et tulevikus saab pöörduda näiteks Forssi. Kes muide tegid OLULISELT parema pakkumise madalama tööhinnaga pukside vahetamiseks kui tegi Flameko. Ja Flamekot väldin tulevikus nagu tuld.
Ja ma räägin ka reaaleluliselt, inimesena, kes reaalselt ise on kogu seda jama vahetanud seal all kõikidel enda autodel. Ise, isiklikult, võtit käes hoides.
Neid õõtsapukse pole võimalik ära lõhkuda lihtsalt demonteerimise käigus, kui nad läksid katki sel hetkel, siis olid nad juba minekul nii või naa ja töökoda tegi sulle teene, et sa ei pidanud ekstratöötundide raha kulutama nende vahetuseks, sest kõik juba oli laiali nii kui nii.
Mida ma üritan väita ja tõestada, on see, et sa oled sellest autovärgist veits vildakalt aru saanud ja hetkel tundub nagu alusetu süüdistus täitsa loogilisele probleemile ja lahendusele.
Ausalt ei öeldes ei saanud ka nüüd aru, mis osas ma peaksin moka maas hoidma?! Päris hästi paned. Kirjeldasin lihtsalt enda kogemust ja seejuures sarnase masinaga. Milles krt see probleem nüüd selles siis oli?! Tegelikult ei ole vaja ka vastata, mul on täiesti ükskõik sellest kõigest.
Kuule Deus mulle jääb täiesti arusaamatuks mida sa üritad tõestada ja/või väita. Et autol ei saa vedrusid tervelt kätte? Et demonteerimise käigus võib juhtuda pöördumatuid kahjustusi? Keegi siin ei ole vastupidist väitnud kui sa natuke tähelepanelikumalt postitused läbi loeksid. Probleem ei olnud selles, et nad kahjustasid midagi demonteerimise käigus, vaid selles, et nad valetasid juppide seisukorra kohta enne tööd. Ja varjasid töö käigus tekkinud kahju. Ma ei tea kui keeruline sellest aru on saada. Inimesed räägivad siin oma päriselu kogemustest mis neil on olnud ja sa ütled neile, et nad "hoiaksid oma moka maas". Mõtle nüüd natuke järgi kas see on normaalne suhtlusviis.
Siis on sul need puksid alles vahetatud ja tulid kergelt lahti või pole soola näinud või lihtsalt joppas. Versioone on väga palju, miks ühel tuleb terve ring välja vahetada ja teine pääseb niisama, eriti kui pole veel auto esimene omanik takkapihta. Mina selliste tööde puhul valmistun alati ette, sest jupid tulevad lombi tagant ja ei saa autot nädalaks tõstukile ka jätta, sest demonteerimise käigus sai mingi jubinas pöördumatuid kahjustusi. Kui ise pole praktiseerinud vaid "käisin seal töökojas ja kõik korras" jutt, siis võiks ausalt öeldes moka maas hoida.
Igaks juhuks ütlen, et mul puudub igasugune kokkupuude Flamenkoga nii kliendina kui ärina kui tööandja/ettevõtjana aga mida ma ei salli on sellised idiootsed valedele baseeruvad linnalegendid. Eriti veel kui minnakse mingi risuga kohale ja loodetakse, et kõik ülejäänud tuleb lahti nagu tehastest väljaveerenul ja saab ühe katkise jupi vaetusega pääseda. Võib juhtuda nii, võib ka teisiti minna!
Lihtsalt kogemusena: paar aastat tagasi sama vanal ja samal mudelil sai lastud Forsis esivedrud vahetada. Ei mäleta, et oleks üldse mingisugust probleemi sellega olnud või mingeid lisatöid või muid puksimuresid lisandunud. Paari tunniga tehti töö ära ja kõik töötab ja on siiamaani korras.
Esimene, mida minevikust õppida võiks, on teadmine: kliima on läbi kogu Maa ajaloo pidevalt muutunud, muutub praegu ning pole teada ühtegi tõsiselt võetavat põhjust, miks ei peaks muutuma ka tulevikus. Enamik teadaolevaid kliimamuutusi on olnud tsüklilised ning tihti on esmapilgul ajas vaibunud või võimendunud tsüklid osutunud hoopis mõne pikemaealise kliimatsükli osaks. Üleskutse võidelda kiimamuutuste vastu on oma olemuselt ettepanek fikseerida Maa kliima niisugusena, nagu see on hetkel, või nagu see oleks õige meie ettekujutuses. Aga miks peaks viie miljardi aastases ja veel miljardeid aastaid jätkuvas ahelas olema õige just see kliima, mida tänapäevast teame? Paraku pole inimene võimeline peatama globaalset kliimat kujundavaid looduslikke protsesse, nagu pole võimalik vältida ka öö ja päeva vaheldumist.
Mind huvitab ka see küsimus, õigemini vastus sellele: Aga miks peaks viie miljardi aastases ja veel miljardeid aastaid jätkuvas ahelas olema õige just see kliima, mida tänapäevast teame?
