Mäh? Täitsa normaalne ostukuulutus. Treiler tuleb järgi , juhil on sularaha kaasas ja kogu asjaajamine käib selges eesti keeles. Muid variante ju polegi :)
Kui sa isiklikult oleks seda teinud, siis võin 99,9999% kindlusega öelda, et sa oleks need kummid ka ise ära lõhkunud. Uute juppide hinnas saaks vaielda aga mitte lõhkumise koha pealt. Need on sellise remondi juures kuluosad kahjuks või õnneks.
Täna sain sellise kirja! Selle taga on õngitsejad. Olge ettevaatlikud!
Jakub Lewa******* , 21.04.2025 17:39:54
Ma esindan Poola autofirmat, mis ostab Eestist palju autosid, nii varuosadeks kui ka edasimüügiks Poolas. Nad on valmis teie autot kohe ära ostma ja tulevad selle järele, teil tuleb vaid kirjutada autoostu juhile ja leppida kokku aeg ja koht, ta ootab teie sõnumit.
Retrade oksjonilt ostetud Taani sõjaväe autod on küll registrisse saadud ilma teh. passita. Olid samuti ainult oksjoni ostu paberid.
Ja veel kogemus Hollandi autoga millel kõik dokumendid kadunud, polnud isegi ostu-müügi lepingut. Register tegi päringu ja mingi aja pärast sai probleemideta arvele.
Viisin oma auto Flameko töökotta esivedrude vahetuseks, mille vajadus selgus eelmisel nädalal Oilikomis tehtud kontrolli käigus. Flameko töö käigus teatati ootamatult, et ka eesmised õõtsapuksid on katki ning pakuti kallist lisaremonti. Kuna see tundus kahtlane, palusin teha vaid algselt kokkulepitud töö. Hiljem, kui Oilikom kõrvaldas eelneva õlivahetuse käigus tekkinud väikese lekke, selgus, et puksid olid tegelikult Flamekos vedrude vahetamisel valesti eemaldatud ja sellega katki tehtud – neid oli lihtsalt väänatud, mitte korrektselt lahti võetud. Puksid olid Oilikomis alles eelmine nädal kontrollitud ja terved. Oilikomi mehhaanik seletas, et vedrude korrektseks vahetamiseks peab midagi lahti võtma ja neil polnud selleks spetsiaalset tööriista. Seetõttu nad ise ei tahtnud seda tööd ette võtta ka. Sellepärast pöördusingi Flamekosse mis peaks olema VAG grupi autodele spetsialiseerunud. Aga tuli välja, et nemad otsustasid vedrud lihtsalt jõuga maha väänata. Flameko keeldus vastutamast ja väitis, et puksid olid juba enne katki. Suheldes olid väga ebaviisakad ja üleolevad. Mingisugusel põhjusel pidi välja tooma, et tegu on siiski juba 15 aastat vana autoga. Nagu see oleks kuidagimoodi seotud käesoleva teemaga. Kokkuvõttes – halb töö, katki tehtud auto ja täielik vastutuse vältimine Flameko poolt. Loodan, et tarbijakaitse oskab kuidagi nõu anda.
Õige märkus.
Ametnikuga ei vaielda.
Ametnik kutsugu selleks oma otsene ülemus.
100% juhtudest on siiani ametnik temalt sõimata saanud ja säästnud mind samast tegevusest:)
Sarnased küsimused oleks mõistlik esitada Arki infotelefonile või sealt saadud segase vastuse korral kirjalikult.
Ps: ka otsesel ülemusel on olemas oma otsene ülemus, aga üldiselt on sellel põhjus, miks üks on ülemus ja teine on letitöötaja.
Kõik rääkisid seda, kes päriselt ka autoga sõidavad, eriti kogu põhjamaa oma kinnastega. Hea näha, et läks kõigest 10 aastat, et rahva reaalne tahe kohale jõudis.
ma rääkisin vähemalt 10 aastat tagasi,et autos on puutetundlik ekraan absoluutselt mõtetu ja ohtlik ja pealegi ebamugav kasutada.loomulikult saadeti mind pikalt sellise jutuga ka siin foorumis
Kuna paljud inimesed autota ei saa, siis jätkub ka nende müük. Nii kasutatud kui uute oma. Rahvas neelab järjekordse rahakotikurnamise alla ning riik naudib oma kätetööd.
Tegelikult need, kes veel mõistliku palgaga töökohta omavad, saavad hakkama, saavad ka oma laenud ja liisingud teenindatud, aga need, kes juba olid vaesuse piiril või siis reaalselt vaesed, on üha hullemas seisus. Mai algusega saame ju veel mõne hinna elik maksutõusu kaela.
Noh, optimistid, ütleksin ma selle kohta.
Las tulevad aprillikuu müüginumbrid välja, siis selgub, kas märtsist algas tõus või tegelikult oli väike "surnud kassi põrge" üldises halluses.
Vaadates, kuidas siiani on läinud, ma erilist tõusu aprillikuusse küll ei ennustaks. Pole suurt vahet, kas tulemus on 40 või 50 protsenti mullusest vähem, kehv olukord on ikkagi.
Siin on pisike nüanss, et sõltuvalt inimesest teispool letti võib ARK olla abistaja või jumal ise. Teisel puhul on müüri murdmiseks vaja suurte karvaste munadega meest küsimusi esitama....
###Subaru ei ole oma tarkuses üksi. Ka teised autotootjad, nagu Hyundai ja Volkswagen, on hakanud mõistma, et liigne klammerdumine ekraanide külge pole alati parim lahendus. Volkswageni disainijuht lausa deklareeris firma teates: «Me ei tee seda viga enam kunagi!»
/.../
Füüsilised nupud lubavad juhil olulisi funktsioone kasutada ilma silmi teelt võtmata, kui nupud on nii-öelda lihasmällu sisse salvestunud. Sa tunned, kus nupp asub, ja saad seda vajutada ka pimesi ja kobamisi. Puutetundlikud ekraanid seevastu nõuavad pidevat tähelepanu, muutes sõidu ohtlikumaks ja tekitades frustratsiooni, sest ekraani pind on ühtlaselt sile ja sa ei tea kunagi, millise ikooni kohal näpp asub. Lisaks muutuvad ekraanil menüüd ja vaated, nii et peab navigeerima õigesse aknasse, et midagi teha. Mõned tootjad on proovinud puutenuppudele lisaks tekitada haptilise (vibreeriva) tagasiside, et kasutaja teaks, kui nupp reageerib, kuid see lahendab vaid ühe probleemi. Teine probleem, et kas vajutasin ikka õiget nuppu, jääb alles. ###
###on ainult mingi tõend auto andmetega oksjoni pidajalt + olemas on ka arve ostu kohta.###
See lahendab juba probleemi, sest EL-s ei tõenda omandisuhet mitte registriandmed (registreerimistunnistus), vaid füüsiliste ja juriidiliste isikute vahelised lepingud.
Kui ostuarvele lisaks on olemas ka (mistahes keelne) OM-lepinguna käsitletav leping, kuid puudub reg-tunnistus, teeb ARK ise päringu vastava riigi registrisse, et ega sellele autole pole pandud peale käsutamiskeeldu, pole kuulutatud varastatuks jne. Positiivse vastuse korral pole vaja enam autot ette näidata, vaid saad tulla büroosse dokumentidele järgi. Minul õnnestunud vist ca paari nädalaga sellised dokumentideta autod arvele saada.
WTF tüüpi küsimusi ennetades, siis paljudes riikides ei kasutatagi enam riigisiseste sõitude jaoks paberile väljatrükitud reg-tunnistusi. Ka kõigi eelmisel aastal arvele võetud autode puhul pidin müüjale selgitama, miks mul seda vaja on ja sain näha ka imestusest pikka nägu, et "ah selline siis näebki tänapäeval välja reg-tunnistus", kuna paljud pole neid juba ammu kusagil näinud:)
Mu kommentaar puudutab siiski vaid haagiseid, sõiduautosid ja kergveoautosid. Raskeveokite jt osas pole kogemusi.
###No aga miks peaks mõned droonid või kuskile eelnevalt poetatud lõhkelaengud meie sadamad puutumata jätma?###
Absoluutselt! Täpselt samal põhjusel (droonid) vajab Eesti metsasid võsa asemel, vajab toidujulgeoleku ja energiajulgeoleku pärast võimalikult hajutatud tootmist jpm. Praegugi on sõjas näha, et ühe nt tuumajaama või relvatehase kaitsmiseks on "vihmavarju" tekitamine suhteliselt lihtne. Sadu tuugeneid ja hiigelpäikeseparke kaitsta on võimatu ning rahaliselt ebarentaabel. Iga elumaja/tootmishoone katusel olevat väikest vurri või seintel olevate offgrid (omatarbeks, mitte võrku müümiseks) paneelide jaoks ei jaguks droone ja need mikrotootmise (pigem nanotootmise) komponendid on lihtsalt/odavalt asendatavad.
See teiste vigadest õppimine oligi mõte Raagi postituse taga - mina võin ju teha oma osa (teengi juba ammu), aga riik tervikuna vajab strateegiat, kuidas inimesi nügida seda tegema ohutult, minimaalse bürokraatiaga ja piisavas mahus. Piltlikult öeldes ei võimalda minu paneelid laadida ära terve küla mobiiltelefone ega akupankraadioid. Kui on raamid loodud ja tekib nõudlus, tuleb ettevõtlus alati lahendustega järele. Sellise enda tarbeks mikrotootmise investeeringud on tegelikult nii väikesed, et raha on vaja eelkõige teavitustööks, mitte "vidinate" ostmise toetamiseks (need teenivad end ise tagasi;). Ühtlasi kaotaks see ära mitmed põhjused evakueerumispaanikaks, õppetunnid Ukrainast on olemas.
Ma ainult oletan, aga küllap on vaja ka reg. tunnistust. Kui ise läbi ei näri, siis pöördu mõne pädeva juristi poole!
Indrek Sirk tegeleb selliste asjadega.
Tere,
Mul tuli probleem ,veoautot ei saa maanteeametis arvele kuna teh passi pole on ainult mingi tõend auto andmetega oksjoni pidajalt .kas keegi saab aidata autot arvele saada? Olemas on ka arve ostu kohta.
No aga miks peaks mõned droonid või kuskile eelnevalt poetatud lõhkelaengud meie sadamad puutumata jätma? Kui verelasel juba plaan paanikat külvata, siis nii, et see veelgi suuremat paanikat tekitaks. Ja ei tule siia ka rootsi laev kui võimalus millegagi pihta saada. Niiet suure tõenäosusega võime sadamad juba eos maha kanda.
###Jätkame Ukraina kogemuste ülekandmist Eestisse, ilma et väidaksime, et see juhtub kindlasti. Kirjeldan siinkohal eriti keerulist aspekti, mille puhul tahan rõhutada, et mõtleme täna ka mustade stsenaariumide peale, et homme olla valmis tegutsema ükskõik millise kriisi tingimustes. Niisamuti kordan, et lähitulevikus pean ma sõda Eestis ebatõenäoliseks.
ISETEKKIV EVAKUATSIOON (ehk CLUSTER FUCK)
Ukraina, 24. veebruar 2022. Sõda algas hommikul, aga juba keskpäevaks tekkis Ukraina lääneosas umbes 300 km pikkune ummik Poola piiripunktist Ukraina sisemaale. Mõned inimesed jätsid oma autod maha ja kõndisid jala piirile, kus valitses totaalne kaos. See ummik kestis umbes kolm päeva, mille jooksul inimesed elasid autodes, neil sai toit otsa, samal ajal kui teeäärsetes tanklates sai kütus otsa.
See evakuatsioon oli täiesti isetekkeline, sest riigi juhtkond ei andnud mingit suunist kusagilt evakueerimiseks. Tegelikkus oli veelgi hullem. Mitmetes piirkondades, kuhu lahingutegevus jõudis kohe esimesel päeval, ei olnud isegi planeeritud mingit riiklikku evakuatsiooni. Sõja esimese kahe nädalaga lahkus riigist vähemalt 10% elanikkonnast. Hiljem veel 10%.
Hilisem inimeste spontaanne käitumine näitas, et neis linnades, millele sõda ligines aeglasemalt, lahkus lahingute saabudes kokku umbes 60–70% inimesi iseseisvalt. Tihti paanikas.
Ukrainlased ise kahtlustavad, et venelased provotseerisid ka meelega paanikat, näiteks organiseerides plahvatusi elamurajoonides. See võib olla usutav, sest läbi kogu 2021. aasta olid venelased Ukrainas korraldanud erinevaid kaost tekitavaid operatsioone. Elektrihindade tõstmine koos koheselt organiseeritud protestidega, Ukraina rahvuslaste lipu all meeleavalduste organiseerimine, kus meeleavaldajate seas olid palgatud löömamehed, kes pidid algatama kaklusi politseinikega. Veebruaris 2022 tehti 400 pommiähvardust jne.
Räägime Eestist.
Tüüpiline sõja lahinguvälja kujundamise aktiivne „hall tsoon” võib alata kuni aasta enne tegelike operatsioonide algust. Eristame siinkohal leiget hübriidsõda, mis juba praegu käib, ja selle aktiivset faasi, kus võib näha teisel pool piiri sõjalisi ettevalmistusi ja siinpool piiri üheaegselt sabotaaži, meeleavaldusi, info- ja küberrünnakuid jne.
Meil on juba praegu paljudel inimestel ärevus punases, ehkki täna veel mingit põhjust ei ole. Kuid kujutame ette kombinatsiooni, kus toimuks paar autodesse peidetud pommi plahvatust ja samal ajal paneksid ajalehed oma esikaanele suurelt küsimuse: „Kas see on sõda?” Isegi kui Venemaal sel hetkel tegelikult mingit kindlat rünnakuplaani ei oleks, käivitab see esimese isetekkelise evakuatsioonilaine, kus välja sõidavad eelkõige need, kellel on selleks võimalused. Me võiksime siis arvestada kuni 5%-ga elanikkonnast, kes igaks juhuks läheb liikvele. See tähendab kokku ligi 50 000 inimest Eestist.
Enamus neist püüab kasutada laeva, et minna Rootsi, kuid Tallinki võimsus ei ole juba selles faasis piisav, et sellist reisijate hulka valutult teenindada. Seni, kuni tee Poola on vaba, proovib väiksem osa ka mööda maismaad ära sõita.
Edasi astub mängu avaliku ohuhinnangu aspekt. Mida ütleb ametlik ohuhinnang? Kas riik näeb võimalust, et kriis eskaleerub? See käivitaks riigi valmisoleku tõstmise kava, mis omakorda provotseeriks isetekkelise evakuatsiooni jätkumist.
Kõige ohtlikuma stsenaarumi korral kasutab vastane ära põgeneda soovivate inimeste paanika, et üle koormata päästeameti ja avaliku korra hoidmise ressursse. See tähendab, et vastane võib suhteliselt lihtsalt päris sissetungile eelnevatel päevadel korraldada veel plahvatusi, identifitseerimata droonirünnakuid jm. Ukraina analoogi põhjal oleks meil sõja esimesel päeval liikvel umbes 200 000 inimest, kellest umbes pooled üritavad jõuda mingisugusele laevale. Samal ajal tegutseb Tallinnas ja Harjumaal vähemalt mingi hulk vastase diversante, kelle ülesandeks on kaose hulka suurendada, sest see takistab Eesti Kaitseväel operatsioonide läbiviimist.
Väga suure tõenäosusega on liiklus Suwalki koridoris raskendatud ja kõige mustema stsenaariumi korral on mereliiklus ka Soome lahel piiratud. Võime vaid ette kujutada massiivset ummikut Tallinna ümber, sest loomulikult ületab taoline mass kõiki võimekusi taolise inimhulgaga tegeleda.
MIDA TEHA?
Kõigepealt saame aru, et kergelt ja mugavalt ei juhtu midagi. See kõik oleks neetult raske olukord. Mina olen sel hetkel tõenäoliselt Kaitseliidu Tallinna malevaga ja mingil viisil pean aitama neid inimesi.
Planeerimise aluseks oleks minul kõigepealt arusaamine, et juhul kui ma eeldan eskalatsiooni jätkumist, siis ma tean, et kohe järgmiseks saabub kõikide ressursside defitsiit. See aga tähendab omakorda, et kõik inimesed, kes ei osale otseselt riigi kaitses, võiks eest ära minna. Mida rohkem Tallinna haiglate EMO-d peavad tegelema tsiviilisikute traumadega, seda väiksemaks jääb võimekus samal ajal päästa otseselt Eesti kaitsega tegelevate inimeste elusid. Sama probleem tekib toitlustusega. Tallinn ei jõua piiratud kaubavahetuse tingimustes pikemalt toita kõiki neid inimesi.
Seega ma oleksin põhimõtteliselt selle poolt, et võimaldada mittevõitleval elanikkonnal Eestist lahkuda. Seejuures nii, et neil säiliks võimalikult valutu võimalus näiteks kuu aega hiljem tagasi tulla.
Samuti juba tunduvalt kategoorilisemalt soovin ma vajadusel evakueerida prioriteetselt kaitseväelaste, kaitseliitlaste, politseinike jne perekonnad. Ka see on Ukraina õppetund, sest kui võitlev mees või naine peab muretsema, mis tema lastest või vanematest saab, ei ole ta väga keskendunud võitleja. Lisaks näitab Ukraina okupeeritud territooriumite õppetund, et repressioonide alla ei kuulu ainult ”vaenulikud riigiteenistujad”, vaid ka nende pereliikmed. Seega, vähemalt oma malevas loon ma meeskonna, kes tegeleks pereliikmete evakuatsiooniga Eestist välja.
Niisamuti on selge, et ma ei lubaks neile laevadele ühtegi maasturit, pikkup autot või kaubikut. Neid läheb Eestil vaja.
Kuid ikkagi kuidas läbi viia liikvele läinud inimeste kaitset ja suunamist. Teoreetiliselt on neli võimalust:
1) Ütleme inimestele, et minge koju tagasi ja riik evakueerib ainult neid, kes tõesti peaksid sattuma lahingute tsooni. (See ei ole tõsiseltvõetav, sest sellises olukorras riiki kohe ei usuta.)
2) Suuname inimesed hajutatult üle Eestimaa. (Tõenäoliselt ei tööta ka see, sest lõviosa inimesi tahab tingimata jõuda välismaale.)
3) Neelame alla kaose Tallinnas ja laseme Tallinki laevadel teha oma tavalist tööd. Puusalt tulistades arvaksin, et veidi tööd ümber organiseerides on Tallink võimeline 10 000 inimest päevas organiseerima Rootsi. See tähendab, et umbes 10 päevaga saadakse suurem punn eest. (Selle probleemi peamine probleem võib peituda selles, et kui samal ajal algabki päriselt sõda koos Shahed droonide rünnakutega, siis võivad kaotused tsiviilelanikkonna hulgas olla märkimisväärsed. Pool inimeste vihast pöördub ka valitsuse vastu, kes ei suutnud tagada normaalsemaid evakuatsiooni tingimusi. Lisaks saame aru, et kasvõi ühe Tallinki laevaga midagi juhtub, võib kogu skeem kokku kukkuda.)
4) Hajutatud evakuatsioon koos aktiivse meretranspordi abiga sõpradelt Rootsist, Taanist ja Saksamaalt. Sisuliselt peaksid kõik vabad Läänemere laevad tulema tegema meie evakuatsiooni samade riikide sõjalaevade kaitse all. Seejuures tuleb kasutada kõiki võimalikke Eesti sadamaid, et maksimaalselt hajutada kogu protsessi. Selle lahenduse raskuskese on rahvusvahelisel koostööl. Kõlab ilusalt, aga tegelikkus muidugi nii kaunis kindlasti ei oleks. (Kujutan ette, kuidas poliitilisel tasandil tõusevad kõigil juuksed püsti, kui öelda, et hakkame kohe planeerima võimaliku sõja puhuks Balti riikidest kokku ligi miljoni inimese äratoomist meritsi. ”See on ju tõesti sõjapaanika õhutamine,” öeldaks sel puhul. Samal ajal kui päris kriisi puhkedes siiski midagi sarnast läheb käiku igal juhul. )
Kriis on sellepärast kriis, et lihtsad lahendused ei toimi. Ilma valuta sellest protsessist läbi tulla ei ole võimalik. Seepärast tõesti, parem on koos naabritega täna investeerida heidutusse, kui et me peaksime selle probleemiga tegelikult silmitsi seisma. Kui kriis peaks kestma kauem kui 6 kuud, siis pooled inimestest tõenäoliselt enam Eestisse tagasi ei tule. Ka see on Ukraina õppetund. Kuid kõige suurem rumalus oleks mitte analüüsida Ukraina kogemust laiemalt.###
"Indiast sai täna Eesti aja järgi kell 15.34 maailma esimene riik, millel õnnestus maandada oma kosmoselaev Kuu lõunapooluse lähedal, kus alles mõne päeva eest oli hävinud Venemaa konkureeriv kosmoseseade."
Siin on siis video sellest ajaloolisest sündmusest:
1) Continental PremiumContact 7
2) Goodyear Efficientgrip 2 SUV
Andmete järgi on Continentali suverehv lärmakam kui Goodyear. Talvel olid mul all Continental Vikingcontact 8 lamellid ja omast kogemusest võin öelda, et parimad lamellid millega iial sõitnud olen. Ausalt ütlen, siis pole nii vaikse rehviga kunagi sõitnud. Huvi pärast mõõtsin 110km/h - 70db autos sees.
Continetali suverehvi kohta on palju kiidulaulu aga kas see ka tõele vastab, ei tea.
The Continental PremiumContact 7 demonstrates balanced noise behaviour in everyday driving. The measured pass-by noise is 71.3 dB(A). The interior acoustics remain at a pleasant level even at higher speeds. The frequency distribution of the rolling noise has been well balanced. The noise level remains constant even on different road surfaces. The harmonious coordination of the tread elements prevents disturbing resonances. The vibration damping contributes to the good driving comfort.
Järsku on kellelgi kogemust nende kahe rehviga just lärmakuse/vaikuse teemal?
