Viimane vastus läheb sinna huumori teemasse WACK!
"Peavad, vastutavad jmt"... tavaline ümmargune mula!
Oskate tuua näidet, kuna on keegi teinud ja VASTUTANUD?
Huvitav on see, et nillitakse ostas autosid, aga pole kuuldudki mnt taustakontrollist ning alatihti esitab mõni nüri pliiats sellise küsimuse, mille vastus on paari kliki kaugusel.
Ekspert või asi.
"Lamellrehv mulle ei sobi, sest see ei paku piisavat haarduvust jääl ja lumel "
Jääga olen loomulikult nõus, aga vot lumi on küll selline ollus, kus naastul pole midagi teha. Välja arvatud kinnisõidetud lumi loomulikult. Selle oleks võinud artiklis ära mainida.
Lisaks ei toodud välja, et nn kesk euroopa lamellid ei ole meie talveoludes nii head kui spets põhjamaade lamellid. Kolm mäetippu ja muu kama võib ju rehvile pressitud olla.
Jah, Samara ukselingid. Kui audi 100 "sigarid" veel moes olid, sai Samara linke vähese viilimise abiga Audidele panna. Audide omad kippusid tihti purunema.
Enefit just otsib kõrgepalgalisi spetsialiste - see koht just sulle @mati1222 :-) :-)
Peab ikka valu olema pikalt ja väsimatult mingit lapsust suust välja ajama. :-)
Soliidne kere mõõt meditsiiniliselt – piisavalt suur, et teha mugavaks pereauto või pikemate sõitude jaoks.
Tagavedu annab rikkalikuma sõidutunde võrreldes esivedudega (eriti sõiduomaduste mõttes).
Kuna aasta ~2014, siis juba üsna „tavaline” vanus – varuosi ja hooldust on tavaliselt saadaval.
Tagaistmed on eraldi reguleeritavad ja vajadusel saab kolmanda istmerea kergesti kokku klappida, muutes auto mahukaks kaubaruumiks.
Konn ON hall ala. TRA soovib neid juba ammu ära keelata, praegu pole veel õnneks selleni jõutud.
Mina jääks pukseerimisel mitte kerghaagise, vaid ikka pukseerimise jäiga ühenduslüli juurde:) Siis LS lubab kuni veduki massini koormust, mitte kerghaagise reegli "750 kg miinus tühimass" järgi. Põhjendus: kerghaagis peab taluma koormusest tingitud jõude ka maanteekiirusel, pukseerimise kiirus on kuni 50 km/h.
Endiselt huvitab, mida juristid on sellest arvanud...
Veel tervislikum on kahtluse korral teenus sisse osta, nagu juba õigesti kirjutati. Jääb kogu risk kellegi teise kanda.
Tahaks täpselt teada ( eile 23.09)
1. Kui Sa B katiga tohid juhtida kuni 3500kg sõidukit või komplekti, siis kg,d kokku liites saad vastuse. Mingitel erijuhtudel on võimalik kg,sid juurde saada, aga seda pead Sa suutma teepeal Sind kinni pidanud värvilistele mehikestele adekvaatselt ja seadusepügalaid ette lükates tõestama.
2. Veokaugus kiiruspiiranguga= aeg? Tõsiselt soovid loksuda. Konn on lähiveol hädalahendus, pikal otsal ei iial.
3. Kõigil ratastega vastu maad kulgevatel ”elukatel” peab olema kindlustus, ei pea olema ülevaatust pukseeritaval sõidukil.
Ei ole mõtet hakata siia kirjutama AGA puksiirimeestel....! Neile kehtivad vähe teistsugused reeglid tulenevalt eriotstarbelise sõiduki tööiseloomust.
Samas nii mõnigi Bkat ”puksiirimees” sõidab veel tänasel päevalgi alla omahinna (vaevalt kütusehinnaga). Leia mõni ja teisalda oma aparaat muretult.
fdghfgh,
Tore muidugi, et isegi sina hakkad aru saama. Sa ei sa ju ööelda, et siin ei käi läbi muid väiteid, miks peab selliselt kominteerima ? Küsisin viisakalt, kuna palju erinevad juttu kas ikka võib tava B katiga vedada, sest kes see trahfi ikka tahab maksta. Aga aitäh kõigile kes võttis aega vastamiseks ! Parimad.
Need 50+ aastat NN töötajad on prse laiaks istujad pensionärid juba aastaid. tööd nad üldjuhul ei tee. Arvad et neid katlaid pole kunagi hooldatud, antud ainult pähe, nagu autogagi pole võimalik pidevalt uhada. Peab ikka valu olema pikalt ja väsimatult mingit rohemula peale suruda.
60-datel ehitatud soojuselektrijaamad ei kannata ilma suurte investeeringuteta pidevat kasutamist, et vedada välja näiteks tuumaelektrijaama tööle hakkamiseni. Eesti energeetikas on inseneridest raudvara töötanud süsteemis nõuka ajast alates ja see on selliste inimeste reaalsel olukorral põhinev eksperthinnang. Ka Eleringis on mitmeid inimesi, kes on täna tööl ning on 50 aastase tööstaažiga. Elektrisüsteemi juhtimise eest vastutavad on kõik nõuka ajal alustanud. Eleringi juht on noor mees aga alates ülikoolist tänaseks pea 30 aastat süsteemis töötanud. Kõik nad mäletavad aega kui Narva faksiti paberile kirjutatud tootmisgraafik ööpäevaks ette ja sealt edasi lükanud tagant ja näinud täisdigitaliseerituseni jõudmist. Mind ei huvita, mida räägivad poliitikud või ka TTÜ energiatehnoloogia instituudi direktor, kes ei ole reaalselt energeetikas töötanud ja kes enda uurimissuundadest lähtudes räägib ikka põlevkivienergeetikast ja co2 kogumisest. Kõigis Balti riikides on sarnane olukord, kus juhuelektritootmist on palju ja seda on hüppeliselt lisandunud. Samas on suudetud Venemaa võrgust lahti ühendamine ette valmistada ja läbi viia ning pole mingit põhjust kahelda, et Balti riikide süsteemihaldurid ei oska mingeid asju kokku arvutada, sh erinevate alternatiivide kulusid. Põlevkivienergeetikaga jätkamise kohta on konkreetsed arvestused olemas, sama on olemas väga umbkaudselt ka tuumelektrijaama rajamise kohta, mis ei hõlma kompetentsi loomise kulu. Eestisse ühe variandina planeeritava tuumajaama rajamise maksumuse kohta usaldusväärset infot ei ole, kuna neid ei ole peale Kanadasse esimese rajamist rohkem püsti pandud ja see läks 3 x kallimaks kui alguses arvestati. Ka Soome viimaste tuumajaama plokkide ehitamine läks planeeritust palju kallimaks ja protsess ajaliselt mitu aastat pikemaks. Gaasielektrijaamade rajamise kulud on suhteliselt hästi teada, sama on ka päikese ja tuuleenergeetika osas ning kõik, mis puutub võrku investeerimisvajadust.
Sa v6sa paku parem enda kalkulatsioonid välja, kuidas põlevkivijaamade renoveerimine ja elektri omahind on odavamad kui on tänane keskmine elektrihind Eestis olnud (jätame energiakriisi tipuaasta välja). Elering lähtub sellest, et Eestis on täna elektri hind liiga kallis ja see tuleb alla saada. Eleringil on endal olemas ka otsene kogemus Kiisa gaasielektrijaama rajamise kuludest ja selle käigus hoidmise kuludest. Kiisa elektrijaam toodab iga nädal kokku mõne tunni elektrit ja seda käivitatakse mitmeid ja mitmeid kordi iga nädal, on 13 aastat vana ja reaalne amortiseerumine ja reaalne kulu toodetud MWH kohta on teada. Kõik need nr on kõrvuti pandud ja kui reaalset vastutust kandvad inimesed, mitte poliitikud või teadlased midagi välja ütlevad, siis ma ei näe põhjust kahelda.
Hei,
Arutelu on suur ja infot erenevad palju... Aga ei saanud ikka gi aru kas seadusega on lubatud B kategooria ga transportida teist autod?
Transpordiv auto kaal 2380kg ja Transporditav auto 1400kg+"konn"
Sain aru ,et 50km kiirus peab olema ja Transporditaval autol kindlustus.
Äkki lahkame veel seda teemad ja leiiab lõpliku vastuse.
Nojah, kui ei pukseeri, on haagis, kategooria ka registris kirjas.
Aga rattad käru kastis?
Esiteks on käru koorma vedamiseks ja koorem peab asuma kastis, kastist väljaulatuv osa nii piki kui laiupidi on samuti seadusega määratud, seega bemm esiotsaga kastis digimuundub millekski ebaseaduslikuks.
Seadus reguleerib "konna" kiirust ainult siis kui pukseeritakse - enne digimuutumist on tegu O1 haagisega (ja v6sa rääkis selle olukorra kiiruse piiramisest).
Teoreetiline küsimus: kui ajada mingi 3-a seeria BMW esirattaid pidi tavalise respo haagise kasti (ja ta sinna fikseerida) kas siis mingitel tingimustel digimuundub haagis konnaks?
