Tavaline luukpära focus- Lubatud suurim (esi)teljekoormus 925kg.
Kas tühjal autol on 600kg?
Insignia 1135kg. Ilmselt ka tühjalt ei ole 600kg.
Niiet kui sa ei tea tühja auto tegelikku esitelje kaalu, võib kontrollimisel trahvi saada.
Eks see konn ole vist suht hall ala kui kasvõi kaalude-koorma poolt vaadatuna.
"konn" digimuundub O1 haagisest jäigaks pukseerimise abivahendiks kohe pärast pukseeritava sõiduki temale asetamist, pärast mida haagise kandevõime ei oma erilist tähtsust :-)
Kiirusepiirangut ei olnud.
Kategooria: haagis
Kategooria tähis: O1
Kere nimetus: sihtotstarbeline
Omavalmistatud.
KASUTUSALA: SÕIDUKI PUKSEERIMINE., ÜKSIKSÕIDUKI KINNITUS: TAVA.
Täismass 750 kg
Registrimass 750 kg
Tühimass 143 kg
Kandevõime 607 kg
Üks registris olev korvtõstuk.
Kategooria: haagis
Kategooria tähis: O2
Suurim kiirus: 140
Kere nimetus: sihtotstarbeline
KASUTUSALA: KORVTÕSTUK.
Täismass 2115 kg
Registrimass 2115 kg
Tühimass 2115 kg
Niiet uha tõstukiga 140ga ja pole probleemi.
Samas kaal ütleb, et kood 96 võib kõne alla tulla, pigem kisub d kati ligi.
Lasin paar tükki taustakontrollist läbi. Registris O1 .Täismass 750, kandevõime 600 .Rehv võib ka rohkem kannatada aga kasu pole. Täpse kaalu palju haagisele jääb annab kaalumine.
Konna numbrid mis internetist leidsin: 471YNB, 522YKN, 500YJZ - TRA ei näita küll, et oleks kiirus kuidagi piiratud. Järelikult on otsus juhile jäetud :-)
EDIT: Auto passi son selline number nagu "telje koormus" - enam-vähem täpselt võib väita, et see ongi see kaalu number, mis ratastelt konnale langeb (täpsemaks arvutuseks on vaja teada auto raskuskeskme kõrgust telgedest)
Konn võib olla eriveosena pukseeritav seade. Märgutuled, helkurid, aeglase sõiduki tunnusmärk ja kiirusepiirang kuni 25 km/h. Ei kindlustust, ei ülevaatust. Registreerimata konn seda ka peaks olema seaduse mõistes. Oskab keegi juhatada, millisel seisukohal on olnud kindlustusseltsi juristid selles küsimuses?
Ka viidatud Ramirendi tõstuk peaks olema just pukseeritav seade. Või eriotstarbeline haagis (mis eeldab tihti E-kategooriat ja piisava haagisevõimekusega vedukit).
Kuna meil politseid liikluses reeglina ei kohta, siis kedagi ka ei koti, et nende seadmetega mitmekordselt lubatud kiirust ületatakse:(
Konn võib olla registris eriotstarbelise haagisena. See võimaldab tühjalt sõita nii kiiresti, kui konnale on lubatud. Kuivõrd enamasti vedrustus puudub, siis on kiirusepiirangud. Olen kasutanud nii 60 kui 80 km/h kiirusepiiranguga konna noorusajal. Peab käima ülevaatusel ja omama liikluskindlustust.
fdghfgh, kas sellel müügisoleval konnal oli kiirusepiirang?
Kui panna auto ühte otsa pidi konnale, siis muutub see koheselt osaliselt toetatud pukseerimise jäigaks vahelüliks ja hakkavad kehtima pukseerimise reeglid.
Konnale laaditava koormuse piirab ära rehvide kandevõime (koormusklass). tavalistel sõiduautorehvidel on see mudelist sõltuvalt napp tonn, kaubikurehvidel võib ka üle välja anda. Veopeale on lubatud enamasti 75 kg, haagisekonksule/autole tavaliselt vähem. Palju suurem küsimus on, kui suur osa veetava rümba massist tegelikult konnale langeb ja palju jääb oma rataste kanda.
Raiko1969, minu jutt ei ole pädevam. Mul on küsimusi füüsikaseadusete alusel, millele põhjendatud vastuseid ei kipu tulema. On ainult üldsõnaline vaht "ei tasu ära". Ei tasu ka taastuvenergia, kui me igaüks sellele rämedalt peale ei maksaks!
Liskas: me alles nägime "arvutusi" nendesamade pädevate energeetikute poolt, kuidas meil on hädasti vaja 2 TW meretuult. Pidi hirmus tasuv olema. Hiljem selgus, et ikka ei ole vaja nii palju ja tasuvust ka nagu ei ole.
Soovitan vaadata parasjagu ERR Jupiteri pealt jooksvat dokisarja "Tulevik ülaltvaates": https://jupiter.err.ee/1609818340/tulevik-ulaltvaates . Üllatavalt mõistlik käsitlus parasjagu toimuvast. Nõukaaegse kogemusega inimesed suudavad vast rohepöörasuse vahust mööda vaadata, väljatoodud numbrid on paraku ebameeldivalt kõnekad.
Seda juttu, et Narva katlad on vanaraud ja ülehomme lendavad õhku kuulen ma juba inimpõlve. Seega on kaks võimalust: jutt on kas turundus või (mida ka minu isiklik kogemus kinnitab) on nõukaaegsed süsteemid projekteeritud meeletu varuga ja kui neid on ekspluateeritud nõuetekohaselt, siis kestavad julgelt üle planeeritud ea. Lihtsalt remontida tuleb neid. Mis on ebamugav ja räpane töö, mille tegijad peavad TEADMA, mitte arvama...
Ma tahaks väga näha mõnda ekspertiisi, kus on selgelt kirjas potentsiaalsed rikked ja nende esinemise tõenäosus järgmise paari aasta jooksul. Sest sellest ajast on praegu kõige valusamalt küsimus.
Sellega olen muidugi päri, et kuniks meie riigis töötavad ametnikud koogutavad EL poole ja ei küsi meile täiendavat tasuta heitmekvooti, on põlevkivielekter surnuks maksustatud juba idee tasandil. KÖT ikka naljalt turule ei pääse... Saksamaa ja Poola tossutavad oma söejaamadega rõõmsalt, kuigi sama ETS-1 peaks ka neid hammustama sama valusalt.
Peamiseks erinevuseks minu ja "mitukümmend aastat energeetikas töötanud inimeste" vahel on see, et otsustavatel kohtadel olevad inimesed on väga huvitatud hetkeolukorra jätkumisest. On tööd ja on leiba ja pole ette näha rahva rahulolematuse jõudmist nendeni. Mulle on säärane "võtame kõigilt võrdses koguses" tüüpi valitsemine väga vastumeelt.
Ikkagi tahan näha rehkendust, mille järgi kahekordselt reserveeritud süsteem (tuugeneid ja paneele samas suurusjärgus katvad gaasijaamad) on odavam, kui needsamad gaasijaamad ilma tuugenitele ja paneelidele raisatud raha ja looduseta. Looduses ei ole tasuta lõunaid.... Rikutud looduse maksumust pole veel üheski rehkenduses näha olnud:(
Konnal kandevõime ka seal max. 650kg. Ega väga suurt ja rasket tohigi peale panna. Lisaks veopea tavaline 750kg, vaatamata sellele et selle kolaka mass mõnel juhul mitu tonni. Nähtud juhuseid kui isegi kerghaagise tagant ära keeranud plekist veopeaga.
Kus need reaalsed ja töötavad lahendused on? Ainult paberil, ainult "tegevenergeetikute" juttudes? Kus nad eile selliste juttudega olid, miks juba tööd ei käi?
Kui need asjad ükskord olema saavad ja elektri hind tarbija jaoks mõistlikul tasemel, siis ütleme siin foorumis, et nüüd on kõik korras.
"pukseeritav seade on mootorsõiduki haakes järelveetav või ees tõugatav mehhanism, konstruktsioon, ehitis või muu seadis, millel on vähemalt üks ratas, mis püsivalt maapinnale toetub"
Sarnane asi kvalifitseeruks pukseeritavaks seadmeks, samas on Ramirendis osadel ka number küljes ja on registris haagisena. https://www.ramirent.ee/tooted/tostukid-14/jarelveetavad-kaa
rtostukid-213-1/kaartostukelektrilinejarelveetav7m-694/
Konn ei ole pukseeritav seade, konnaga sõiduki vedamine ei ole pukseeritava seadme vedu. Konn vist on registris O1 haagisena (kerghaagis) reeglina.
Mille peale siin solvuda on v6sa?
Oli hiljuti võimalik viibida ühel töökohtumisel kus tegevenergeetikud rääkisid elektriga varustuskindluse ja konkurentsivõimelise hinna tagamisest järgmisel 10-15 aastal. Vanad põlevkivielektrijaamad on reaalselt vanaraud, väiksevõimsuselist tuumaelektrijaama mingi baasnivoo katmiseks Eestisse rajada tänaste rajamise hindade juures ei ole mõistlik, elektri hind tuleks liiga kõrge. Oli juttu ka tuumaelektrijaama võimsuse reguleerimisest – palju saab alla reguleerida, mis siis juhtub ja kui kaua läheb aega, et võimsust uuesti tõsta saab. Majanduslikult küsitavaks võib muutuda ka Estlink 3 rajamine, kuna põhjamaades elektri tarbimine kasvab kiiresti, hinnavahe Soome ja Eesti vahel lähikümmnendil väheneb ja kaabli rajamise kulud vs Eestis hinna langemisest saadav kasu võib muutuda olematuks. Aga varustuskindluse ja julgeoleku mõttes on Estlink 3 kindlasti vajalik. Eestisse on vaja juurde kokku ca 1000 mw võimsuses kiirelt reguleeritavaid gaasielektrijaamasid (sarnaseid nagu täna on Kiisal 250mw gaasielektrijaam). Päikese, tuule ja salvestuse kõrval nähakse gaasielektrijaamadele tööd 5-10% ajast aastas. See on kõige optimaalsem lahendus. Oli ka juttu sellest, kui palju on vaja inimesi ja mis maksab Kiisa näitel sellise gaasielektrijaama nö stardivalmis hoidmine ja mis on nende rajamise kulu.
Oli juttu ka uutest aga hetkel liiga kulukatest ja suurte kadudega tehnoloogiatest salvestamisel (elektrist keemilise gaasi või vesiniku tootmine ja hiljem nendest jälle elektri tootmine)
Ehk siis v6sa ja sul siin foorumis paarimehed võite rääkida mida Teile meeldib ja leiate ka enda väidete kinnituseks ka materjale, aga kui mitukümmend aastat energeetikas töötanud inimesed räägivad reaalsetest ja töötavatest lahendustest, siis Teie targutus ei maksa lihtsalt midagi. Öelge üks hea põhjus, miks Teie jutt on pädevam kui Eleringi energeetikas doktorikraadiga juhi oma?
Haagise puhul on tegu max lubatud maanteekiirustega, seega piduriteta haagise puhul peavad vedava auto pidurid suutma sellelt kiiruselt kogu autorongi pidama saama. Pukseerimise puhul sai ju kirja kiiruspiirang, seega pidurdusmaa on siiski tunduvalt lühem. Ja kui pukseerid mingit seadet, on kiiruspiirang 25kmh.
Liiklusseadus ei räägi konnast sõnagi, juttu on ainult pukseerimisest.
Haagise vedu ja pukseerimine on kaks eri asja.
Ühe suvalise müügisoleva konna registriandmed:
Eriotstarbeline.
KASUTUSALA: SÕIDUKI PUKSEERIMINE.
Ja siist edasi tuleb läbi lugeda liiklusseaduses kirjas olevad punktid mis puudutavad pukseerimist. Kui juht ja veduk vastavad neile, siis võib sõita. Olulisem ehk vaid see:
4) mis tahes jäiga ühenduslüliga – mootorsõidukit, autorongi või masinrongi, mille tegelik mass on suurem pukseeriva sõiduki tegelikust massist, juhul kui pukseeritaval mootorsõidukil ei tööta sõidupidur;
Ei maksa muidugi tähelepanuta jätta pukseerimisel kehtivat sõidukiirust, mis on 50kmh. https://www.riigiteataja.ee/akt/110122020015#para62
Kõigel, mis tee peal veereb, peab olema kindlustus. Pukseeritaval autol ülevaatust ei pea olema, sest autot ei kasutata. Pukseerival peab.
"Konnaga" vedamine on pukseerimine osaliselt toetatult. Meil lubatud, paljudes riikides keelatud tavav6sale. Erivedukiga profile lubatud. Kuniks keegi keenjus seda XXL200 kombel ei kuritarvita liiga tihti, LS §63 seda ka lubab. Suuremal kiirusel on sõit ohutu seniks, kuni juhtub midagi ettenägematut ja veduki juhikohale sattunul lõpeb aeg otsa. Tavalisemad on pidurdusmaa alahindamine, laiusega mittearvestamine (konn on pea veoautolaiune!) või veetava auto osaline/täielik lahtitulek platvormilt. Kõigi nende korral on väiksem kiirus ohutum. Seega on ohutum ka pikka maad vedada kärul ja mitte kõigi ajusid n...komposteerida tipptunnil põhitrassil.
Kuna osaliselt toetatuna pukseerimisel peab veduki pidurisüsteem saama hakkama autorongi kogumassiga, siis ei tohi veetava mass ületada veduki massi - LS §63, lõige 10 punkt 4. Mõistlik ettevaatusabinõu, kuna konnavad meil tihtipeale oma võimeid üle hindavad päris käru vedamise loata sohvrid. Muidu veaks nad ju ohutult käruga.
Sama massiteema on ka kolmnurgaga pukseerimisel.
Paela otsas vedamisel kaalunõuet ei ole, sest seal tegeleb nii roolimise kui pidurdamisega veetava sõiduki juht.
VÄGA TÄHIS! Kinnita mõlemast rattast ja korralike rihmadega! Liiga tihti on näha ainult vintsiga platvormile "kinnitatud" autodega konnasid.
Mõtle ise, mis eesmärgil ja milliste allikate reitingud teineteisest erinevad, vandenõuteema on sellisteks spekulatsioonideks igati sobiv koht. Isegi riigi ja pankade majandusanalüütikute prognoosid erinevad kardinaalselt teinetisest, kuigi samal ajal kõik "poetagusedki" suudavad samu protsesse vabalt peast arvutada ja õigemate vastusteni jõuda;) Aga võibolla see kõik ongi juhus ja ilma igasuguse eesmärgita...
AI tegeleb arvutuslike ja empiiriliste probleemidega, mida ei tohiks kunagi omavahel ära segada, st need ei tohi sisalduda samas promptis. Empiirilisse lähenemisse on bluff sisse kirjutatud, sest mittetäieliku info pealt ei saakski teisiti midagi vastata (blufi osa tuleb hästi välja siit ühest teisest teemast). Arvutuslikult on vist kõik turul olevad AI-d usaldusväärsed (tõsi, sedagi mitte alati). Ainult et nii ei saa vastuste tõlgendusi, vaid ainult arvutused, mida ise ei viitsiks sellises mahus ilmapeal tegema hakata. Aga vastuse juurde saab alati küsida originaalallikad ja kontrollida üle. Seda ise tegemata poleks väärinud siia kirjutamistki;)
Tere,
Sama küsimus,
Mul B kat ja auto mass 2400kg, kas ma võin konnaga vedada teist autot või mul peab juba olema B96 kategooria ? Ei leia täpset vastust küsimusele, ehk keegi seletab täpselt lahti? Kas veetaval peab olema ülevaatus ja kindlustus? Aitäh.
AI on kasulik usin abiline - kiidab ikka takka, mida temalt küsid:) Arvutada mõistab hästi. Vabandab nii viisakalt oma eksimusi.
Millised need "päris reitingud" on? Ma saan aru, et küsitluste avaldatud tulemused ja nende alusel koostatud reitingud on ajakirjanduse jätkusuutlikkuse huvides varem kokku lepitud võtja suunas kaldu...
Kes on lugenud valimiste kohta Delfi jt uudiseid, on pannud kommentaarides kindlasti tähele vihjeid AI tuvastatud e-valimispettustele. Kes ei ole, siis soovitan küsida ise üle AI käest neid anomaaliaid hääletamistulemustes;)
Ega nad nii (enam?) ei julge, et hooldekodude jm juhatajatele 1:1 kõik seal olevad hääled üle kantakse (ega saa ka välistada, et nad kõik on oma juhataja fännid). Mul kulus igatahes ca veerand tundi sellise prompti viimistlemisele, kus need anomaaliad hästi välja tulid. Need ongi ju esimesed valimised, kus tasuta AI tööriistad on vabalt kõigi jaoks saadaval ja saab tulemuste hulgast sõeluda välja kõike mida soovid, võrrelda neid sama inimese varasemate valimistulemustega, kampaaniakuludega, võrrelda neid hooldekodude-sotsiaalmajade haldamisega seotud inimestega, vaadata "lisahäälte" hajutamist volikogudesse sisse saanud (sh asendusliikmetena) inimeste vahel jne. See ei puuduta mitte ainult neid valimisringkondi, kus liberaalid võitsid, vaid ka neid, kus nende tulemus ületas märgatavalt tõelisi (st mitte propaganda huvides rahva meelsuse muutmiseks mõeldud) reitinguid. Numbrid on avalikud, nimeline e-tulemuste ajalugu saadaval piisavalt kaugele, proovige! Eks igaüks oskab näha enda piirkonna puhul kõige paremini, kus need e-hääletamise algusega tekkinud “kuulujutud” analüüsitulemustega kokku langevad ja kus mitte;)
Ma millegipärast ei usu, et ükski ajakirjandusväljaanne seda Pandora laegast avada julgeb, sest riik on endiselt sama seltskonna käpa all ja kui see vandenõu (pigem hüpotees) tõele vastab, siis tänane võim just sellel püsibki. Sellise anomaalia pealt ei tohi esitada kellelegi ühtegi süüdistustki, sest (peagi hävitatav!!) salajane DETAILNE hääletustulemus välistab süüdistuste paikapidavuse kontrollimise võimalused ja eks kõik need väljaanded tahavad siin riigis eksisteerida ka järgmiste valimisteni, kui ehk midagi lõpuks muutub riigis tervikuna. Parimal juhul ehk Uued Uudised julgevad midagi avaldada, kuigi nime järgi võiks see olla Objektiivi teema, sest meil tuleb aktsepteerida selliseid objektiivseid fakte, milles puudub subjektiivse hinnangu järgi loogika ja mõnede parteide edulugusid tuleks käsitleda lihtsalt imedena;)
Aga see on lihtsalt vandenõu, siin polegi midagi võimalik tõestada ega usutavalt ümber lükata;)
#Hübriidi aku saab suurema koorma, kui elektrikas - sest on váike ja kogu aeg laetakse tyhjast tais. Seda tasub meeles pidada, kui osa lahed.#
Sellest on siin teemas juba ammuammu juttu olnud ja ennustati seda jama juba eiteapalju aastaid tagasi. Nüüd on see kätte jõudnud ja näeme-kuuleme üha rohkem, kuigi üritatakse varjata marke-mudeleid (nagu ka muu maailma ajakirjandusest siia lingitud juhtumite puhul).
Särtsuka pakkumiste teema liigub teosammul siiski õiges suunas. Lasin muidugi hiigelkajaka lendu, kui lugesin kiidusõnu välimuse kohta, mis ei ületa kusagilt isegi Fiat Multipljäädi, omades seejuures veelgi vähem isikupära. https://digi.geenius.ee/blogi/innovatsioonist-inspireeritud/
peugeot-e-5008-tunnistati-lati-e-auto-konkursil-parimaks-per
eautoks
Aga auto ise on suhteliselt aus, ikkagi mõistlikus suuruses 7-kohaline alla 50K hinnaga. Mitu korda odavama Dacia Sanderoga (81kw) võrreldavad kiirendusnäitajad panevad kulmu kergitama sihtgrupi ootuste osas, kes on tõenäoliselt sõitnud elu jooksul ka "natuke kiiremate" (särtsu)autodega. Piduritega käru kuni 1t on järjekordne “wtf”, aga eks see on tõenäoliselt seotud jälle selle aku tapmise ärahoidmisega, millest Polestari puhul juba kirjutasin ja mis hübriididest säraküünlaid teeb. Kahju lihtsalt, et selliseid autosid turundades “lennukaugusega” automaatselt petta üritatakse (mida ei saa jokitamise tõttu ka vaidlustada). Selle järgmist põlvkonda (ja disainikeelt vaadates pigem mõnda sõsarmudelit) on tegelikult juba põhjust oodata.
