See on ühiskondlik kokkulepe riigis, et maksudega korjatakse raha ja selle raha eest osutatakse avalikke teenuseid. Eesti valija on eelistanud valimistel alati rohkem tasuta asju riigi või KOV poolt (teenuseid või raha kätte). Keegi peab sellega ju tegelema ja see keegi (õpetaja, õppejõud, arst, õde, hooldaja, politseinik, maksuametnik, päästja, kaitseväelane, kohaliku omavalitsuse ametnik, ministeeriumi- või muu ametnik, kohtunik vms) soovib töö eest ka palka saada. Avalikus sektoris hõivatu ei ole kuidagi vähemtähtsam inimene ja vähem ühiskonda panustaja, kes peab ennast kuidagi halvasti tundma, et ta "päristööd" ei tee. Lõppude lõpuks võib ju öelda, et maksurahast palka saav õpetaja ja õppejõud mängivad määravat rolli, et kellestki üldse töötegija saaks ja et see keegi midagi ka teha oskaks. Poleks kõigile kättesaadavat head tasuta haridust, ei jõuaks paljud hiljem tööturul sinna, kus on neid aidanud maksuraha eest saadud tasuta haridus. Ja haridusse läheb Eestis suur raha, kui kvaliteetne üldharidus ja ülikooliharidus teha tasuliseks (nagu USA-s, Inglismaal), siis peaks fdghfgh võibolla juba valima, kes lastest saab hea hariduse ja kes mitte.
Vastu ei hääletanud mitte ühtegi saadikut, kuid 42 saadikut jättis hääletamata. Peamiselt võimuliitu kuuluvad Reformierakonna ja Eesti 200 saadikud, aga hääletamata jätsid ka mõned EKRE, Isamaa ja fraktsioonitud saadikud.
Seega 42 rahva poolt "valitud" saadikut lasevad kõrge kaarega oma kollase joa sellesama rahva peale, kes neile mitte just väikest palka maksab. Võimalik vaid oonias...
Mis puutub käibekasse
"Keskerakonna fraktsiooni ettepanek puudutas käibemaksu langetamist juur- ja köögiviljadele ning piima-, liha-, teravilja- ja kalatoodetele."
siis mina teeksin siin väikesi erinevusi- igasugused udupeened kilesse pakitud sutisuvorstid ja singid, udupeened kilesse pakitud soolatud, maitsestatud, suitsutatud jne kalatooted-fileed, kohvi-vahukoored, udupeened saiakesed ja leivakesed jms võivad olla täiskäibekaga- need ei ole eluliselt tähtsad tooted, aga tavaline joogipiim, juustud, tavaline leib-sai, tavaline toores liha-hakkliha, kala jne peaks olema soodsamad ja nende kaupade hinnaregulatsioon peaks mingil moel riigi kontrolli all olema, mitte et seakarjus saab ikka sent kilo eest, aga pood võib tuimalt 100% otsa keevitada.
"Abilinnapea Silvia Takkel kinnitas, et nädal aega ametis olnud linnavalitsusel on kavas eemaldada viimane tükk poolteist aastat tagasi maha pandud ohutussaarest. Esialgu oli saar vähemalt kolm korda suurem, aga jäi ette lume koristamisel. Eelmine linnavalitsus pidas ohutussaart väga oluliseks jalakäijate turvalisuse seisukohast."
Jalakäiate turvalisusuga on seal linnas küll üle pingutatud- kolm autot ja neli jalakäijat kogu selle "linna" peale.
Kui palju kordi venemaa enne täiemahulise sõja alustamist neid vaherahu lepinguid rikkus, 20 korda? Krasnov teab seda suurepäraselt, nagu teab iga ukrainlanegi.
Kurb on pigem see, et keegi ei julge teha suud lahti Budapesti memorandumi osas, mille järgi on Ameerika Ühendriikidel, Suurbritannial, Põhja-Iiri Ühendkuningriigil, Hiinal ja Prantsusmaal KOHUSTUS kaitsta Ukrainat sõja korral ilma mingeid tingimusi esitamata ega tasu küsimata (muidugi ka venemaal on see kohustus:).
Keegi ei räägi, sest kõik riigid on otseselt või kaudselt seotud nende suurte riikidega, mis omale selle kohustuse Ukraina ees võtsid, kui Ukraina tuumarelvad (venemaale!) loovutas. Aga kõik riigid teavad sellest elevandist, mis keset tuba seisab.
Elementaarset haritust mitteomav mitteeriline troll ei saa aru isegi sellest, et teiste riikidega võrdluses pole mõõdupuuks mitte tema isiklik edukus, vaid riigi kui terviku konkurentsivõime teiste riikidega ja see toimub kohalike poliitiliste otsuste seatud raamide järgi. Nagu kõigil teistel riikidelgi.
Sellist kristallkuuli pole, mis kinnitaks KM langetusel hindade tegeliku languse ja siin jääbki loota vaid turumajanduse iseregulatsioonile. Igasugune tagasisidel põhinev isereguleerumine nende 4% toidukäibekaga riikide tasemele on Eestis nüüd surmkindlalt välistatud. Vaadake ja jätke meelde, kes Eesti majandust trollivad, õigemini täidavad mingite teiste riikide eesmärke: https://www.err.ee/1609883530/riigikogu-ei-toetanud-toiduain
ete-kaibemaksu-langetamist
inimesed kes pole kunagi venelastega koos elanud usuvad sinisilmselt,et kui on paberi peal kokkulepped kirjas siis on kõik ok.venelane ei hakkagi ründama.ta tuleb lihtsalt vabastama nimetades seda erioperatsiooniks
Sul ikka on veel arusaamine, kelle rahadest need säravad meistriteosed kinni plekitakse või oled ka teisest ja kolmandast eestist irdunud oma kristall-lossi?
Selle eestlastele mitteniiväga olulise usupüha (ei ole just levinud usk siinmail), aga kommertslikult üliolulise "püha" saab ka lihtsamalt ja odavamalt ära pidada ning meeleolu ilmselt ei sõltu sellest, kas "kuusk" maksab kümme tonni või kümme eurot. Enamikel inimestel on aastate jooksul ostetud kuuseehted kapis ning ei pea neile igal aastal uuesti tuhandeid kulutama.
Palju sel disainerkuusel üldse kuusega enam seost on kui kulinate alt puu sisuliselt nähtamatu?
Sa oled ikka eriline troll...
Uimerdamine on s*taks popiks muutund jah, kui varasemalt oli 50-55 tüüpiline linnakiirus siis nüüd mingid pidurid rahumeeldi töllavad 39ga ega saa isegi aru, et nad midagi valesti teevad. Aga noh, eks need riiklikud propagandakampaaniad uimerdamiseks on juba midu kümnendit kestnud ka, mõned on uskuma jäänd.
unustame jõulud, kannatame koos, teeme näo, et meil on väga raske. Eriti peavad kannatama kõik, kes on kuidagi avaliku sektoriga seotud, unustage ära jõulud, jõulukaunistused asutuses, laste jõulupeod, täiendavad vabad päevad selle nädala jõulupühade nädalal. Kannatame, nutame, kurdame kõik koos. Kirume koos valitsust ja parteid
Rasketel aegadel on vähemalt disainerjõulukuusest rahalist rõõmu.
https://elu24.postimees.ee/8372769/uskumatud-hinnad-asutuste
-ruume-kaunistavad-tuhandete-eurode-eest-shishi-kuused-ja-eh
ted
Sel aastal on riigiasutuse rahakotti Shishi najal kergendanud enim linnateater ja Tallinna linnakantselei, vastavalt 6000 ja 10 000 eurot.
Mullu kroonis edetabeli tipus suurima kliendina Eesti riigiasutuste seas aga Sihtasutus Eesti Meremuuseum, kes käis ehete ja sisutuselementide eest välja aasta jooksul üle 6600 euro.
Tallinna linnakantselei üldosakonna juhataja Ly Väljaots avaldab, et riigiasutus soetas Shishi ASilt kaks dekoratiivset kuuske ja jõuludekoratsioonid Tallinna esindushoonete kaunistamiseks.
5809,93 eurot – Särgava külalistemaja uus kuusk koos ehetega (eelmine kuusk oli kasutusel alates 2007. aastast), saunamaja dekoratsioonid: 7 lauakaunistust ja 8 potti dekoratiivseid heintaimi.
1358,23 eurot – Jaan Poska maja uus jõulukuusk (eelmine kuusk oli kasutusel alates 2010. aastast).
346,72 eurot – kuuskede demontaaž hoones Vabaduse väljak 7, Tallinna Raekojas ja Jaan Poska majas.
1510,02 eurot – dekoratsioonid Jaan Poska maja söögisaali lauale, fuajeesse peegli ümber ning 2. korrusele kaks kunstpalmi koos pottidega.
Jõuluehete kvaliteedile rõhub ka Tallinna linnateater.
Sel aastal soetas oktoobris uksed avanud linnateater ehteid ligemale 6000 euro väärtuses.
vandid on taaskord nõus andma allkirja, et nad on ilusad ja head.
Venemaal pole kavatsust Euroopat rünnata ja ta on valmis seda kollektiivsete tagatiste kaudu seaduslikult vormistama. Välisminister Sergei Lavrov teatas sellest Ukraina konflikti lahendamist käsitleval saatkonna ümarlaual. Arutelu kanti üle välisministeeriumi veebisaidil. „Meil pole agressiivseid plaane ei NATO ega EL-i liikmete vastu. Oleme valmis vormistama vastavad tagatised kirjalikult, kollektiivsel ja vastastikusel alusel,“ teatas Lavrov.
Ministri sõnul jääb Moskva oma sõnade juurde, samal ajal kui „teisel poolel käib avalikult militaristlik meeletus“. https://www.rbc.ru/politics/11/12/2025/693a90409a794782ccd49
92e?utm_source=gismeteo&utm_medium=cpc&utm_campaign=
gismeteo_cpc
"Varem oli Lada Niva Travel varustatud 1,7-liitrise mootoriga, mis arendas 83 hobujõudu. See agregaat täiustati 1,8-liitriseks mootoriks, mis arendas 90 hobujõudu. Kiirendus 0–100 km/h on paranenud: 16,2 sekundit varasema 18,6 sekundi asemel. Kuid võtmetähtsusega on siin pöördemoment: see on suurenenud 24 Nm võrra, 129-lt 153-le."
seega ca 66kw mootor on neil kõva hüpe kiirenduses ja jõus.
"Ka kütusekulu on paranenud. Eelmise versiooni keskmine kütusekulu oli 10,2 liitrit, uuel aga 9,9 liitrit.
Lõppkokkuvõttes tõi see maanteel märgatava muutuse: olles lõpuks liiklusvoo kiirusele kiirendanud, sai auto möödasõite mugavalt teha. Hirm möödasõidu ees asendus enesekindlusega."
##Esiveoline tegi vene talveoludes tagaveolisele pikalt ette##
Ei vaidlusta seda. Vaatame, kus peamiselt sõidetakse ja tulemus on arusaadav. Selles "peamiselt" olukorras ei saa vaadata veoskeemi eraldi ka sellest, kas autos istub juht üksi või on kogu pere autos. Terad eralduvad sõkaldest mitte seal, kus mõeldakse masside käitumise peale, vaid äärmuslikes oludes, kus liigud kas iseseisvalt või lähed traktorit tellima (st kui kõrge lumevalli auto ninaga enda ette suudad lükata). Sellepärast on ka siin ülipikas teemas tohutult palju pilte-videosid neist mehhanismidest, MIKS üks toimib paremini ühes ja teine teises olukorras (sest ühte "võitjat" kõigis oludes ilmselgelt ei saagi olemas olla). Kui puudub kogemus ja huvi nende mehhanismide vastu, juhtub sama nagu särtsuteemas jagatud ajakirjaniku näite puhul (utreerides;), et kuna TEMA ämma auto ei läinud käima, järelikult on kõik fossiilautod kasutuskõlbmatud.
PS: enda kogemuste pealt julgeks öelda, et teineteisele kõige lähemal olevad esivedu/tagavedu autod, mida üldse võrdlemiseks piisavalt kasutanud/omanud, on Volvo 850 (1.gen S/V70) ja 2.gen Volvo 960/S90/V90 (st multilingiga versioonid, kuigi ka talasillaga 940 on suhteliselt lähedal, lihtsalt liiga erinev vedrustus muudab need juba võrreldamatuteks). Need on igas olukorras sõites nagu identsed autod just sõiduomadustelt, lihtsalt jäärajal jm libisema lastes võtad pidevalt arvesse, kumb ots autol veab. Aga see puudutab vaid liikuva-libiseva auto käitumist, tegu on ikka äärmiselt erinevate autodega igapäevasel kasutamisel:) Mainisin, sest igaüks, keda huvitab, saab omale neid suht odavalt osta ja suure tõenäosusega mõne aasta pärast paljude rajakogemuste võrra rikkamana veelgi kallimalt maha müüa:) Kindlasti on sarnaseid näiteid teisigi, jagage julgelt kogemusi, ostan-proovin huviga, kui endal kogemus nendega veel puudu peaks olema.
Tuli meelde üks kunagi nähtud vene aja videomaterjal nende veoskeemide võrdlusega. Vist oli see aeg, kui enne 2108 v 2141 (ei mäleta täpselt) projekteerimist sooviti selgeks teha, kumb skeem paremini kodumaa oludesse sobib. Alguses olid testis erinevad lääne autod ning olemasolevad vene autod. Siis tehti kaks prototüüpi, millest üks oli esi- ja teine tagaveoline, ülejaanult olid identsed autod. Esiveoline tegi vene talveoludes tagaveolisele pikalt ette ning otsus tuli esiveo kasuks.
Praegu pole niisama hoobilt leitav, peab vist vene keeles otsima, äkki mäletab keegi veel seda?
Linnas munemine. Kiirust ei suudeta hoida, tänu sellele rohelised lained ei toimi ja siis adaptiivse püsikaga sõitmine , tänu sellele on pikivahed jaburalt pikad .
Siin teemas on väga palju juttu sellest, kummal sillal on klassikalise (esimootoriga) autode puhul rohkem pidamist. Siin on lühike videolõik, mis ei tõesta mitte midagi, ainult natuke illustreerib seda, mis on vahepeal valesti läinud. Ehk siis kliirens, rehvilaius, kaalujaotus, sillageomeetria jne. Minu lapsepõlves oli mu oma kodus teede lahtilükkamisega tõsised probleemid, siis sõideti mossedega ja hiljem ka zhigullidega piki põldusid suure maanteeni. Loogika/rehvivalikud jms oli ikka sama mis selles reeliski (kuigi seal pole lund ollagi). https://www.facebook.com/reel/2344069552720813
Teine video on samuti illustreeriv, aga see näide polegi siit teemast vist kunagi läbi käinud, et ka sellel on põhjused, miks pandi roomikud alati tagaratastele, mitte esiratastele (topelttagasillaga autod pole küll parim näide, kuid nendega saavutati veel eriti hea pidamine). Seda nii looduses/maastikul lumes sõitmiseks kui ka lumistel/jäistel "hobuseteedel". Veidi hilisemal ajal oli esiveolisi juba turul piisavalt, neid sel viisil ümber ei ehitatud, et ketid esiratastele ja suusad tagasillale:) Kuigi teoreetiliselt oleks saanud panna ka roomikud vedama ja suusad taha pöörama, aga füüsika seal taga on endiselt sama, et veerev esiratas või suusk vajutab lume kinni ja tagaratas või -roomik leiab sellelt kinnivajutatud pinnalt pidamise, mida pole mitte kuidagi võimalik saavutada lund eelnevalt kokku vajutamata. Nädalavahetusel avaneb lõpuks ka neil võimalus loomkatseid teha, kes vahepeal Lõuna-Eestis pole jõudnud käia:)) https://www.youtube.com/watch?v=rIzBgYlEI2Q
Palun paku _Kärss siis välja kes peab ja mida tegema? Et näiteks õunad ei rändaks sügisel komposti ja samal ajal Selveris on Eesti õuna kg 5,99 eur.
käibemaksu langus ei vii hindasid toidupoes alla, neid näiteid on pankade analüütikud teistest riikidest toonud korduvalt. Eriti praeguses olukorras kus jae-müüjad lausa janunevad enda marginaalide tõstmise järele ja hädaldavad kui raske neil on
Elektri puhul on kaks peamist reeglit- mida külmem ilm, seda vähem saad sõita ja enne laadimist tuleb aku üles sulatada. Ka see sisaldub elektriarves. Kui aga istud pidevalt juhtme otsas, siis põhimõtteliselt pole ka seda eelsoojendamise teemat. Maksad aga ikka. Niiet sõida kuitahes külmas. Kuid üks väike aga siiski on- elektroonika ehk siis kõik need miljonid pn siirded seal kere sees ei ole ka just eriti külmalembesed- mingi hetk hakkavad ka nemad kala panema. -35 on niiehknii iga tehnika jaoks juba suht ekstreem, seega pole mõtet ka elektrika puhul liialt kekutada.
Pole isegi midagi kommenteerida, sest telekomide hinnatõusud on olnud iga-aastased. Põhjused loomulikult alati samad- sisendhindade tõus, palgasurve ja teenuse kvaliteedi tõstmine. Niiet hinnatõusud on meil jätkuvalt igapäevane teema. Kuid loomulikult peaksime olema õnnelikud, sest türklased elavad ju veel hullemini: "...kes on olnud juba aastaid suures majanduskriisis." Mis puutub toidu käibeka langetamisse, siis ainult puruloll usub, et poodides hinnad langevad. Ehk esialgu veidike ja mõnedele toodetele, aga peagi on see väike langus unustatud.
##kui räägid elektriautost, siis on äkki vaja, et see auto oleks kõik ühes.##
Ma ei saa aru, mis vigastus on inimesel, kes kirjutab sellise kommentaari vahetult pärast seda, kui mu eelmine kommentaar algab lausetega, et mulle sobiks isegi Miev. Isegi põhjendasin, miks sobiks ja mis on need "agad".
Sellest “talvepropagandast”: jutt elektriauto “käivitamisest” (wtf?) ja siis see demagoogia ämma auto fossiilikast, mis ei käivitu... no ei ole adekvaatne, sest:
- vastupidavusest (pealkiri!) mitte sõnagi... seda infot, millest pealkirja kontekstis hoiduti, on vähemalt soomekeelne inforuum paksult täis;)
- ta räägib ka ise akukeemia poolt põhjustatud veateadetest, nagu see olekski normaalne,
- ämma fossiilikas ei käivitu, KÕIGI kohalike inimeste fossiilikad käivituvad, aga probleem on ikkagi fossiilmootoris, mitte ämmas ega tema väimehes:)
- läbisõiduküsimuse kohta vastus, et ma ei mõõda kilomeetreid vaid aega, terehommikust!
- proovis sõita eurotripil 1000km päevas (koos laadimistega), paljude jaoks on see tavapärane (sh peatustega, kuid ilma tankimisteta) mitte elus ühe korra proovimine (sama teema, et ma ei tee perega autoreisidel peatusi mitte tanklates vaid tanklate-laadijateta külarestoranides, selliste elamuste pärast reisidel käiaksegi!),
- äpist moodsa särtsuauto soojaks laskmine on täpselt sama elementaarne nagu äpist moodsa fossiilauto soojaks laskmine, bensiiniautodel toimub bensiini pealt, diiselautodel diisli pealt ja neil KÕIGIL seal Lapimaal on võimalus seda nagunii ka juhtme kaudu teha, nt kõigil mu sealt toodud autodel (isegi 50a+ vanuses autod!) on olnud peal mootorieelsoojendus ja peaaegu kõigil kas salongisoojendus või salongisoojenduse pistik (kui soojenduselementi kaasa pole antud),
- jne... aga mis argumendid üldse siis järele jäävad?
Mina ei ole midagi “ekstreemses -35” (IRW) testimas käinud, vaid seal kokku 7 aastat elanud. Isegi jalgratast kasutasin talvel -30 juures (-35 juures hakkab käiguvahetaja aegluubis toimetama:). St kohapeal elades pole seda testijate privileegi, et kui väljas on -40, siis jätadki (loe: terve ühiskond jätab!!) fossiilauto nädalateks seisma ja kasutad ainult taksoteenuseid (mis on, üllatus küll, samuti autod). See on elementaarne, et kõigi autodega sõidetakse seal, sh kõigi kütusetüüpidega, ka särtsuga, isegi ämmad sõidavad. Kõik ämmad, mitte ainult ühe elektriautoentusiastist ajakirjaniku ämm. Seda -35 uue auto juttu on naljakas isegi ekstreemseks nimetada selle kõrval, milliste muldvanade autodega oluliselt külmemas Siberis hakkama saadakse.
Olen seda kõike nii palju juba varem siin foorumis kirjeldanud, aga siis veelkord:
- ei mingeid veateateid seal särtsukatega, ei minul ega neid pidevalt kasutavatel sõpradel, tema Skoda puhul võtan seda kui ohumärki,
- särtsuka elektrikulu muutub ulmeliseks, kui tahad seal -40 (või ka -30) juures sõita soojas autos, aga selle taga on pigem juba muud probleemid (pole mõeldud külma kliimasse, nt isolatsioon, sünteetilised salongimaterjalid jpm), mitte elekter, st kui ei sõida pistikupostivahede kaupa, sõidad kogu talve sisuliselt autos külmetades (loe: esiklaasi, istme- ja roolisoojendust kasutades),
- olen ka siin kirjeldanud, kuidas sooja salongiga Leaf minust Lapis väga käreda pakasega kiirteel kiirust ületades möödub... jah, see kõik ongi võimalik ja loogiline, kui sõidad kas juhtmest juhtmeni või lihtsalt oluliselt lühemaid otsi, kui need välja reklaamitud lennukaugused,
- sama Leafi näide: kumb võtab -30 juures rohkem voolu, kas kiiremini sõitmine või aeglasemalt kuid kauem aega teel viibimine, st kauem aega salongi kütmine talutava temperatuurini?
- arvestatav osa lennukaugusest kaob mitte külma, vaid ka teeolude tõttu, mis on mägisemates oludes särtsukale isegi soodsamad, kuid samal ajal teed katva jää/lumepudru tõttu ka ebasoodsamad (loe: särtsuka lennukaugus väheneb kordades, diisli lennukaugus nt 1500km pealt 1200km peale, ka vähem või rohkem olenevalt diiselmootori põlvkonnast),
- laadimisvõimalused on vägagi teema, sest elekter või lausa laadija asub Lapimaal peaaegu alati lähemal kui tankla, samal põhjusel on ka lennukaugus vägagi teema iga kütuseliigi puhul (st valearvestuse puhul minnakse särtsukale appi puksiiriga, kõigile teistele kanistriga, kui väikest varu kaasas ei juhtu olema),
- suureks probleemiks on seal pigem igasugused moodsad autod, mis tahavad ise juhtimist üle võtta ega saa aru teekalletest (“kummis” jäisel teel tõusudel-langustel lähevad juhiabid lolliks, need PEAB saama välja lülitada), aga see pole enam särtsuteema, õigemini on vaid nii palju, et PEAB olema selliste abide väljalülimise võimalus.
Hoopis huvitavam “väljakutse” oleks olnud põhja pool need ookeanilähedased “klaasjääga” mäed igapäevaselt kõikuva -10 ja üksikute plusskraadide vahemikus, tohutult pikad ja kurvilised tõusud-langused, kus samuti igasuguste autodega kuidagi ikkagi hakkama saadakse. Mina olen selliseid mägesid sõitnud vaid fossiilikatega ja käinud teadlikult neil reisidel ainult hästi juhitavate autodega. Päris huvitav oleks kuulda, just KUIDAS täpsemalt seal nende ülilaiasid madalprofiilirehve nõudvate naljakalt raskete särtsuautodega hakkama saadakse, sest kuidagi ju saadakse. Ja üleüldse, MIKS seda tehakse... kas automaks on ainus põhjus?
Numbritega on see tore asi, et neid ei ole võimalik ilusaks rääkida. Numbrite "sisse" tuleb loomulikult minna, aga siin oli vaid võrdlus teistega, kellel on samuti numbrite sisu taga terve rida majanduslikke otsuseid. Ei maksa unustada, et paljudel neil "jõukatel" riikidel on kasvõi toidu käibekas kordades väiksem kui meil, Itaalias ja Hispaanias näiteks 4%. Suvise Hispaania autoreisi põhjal saan öelda, et oli tõesti väga odav - odavam, kui see käibekavahe, sest see turgutab ka oma tootmist, loob töökohti, muudab terve ühiskonna ostujõulisemaks. Enim torkaski silma mitte ainult odavus, vaid et see odav oli hoopis kõrgemast kvaliteediklassist, sh käsitöökraam jpm huvitavat, just tänu kohalikule tootmisele. Neil on samas teised väljakutsed kui meil (millest meil suurim on vast pool aastat elamute ja tootmisruumide kütmise vajadus - põhjus, miks ei peaks kehtima meile samad reeglid-piirangud). https://arileht.delfi.ee/artikkel/120422949/riigikogu-arutab
-toiduainete-kaibemaksu-langetamist-uheksale-protsendile
Nagu pealkirjastki näha, on lootus, et ka meil pole enam kuhugi kukkuda ja lõpuks hakatakse vigadest ehk õppima. See on ainult positiivne, kindlates kätes Eesti;)
Elektriautostumise helge (ja kallis) tulevik. Ega riik oma tuludest ilma jää https://www.autoexpress.co.uk/news/368403/eved-pay-mile-road
-tax-decoded-will-it-make-evs-more-expensive-petrol-cars
"When plugging in at the current Ofgem energy price cap of 26p per kWh, things get a little closer; nine pence per mile with the mileage tax included would make the ID.3 roughly the same cost to fuel as a petrol or diesel Golf.
Charge using more expensive public charging infrastructure, however, and you can be paying up to 90p per kWh. This would make per-mile fuel costs of our ID.3 significantly more than filling up a Golf with petrol."
mida siis see Economisti edetabel näitas:
- SKT kasvab Eestis kesiselt, aga mitte kõige hullemini 0,9%
- Töökohti tuli Eestis juurde 0,9%, mis on päris tubli näitaja, paljudes riikides kuivab tööturg kokku
- aktsiaturg kasvas 11%, mis on keskmine näitaja
- kehvad lood on Eestis hinnatõusuga seotud mõõdikute puhul, 2% hinnatõusu asemel, mis on ideaalne, on meil 4,9% hinnatõus (seal oli mitmeid alamõõdikuid veel mis hinnatõusu lahkasid)
Parimaks hindas Economist Portugali majandust, Balti riikidest oli parim Läti majandus, mis sai 22 koha, Leedu on 32 kohal, ehk sisuliselt sama nagu Eesti (34).
Leedust räägitakse meil ju majanduse mõttes imelugusid, aga selle reitingu järgi on nad pea sama nagu Eesti. Ja Soome on veel sitemal kohal kui Eesti.
