nad ei oskagi midagi seal lülitada.inimene on lihtsalt loll.nad oskavad ainult oma nutitelefoni näppida.mõned sõidavad üldse ilma tuledeta pimedas.ees põlevad ainult päevasõidutuled.taga on pimedus
Loomulikult neil selline kangike on aga tänapäeva mugavustega harjunud inime ei suvatse enam oma per.et ega sõrmi liigutada, et vajadusel elektroonika vigu korrigeerida. Osaliselt ise mõtlevate autode roolis istmesoojenduse asemike häda ongi see, et usaldatakse masinat ja tegeletakse autos sõitmisega mitte auto juhtimisega. Ehk sisuliselt ollakse kaasreisijad.
Kas neil automaatse ümberlülitusega led tuledel enam seda kangikest ei ole, millega lähid peale panna?
Ootan mina maakohas vasakpööret maanteele ja vasakult tuleb üks silmakeevitaja. Ilmselt automaatika ei jaganud matsu ning lasi kaugetega edasi. Üldiselt hakkasin juba aru saama, et ta teeb pöörde paremale, aga loomulikult ei olnud selle prožektorisära sees võimalik paremat suunatuld tuvastada ning passisin tuimalt edasi. Saa ju vasakule ka niiväga vaadata, sest põhimõtteliselt pimestad end ära ja pärast sõites on must täpp silmas. Sellised nüridad juhid, kes rooli taga midagi teha ei taipa, ajavad tõesti (silma)närvi krussi.
Ma üldistaksin pigem niipidi, et mida kaugemale meist lõunasse (rääkimata Aasiast:), seda rohkem on inimestel harjumus sõita pilk peeglites ja see annab kohe võimaluse reageerida kiirelt ebatüüpilistele olukordadele (Aasias pigem ei reageerita operatiivautodele, küll aga liiklusele). Meie kontinendil aga, kui sireen on kuulda, ei mõelda sellele, kust suunast see võiks tulla, on autod kohe tee ääres. Pole isegi arvet pidanud, kui paljudes riikides ka ise niiviisi operatiivautorida tekitada olen saanud. https://www.youtube.com/shorts/uk3iGYoK2bE
Isegi poolakad suudavad:) https://www.youtube.com/watch?v=OmyNBEM3RlM
Seda on märgata juba Leeduski. Lätis pole selliste olukordade keskele sattunud, kuigi juba vahetult üle riigipiiri minnes tuleb KOHESELT kohanduda sealse liikluse eripäradega, millega ka Eesti numbreid kandvate autode juhid kõik hästi hakkama saavad.
Sellist häireolukorra käitumist ei peaks olema üldse keeruline õpetada isejuhtivatele liiklusvahenditele, sest väliste mikrofonide kaudu saab otsustada kiirelt, kas sireen läheneb või kaugeneb. Mittekabriolettkerega autodes pole inimesel võimalustki sellest sama kiirelt aru saada.
Neid juhte, kes taipavad ruumi teha, jääb paraku kogu aeg vähemaks. Minu õigus, minu rida, minu kiirus, minul oli roheline ja mind ei koti on muutmas peavooluks vast juba. Eriti torkab silma selles riigis, kus kassi päästmine keelatud on. Seda viimast ütlen küll kahjuks videomaterjalide põhjal, seal käin harva.
Kuna liiklusse on pääsenud ja kohati sunnitud (valglinnastumine) inimesi, kes rooli taha ei sobi, siis neile oleks suureks abiks auto, mis oskab õigeid lahendusi genereerida no vähemalt sama kiiresti kui me ise teeme.
Põnev oleks kui aluseks võetaks põhimõte - kui keegi peab minu tõttu pidurdama, suunda muutma või kiirendama (ka jalakäija) siis on programmis ikka veel mingi viga....
Igal pool võõramaa foorumites jagatakse pidevalt videosid erandlikest olukordadest (näiteks avarii, tagaajamine, operatiivsõidukid vm), kus liiklusoludest aru saavad inimesed taipvad tõmmata ise tee serva, kuid isejuhtiva auto või pakiroboti jaoks on see lihtsalt tühi tänav - liikuvate sõidukite puudumine on arvutile "arusaamatu" ja sõidab siis ette neile, kelle jaoks just tänav või maantee tühjaks tehti. Suvavideo: https://www.youtube.com/shorts/4BFrHnwkT9Y
Veelkord, need pole mitte poolt-vastuargumendid, vaid tehisarul on lihtsalt veel nii palju õppida inimloogika jäljendamiseks. Tutvusringkonnas on paraku olemas ka kogemus, kus juht kaotas sõites teadvuse ja avarii jäi toimumata just tänu auto oskusele inimestele mitte otsa sõita. Ma ei teagi, mis oleks juhtunud siis, kui oleks olnud inimeste asemel tegu näiteks orava või rebasega, sest selles riigis on põdrast väiksema looma ettejooksmisel äkkpidurduse tegemine just liiklusohutuse huvides keelatud, kuid selline riigispetsiifika seadusandluses peaks kajastuma ka isejuhtivate autode käitumises. See on üsna kindlasti võimalik lihvida ka usaldusväärsemaks kui turistide otsused, sest me ei tea võõral maal turistidena rendiautode roolis vist kunagi selliseid nüansse ega ka kohalike tüüpilist käitumismudelit sellistes ootamatutes olukordades, mille olemasolustki kuulnud pole. Ehk siis käituksime seal kohalike arvates sama ajuvabalt, nagu troopilisest kliimast tulnud turistid meie juures autoga kiilasjääl külglibisemisse sattudes:))
2006 aasta 3,0 CRD Grand Cherokee teeb aeg-ajalt värvimuusikat, kui armatuuris lööb kõik tuled ja viled põlema ja kellad kukuvad nulli. Vahel taastub ära, vahel lülitab veojõukontrolli välja ja taastub, kui süüde välja keerata. Nüüd viimati kogu värvimuusika taastus ära, aga tahhomeeter ja spido ei hakanud enne tööle, kui süüde välja korraks. On kellelgi olnud sarnast "šhõud" ja mis seda põhjustada võiks?
Lisaks väidab müüja, et auto on kuulunud NBA mängijale Andris Biedrins-ile. Huvi pärast uurisin Vikipeediast (https://en.wikipedia.org/wiki/Andris_Biedri%C5%86%C5%A1) ja tekstis väga huvitav lõik:
"Biedriņš made the news when he was involved in a car accident on his way to a home game on the 880 freeway in Oakland. His Porsche Cayenne Turbo was totalled in the accident, and he missed that night's game and the next game due to back spasms." Viide on 2006. detsembri artiklile, kuulutuses oleva auto esmane registreerimine august 2006. Muidugi võib olla ka tema järgmine auto, kui 12.2006 artiklis oli vanem info.
https://www.auto24.ee/soidukid/4261868
Tüüp tähtis niii väga oma elamist ja autoparki näidata, et pildistas kohe koduhoovis, maja numbriga sein taustaks (pildid 4, 6, 8). Saame nüüd kõik soovi korral külla tulla ja autosid imetleda.
Elektriautode pooldajad on kui putinismi propagandistid, kes üritavad kogu aeg tõestada, et "ruski mir" on maailma keskpunkt. Teiesuguste tõttu on EList saanud klounite kamp, mille reaalne osakaal maailmas väga väike, aga mõttetut lärmi tekitab palju.
Ainuüksi Nigeeria elanikkond on üle poole EL omast. Mis seal veel arenevate riikide turuosast vaielda. Küll nad varsti imporditud romudelt uute autode peale kolivad.
Tuttaval on 2016 Outback 2.5 bensiin, läbisõit kuskil 220 000 km. Sattusin ühel päeval kuulama külmkäivitust ja umbes paar sekundit oli mootorist kosta üsnagi vali kõrin, mis sakslase puhul tavaliselt tähendab peagi saabuvat ketivahetust. Omanik ütles selle peale, et see pidavat olema normaalne ja et tal on see kõrin olnud põhimõtteliselt terve omamisaja ehk 6a. Hakkas kohe huvitama kas neil mootoritel ongi siis säherdune heli normaalne või on keti vahetus uksetaga ? Natuke ka Googledasin ja mõned väidavad, et kõriseb uuest peale, teised aga viitavad pingutitele.
Jah, ma sõidan kah peaaegu iga võrreldava esiveolisega parema ringiaja. Usun, et igaüks, kes päriselt sõita oskab, teeb samuti. Kes veel ei oska, kes saab valli sõitmise eest disklahvi ja peab lähtuma "loogikast", sõidab tõenäoliselt tagaveolisega juba kiirema aja. Ainult et see kõik pole absoluutselt oluline, sest sellistes tingimustes saadakse hakkama iga autoga.
Teretulemast maale, kus teed on kaldu nii piki- kui ka ristisuunas ja hommikuti (ja ka hilisõhtuti!) ootavad nende kallakute peal kohati vöökõrgused lumevaalud ning neist läbi "rammimiseks" on vaja juba kiirust ning kliirensit. Teine valik on parkida auto tee äärde ja kogu pere jalutab läbi nende hangede tipatapa kodu poole ning autole jalutad tipatapa järele alles siis, kui on traktor juba käinud või kui oled ise traktoriga vahepeal seal käinud. Auto, mis saab sellistes olukordades hakkama, võibki olla vabalt sekundi aeglasem jäärajal, juua liitri rohkem jne.
Statistika näitab, et üleminek elektriautodele globaalselt ei peatu. Ka Euroopa taganemine sisepõlemismootoritega autode tootmise lõpetamisest aastal 2035 on seotud hoopis Hiina autotööstuse kasvava konkurentsiga, millele eurooplased saavad vastu ainult sisepõlemismootoriga, see ei ole mingi fossiilautokasutajate nõudmisel saavutatud suur edulugu.
No las kasvab, siin on korduvalt väidetud, et kui inimesele sobib, las ostab. Eriti veel lõuna pool, kus ilm soojem. Aga nagu teada, siis ükski kasv ei ole lõputu, umbes nagu joomisega, et läheb küll hooga sisse ja tuju on hea, aga reeglina järgneb pohmell. Pohmell tuleb siis, kui peab hakkama kogu selle elektriautonduse jääknähtudega tegelema, st kui kõik prügimäed on neist küllastunud, sest nad vananevad kiiremini kui fossiilid. Elame näeme, ütles pime ja kõndis vastu posti.
Pole päris see, aga leidsin midagi. 1966 a. võrdlustest. https://www.youtube.com/watch?v=0FCrjXUlJug
Testis tagaveoline M408, esiveolised Peugeot 204 ja Taunus, lisaks tagamootoriga tagaveolised Skoda ja maanteemuhk. Kõik autod täiskoormusega.
Mööda ringi sõites oli esiveolise max kiirus 9% suurem kui tagaveolisel. Slaalomit sõites 10-16%. 2* ja 4* jäätunud kallakul ei saanud M408 ja Skoda üldse liikuma, esiveolised (ja muhk) said ilusti hakkama.
Ei saa muidugi väita, et kõik järeldused kanduvad automaatselt üle tänapäeva autodele (või 20 a vanadele autodele, millega maapiirkondades sõidetakse).
Miks sa kirjutad asjadest, millest sa midagi ei tea- elektrist.
Kui sul on kümneid või sadu kilovatte päikesepaneele, siis mis moel sa selle ära tarbid?
Päeval saad küll külmkapi ja boileri käima panna, aga öösel töötab külmkapp ka. Kasvõi mingi maa või õhk-vesi küttesüsteem vajab 24/7 toidet. Päike läheb looja, sina vaatad veel telekat, teed kohvivett või tuli isu pirukaid küpsetada. Ah et akud nagu enefit soovitab- loomulikult, kuluta veel tuhandeid akudele. Päikesejaamu soositi ehitama, kulud ja tasaarvestused olidki tehtud aastate peale, mitte aasta peale. Nüüd on kulutatud raha, kümned ja rohkemadki tuhanded sisuliselt maha visatud.
Miks sa kirjutad asjadest, millest sa midagi ei tea- hiinast. Hiina ehitab söejaamu juurde, sest tuule ja päikese omad vajavad tuge. Elementaarne. Kuid jah- emissioonid vähenevad, sest söejaamad ei tööta enam sellise koormusega kui varem, kuna taastuvat on rohkem saadaval. Nad ei plaanigi ennast imporditavast naftast sõltuvusse seada, sest neil on isiklik süsi.
Ja selline pauk ka veel: https://majandus.postimees.ee/8378727/hiina-ujutab-maailma-u
le-bensiiniautodega-mida-koduturul-enam-muua-ei-saa
Automobility andmetel suurenes Hiina sisepõlemismootoriga autode eksport 2020. aasta miljonilt sõidukilt tänavu tõenäoliselt üle 6,5 miljoni. Fossiilkütustel töötavad sõidukid moodustavad endiselt 76 protsenti Hiina koguautoekspordist – ehkki ülejäänud maailm seostab Hiina autotööstust peamiselt elektriautodega.
Hiina siseturg on viimase viie aastaga üha kiiremas tempos läinud üle elektriautodele. Uute autode müügist moodustavad elektriautod juba ligi 40 protsenti ning mõnes suurlinnas isegi rohkem. Valitsuse subsiidiumid, soodustused ja piirangud sisepõlemismootoriga autodele on tarbijate valikuid suunanud.
Kuigi Euroopa Liit ja USA on seadnud tollimaksud Hiina elektriautodele, on Hiina bensiiniautode laviin tihtipeale jäänud tähelepanuta. Kuid just lihtsama tehnoloogiaga ja odavamad uued autod seavad Euroopa ja Ameerika autotootjad silmitsi kõige valusama konkurentsiga.
Enim kannatavad turud, kus ostjatele on määravaks hind, mitte tehnoloogia või keskkonnanõuded. Reutersi esitatud müügiandmete järgi kasvab Hiina autode osakaal eriti Ida-Euroopas, sealhulgas Poolas ja Balkani riikides, Lõuna-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ning Kesk-Aasias.
Hiina autotootjate esindajad kinnitasid Reutersile, et ekspordistrateegia põhineb pikemal plaanil: vallutada arenguriigid ja luua nendes turgudes uus lojaalne kliendibaas. Kui elektriautod muutuvad seal lõpuks taskukohasemaks, on bränd juba kohal.
Arenevatele turgudele ujutatud odavate sisepõlemismootoriga autode laine aga viitab sügavamale trendile: maailm võib veel aastaid näha Hiinast tulevate bensiiniautode tulva, isegi siis, kui Peking ise valmistub dekarboniseeritud tulevikuks.
Niiet jah, hiinlane pole loll, ta sammub vaiksel sammul üle maakera.
Miks sa kirjutad asjadest, millest sa midagi ei tea - majandusest. Kas enda tarbeks tootmises midagi muutus? Ei! Endiselt ei lisandu enda toodetud elektrile, mille ise ära tarbid, mitte mingeid lisatasusid. Ei ole võrgutasu, ei ole sagedustasu jne. https://arileht.delfi.ee/artikkel/120422445/usas-buumivad-pa
ikesepargid-donald-trumpi-vastuseisust-hoolimata
Kuigi Hiinas energiatootmine endiselt kasvab, siis on muljetavaldav, et emissioonid seal maal enam ei kasva - taastuvenergia tootmise kasv on hakanud oma mõju avaldama. Muidugi sarjatakse Venemaal ka rohepööret, mida Trafigura nimetab „hiina haiguseks“. Hiina on tegutsemas otsustavalt, et vähendada sõltuvust imporditud energiakandjatest, mistõttu ei ole tõeks osutunud prognoosid selles osas, et Hiinas kasvab oluliselt määral nafta tarbimine, mis tähendaks siis ka suuremat importi koos survega hinnakasvuks. https://majandus.postimees.ee/8376693/suur-toormekaupleja-hi
ina-elektriautode-buum-kukutab-jarsult-nafta-hinda
Nüüd aga on JP Morgani andmetel tekkimas olukord, kus järgmisel aastal võib nafta ületootmine maailmas ulatuda kuni nelja miljoni barrelini päevas ning tähendaks see nafta hinna kukkumist Brenti toornafta puhul isegi alla 50 dollari barrelist, millest siis omakorda tuleks veel maha võtta Uralsi toornafta puhul allahindlus. https://majandus.postimees.ee/8331192/euroopa-ostjad-poorduv
ad-hiina-autode-poole-tesla-kaotab-turuosa
Euroopa autotootjad aga kaotavad ühel oma suurimal turul(Hiina) kiirelt turuosa. Hiina autoomanik ei osta mitte Euroopa fossiili(mis on parem kui Hiina fossiil), vaid Hiina elektriautot, mis on kohati lausa kaks korda odavam, kui Euroopa elektriauto. Samal ajal kasvab Hiina elektriautode surve Euroopa turul. Paljud eurooplased on Eloni ja USA poliitilistes avaldustes pettunud ja ostavad Tesla asemel hoopis Euroopa või Hiina elektrika.
Lollakas riigipalgalise pläma. Teid on liiga palju Eesti suuruses riigis, te olete kulutajad, mitte maksumaksjad. Teie asutused on liiga uhked väikeriigi kohta ja arvate endast lisaks kõigele liiga palju. Sellest kõigest ka reffide olematu toetus, sest isegi ensv-s oli kümme korda vähem ametnikke kui nüüd. Kas pean jälle kordama numbreid, kui palju inimesi üldse töötab ja kui palju neist riigisektoris? Sellise moega on hukatus kindel sellele väikeriigile. Ruttu on uut ja realistlikku valitsust vaja, kes pooled ametnikud treipingi taha suunab.
Pean silmas miskit sellist, et nö toortoit on madalama käibekaga ehk siis kõik need asjad, mis ostad poest toorelt ja hakkad kodus töötlema- kapsad-kaalid, liha, kala jne. Teed aga plastpaki sisse miski peene graavilõhe, siis see pole enam see. Leib on leib ja sai on sai ehk tavalised rukki ja nisujahust tehtud pätsid, aga kui hakkad neid tehases "väärindama" elik kõiksugu seemneid ja rosinaid sisse toppima, siis see ei ole enam tarbijale esmane toiduaine, see kaldub rohkem gurmaanluse valdkonda ja kui tahad põnevaid maitseid, maksa rohkem. Piimaga suurt vaidlust pole- tavaline 2,5% kilekotipiim ja kogu lugu. Kohvikoor-vahukoor on peenem kraam ja pole esmavajalik. Tavaline juust on vajalik, aga lased ta hallitama või topid kreeka pähkleid sisse, siis maksab rohkem. Põhimõtteliselt keeruline ei ole, saab ka tootjate kaupa paika panna, et vot sinu tehtud selline tootekategooria on odavam ja teine kallim.
Irw, maksude korjamisest ju loobuti, st uue maksuga korjati kopikas vaestelt, kuid rikastelt saamata jäänud käibekaga kaotati palju rohkem:) Ka suvise statistika kohaselt autode müügi-hoolduse-remondi sektorist kadunud 230 töökohast on saanud tänaseks nii palju suurem number, et ühel ministril õnnestus just täna tunnistada kogemata või meelega, et neist 250 on nüüd töötukassa ülalpeetavad. Natuke kohatu on seejärel küsida, kuhu raha kaob.
Mulle meeldib fdghfgh ettepanek, aga palun defineeri nüüd need "udupeened". Ideaalis võiks seda ka tootjate suhtes õiglaselt teha;)
Kust jookseb see piir näiteks piima (kõrgpastöriseeritud?), leiva (rosinatega;) või vorsti puhul? Vorst on eriti hea näide, sest näiteks chorizo on praegugi hinna poolest paljudele kättesaamatu, kuid see on maitsestatud nii, et selle kulu "lastevorstiga" võrreldes on pea olematu ja see on kodus ise toidu valmistamisel juba odavam ja tervislikum lahendus. Tervislikkus ongi kõige olulisem, mis kipub olema ühtlasi ka "udupeene" sünonüümiks... ma ei kujuta ette, kuidas seda seadusesse kirjutada? Kui kusagil on selleks mõni hea lahendus silma hakanud, siis RK-s on ju olemas komisjonid ja töörühmad seaduste ettevalmistamiseks, kuhu täiesti tõsimeeli sisendit saab anda. Mina kasutan seda vägagi palju KOV puhul ja komisjonides alati sellega ka arvestatakse, sest ega ühegi komisjoni silmaring ei saa olla sama lai kui kõigi nende valijate oma kokku. Iseasi, kas võimuliidu teerull sõidab sellest üle või mitte.
Sealt lingilt paistab välja aga hoopis suurem probleem: töökollektiivist 42% ei kavatse tööd teha ja 40% pole suvatsenud kohalegi tulla!! Eraettevõtetes pole selline asi mõeldav isegi mitte miinimumpalga juures, et 82% inimestega arvestada ei saa, sest pooled parandavad kodus pead ja teine pool teeb seda töötamise asemel oma töökohal. Aga palk samal ajal jookseb, kusjuures väga korralik palk (pluss kuluhüvitised ja lisatasud!) maksumaksjatelt ära võetud raha eest. Eraettevõtluses ei lasta kah esimesel korral sellise suhtumisega inimesi lahti, kolmandal korral saaks igaüks aga jalatempli tagumikule. Riigikogus on see paraku igapäevane nähtus ja nemad ise võtavad vastu neid otsuseid, kas neilt saab palga vastuvõtmisega koos üldse töö tegemist eeldada või mitte. Kuidas sellist olukorda muuta?
Tagumine suunatuli(see osa,mis pagasiluugi küljes) vahel põleb ,vahel mitte. Võtsin maha ja kuivatasin fööniga ,kuna niisked ja vihmased ilmad. Peale seda toimis lühikest aega. Kas tegu võib olla niiskuse,ühenduse või on see märk tule vahetuse kohta?
Mida Sa silmas pead? Suurem mass annab positiivselt tunda eelkõige kahes olukorras:
- rehvilamellide käitumine libedal pinnal,
- mingist poolpehmest ollusest (lumi, pudru jne) läbi vajumine EELDUSEL, et seal all on mingi kõva ja pidav pind (asfalt või jää). Lisaks peab ka rehvi suurus/laius soosima seda, et vajuks läbi võimalikult kiiresti. Enne läbivajumise toimumist kehtib paraku lihtne kineetilise energiaga seotud füüsika (sisuliselt Newtoni teine seadus), et raskem auto kipub minema kas kurvis otse või sinna suunas, kuhu poole on kalle.
Mul endal on vabadus pidada käigus suhteliselt suurt autoparki ja võrreldavate näidetena tooksin kaks arutult suure tühimassiga (2,5t ja 2,2t) nelikveolist mikrobussi. Vanemal/kergemal, mis kliirensi jm poolest peaaegu maasturi mõõdu välja annab, hoian teadlikult all kitsaid-kõrgeid lamellrehve ja kasutangi seda seal, kus neid eeliseid on vaja. Teine moodsam 4WD buss on laiemate rehvidega ja see ei kõlbagi mujale kui hooldatud teedele. Nelivedu annab vaid mingisuguse stabiilsuse maanteel ja parema kiirenduse "ristmikelt", mitte hooldamata maateedele vajalikke maastikuomadusi, sest veidike laiem rehv vajub vaatamata suuremale massile palju kehvemini lumest läbi. Samuti on mõlemad tervikuna juba natuke liiga rasked selleks, et ratta all lund kokku vajutades mingi pidav pind tekitada. See lume omaduste ja auto kui terviku massi seos peaks nüüd kehtima juba mistahes liikurite, sh ka elektriautode, puhul.
Kui nüüd mass vs rehvilaiused (loe: vanemad vs uuemad autod) esi/tagaveo teemasse üle tuua, pole need üldse enam võrreldavadki, kui ajuvaba PEALESUNNITUD rehvivalik ei võimalda enam kasutada veoskeemidest tulenevaid eeliseid. Pigem jäävad alles puudused ja tuleb hakata vaatama, kummal neid sellise ajuvaba rehvilaiuse ja -kõrgusprofiili juures rohkem on:) Seda enam, et ükski moodne auto ei luba enam sõita olenemata veoskeemist füüsikaseaduste piiri lähedal ega füüsikat ära kasutada enda huvides (juht näeb teed ette kaugemale kui autode andurid!), vaid pidurdab ise hoo maha seal, kus seda inertsi tõttu väga vaja oleks. Nii kaovad ära ka paljud veoskeemide eelised.
EDIT: selle vana vs uus illustreerimiseks veel üks reel. See mootor ja need (kerged!) varurattad kaaluvad isegi kokku nii vähe, et kui nii vähe lisaraskust ongi õnneks vaja, siis millest me üldse räägime? St need põhjused on mujal, paljuski just kaaluJAOTUSES, vedrustuse omadustes, rehvivalikus jne. Samadel põhjustel on ka tollane esivedu igati tegija tänaste esiveoliste kõrval... füüsika poolt seatud piirides. https://www.facebook.com/reel/1173441224698162
