Ei ole talv veel tulnudki, aga lisan siia ühe soomekeelse lingi reaalsest testimisest slipi peal (st kaldus pind), kus üks testijate järeldus kirjeldab suurepäraselt seda, mida paljud korraga esi- ja tagaveduseid kasutavad inimesed on püüdnud esivedu jumaldavatele inimestele selgitada. Nimelt tehti kohalt minekul slipp märjaks, et pidamist kehvemaks muuta. Erinevalt esiveolistest oli see tagaveoliste (ja nelikveoliste) puhul kasutu tegevus;) Artikkel on tasuline, nimetatud lauset saab lugeda ka raha maksmata. https://tekniikanmaailma.fi/lehti/20b-2020/kipparin-vertailu
-vetoautojen-voimalinjat-traileri-ylos-kumin-karylla-ja-ilma
n/
Lisan juurde ka ühe üldistava pildi. Hoiatan kohe, et see kirjeldab kõigest trendi ja see seaduspärasus muutub kohe, kui pagasi kaaluga või reisijate arvuga kaalujaotust muutma hakatakse. Eks igaüks teab ise paremini, mitmekesi ta autot tavaliselt kasutab.
Selle peale pole pärismaailmas vaja tegelikult mõeldagi, sest probleem lahendati pidurdusjõu regulaatorite kasutuselevõtuga ära juba ammu enne, kui dinosaurused hukka said. See paraku ei muuda trendi. Ja selle trendiga kaasnevad omakorda nii positiivsed kui ka negatiivsed omadused, oludele vastavalt. Neid võib ju eitada, aga nendega arvestada tuleb ikkagi;)
PS: minu autopark koosneb endiselt ca kolmandikust esiveolistest, kolmandikust tagaveolistest ja ca kolmandik on erinevat tüüpi nelikveolahendused, neid kõiki kasutan ka talvisel ajal üsnagi võrdselt.
Nillisin pikalt neid Garmini uusi Instincti mudeleid (paljuski just taskulambi pärast) ja kuna õigel hetkel jäi ostmata, on nüüd mõne ajaga tulnud igasugustes reviewdes välja mitmesugust infot, mis paneb endalt küsima, kas ma (sellise hinna eest) tõesti seda üldse tahangi. Aga kuna ööd lähevad pikemaks ja taskulambiga kella tahtsin, siis vaatasin reviewde järgi välja lihtsalt ühe suvalise, mille kohta midagi väga halba ei räägita ja ostsin juba suvel ära. Selline iinakas. Tõsi küll veerandi jagu odavamalt. https://www.klick.ee/nutikell-blackview-w50-pro-black
Lühikokkuvõte on selline, et kui oled kasutanud “päris” kellasid, siis kõik on sitt:)) See on leebelt öeldud, sest seal pole isegi ühtegi normaalset sihverplaati kasutamiseks (lisan pildi mingist valikust... tra kellele selliseid arbuusilõigupilte küll vaja on?). Äpp on bugidega, kõned hüppavad (harva) lambist telefonist kellale ja kellalt telefonile jms. Aga seal on mõni üksik hea asi, mille pärast ma seda talun ja hetkel isegi ei mõtle kallimate Garminite peale.
– taskulamp, see on võimas (reguleeritava tugevusega), näitab õiges suunas (mitte nagu Garminil) ja kuna aku on korralik, ei söö lambi kasutamine ka akut häirivalt kiiresti,
– akukestvus,
– IP68
– tehtud korralikest materjalidest, jätab mulje hoopis kvaliteetsemast kellast ja näeb välja parem kui piltidel,
– eks midagi head on ikka veel, näiteks saab kasutada ekraanilt sõnumite-meilide jm lugemiseks piisavalt suurt fonti (ei saa öelda üldse kõigi ka nimega kellade kohta) jpm pisiasjad, mis on minu jaoks olulised ja kellegi teise jaoks vast mitte.
Sellepärast talungi, trenni tehes kasutan teist kella jne, kuid igapäevaselt hoian käel just seda.
Pidanud äsja tegema läbi sarnase tsirkuse nagu teema algatajagi, kogemus väärib jagamist. Auto pole küll nii haruldane kui Rover 75, tegu on lihtsalt Eestis vähelevinud mudeliga, selle omakorda vähemlevinud versiooniga ja igas mõttes hoitud prillikiviga. See, et kapoti all on palju rohkemat, kui paberites kirjas, ei paista välja kusagilt;)
Kui veidi üledramatiseerida (kindlustuse vaatenurgast), siis sõideti külg maha täies pikkuses, st kõik ühel küljel olevad plekid olid vigastustega. Esimene üllatus seisnes selles, et enam ei hinda autosid mitte inimesed, vaid inimesed pildistavad/dokumenteerivad sisendit AI jaoks, mis võtab arvesse ka varjatud kahjustuste riske jms, määrab auto turuväärtuse, taastamisväärtuse jne. Kuna see "prillikivi" seisukord paistab tõesti hästi ka välja, siis määratigi auto väärtuseks vist kõige kõrgem hind, mida sarnase auto eest müügiportaalides on küsitud, lisati juurde registreerimistasu ja sooviti panna romuoksjonile. Teine variant oli see, et makstakse välja ca pool auto väärtusest, saan jätta auto endale ja vaatan ise, kuidas korda teen. Loomulikult läks käiku teine variant.
Sai raisatud mitu päeva remondifirmade vahet jooksmisele ja hinnapakkumiste võtmisele, mis kõik jäid kuhugi 2K kanti ja tundusid absurdsed. Seda ütles tegelikult ka kindlustusseltsi AI jaoks autot pildistav neiu, et seda autot pole võimalik remontida lasta mõistliku raha eest ja kõige lihtsam oleks auto kindlustusele anda.
Mis siis tegelikult juhtus ja viga oli? Esitiival olid ainult pindmised kriimud, mis tulid välja poleerides. Tagatiival olid väljaulatuval tiivakaarel siiski mõlk ja sügavad kriimud, kaare kitsas eesmene osa sai uue värvi. Tagauks sai nii korraliku paugu, et ukse sisu oli katki, kuigi kõik (lukk ja elektriaken) töötas. Peale avariid käega mõlgi välja lükkamise järel oli uks ise nii sile, et seal poleks olnud isegi midagi pahteldada, polnud isegi ühtegi sügavamat värvikriimu ja (ainult!) väliselt korda tegemiseks oleks piisanudki poleerimisest. Esiuks sai kõige suurema paugu, oli väljast nii mõlkis, et taastamine tundus ajuvaba, kuid uks käis ilusti ja elektriaken peaaegu ilusti (kergelt poos kusagilt, aga töötas 100% ulatuses, el.peegel samuti). Täiskomplektsed uksed sai mõnekümne rubla eest, lihtsalt õige värvitooni leidmiseks kulus veidi aega. Uste vahetusele (st 2x6 polti+reguleerimine ja pistikute lahti-kokku ühendamine) kulus ca tund.
Auto on jälle korras, avariiga automaatselt tühistatud ÜV on uuesti läbitud ja sõidab jälle, aga mõned asjad jäid küll kriipima:
- taaskord lahendas õigusabikulude kindlustuse mainimine nii mõnedki probleemid, suhtumine muutus hetkega, ju on neilgi kogemusi;)
- selline sotini küündiv remondihind mujalt saadud 2K hinnapakkumiste kõrval tähendab seda, et keegi (loe: terve sektor) on väga ülemakstud ja me maksame seda hinnavahet kinni kõik solidaarselt oma kõrgemate kindlustusmaksetega (see on kapitalism, nõudluse-pakkumiste aktsepteeritav vahekord),
- liikluskindlustuse mõte on selles, et ma ei peaks tegelema probleemiga: suurim ajaröövel oli siin bürokraatia ja hinnapakkumisteks auto viimine erinevatesse kohtadesse, selleks kulus mitmeid päevi (tulemusteta), seda kõike ca tund-paar kestva remondi puhul...
- miks tühistati auto ülevaatus olukorras, kus vigastatud detailid ise on tehniliselt töökorras (uksed käivad lahti, aknad-lukud töötavad jne)? Kas seda siis AI öelda ei oska, et sellisel viisil ei lähe ükski auto kere kõveraks ega teki mingeid varjatud vigastusi, mida ÜV-l oleks vaja kontrollida? Ka see on täiesti ajuvaba ressursi raiskamine, et ma pidin just 3 nädalat varem sõiduõiguse andnud ülevaatuse läbima uuesti TÄIES MAHUS, st jälle piduristend, heitgaaside mõõtmine jne. Absurdne just sellepärast, et isegi väljapoleeritavate pindmiste värvikriimude puhul, kus neid on piisavalt palju ning kindlustuse vaatest ei ole “taastamine majanduslikult mõttekas” (nt paarisotise turuväärtusega autode puhul), saadetakse samal viisil uuesti ülevaatusele heitgaase kontrollima...
Lõppkokkuvõttes läks ju hästi, sest (kui õigesti aru sain) välja oleks mulle (remontimiseks!) makstud vist sama summa ka siis, kui lisaks ka esitiivad, tuled, sillakinnitused jne oleks samuti remonti/vahetust vajanud. St selles olukorras oleks ka ise remontimine juba küsitav olnud ning oleks olnud vist mõistlikum anda auto kindlustusele ja võtta vastu täissumma.
Kas see on mingi nali? Aasta tagasi septembri keskel sama jutt. Proovin siis vastata samale asjale natuke teise nurga alt.
#Elektriga sõitmine on nii odav, et isegi kui misiganes paketi hinnale 60% otsa panna, on see ikkagi nii odav, et tavalisel autokasutajal oleks finantsiline rumalus vedelkütust kasutada.#
See on samaväärne väide, et jalgratta või liinibussiga sõitmine on nii odav, et jne, sest just nimelt see tavaline autokasutaja ei vaja üldse eraldi autot üksi-kaksi ringikärutamiseks. Sealt edasi tulevad juba erivajadused (loe: vähemus päris VAJADUStega).
Kui rääkida odavusest või finantsilisest rumalusest, oleks mõistlik rääkida sellest ikka terve rahakoti ulatuses, mitte nii, et rahakoti teises sahtlis on nüüd rohkem raha, mis sai sinna tõstetud esimesest ja kolmandast sahtlist. Tänaste seaduste kohaselt on ka “tavalisel autokasutajal” endiselt odavaim tuua omale kusagilt soolavabalt välismaalt mõni vana diisel “golf/leon/oktaavia”, mille maanteekulu on selgelt alla 4L/100km, mille eelarve (toomine, korda tegemine, arvele võtmine jne) jääb alla 1000e ja millega pole vaja rooste pärast lähema ~5a jooksul muretseda, enne kui kohalik laussoolatamine endast märku hakkab andma. Kõik, kes sellest rohkem maksavad (sh kallim auto hind+liisinguintressid, hoopis teise hinna/elukaarega rehvid, kallim kasko, liikluskindlustus jne), tegelevad finantsilise rumalusega. Sina samuti, mina samuti. Ei näe põhjust seda häbeneda, sest ma saan “ägedatelt autodelt” ka nii palju rohkem vastu, kui saaks “finantsiliselt mõistlikumaid” otsuseid tehes (nt bussis istudes:)). Üksi-kaksi kasutan endiselt tsiklit (maksis samuti alla 1K koos Eestis arvele võtmisega jne), mis siin maal rahulikult töristades võtab tilk alla 2L/100km ja pakub elamust nii, et igal õhtul heidan magama nooremana, kui olin samal hommikul ärgates;)
Krt jälle heietan... selle Deusi näite “mootorlaadivahübriidi” mõte on ikkagi pakkuda võimalust (mitte kohustust) bensiini paaki valada. Suurema akuga pistikhübriidid on tehniliselt erinevad, aga täidavad sama turunishi (et ehk õnnestub igapäevased sõidud ikkagi särtsu pealt ära teha + vajadusel “plaanB”). Kui meil oleks aga jutt sama akusuurusega pistikhübriidist, näeksin sellel “sõidumootoriga” hübriidil juba selgeid eeliseid ka siis, kui igapäevaselt saab endiselt hakkama ainult särtsu pealt.
Toon taas reaalelulise näite, et nädala jooksul olen pannud sappa 4 erinevat järelhaagist kahele erinevale autole. Neist suurim (tonnise koormaga O2) tõstis diisel G-Chero kütusekulu ca 15%, moodsa 1.0L 7-kohalise peremahturi kulu tõusis aga üle 100% (st rüüpas juba rohkem Jeebist). Seda sama haagist olen sarnase koormaga vedanud ka Volvo V60 AWD diisel-pistikhübriidiga, selle kütusekulu kasvas samuti suurusjärgus 20%. Sama haagis on olnud ka sõbra Polestari sabas, mille elektrikulu kasvas koorma/haagisega ca 400% (st rahakulult võrreldav juba selle diiseljeebiga). Lisan pildi kah kärust ja sama Polestari pepust, mida siin varemgi näidanud.
Need näited ei ole 1:1 ülekantavad tehnoloogilistele eripäradele, sest autod ise on nii erinevad, kuid see “odav” ei ole mingil juhul absoluutne mõiste, vaid väga suhteline olenevalt kasutusprofiilist. Ka kasutusprofiil on sageli vahelduv (järgmise nädala jooksul ei pane ühtegi haagist sappa). Üksi ringi sõitmiseks pole ükski neist autodest finantsiliselt mõistlik. Üksi/kaksi sõitmiseks ei ole ka väljaspool ühistranspordiga kaetud Eesti osa autot VAJA, aga on nt vihmaga mugavam ja lumega ohutum kui tsikli või (kasti)rattaga;)
PS: Polestar on siiski päris tubli haagisevedaja. Lubatud piduritega max haagise mass kuni 1500kg on küll väiksem neist ürgvanadest Octaviatest, aga särtsuka kohta ikkagi arvestatav number (tuliuutel juba 2t) ja peaks katma ära neist enamike vajadused, kes oma elu kerghaagistega mängides elada ei saa.
PPS: selle konkreetse Polestariga sõidab juba uus "õnnelik omanik". Sõber arvas, et võiks hulk aastaid enne mööda minna, kui jälle mõnda särtsukat prooviks.
Tnaseks olen elektriautot omanud kaheksa kuud. Kortermaja elanikuna kodus laadimisvõimalus puudub ja laen enamasti tasuta tööl tavalisest pistikust. Väga mugav, töölt ära sõites on aku alati piisavalt täis. Keskmine läbisõit kuus on 1000km, avalikes laadijates kuub elektrile keskmiselt 0-30€ kuus. Lisan eelmise kuu laadimiste arve.
Arvamuse omamine ei eelda üldse mitte mingeid kompetentse, sest ka kompetentsita valimisealistel kodanikel-elanikel on Valimisseaduse järgi õigus olla esindatud.
Keskpäraste digioskustega Raiko kompetents siin foorumis on reegleid aastast-aastasse tahtlikult rikkudes ja oma “jälgi” peita üritades mitmekümne erineva (!) kasutajanime alt praeguste võimuparteide tegevuse kritiseerijaid ISIKLIKULT ründavate kommentaaride kirjutamine.
Sellepärast ei kustutagi, et see "mainekujundus" kõigile näha jääks;)
Sõitsin sellega umbes 23km,
peatusin tanklas ja kui peatusin, masin suri ise välja ja pärast seda pole süüdet olnud.
Nüüd olen ära vahetanud küünla, kuid see ei aidanud,
võtsin süütepoolilt süütepiibu ära ja ühest otsast teise multimeetriga mõõtes ei käinud vool läbi.
Lõikasin mõlemad juhtme otsad ära ja siis käis vool läbi, aga ikkagi pole süüdet.
Juhtmed tunduvad terved (suurt oksudeerumist pole näha)
Genekas käib ilusti mootoril ringi.
Kas keegi oskab midagi soovidata, mida kontrollida või oskab kohe õelda, milles võib probleem olla.
Kuna linnu pigem ei külastanud, siis nädalakese jooksul tekkis peamiselt just väikestest külakestest läbi sõites veidi üle kümnel korral ka vastupidine olukord, kus märgituvastussüsteem tuvastas kusagilt (?) mingi suure kolmekohalise numbri ja nt 30 alas ise gaasi põhja vajutas. Minul oli muidugi jalg valmis äkkpidurduste ennetamiseks mitte piduri vaid hoopis gaasipedaali kohal, nii et allamäge jõudis kiirus mõnikord ikka päris suureks tõusta. Vedas, et ühessegi kiiruskaamerasse selle õnnetu märgituvastussüsteemi tõttu sisse ei sõitnud. Vähemalt korra pidin ehmatusega ka pidurdamise üle võtma, sest auto jättis ees pidurdava auto lihtsalt tuvastamata...
Usun, et tegu oli pigem ikka mingi rikke/anomaaliaga (millest auto juhti kuidagi teavitada ei kavatasetud), sest nii kehvalt toimivat püsikaga märgituvastusautomaatikat pole senise elu jooksul veel kogeda õnnestunud.
Aga ikkagi, kui poleks jõudnud kõigile neile anomaaliatele piisava kiirusega reageerida ja oleks midagi juhtunud, ei tahaks küll ise neid remondiarveid kinni maksta. Keegi neid tõenäoliselt kusagil maksab...
PS (lõbusa offtopikuna): taoliste "kes on süüdi" probleemide ennetamiseks ei sõida kodunt kunagi välja pardakaamerata ja ka rendiautodele panen alati pardakaamera(d) külge enne liikuma hakkamist. Seekord läks aga nii, et hiired otsustasid öösel lauale jäetud pardakaamerale hambad sisse lüüa:)) Välistaks praegu nii toidujäänused laual kui ka toiduste sõrmedega näpitud kaamera, pigem kahtlustaks liiga maitsvast taaskasutatud materjalist valmistatud kaamerakorpust. See näritud ekraaniga kaamera töötab õnneks probleemitult edasi, aga kodus on kuidagi imelik sellist näritud asja tagasi enda auto külge panna:))
Ma uurisin igavusest MNT statistikast autosid ja otsustasin vaadata, kui palju Lotus Omegasi Eestis on. Mulle tuli meelde üks, mis oli umbes 10+ aastat tagasi foorumites — 943AMR. See oli aga Tallinnas, mitte Tartus, ja müüdi Eestist välja. Numbri on nüüd mingi Jaguari peale pandud. Mis Omega see siis on?
Lähitulelatern 5.1. Lähitulelaterna valgusjaotus peab hõlmama teravat ja selget valgustatud ja valgustamata ala piirjoont, mille all on eredalt valgustatud ala ning sellest üleval valgustamata ala. Näidisjoonis manuses. Enamik Ameerika sõidukeid on konstrueeritud nii, et need suunavad valgust nn DOT-mustrisse . Näete, et valgusvihu mustril on terav ja selgelt piiritletud ülemine valgusvihk, mis hoiab ära vastutulevate juhtide pimestamise. Euroopa standardse ECE valgusvihu mustri puhul on see muster kõige sagedamini nähtav helkurtüüpi tulede puhul. Horisontaalne puutujajoon on vasakul, paremal aga kaldub see pikema vahemaa ja suure vertikaalse nurga all ülespoole.
Tere. Küsimus Opel Zafira B (2006a. 1,9 74kw) tahmafiltri kohta. Lühemas osas on kärg aga mis pikkemas osas on?
Nimelt plaan filter läbi puurida, kuid ei tea, kas ainult kärg või tervenisti?
Auto näitab, et filter 92% täis ja ise põletust tegema ei hakka.
Ülevaatusel öeldi, et peaks olema paremale poole ja ülesse valgusvihk ja see ohtlik viga, kui nii näitab nagu fotol. Pirn pidi valesti pesas olema. Kuidas Teil mootorratturid valgusvihud näitavad, oleks huvitav teada!
https://www.auto24.ee/soidukid/4206308
Kuidas on võimalik auto salong selliseks saada. Seda ei julge isegi puhastada, tuleb keemiaväeosa kummiülikond selga panna. Punane 6 autoärikatel on harilikult seest romud ära lakutud kuid seda pole nemadki vist julenud puutuda :)) Mul on 2000 aasta Passat ja salong on puhas ja ilus nagu oleks eile tehasest välja veerenud.
Tere!
Nimelt selline mure, et soetasin Opelile diagnostikaseadme OPCOM V1.99. Googeldades leian, et tegemist hiinakaga. Jändan juba mitu päeva sellega kuidas see arvutis tööle saada. Faile ja kaustu tuli hulgim kaasa aga millisest kaustast ja mida alla laadida ning milline neist õige, no ei saa aru. Siis kui juba hakkas asi toimima lõi ette teate, et vana versioon ja vajab uuendust. No ei uuenda. Netist faile ei leia ja nüüd juba häda käes. Raha välja käidud ja kasu ei miskit.
On keegi sama diagnostikaseadet kasutanud ja ehk oskab kuidagi aidata?
Kasutan hetkel ajutiselt ühte käesoleva aastatuhande alguse T4 bussi, millel ajalugu teada ostmisest saadik ning läbisõiduks 330tkm. Masin ise on ikka elu näinud ja minu silmis rõvedalt räpane. Nahkrool on sile, aga otsest kulumist kohtab terve auto juures siiski minimaalselt ja kõik uksed jne käivad "tihedalt" nagu vähesõitnud autodel tavapärane. Oleks enda oma, laseks pikemalt mõtlemata teha keemilise pesu ja saaks vist lausa "uue auto tunde" sellesse tagasi:)
