Ongi plaan minna esindusse, kus saab proovida. Üks asi on esinduses natuke proovida, hoopis teine asi on reaalselt kasutamine.
Kindlasti arvestan ka tagastusvõimalusega.
Olen viimase paari aasta jooksul kasutanud paari odavat nuputelefoni ja mõlemal on olnud probleeme. Praegusega saaks hakkama aga lihtsalt häirivad mingid asjad.
Üks nutitelefon on ka silma jäänud, mis meeldib aga see maksab üle 700-euro. Saaks ka järelmaksuga osta aga ei raatsi nagu nii kallist osta. Samas ei ole mõtet neid odavaid ka kokku osta, millel probleemid. Tahaks lõpuks korralikku asja aastateks, kuid samas ei taha ka üle maksta.
Lisan omalt poolt kaks heietust, millest esimest vist varemgi maininud. Sõbral Soomes on 100a+ vanune segamets, mis meenutab pigem kuusikut. Varem oli seal "looduslik kuusik", kuid millaski 1800ndate lõpus murdis torm sealt suure osa. Maha jäi sisuliselt "lohakas lageraie", mis oli katastroof kõigile, sest torm käis üle tervest piirkonnast ja puidu hind kukkus nulli (ajastu transavõimalustele mõeldes!). Tollane taluperemees puhastas metsaaluse ja ehitas sellest puidust palju vajalikke hooneid (laiendas selle toel muud tootmist ja sai jõukamaks). Järgmistel aastakümnetel kujundas metsakahjustused "ilusamaks" ja praegu on seal 100a+ vanune segamets (peamiselt ikkagi kuusik, segamini hiigelsuurte kaskedega), mida on hooldatud kõik see aeg püsimetsana (mitte loodusliku metsana). Need 100a+ tagasi püsti jäänud "seemnepuud" on endiselt püsti, jupi maad kõrgemad ülejäänud metsast, toimivad piksevarrastena ja aegajalt seda funktsiooni täites ka hukka saanud (mitte püsti ära kuivanud). See heietus on mõeldud täpsustusena, et 300a või 500a vanustest puudest tuleb rääkida ikkagi puude kontekstis, see ei ole 300a või 500a mets. Mets ise võib olla seal tuhandete aastate vanune kordagi lagedaks muutumata ja puude KESKMINE vanus ei pruugi ollagi ulmeliselt kõrge.
Teine heietus on tänasest hommikust, poisid helistavad mulle metsast, konkreetne küsimus. Minu vastuküsimus, et kus te praegu olete. Neil sadade aastate vanustel puudel on nimed, see on osa kultuurist Skandinaavias, kõigis Baltimaades, Ida-, Kesk- ja Lääne-Euroopas. Ka USAs, Kanadas jm, kus niiviisi sõprade metsadega tutvunud. Vastus oli selline, et metsas talu surnuaia ja X-nimelise hiigelpuu vahelise joone peal, puule lähemal oleva oja haru kaldal. Mul oli hetkega kaart silme ees ja saime rääkida asjast. Rajakaamera saatis sealt samast mõni päev tagasi just ilusad ilvesepildid. Antagu mulle andeks, aga ma ei oska sellisest metsast rääkida kui langist või näha selles nii suurt hulka raha, mis on mul täpselt puudu täiuslikust nirvaanast, kuid see ei takista kuidagi ka selle majandamist.
PS: ma väga naudin, et viitsid selgitada-põhjendada pikemalt. Ka siis, kui jääme milleski kardinaalselt erinevatele seisukohtadele. Täiesti teine ja kahjuks kaduv tase sellega võrreldes, kes käivad foorumites ainult paarilauselisi "kildusid rebimas" või regulaarselt kasutajanimesid vahetades mingit vähem või rohkem poliitilist propagandat tegemas.
##Aga kohale tõtanud linnarahvas oli täiesti lapik imetlusest.##
Tänan selgituse eest. Ju see siis neile oligi suunatud. Ei ole ise tundnud huvi täiendkoolituste järele "üldainetes". Eks linnarahvastki tuleb koolitada, eriti neid, kellel vajadus veidi suurem RMK radadel jalutamisest ega oska kusagilt otsast peale hakata suvilaks ostetud hektarilise krundiga "talukohas".
##Jutt metsa kasvatamise ja tõuaretuse seotuse kohta on iseenesest õige. Aga... See tuleb raieringi pikenemise ja saadava puidu vähenemise arvelt. Sest osa puid surevad enne raieaega ja kukuvad ümber.##
...eeldusel, et räägime lageraiest, mitte sellest, mida saab sealt nt 100a lõikes. Püsimetsana majandades see probleem puudub, sest püsimetsas on raieaeg puupõhine: ühel puul 10a, teisel 50a, kolmandal 100a, neljandal 500a. Need sureva metsa näited on siiski asjakohased, sest sureva auto või sureva looma hooletusse jätmise suhtes pole seadus sugugi enam ükskõikne, miks peaks olema metsaomaniku puhul? Mitte trahv, vaid inimesel oli võimalus ise toimetada ja kui seda ei tee (või ei saanud hakkama), siis juba ettekirjutused ja lõpuks võõrandamiseni välja nagu muudel juhtudel (või muutmisel looduskaitsealaks). Jutuks hea küll, sest praegu suurendaks see vaid lageraiesurvet. EU liigub aeglasel sammul lageraie keelustamise või väga olulise piiramise suunas, sellises olukorras võiks metsahoolduskohustus isegi toimida. Ma ei usu EU ülesesse lageraiekeeldu, juba maastik on nii erinev, lauskeeld oleks ajuvaba, piirangud enam mitte.
##Isegi oma madala palga juures saan ma ilmselt metsas kulunud aja eest makstava palga eest rohkem küttepuid osta, kui samal ajal valmib metsa koristamise käigus.##
Hea palk peab siis olema, vähemalt maakatest naabritega võrreldes;) See on üks lageraie probleemidest, et palka saab heal juhul vaid korra elus. Või kui on palju metsa, siis jupitades väiksemat palka ka paar korda elus. Ülejäänud aeg ongi "koristamine", kust saab omale pigem küttepuud. Püsimetsana majandades saaks maksta pidevalt "keskmist palka", mõnikord "tänu" tormile ka rohkem, aga see on ikkagi füüsiline töö, tagab tugeva tervise ja nälga ei jää kunagi, sest küttepuid vajavad igal aastal ka need naabermaakad, kellel pole metsa ega raha, kuid kellel igal aastal "koduloomade raieringi täitumisel" jääb midagi üle, ubade kokkuostuhind ei vasta ootustele vms. Nii saab teha vastastikku kasulikke diile. Nii tekkivad kontaktid on majanduslikult vastastikku kasulikud ka aastaid hiljem, sest mõlemal on omakorda tutvusringkond sarnaste vajadustega. Lageraiutud lank vajab samuti tööd, kuid sellised diilid jäävad aastakümnete jooksul siis kõik tegemata.
##Ei raatsi keegi kogenud saemeest ega hobusega väljavedu peale võtta - kallis ju.##
Jah, teenusena sisse ostes kindlasti kallis. Fännid on pakkunud ka tasuta, et saaks oma hobustega koos midagi ägedat teha. Ei oleks isegi tasuta vaja, sest mul ju omalgi kulud, aga fännide arusaamine metsatööst on sama eluvõõras nagu linnainimeste oma. Ei saa ka pahaks panna, nende jaoks ju hobi. Nagu nende hobusedki.
##Kliendid ei ole täna nõus maksma käsitööpuidu eest mitmekordset hinda.##
Nii, millised kliendid? ;) Või millises majandusharus üldse käsitöö masstoodanguga hinna poolest võistelda suudab? Käsitööpuidu ostja ei saa ega peagi olema puiduhakke- või pelletitööstus, pole kunagi olnud. Kindlasti mitte ka suured saekaatrid, mis vajavad vagunitäie päevas. Seda on aga käsitöömööbli jpt valmistajad – see sektor ei suuda juba viimased 10a+ areneda, sest mööblivalmistajal kulub pool ajast mööda võõraid metsi kolamiseks ja metsaomanike moosimiseks, et neile sobivaid kõverikke/okslikke puid sealt osta, transada, kuivatada jne. Püsimetsandus ongi sisuliselt "think globally, act locally", ehk siis suurema eesmärgi nimel pea kogu toodang läheb ikka 5-6 lähedal asuvasse ERITÜÜBILISSE puidutööstuse harusse. Neist nt küttepuude "ülestöötajad" on see piiripealne haru, et neile enam müüa ei õnnestu, aga traktori jõuvõtu pealt toimivasse "klapikonesse" investeerides saad juba ise seda kasumlikult minimaalse vaevaga teha (mujal maailmas iseenesestmõistetav osa metsaomaniku teenistusest).
##Kui loodusturism oleks nii kasumlik äri, siis oleks meil ju lademes ettevõtteid maailma turismimessidel EISA rahade eest rikkaid kliente moosimas/.../Busside kaupa üle Eesti metsa hajutatavatest looduskruiisilaevatäitest pole midagi kuulda olnud.##
See ei käi nii. Kui koroona aeg välja jätta, külastavad suvi läbi kruiisikad Tallinnat. Sügisel pakud kruiisioperaatoritele välja oma paketi, nemad reklaamivad ise OMA turistidele. Kevadest alates on tööd rohkem, kui keegi teha jõuaks, sest loodustuure on vähe ja teistes sadamates ei pakuta neid üldse (metsad on sadamatest liiga kaugel, kruiisikatel väga piiratud aeg päevasteks tuurideks). Saksakeelsele laevale teed saksa keeles, jaapani keelsele jaapani keeles jne:)) Saad isegi aru, kus on kitsaskohad, ehk siis transpordi, vajadusel tõlgi jt mured pead kõik ise lahendama ja pakkuma operaatorile konkreetset hinda (ning vähemalt aasta tegema neile enne tööd turutingimustel, et enda tõsiseltvõetavust kinnitada). See on üsna jõukas ja igav klient, kes pildistab ka seda, kuidas põõsas sahises ja selleks ei pea üldse ise metsa omama. Küll aga peab selleks metsa olema, sh hooldatud metsa, kus on võimalik liikuda ja saada tunne, et oled metsas (mitte pargis laudteel).
Ainuüksi viimase aasta jooksul tean kahte juhust, kus turistidega saabuti sinna, kus parasjagu RMK metsalangetust alustas, näidati turistidele masinaid, natuke verd, paanikas lindude kisa, väike leinaseisak ja sõideti edasi. Sellistes tingimustes on ühe loodusturismi alaliigi areng välistatud. Samas olen ise (teadlikult) viinud turistid kohta, kus "mikrotehnikaga" sama tööd tehakse, kõik olid vaimustuses ja isegi traktoristile anti tippi, sest arvati, et tema oli osa atraktsioonist:) Siin on nüüd piisavalt vihjeid, kuidas teha, et võileivale paksema vorstiviilu saaks lõigata. Ennast see väga ei paelu, sest lihtsam on teha seda tööd harva ja teha kas siis nende jaoks, kes on tõeliselt huvitatud (ning peangi selgitama seda kõike palju detailsemalt, kui nt siin teemas) või siis neile, kes tellivad selle reisipaketi ainult sel juhul, kui flaierile on kirjutatud, et teid viiakse metsa uue musta Mercedesega:)) Kusjuures see pole huumor, aga see on äritegevuse efektiivsus, kui vähema töö eest saab rohkem raha;) Mulle isiklikult ikkagi kõigest hobi, aga illustreerib ehk hästi, miks, kus, ja millist metsa selline sektor vajab või miks hordid (vrdl Viru rabas toimuv) ei tohigi olla eesmärk.
##Ka toona said mitmed noored puud hukka, sest lootsin liigselt kiiludele ja pidepuule ning ei pannud vintsi toeks. Valepidi kukkus, tappes toreda männi ja paar kaske##
Ma ei kritiseeri üldse Su valikuid, sest Sa oled mõtlev inimene. Ei paista kusagilt, et ahnus oleks domineeriv iseloomujoon. Ma ei suudaks nagunii kõrvalvaatajana mõista kõiki neid nüansse, miks Sa jõuad ühel tükil ühesuguste ja teisel tükil teistsuguste otsusteni. Nagu ei suudaks ka Sina kirjutada ja vbl isegi mitte oma persetunnet sõnadesse panna kõigi nende oluliste nüansside osas, miks just nii ja mitte teisiti. Pigem paistab ridade vahelt välja isegi natukene "puukallistajat", sest muretsed ilusate hukka saanud puude pärast – ka püsimetsas toimub pidev olelusvõitlus, mida inimene veidi juhib. Ilusaid noori puid saab hukka ka tormiga, haiguste, kobraste jne tõttu, aga lageraiega saavad kindlasti kõik hukka ja need noored-ilusad kõige valemal hetkel oma elukaare jooksul... ja asemele tuleb (istutatuna või loodusliku külviga) selline metsatüüp, mis kindlustab tulevikus paljude probleemide tekkimise ning vajaduse probleemidega tegelema hakata ...eeldusel, et uus riigikord seda ei natsionaliseeri ja kellegi teise omandiks ei kuuluta. Veidral kombel polnud see suur probleem isegi viimase okupatsiooni ajal, ei olnud ka teistes leebemalt okupeeritud Ida-Euroopa riikides. See tekitab paljudes välismaalastes suurt respekti, et inimesed ei läinud ära linnadesse vm, said kohalikul tasandil illegaalselt omi metsi-põlde-heinamaid vähemalt osaliselt kasutada ja peale taasiseseisvumist jätkavad väga kaugete esivanemate alustatud tööd. Kontrastiks kõrvale need teised, kellel pole enam sidet oma juurtega ja kõik tehti rahaks.
Sina ei olegi probleem riigi tasandil. Probleem on ahnetes ja nendes, kes rikastuvad teistest majandusharudest ülesõitmise arvelt, mis võiks luua muidu palju rohkem töökohti, tuua riigile rohkem raha sisse, jätta lindudele-loomadele alles elupaigad jpm.
##Metsameistri soovitus oli juba 2008: kõik maha parikümne aastaga. Täielikult uus istutus peale. Päästa pole II ms järel metsikult vohada saanud rämedikust mitte midagi.##
Ka siis, kui lageraie täielikult keelustatakse, jäävad alles need erandid, kus see ongi parim valik, sest juba eelnevalt on keegi midagi väga valesti teinud või tegemata jätnud. Või muud valikud ongi absurdsed (pinnas jm). Kui juba Slovakkiat mainisid, siis igal piirkonnal on mingi omane metsatüüp, mille suunas looduslik tasakaal liigub, nii et lõpuks võib ka looduslikult tekkida monokultuurne (kuid erivanuseline) puistu. Slovakkia eri osade metsades kolades näeb neid variatsioone rohkem kui meil, Soomes jällegi vähem, looduslik tasakaal kujunes näiteks tuhandete aastate jooksul ka monokultuuri meenutavana siiski segametsaks ja üritab looduslikult sellisena püsida. Seda saab jäljendada ka kunstlikult (metsa istutades), see ongi kõige "efektiivsem". Paljud teevad seda praegu Eestiski. Kõik muud meetodid on loodusliku tasakaalu vastu võitlemine ja efektiivsusest saab siis rääkida vaid millegi muu arvelt lõivu makstes. Aga paljud pügavad oma õunapuidki nii, et võitlevad looduse soovi vastu pürgida Päikese poole, seejärel tegelevad igal aastal vesivõsudega jne, sest koolitajad koolitavad selle järgi, et neil igal aastal ikka tööd oleks, mitte et inimene omas aias võimalikult vähese vaevaga hakkama saaks;)
Kindlasti leia võimalus proovimiseks. Neil moodsatel nupukatel kohtab igasuguseid imelikke softiveidrusi. Näiteks SMS-i jamad (nüüd ju lisaks ka RCS-d), ei toimi suunamised (st toimivad, aga selleks peab tulemata meelde need vanad #koodid) jms. Siin on 2 lahendust:
- leia võimalus käia poes näppimas füüsilist telefoni, kasvõi esinduses ähvardusega, et karbist välja võtmata kindlasti ei osta,
- kasuta tarbijakaitse pakutavat 14p tagastusõigust, kui toode ei peaks sobima (ära lõhu pakendit jne), see on parem lahendus, sest nädalaga peaks häirivad omadused ka paremini välja tulema.
PS: nutitelefonid ei maksa liiga palju, need odavad on lihtsalt kehvapoolsed (nagu ka nuputelefonid). Vaata välja turu odavaimad mudelid, kasuta seejärel hind.ee või hinnavaatluse portaali, passi peale mõni soodukas ja see ei tule kallim neist nupukatest. Mõlemal juhul tüdined neist nagunii kiiresti ja lihtsalt talud. Odavam on ikkagi põhjusega odavam, alati, olenemata nuppude olemasolust või puudumisest. Sellepärast paljud kasutavadki 15a vanu nuputelefone tänaseni ja parimad nende hulgast ei ole odavad põhjusega;)
##nagu ütlesin, las linnaruumi teemal räägivad need jne##
Sina pole mingi ütleja, sest Tallinn pole mitte Sinu pealinn, vaid terve Eesti Vabariigi pealinn ja see on "riik", kes sunnib ka teisi Tallinnas käima, kuigi saaks ka teisiti (kogu Kanada ei käi Ottawas oma asju ajamas).
Sain vihjest aru, muudan siis oma strateegiat. Edaspidi viin paari lähema aasta jooksul Tallinnas käies oma jalgsikäigud ja ühistranspordikasutuse miiniumini ja teen seda nimme Euro0 diisliga. Igati legaalsega, millel väljub sumpsist pöörded põhja vajutades valjusti igati puhas õhk, aga kiirendades koormusega on alati soliidselt legaalne tahmalont taga. Ja teen seda rehvivile saatel edaspidi iga autojuhiahistamisvahendi (künnised, kiirusepiirangute muudatused jne) puhul. Hetkel just ehitan ühel projektikal väljalaset, andsid hea idee, et seda saaks ju legaalsuse piirides ka palju lõbusamaks muuta:) Siis ehk õpivad ka Maiko nimelised kõige kõvema peaga raikotrollid inimesi mitte provotseerima. Mul pole kahju põletatud kütusest, kui sellega kaasneb nii suur fun faktor;) Mitte, et see ka muidu eriti oluline oleks. Spetsiaalselt Tallinnas käimise autol hakkan hoidma ka vanu pikkade naastudega rehve all kuni viimase kuupäevani, nagu seadus nõuab. Oled nüüd rahul? Või peaks hakkama ikkagi käima Tallinnas pidevat õlivinet tootva kahetaktilisega? Kumba varianti eelistaksid? Sina ju hingad seda sisse, vali ise, tänu Su postitusele ma rohkem seda ise ei hinga, vaid teen seda mugavas autos läbi filtrite ja mida pikemad ummikud, seda lõbusam on teistel :P
Kusjuures milnet vennad võiks ka kogu nende trolli/trollide tekstid läbi sellise analüüsi lasta ja eraldi teema teha kuhu kokku koguda häbipostil olevad. Seda oleks huvitav isegi lugeda.
No ega su epistli lugemist pole ka vaja, ela ise ja lase teistel elada. Probleem on, et sinusugused ei lase rahulikult elada vaid kogu aeg on vaja jama kokku keerata ja vasika kombel amokki joosta iga uue hullusega.
Tallinn on ennekõike töö- ja elukoht tallinlastele, mitte läbikäiguhoov suburbia elanikele või maakatele, kes aegajalt linna satuvad. Sellest lähtuvalt tuleb linnakeskkonda ka disainida.
heitgaasid on Tallinnas väiksem probleem, suurem on peamiselt kevadeti tolm (naastrehvidega lahti võidetud asfalt, soolas olev mustus). Madalamad kiirused keerutavad ka tolmu vähem üles.
nagu ütlesin, las linnaruumi teemal räägivad need, kes ise selles linnas koos perega elavad ja kasutavad erinevaid liikumisviise. Kõrvaliste isikute manitsusi ja õpetusi ei ole vaja.
Nii lihtsate juhtumite puhul, kus valetamist saab tuvastada isegi sama inimese poolt öelduna tõe muutumise kaudu mööda ajajoont ja sellele järgneva hämamisega (pole öelnud, ei mäleta jms, mis iseloomustab hästi kõiki EKP taustaga poliitikuid ning nende sabarakke-järeltulijaid), ei ole mõtet iga detailiga enam tegeledagi. Ei tea ka trolli puhul kunagi, kas on kellegi huvides palgatöötaja või teise trolli ohver, niiöelda kasulik idioot, kes enda arvates tõesti õiget asja ajab.
Küsimus on pigem inimtüübis: ühed googeldavad allikaid selleks, et tõestada, et nende vaatenurk on õige. Teised otsivad infot, mis seab enda vaatenurga kahtluse alla, et äkki ma tõesti eksin milleski. Mõlemad on suutelised selles ka vindi üle keerama. Seda näeb kõigis teemades, inimesed käituvad ikka harjumuste järgi ja neid ümber ei õpeta.
Ukraina puhul piisab tõesti lihtsast testküsimusest, et kes tungis teise riiki ja kes tapab seal süstemaatiliselt tsiviilelanikke? Kui vastus ei mahu ühe sõna sisse, on see juba hämamine.
Ei ole ise akuvärvipüstolit kasutanud, aga teiste meetoditega tekkinud kogemuse pealt tundub loogiline lisada, et ka värvid on erinevad. Üha enam sellised, kus on raske saavutada soovitud tulemust (katvus vs jooksma hakkamine), kuigi vanuse/kogemuse lisandudes peaks see just lihtsam olema:). St kui testid, testi ikka sama värviga ja kui kõik testid ebaõnnestuma kipuvad, vaheta värvi, mitte püstolit. Kuigi see peaks olema õpitav siiski kõigi värvide puhul, lihtsalt õppimiskulu on teinekord ebamõistlik, samal ajal kui teise värviga polegi vaja midagi juurde õppida.
Arva mida tahad. Tallinn ei ole tallinlaste privaatses omanduses, vaid Eesti Vabariigi pealinn, kuhu on koondatud teenused, mis sunnivad kõiki kodanikke aegajalt Tallinnas käima. Olen elanud Tallinnas piisavalt kaua ja mu Tallinnas autoga läbitud kilomeetrid viimase 15a jooksul jäävad kindlasti alla jalgsi ja ühistranspordiga läbitud kilomeetritele. Jalgrattaga pigem mitte, sest kasutasin ratast vaid neil aegadel, kui oli koht, kuhu ratast jätta (TTÜ lukustatud rattaparkla, enam tudengeid ei õpeta). Sellepärast vaatan ka praegu Tallinna liiklust eelkõige jalakäija mätta otsast ja oman maksumaksjana täielikku õigust öelda välja oma arvamust.
Künnistega, ajuvabalt vahelduvate kiiruspiirangutega, lühikeste ning suuremat kiirendust nõudvate fooritsüklite jms-ga seotud SUUREM liiklusmüra, LISANDUVAD heitgaasid ja peenosakeste saaste on just jalakäijate probleem. Autos on filtrid vahel ja sõites vaikus (või hea muusika), lihtsalt veidi suurem aja- ja kütusekulu jalakäijate (ning veelgi rohkem hingeldavate jalgratturite;) tervise hinnaga. Midagi Su jutus ei klapi, kui rohkem õhusaastet jalakäijana soovid...
Kõvasti on paranenud va need viimatised idiootsed 30 ja 40 tilkumised, need on ainult trahviraha kogumiseks tehtud.
Ja lisaks need idiootsed rattateed ja veel idiootsemad, ratturi jaoks eriti ohtlikud ristumised sõiduteega.
Ma arvan, et jäägu Tallinna liikluskorralduse kommenteerimine inimestele, kes vastavad järgmistele tingimustele:
1) elavad ise kogu perega Tallinnas
2) peres on erinevas vanuses liikmed, kes kasutavad liiklemiseks peale auto ka teisi vahendeid ning liiguvad linnaruumis ka jalgsi.
Midagi ei ole teha, autoga sõites käivad kõik künnised ja piirangud närvidele aga kui ma käin koeraga jalutamas, liigun niisama jala või sõidan jalgrattaga vajalikke sõite, siis ma mõistan väga hästi seda liiklusmüra ja suurematest kiirustest tulenevat turvatunde vähenemise probleemi ilma autota liikleja vaatest. Minu kodu ümbrus on palju 30-40 km/h piirangualasid ja seal kus reaalselt on ka kiirused alla saadud, on palju meeldivam jala või rattaga liigelda.
Ma sõidan Tallinnas igapäevasõite autoga umbes 6000 km aastas ja jalgrattaga 4000-5000 km. ühistransporti peaaegu ei kasuta, jala liigun Tallinnas ca 1000-1200 km aastas.
Ma ütleks, et Tallinnas on liiklusega enamvähem, asjad on viimase 15 aastaga oluliselt paranenud kõikide liiklejate jaoks.
Kui akf! Kärss ei olnud tegev 2023. aastal Läänemaal kitsale ringile korraldatud püsimetsanduse õppepäeva korraldamisel, siis ei käinud tema pihta. Oli meeleolukas üritus, kus näidati lookrakendiga hobuveolise palgikelgu kasutamist metsteel paikneva palgi näitel. Olles lookrakendit ise metsas reega kasutanud, siis nõuab see pöördel rohkem vaba ruumi, kui soolomasin ja umbes sama, kui põllutraktor haagisega. Ma ei jauraks, kui oleks olnud leidega rakend. Samuti propageeriti kiiniga võsatõrjet (mille vastu mul pole midagi) noorendiku näitel, kus eelmisel aastal oli töö tehtud selgelt võsakaga. Ehk käige minu sõnade, mitte minu tegude järgi. Aga kohale tõtanud linnarahvas oli täiesti lapik imetlusest.
Kärsa jutt metsa kasvatamise ja tõuaretuse seotuse kohta on iseenesest õige. Aga... See tuleb raieringi pikenemise ja saadava puidu vähenemise arvelt. Sest osa puid surevad enne raieaega ja kukuvad ümber. Mis on probleem majandusmetsas ja mis pole üldse probleem kaitsealal. Küll tekib probleem ka kaitsealale loodusturisti vedamisel sellel poolsajandil, kui suured puud on suremise tõttu ümber kukkunud ja takistavad metsa all liikumist. Iseenesest oleks väga õpetlik olnud jätta Suure Munamäe vaatetorni tee äärne kuusik surema nii, nagu looduses käib. Mitte teha esteetika huvides sanitaarraiet. Milline hala siis oleks tõusnud...
Kuusk ja remmelgas oma ebameeldivate okstega on eriti vastikud ületada. Soovijatel on võimalus praktiseerida Kohatu tankla ja Haiba riste vahelisel Pärnu maantee äärel riigimaal. Ei pea isegi kaugele matkama, saab autoga sureva metsa teise serva kruusateedpidi.
Kliendid ei ole täna nõus maksma käsitööpuidu eest mitmekordset hinda. Juba kütusehinnast tuleneb ülestöötamiskulude kasv saab olema päris huvitav puidu hinda kanda.
Püsimetsandus eeldab käsitööd või äärmisel juhul kergetehnikat. Ehk tootlikkus on madal. Kui kapitalikulud madalate hindade tõttu ongi madalad, siis oma töö eest tahab igaüks palka saada. Mina saan endale palgatöö ja pere kõrvalt lubada nädalalõpuhommikute veetmist odava vanatehnikaga metsas puhkusena. Aga kui rehkendada sellele puidule hind, siis isegi oma madala palga juures saan ma ilmselt metsas kulunud aja eest makstava palga eest rohkem küttepuid osta, kui samal ajal valmib metsa koristamise käigus. Majanduslik mõõde peab alati kõrval olema, et oma valikute maksumust teada:)
Kui loodusturism oleks nii kasumlik äri, siis oleks meil ju lademes ettevõtteid maailma turismimessidel EISA rahade eest rikkaid kliente moosimas. Aga reaalsuses on maksevõimelised ainult tapahimu rahuldama saabuvad "loodusturistid". Saagikoristus seegi. Busside kaupa üle Eesti metsa hajutatavatest looduskruiisilaevatäitest pole midagi kuulda olnud. Mõni tuhat maksvat ööbijat aastas ei ole majandus.
Mis puudutab v6sa kadunud võtmeid ja nende seost lambiga, siis rehkendus on lihtne: valin mahavõetavaid puid parasjagu aastaaja, isa lõhkumisjärje ja ala juurdepääsetavuse alusel. Kõnealune kuusk suri tõesti eelmisel suvel, enne oli veel pruuni okast paaril aastal peal. Aga kuna muud murdunud või jalus olevat prahti oli liiga palju, siis selleni ma ei jõudnud. Talvel olid järjekorras need puud, kuhu mitmel aastal pole olnud võimalust pehme maa tõttu järele minna. Ning ega see 30 cm lund poleks ka pea meetrisi kuusekutsikaid kaitsnud pealelangeva metsaservahundi vastu. Ikka oleks ära muljunud. Pind on seal kõva paerähk, kandevõimemuret ei ole. Mille tõttu sai ka praegu ära toodud. Suvisemaks seda palju jätta ei saa, kuna selle vahetus ümbruses on palju linnupesadele kõlbulikku noort lehtmetsa. Mis on plaanis järgmisel varakevadel teha läbipääsetavaks inimesele ja loomale. Praegu tuleb loomade käigurada kenasti ümber tihniku, paar aastat tagasi ärakorjatud kuuse asemelt läbi. Ka toona said mitmed noored puud hukka, sest lootsin liigselt kiiludele ja pidepuule ning ei pannud vintsi toeks. Valepidi kukkus, tappes toreda männi ja paar kaske:( Üksikute puude väljaraiumine elusast metsast seda võimalikult vähe kahjustades on keeruline tegevus, kui mets pole just mastimännik või latikuusik. Seal tõesti võtad ühe pulga teiste vahelt nii välja, et kõrvalseisajd viga ei saa.
Häil- ja veerraided pole mingi imerohi -ka siin toimub samamoodi lausaline raie masinatega. Ei raatsi keegi kogenud saemeest ega hobusega väljavedu peale võtta - kallis ju. Ehk pinnase kahjustus on sama, samamoodi tõmmatakse kõik kasvava (v.a. seaduses nõutud seemnepuud ja "elurikkuse surnuaed") maha. Lihtsalt piiratud mahu tõttu on masinate kolimiskulud suuremad ja seega ettevõtte kasum väiksem. Mille vältimiseks tehakse metsaomanikule veel madalamaid pakkumisi. Ning mille inimesed minu üllatuseks ka vastu võtavad...
Kui metsaOMANIKUD ei võtaks neid alapakkumisega lepinguid vastu, neid ka ei tehtaks. Seega haugub Kärss praegu vale puu all - metsaühistutesse ühinemata metsaomanikke tuleks harida rohkem ühistute metsameistreid usaldama. Minu metsad ja seal toimetamise viisid on metsameistriga läbi räägitud ja ma olen väga teadlik valitud alade säilitusviisi kõrgest maksumusest.
Linnainimesele on ilusam vaadata, kui roopaid on iga viie aasta järel metsa veetud kitsale alale, selmet ühe korraga teha kahjustus ära, roopad vajadusel tasandada ja jätta looduslikule uuenemisele. Meil ei ole Slovakkia mägismaa, kuhu raie järel sada aastat midagi ei kasva. Meil on enamusel kasvukohatüüpidel viie aastaga muru väljas, kümnega on elujõulised isendid end kolme meetrisse visanud ja siis saab juba võsakaga hakata tulevast metsa kujundama.
Liiga heal mullal kasvanud võõra istutusmaterjali probleem on küll päris asi, mida Kärss õigesti välja toob. Naaber sai mitu korda istutada oma raiesmikku, sest loomad eelistasid näsida tema kõrgestikoolitatud taimi minu raiesmikul kasvavale looduslikule uuenemisele. Nüüd, 15 aastat hiljem, silm vahet ei näe. Eks paistab, mismoodi meie raiesmikud mõnekümne aasta pärast hooldusraie järel välja näevad. Maailmamajandusele on tema viis enam meeltmööda:)
Metsameistri soovitus oli juba 2008: kõik maha parikümne aastaga. Täielikult uus istutus peale. Päästa pole II ms järel metsikult vohada saanud rämedikust mitte midagi. Osa läks siis maha, sest saime hea hinna, osa on praegu päevakorras (sest ma valisin istutamise asemel hinnalisema ja aeganõudvama loodusliku uuenemise) ja vahepealse dpakkumised on olnud naeruväärsed. Eks näis, mis sel aastal taas koostatav metsakorralduskava siis soovitab. Ma kohe huviga jälgin, millise tulemuse saan, ei anna omaniku ootust taksaatorile ette.
Tallinnasse sattudes tekkis tõesti küsimus, et kas kõik need, kes praegu naaste kasutavad, teevad seda ikka endale aru andes, milleks see vajalik on? See ju ikkagi nende endi naastude rikkumine ja linnas elava inimese jaoks kindlasti mittevajalik.
Ega siin vist paremat lahendust polegi kui Soomes, et kui "ebaloogilisel ajal" (nt jaanipäeval) naastudega sõidad, siis trahvi ei saa, aga pidevalt hakatakse kinni pidama ja saad patrullidele selgitada, miks need vajalikud on (nt lähen Lappi). See on tüütu ja kui pole tõesti vajalik, siis vahetataksegi suvekad alla ja pannakse need naastud ainult korraks selleks Lapireisiks. Nii oleks hundid terved, lambad söönud ja just see kriitiline mass, kes oma peaga mõelda ei suuda, kah mundrimeeste poolt korduvalt üleharitud oma tegevuse tagajärgedest.
Täna spetsiaalselt mõõtsin, tee ääres on lumi põlvini (kraav mõnes kohas all, seal kukuks vööni sisse), igal päeval sulab asfaldi märjaks, igaks hommikuks on seal jääväli, suvekatega saab suurepäraselt hakkama, aga paaril autol on ka lamellid veel suvekate vastu vahetamata.
Kirjutasin juba varem sellest, kuidas Tallinnas tehakse kõik selleks, et autojuhtide tähelepanu hajutada. Olgu need siis autoteede/rattateede ebaloogilised "vingerdused" enne ristmikke, liiklusmärgiuputus, lamavaid politseinikke on n+1 eri sorti (juht peab liikluse jälgimise asemel jälgima, kas sellest konkreetsest saab lubatud kiirusega autot lõhkumata üle sõita või mitte), pimedas valgustatakse jalakäijatele/ratturitele teed, mitte ei valgustata neid autojuhtide jaoks nähtavaks jpms. Seda pole tõenäoliselt võimalik isegi uurida, kui palju liiklusohtlikke olukordi ja avariisid juhtub sellise tähelepanu hajutamise tõttu. St me ei saa modelleerida olukorda, kus seda ei tehtaks ja juht saaks pühendada kogu oma tähelepanu muu liikluse jälgimisele. See on veel omaette teema, et osa juhte tegeleb vaatamata sellele skrollimise-svaipimisega ja siis ehmatab järgmise tähelepanuhajutaja pärast. Selliste tolvanite hulk on liiklust jälgides hoopis suurenenud...
Teemasse: Tallinn on nüüd läbisegi täis neid 30 ja 40 märke ning nendel väikestel tänavatel, kus üle 30 nagunii ei julgegi sõita, on lubatud 50... tra mis toimub:)) Järjekordne tähelepanu hajutaja, sest oma peas ei suuda tõenäoliselt keegi arvet enam pidada, millisest ristmikust milliseni oli nüüd 30 või 40 või kus üldse 50. Kuna vähemalt osa fooritsüklitest arvestavad endiselt 50-ga, ei saa ka panna pahaks, et kohalikud, kellel need tsüklid pähe kulunud, just sellise kiirusega ka sõidavad. Erinevalt minusugusest maakast teavad nad vähemalt ka neid ohtlikke kohti, kus lapsed või joodikud ootamatult teele võivad kakerdada ning arvestavad sellega kiirust ületades. Pole kusagil muus maailmanurgas tundnud seda, et ei jõua kiiruspiirangute pideva ja kaootilise vaheldumise tõttu nende üle enam arvet pidada, sest sellist piirangutekaost naljalt mujal ei näegi. Või näeb mõnes üksikus kohas, mitte üle linna. Õnneks hoiatab auto suurel ekraanil nende piirangute eest pidevalt. Teisel autol hoiatab Waze, aga see hoiatab ka politseinike kiirusemõõtmise eest, nii et seal pole vajagi piirangutest kinni pidada:)) Kaasnev piduritetolm aeglustamisel ja heitgaasid kiirendamistel on lisaboonuseks neile, kes seal elavad.
Tund tagasi oli Tallinnas Lasnagorski kanali lõpus üks auto kraavis, rattad taeva poole, kohal kiirabi, politsei, tuletõrje jne. Seal on 50 ala. See kurv on läbitav ka väga kolmenumbrilise, mitte lihtsalt piiripealselt kolmenumbrilise kiirusega. Klassikaliselt tuleks nüüd panna sinna 30 märk ja probleem ongi lahendatud;)
Kui sa pole väga kogenud, siis tõsiselt, raiska see 200ml värvi harjutamise peale. Ma ei tea, mida sa vaatad, seal on tegelikult pihustite voolavuskiirus ja laius ka tähtis. Lisaks tuleb juurde käe liigutamise kiirus. Seda kõike saad proovida ja treenida käe sisse. Ma annan sulle isikliku soovituse:
Kui oled aerosoolpudelitega harjunud ja/või pneumopüstolitega, siis sellega on erinevus sees, proovi alati hoida püstolit 90 kraadi nurga all pinna suhtes. Eelmistega on ringi "lehvitamine" käe sees, et sujuvust/hajutust teha, sellega pole. Ma üritan teksti kujul edasi nüüd anda:
Proovitüki peal
- on liiga lähedal
_ on paras
._. On liiga kaugel
Tuleneb ka pihusti suurusest jne, seepärast rõhutangi, et proovitükkide peal pead alguses raiskama värvi, et lihtsalt lihasmälusse õppida liigutust.
Kaaderi postitus ei vääri vastust, kui on siia teemasse varem pandud lingid läbi lugemata. Kärsaga pole vaja vaielda, need suurtöösturite "jutupunktid" on teadlaste poolt ammu ümber lükatud (lingid siin teemas), neid teadmisi kasutavad kasumlikult paljud metsamajandajad ja nende teiste tõttu ongi hädas need lobitöö kinnimaksjad, sest puidutööstusel pole juba ammu enam piisavalt toorainet.
##Kuskil kindlasti on mõni säärane rahapesukoolitus, millel teadlikud inimesed autodega kokku sõites osalevad, et saada värskeid teadmisi loodushoidlikust metsakasvatusest.##
Kui see rahapesukoolitus käis minu kommentaari kohta, on see pahatahtlik sõnade väänamine ja solvav. Mina käin autoreisidel, mu tutvusringkond koosneb arusaadavalt minu jaoks aktsepteeritava maailmavaatega inimestest, mitte narkomuuladesst, korrumpeerunud poliitikutest, rahapesukoolitajatest jne. Mulle tutvustatakse mujal elavate sõprade poolt kõike, nendes riikides metsahoolduses tehtavat head ja halba, erinevaid lähenemisi, tõlgitakse mu küsimused isegi umbkeelse traktoristi jaoks kohalikku keelde ega jää ka laste küsimused vastusteta. Kui tulevad nemad (sõbrad mitte äri!) Eestisse, tutvustan samuti KÕIKE, mida siin tehakse, nii head kui halba. Ka seda, mis on vaieldav (nt põhjavee kaitseks korraldatav pinnaveerezhiimi muutmine, mis on ühelt poolt õige ja vajalik, aga praeguse hoogtööna tekitab paljude jaoks ikkagi väga suuri probleeme – tuleks teha teisiti, osaliselt vm, aga päris tegemata jätta kah ei saa). Nii õpitaksegi, tasuta, rahapesukoolitusteta, teiste vigadest ja õnnestumistest, et ei peaks ise kõike kordama.
##Palun näidake mulle neid loodusturistide horde, kes metsadesse tunglevad ja siia lademetes raha jätavad. No ei ole neid samas vääringus, kui puidutööstus raha sisse toob.##
Näiteks mina teenin ja see on puhtalt välismaalt siia sisse tulev raha. Kindlasti rohkem, kui puidutöösturid ühe raieringi ulatuses ha kohta teenivad aastatele jaotatuna (kui sinna sisse ka kõik kulud arvestada). Samal ajal on ka mets hooldatud (lisakasum, mis ei jää samuti raieringi ulatuses ha kohta alla neile). Kusjuures see on vaid hobi (ja ettekääne, et püsida pidevalt kursis metsas toimuvaga;), päristööna tehes teeniks kindlasti kordades rohkem. Aga mingi kärss ei sobi kindlasti üldistavaks näiteks ja KÕIKI Eesti metsi niimoodi väärindada ei saa. Minu jaoks on need naaberkinnistute vööni mudaroopad, mädanema jäetud puud, lageraielangid jms hoopis lisaboonuseks, mida inimestele näidata – olen tänulik, et need olemas on, neid pildistatakse ja kasutatakse välismaal teistele näitamiseks võrldusena teises metsas pildistatud metsloomadega, aktiivses kasutuses linnupesadega jne. Mul on seda väikest nishi lihtne täita, aga me keegi ei tea, kui suur see nish võiks olla, kui Eesti metsad ei oleks puupõllud ja neid turundataks sama agressiivselt kui näiteks pelleteid. Konflikt tekib just omandisuhtest, sest ükski giid ei teeni esimesi miljoneid metsade kokkuostmiseks ebaseadusliku röövraie abil (loe: seadusi rikkudes), kus riiklik kontrollorgan seaduserikkumisi iseenesestmõistetavaks peab ega trahvi. Kas poleks absurd, kui politsei, meditsiin jm sarnast seadustele sülitamist salliks?
Ikkagi metsast endast: kohati tundub, nagu oleksin ainus, kellel oli diplomi saamiseks vaja ka bioloogiat õppida...
Need kõik, millest siin jutt, on ju iseenda tekitatud probleemid, mille lahendamise peale hiljem vahendeid on vaja kulutada. Kui võtad maha nii noored (napilt raieküpseks saanud) puud, siis hävitad mõne metsapõlve jooksul täielikult metsa genofondi ja jäädki nende probleemide lõksu, mida nõukaaegne ja sellele järgnev metsamajandamine üha süvendab. Erametsaomanikul on seaduste piires muidugi lubatud omale neid probleeme tekitada ja seejärel lahendada...
Igal alal, mitte ainult meditsiinis, liikluses jne, on ennetustöö odavam tagajärgedega tegelemisest. Keegi pole kunagi isegi vaidlustanud seda, et üks parimaid probleemide ärahoidmise viise metsas on eriliigiline ja erivanuseline puistu, sest siis ei saagi tekkida "plahvatuslikke" levikuid ei putukate ega seenhaiguste osas. Lageraie välistab selle. Siis algavad need lõputud "agad", miks lageraie on kasulik metsa mädanemise jne ennetamiseks, kuid eelnevalt on tehtud kõik selleks, et see ennetatav probleem üldse tekiks...
Kui kõik vanemad ja sõltumatud metsnikud räägivad kui ühest suust, et korraliku talve puudumisel metsa üldse ei tehtagi (selleks on varud ja muud tööd samadele meestele), siis ksf v6sa imestab, miks märtsi viimastel päevadel ilusa kevadilmaga maha võetud kuivanud puu võttis endaga kaasa ka metsaalust. Ma ei usu, et see kuusk kuivas ära nüüd viimase 2 nädala jooksul, nii et seda sama tööd jaanuaris-veebruaris teha ei saanud. Pigem oli siis ebamugavam seda teha (joodik otsib kah koduvõitmeid tänavavalgusti alt selleks, et sealt on mugavam otsida, kuigi ta kaotas need kusagil mujal). Eksin? :)) Kui eksin, siis see ongi erandlik olukord nagu metsapõlengud Nõva luitemetsades või orkaan, mis oleks võinud selle sama puu seal palju suuremate kahjudega kummuli keerata. Orkaan ei ole siiski üks kasumlikest metsamajandamise meetoditest. Kunagi ammu oli, pea ainus.
Metsa püsimiseks piisava vanusega puu (200 aastane kuusk, 300 aastane mänd jne) on vajalik selleks, et nii vanaks elavad just need puud, millel on tugevam vastupanuvõime putukakahjustustele, seenhaigustele, muutuvale veerehziimile jne. Teised puud tuli juba 150a tagasi vahelt välja harvendada.
Kui lähed võtma maha ainult 80a vanuseks saanud noori puid, puudub isegi võimalus sealt heade seemnepuude valimiseks (ei tea ju, milline neist kui vanaks elaks) ja pärast tegeledki üraskite ja seenhaigustega, mis on puhtalt enda valede otsuste tagajärg. Praegune võimalus laristada on kõigi nende vanemate põlvkondade töö vili (loodusliku ja kunstliku valiku kombineerimine), millel praegune puidutööstus liugu laseb ja noorte puude lageraie on SAMADE võimaluste ära võtmine meie järeltulevatelt põlvkondadelt.
Ka seemikuid/istikuid ostes ostad ikkagi teise mulla jaoks kohastunud populatsioonist võetud puid. Selline teadlik jalga tulistamine on võimalik ainult nende megakasumite pärast, mida saab korraga metsast oma pangaarvele kanda, lapsed ei saa siis suurt midagi, lapselapsed jälle saavad, aga saavad juba vähem ja halvema kvaliteediga, lapselapselapsed ei saa jälle midagi jne. Sellepärast seda nimetataksegi röövraieks, mitte kestlikuks metsamajandamiseks. Puiduärikate YOLO ahnusest saan veel aru, aga eraomanik peab enda järeltulijaid ikka tugevalt vihkama, et neile selline mets jätta... või siis on midagi muud kusagil juhtunud, kui paremaid valikuid polegi.
PS: ma ei ürita väita, et lageraie häiludena vm viisil õigesti tehes (läbikülmunud maapinnal, tuulekoridore tekitamata, üraskitele "vaateid" avamata jne) vale on, sest nii jääb mets kui ökosüsteem alles, häilude servadesse saab seemnete külvamiseks jätta alles ka need mitmesaja aasta vanused puud (need saab võtta maha 100a pärast, kui on jälle uued vanapuud peale kasvanud), see kõik ei takista kvaliteetse metsa kasvamist. Keerulise teooria taga on täiesti talupoja mõistusega hoomatav loogika, kuid isegi klassikaline puupõllu valgustusraie väiksema tehnikaga levitab tänapäeval massiliselt pessi, sest seda tehakse peaaegu igal pool täpselt vastupidi sellele, kuidas õpikud õpetavad:) Seejärel leiavad putukad kiiresti ülesse nõrgestatud puud ja lõpuks tulebki "mädanemise" vältimiseks kõik maha võtta ja jätkata uue puuliigi või segametsaga. Ainult et inimene tegi kõik õigesti, ta sai ju raha kätte...
Selge;), tänan;), julgen nüüd seda akuvärvipüstolit ostma minna, muidu kartsin, et vb läheb rsisku raha.
Leidsin ühe video kah vahepeal õnnega pooleks, sealgi ütles, et isegi hõlpsam on seda käsitleda võrreldes selle originaalse pneumaatilise värvipüstoliga.
Ma tsiteerin ühe tegelase mõttekäiku selle koha pealt kus meie Vurru ja Helmekamba tegelased kaasa karjuvad, et artikkel 5 ja värki :
Eesti Vabariik pole lubanud mitte kordagi ja ei luba Ukraina droone enda õhuruumi! Need satuvad siia Venemaa enda vastumeetmete tulemusena. ( Kuna Venemaa juba teostab seda elektroonilise segamise teel enesekaitseks). Samas on Kremlil ka hea nüüd luua narratiivi, et varsti siin rakette lennutama hakata. Tuleb aru saada, et Venemaa -Ukraina vahelises sõjas ei jää ja ei ole jäänud puutumata mitte ükski naaberriik. See on sõjas paratamatult nii. Vesi Kremli propaganda veskile on aga see, kui inimesi teadlikult eksitada ja seada kogu kaitseväe info kahtluse alla! Kindlasti on paljudel inimestel peas vasardamas küsimus, et miks neid droone kohe alla ei lasta!? Vastus on lihtne: Kaitsevägi vaatab ka seda, kas need droonid lahkuvad meie õhuruumist. Kui siin neid alla lasta, siis ei saa mitte keegi anda garantiid, et drooni või õhutõrjeraketi rusud ei tabaks mõnd elumaja või tsiviilisikut. Igaljuhul on ohutum viis droonil lasta ise minema lennata Eesti Vabariigi õhuruumist, kui see on võimalik. Mitte riskida sellega, et mõni asustatud piirkond selle rusudega pihta saaks. Kui aga on võimalik ohutult droonid alla lasta Eesti Vabariigi õhuruumis siis seda ka tehakse.
Tüüpilise keskmisest kõrgemal tasemel trollide käitumine ongi selline, et ta püüab vargsi anda su mõtetele uue suuna, tekitada sinus sähvatust aga äkki nii ongi, äkki polegi meie ajakirjandus kõige usutavam lektüür. Milnetis oli üks samasugune, tasapisi muudkui püüdis määrida teistsuguseid mõtteid pähe. Ei mingit räuskamist, ei mingit sundimist, aga sobisid vägagi just selle "aga äkki nii ongi" mõttesuunamisega.
Hommikul postilehest lugesin päris head fantaasiat. Autori nime guugeldades tuleb üks tuntud isik välja, seega kirjutaja kas lihtsalt nimekaim või otseselt nimevaras.
Tekst ise selline:
"Vaatasin, mis arutelud käivad Soomes, kus asja käsitletakse otsekohesemalt. Nüüd on selgunud, et Parikkalas on alla kukkunud veel üks droon 75 kg lõhkekehaga, aga tema lennu trajektoor on olnud põhjast lõunasse, seega see droon on olnud Soome õhuruumis pikka aega ja tõenäoliselt tulnud Ahvenamaalt. Öösel märgati droonipilve ka Helsinki kohal ja Savonlinnas - seega Soome sisemaal. Soomes on hakatud asja põhjalikumalt uurima, sest neil on täielik võimekus neid droone hävitada, aga sõjavägi ei teinud midagi. Vastupidi, droonirünnaku ajal oli õhus hävitajad, mis ilmselt segasid Venemaa radareid, samal ajal kui droonid ründasid madalalt. Huvitav on ka see, et paar päeva enne seda oli Mariehamni ja Helsinki vaheline laev ilma reisijateta vedamas salajast laadungit. Soomlased kahtlustavad, et droone lennutatakse Ahvenamaalt, mis on demilitariseeritud tsoon ja Soome sõjavägi osaleb Venemaa vastastes otsestes rünnakutes e. on astunud otseselt sõtta koos kõikide riskidega. Sama Eestiga- NATO kasutab ära meiega õhuruumi ilma ametlikku luba. Sama toimus Soomes enne II Maailmasõda, kus Soomes olnud saksa väed korraldasid provokatsioone Soome sõtta tõmbamiseks.
Tõde on aga see, et Venemaa õhutõrje on suuremas osas Ukraina rindel ja põhi on kaitsetseta- eriti Soome ja Venemaa vaheline 1300km piir. NATO luurelennukid lendavad pidevalt mööda piiri, selgitades radarite asukohad ja droone lennutatakse läbi nende aukude meie territooriumite kaudu, et Venemaa ei jõuaks reageerida. Narva Jõesuust on Ust Luuga sadamasse õhust vaid 25-30 km ja seda kasutatakse ära. Tundub, et tõde on see, et meie valitsus on andnud loa meie riigi kaudu uue rinde avamiseks koos kõige sellele järgnevaga.
Tõsimeeeli. Ja ei unustanud ma midagi. Su eelnevad jama tootmised sai lihtsalt pidurdatud.
Sa teed tüüpilist trollitaktikat kus nüüd üritad enda faktivead ära peita sõna "arvamis" taha. Ei, sa ei esitanud arvamust, sa esitasid valesid taktikaga mida "alternatiivmeedia" genereerijad kasutavad idiootide lõksu püüdmiseks. Su eelnev tekst oli samamoodi üles ehitatud kuid üritasid endalt vastutuse ära veeretamist seekord "arvamus" sildi all.
Tõsimeeli arvan, et olsd tiblatroll ja ei jäta isegi siia "või" osa enam alles. Võtsin tolle detsembris kirjutanud tegelasest eeskuju ja lasin Muski robotil su teksi läbi käia kelle on kõige suurem võimalus olla painutatud desinformatsioonist sest labi tema peamise andmeallika liigub seda hetkel enim ehk võiks olla kõige rohkem olla painutatud sinu "alternatiivmõtlemise" suunal. Ehk ei saa süüdista isegi, et on kallutatud pealevoolumeedia poolt. Tulemus:
Ta varjab väga teadlikult faktiväiteid ja moonutusi sõnaga „arvamus“ (seda kordab ta mitu korda), et vältida vastutust ja luua muljet neutraalsusest.
Konkreetsed kohad, kus ta valetab/moonutab/teeskleb „arvamust“ (sihilikult, mitte eksimuse tõttu):
Minski leppe osapooled ja rikkumine
Ta väidab: „Kolm osapoolt leppisid milleski omavahel kokku“ + Vene, Saksa ja Prantsuse esindajad ainult „garantidena“. See on klassikaline Vene propaganda moonutus. Tegelikult oli Venemaa otsene osapool Trilateral Contact Group’is (Ukraina–Venemaa–OSCE) juba Minski I-s (2014) ja Minski II-s (2015). Venemaa ei olnud „garant“ nagu Saksamaa/Prantsusmaa Normandy formaadis – ta oli allkirjastaja ja kohustatud pool. Ta kasutab seda, et väita, et Venemaa polnud kunagi „sõdiv pool“. Lisaks ütleb ta „Ukraina rikkus esimesena – mina pole seda kunagi väitnud“, aga kogu kontekst (ja tema varasemad postitused, millele ta viitab) toetab just Vene narratiivi. See pole „arvamus“, see on fakti moonutamine.
Zelenski legitiimsus
„Ainult üks organ, kes selle küsimuse saab lahendada, see on ukraina konstitutsioonikohus. Ei mina, ei mitte ükski teine Eesti või mõne teise riigi mats ei saa väita… Minu ARVAMUS on jah see, et ta ei ole legitiimne. Aga see on ainult ARVAMUS.“
See on puhas valetamine „arvamuse“ varjus. Ukraina põhiseaduse artikkel 108 ütleb otseselt, et president jätkab volitusi kuni uus president annab vande. Sõjaseisukorra seadus keelab valimised. Riigikogu on seda 2025. aastal kinnitanud. Konstitutsioonikohus pole kunagi öelnud teisiti. Ta teab seda väga hästi, aga esitab asja nii, nagu oleks tegemist õigusliku vaakumiga, mis sobib täpselt Vene narratiiviga („Zelenski on ebaseaduslik“).
Ukraina kaotused ja armee suurus (kõige räigem matemaatiline ja faktivale)
„Ma ei ole mitte kusagil kuulnud, et neid oleks rohkem, kui sada tuhat. Jutt on alati olnud mingitest kümnetest tuhandetest.“ + „enne 2022 veebruari ukraina sõjaväe arv pluss mobiliseeritud pluss lepingulised miinus max sada tuhat tuleb kokku kaugelt üle miljoni“ + Vene armee „umbes 700 tuhat“ ja „venelasi on rindel rohkem kui ukrainlasi“.
See on teadlik vale + halvasti varjatud matemaatiline võltsing.
2025–2026 seisuga on Lääne hinnangud (sh CSIS, USA/UK luure) Ukraina kogukaotused (surnud + haavatud) 400 000–600 000 ringis. Zelenski ise on tunnistanud 2025. aastal üle 55 000 surnut. Eesti ja Euroopa meedia on neid numbreid juba ammu kajastanud – mitte ainult „kümneid tuhandeid“.
Tema „üle miljoni“ arvutus on eksitav, sest ignoreerib, et mobiliseeritud ei ole kõik rindel korraga, on rotatsioonid, haavatud, AWOL, tagalateenistus jne. Efektiivne Ukraina rindevägi on hinnanguliselt 800–900 tuhat. Vene pool on rindele paigutanud ~500–600 tuhat.
Ta teab, et numbrid on kõrgemad, aga kasutab vananenud „kümneid tuhandeid“ väidet, et näidata Eesti meediat valelikuna. See on klassikaline ajupesu-narratiivi toetav moonutus.
Territooriumi loovutamine ja ajaloolised võrdlused
„Kui selle käigus ukraina kaotab osa oma territooriumi, siis on see paratamatus… Kas me süüdistame soomlasi, et nad talvesõja kokkuleppega lõpetasid?“ + Iisraeli „hõivamine“ Palestiina/Liibanoni/Süüria territooriumist + USA „varastas“ Venezuela nafta.
Need on tahtlikud paralleelid, mis moonutavad ajalugu:
Soome ei „otsustanud vabatahtlikult loovutada“ – Nõukogude Liit ründas ja Soome oli sunnitud rahu tegema pärast suuri kaotusi.
Iisrael/Palestiina ja USA/Venezuela on täiesti teise iseloomuga konfliktid (okupatsioon vs rahvusvaheline tunnustamine/sanktsioonid). Ta kasutab neid, et normaliseerida „Ukraina peab lihtsalt loovutama maad ja kõik on korras“. See pole „arvamus“, see on Vene rahuplaani (territooriumid vastu rahu) reklaam.
Kütusekriis ja Venemaa olukord 2022 + praegu
Ta tunnistab kriisi, aga ütleb „suurlinnades sel hetkel ei teadnud mitte keegi“ ja „ka täna pole vene tavainimesel vähemalt suurlinnades häda mitte midagi“. See on teadlik minimeerimine. 2022 kevadel oli Venemaal kütusekriis (ekspordi keeld, hinnad, piirkondlikud puudujäägid, eriti Krimmis ja piirialadel). Praegu (2026) on droonirünnakute tõttu energiakriis (mustad veed, hinnatõusud), mida Vene meedia ise tunnistab. Ta silub seda, et toetada „Venemaa ei kuku kokku“ narratiivi.
Isiklikud solvangud + ajupesu
„Kui mulle tundub, et inimene on ajupestud… loll… siis ma ütlen selle välja. See on minu arvamus. Ja lõppkokkuvõttes, kui ma lollile ütlen, et ta loll on, kus siin see valeväide on???“
Ta teab, et see on solvamine, aga varjab „arvamuse“ taha, et õigustada ad hominem’i.
Kokkuvõttes: ta ei „arva“, ta ehitab väga teadlikult Vene propaganda narratiivi, kasutades pooltõdesid (nt Merkel/Hollande/Poroshenko Minski kohta on õiged), aga moonutades või varjates kõike, mis ei sobi. „Arvamus“ on lihtsalt kilp, et vältida faktiülevaatust. Klassikaline foorum-trolli taktika: „ma lihtsalt mõtlen loogiliselt“.
Väga ilusti saab, enne harjutad natukene mõne metalli peal. Katvus ja hajutus on natukene "teispoodi". Kui seina oled airlessiga värvinud, siis saad aru, kui pole, siis harjutad.
Kae imet, Deus unustas mind ära blokkida... vanus annab tunda, või mis?
"Kogu see eelnev jutt on puhas p@sk vaid ühe fakti valguses- veremaa tungis ukrainale kallale" - siit järeldub, et kuna venemaa tungis ukrainale kallale, siis sellest hetkest ja igavesti on kõik, mida venelane räägib, puhas propa ja vale. Siit edasi saame järeldada, et kuna iisrael tungis palestiinale, ja liibanonile, ja iraanile kallale, siis sellest hetkest alates on kõik, mida iisraeli esindajad räägivad, vale ja propa. Ja sama kehtib ameerika kohta, kes koos iisraeliga iraanile kallale läks. Nii või?
Ja Deusile küsimus, kas "ma ammu juba öelnud, et tibla kinni makstud troll oled" on sinu arvamus, või väidad sa seda tõsimeeli?
Kas on kellelgi kogemust või teadmisiauto värvimisel akuga värvipüstoliga?
Kas üldse saab sellega metallivärvi/autovärvi pihustada ja kui siis kas tulemus ok.
Tundub, et need akudega värvipüstolid vist rohkem puiduvärvi ja vee baasil jaoks seinavärvide jaoks.
Aga kui keegi teab täpsemalt mis värk on siis oleks tänulik info eest. Parem aerosooliga võrreldes vist igatahes peaks jääma kui ta metallivärvi üldse pihustab.
