Nii, hoolimata auto 2010 aastaarvust, on mootor natukene laos seisnud.
Õlivahetusel vann alt ära ja voilaa: võll hakkas juba ümarduma, ls 150 000 km.
Usalda kuid kontolli!
¤¤¤Inimestel on vale arusaamine, et nad «koguvad» esimesse pensionisambasse. Sinna ei saa raha koguda, kuna praegu töötavatelt inimestelt kokku kogutav raha makstakse jooksvalt praegustele pensioniäridele välja. Sinna ei kogune mitte midagi. «Inimestel kogunevad esimesse pensionisambasse poliitikute antud lubadused,» rääkis ta. «Lubadus ei ole raha. Nende õiguste täitmine sõltub poliitikute lubadustest, see pole lepinguline kohustus.»/.../ juba täna on näha, et seda nooremat põlvkonda, kes mind peaks hakkama üleval pidama, on kaks korda vähem¤¤¤
¤¤¤USA on andnud alliansi käsutusse teatava koguse B-61 tüüpi tuumapomme, mis paiknevad küll Euroopas, kuid on alaliselt USA kontrolli all. Siit algabki ebakindlus. NATO võib konflikti korral küll kollektiivselt otsustada tuumarelva kasutamise, kuid selle otsuse praktiliseks rakendamiseks on ikkagi vaja USA presidendi kinnitust. Täna on see sama president teatanud, et neid liitlasi, kes piisavalt ei maksa, ta kaitsta ei kavatse.¤¤¤
¤¤¤Mõnepäevane elektrikatkestus võib viia terve Lasnamäe evakueerimiseni/.../Kõiki neid enam kui 100 000 inimest peab seejärel toitma, majutama jne.¤¤¤
¤¤¤Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ütleb selgelt, et komisjoni aseesimees täidab esimehe ülesandeid tema äraolekul. Kui esimees viibib välisriigis komandeeringus ega juhi komisjoni tööd, siis on loogiline, et aseesimees tagab komisjoni töö jätkumise. Seaduses ei ole nõuet, et esimees peab selleks eelnevalt loa andma. Ma palusin antud olukorra kohta riigikogu juhatuse ametlikku otsust, kuid sain vastuseks Lauri Hussari isikliku vastuse, millel puudub juriidiline tähendus,» märkis Korobeinik.
Korobeinik rõhutas, et erakorraline istung kutsuti kokku vastavalt seadusele ja rahanduskomisjoni liikmete soovil, et arutada muu hulgas automaksu tühistamist. Istungi toimumise hetkel oli komisjonis opositsioonil arvuline ülekaal ja maksu tühistamise ettepanek sai toetuse. «On tähelepanuväärne, et just sel hetkel, kui opositsioonil oli enamus ja tekkis võimalus automaks tühistada, hakati otsima formaalseid põhjuseid istungi õiguspärasuse vaidlustamiseks. See on selgelt poliitiline mäng, mitte sisuline soov õigusselgust luua,» sõnas Korobeinik.¤¤¤
Võistlussõidukil keevitatud diferentsiaal all ja sellele oleks ülevaatust vaja. Kuidas nii ülevaatuselt läbi saamisega on? MKM 77 lisa 4 järgi sellist asja justkui ei kontrollita, seega ei ole see määravaks?
Mainin veel igaks juhuks, et auto näeb väga vähe tänavat.
See linnakulu võrdlus ju pointless. Kui sõita 5km hommikul ja 5 km õhtul, võib kulu ka 15 sajale olla, aga kui ühe mootori soojendamisega 20 km sõita saab kulu vähem kui 10 sajale.
Lühendatult:
xxxxxxxxxxxxxxx
Ühest küljest selgitas ta, et inimesi haarab kaasa ja nende tööd võimestab see, kui asju võetakse neile hoomatavas mastaabis ja sobivas keskkonnas ning kindlasti nende mõttemaailmaga sobitudes. Väärtused on kahtluse alla seatud, faktid asendunud arvamustega ja otsustel läbimõtlematuse ja räpakuse maik. Majanduslik mõtlemine on ikka veel võimetu tajuma eri ettevõtmiste jaoks sobivaid mõõtmeid ning arvestama inimeste arvamusi, vajadusi ja piiravaid tegureid.
Teisest küljest hea keskkond ei ole odav. Sellega tuleb vaeva näha. Nii mikrotasemel, olgu siis perekonnas või oma õues; või silmaga hoomatavas mastaabis, nagu külajärv, maasikavälu, pärandniit või kogukonnamets, aga ka globaalses mõttes, nagu keskkonnareostus või kasvuhoonegaaside õhku paiskamine. Jätkusuutlik pole selline majandus, kus loodusvara tõlgendatakse kui tuluallikat. Tegelikult peaks looduse kaudu meile antud ressursse käsitlema kui põhikapitali. See tähendab, et siis, kui see kapital on ammendatud, kukub majandus kokku.
Nende asjade nimistu, mis moodustavad Eesti põhikapitali, on üpris lühike. Viljakandev muld, sellel kasvav mets ja puhas vesi. Mõistlik on põhikapitali käsitleda eraldi sellest, mis lihtsalt tulu toob; samas hõlmates põhikapitali kõik komponendid ühtsesse vaatesse. Väga suures plaanis koosneb meie rikkus kahest komponendist. Üks on see, mis teeb meie elu mugava(ma)ks. Teine see, ilma milleta ei saa inimene eksisteerida.
Eestis on nende riiklik haldus lahutatud. Toit on maaeluministeeriumi ehk nüüd regionaal- ja põllumajandusministeeriumi vastutusalas, jook ehk vesi kliimaministeeriumi haldusalas ning peavari hoopis majandus- ja kommunikatsiooniministri all. Eriti keerukas on metsa haldamise ülesehitus. Selles, et metsandus paiknes varem keskkonnaministeeriumi ja nüüd kliimaministeeriumi võimkonnas, on kätketud ületamatu vastuolu. Ühest küljest tahab riik metsast tulu lõigata. See on igati loomulik, sest põhikapital peabki protsente teenima – nii nagu toit ja jook on protsendid sellest kapitalist, mille moodustab viljakandev muld. Teisest küljest peab riik metsa kaitsma ja hoolitsema, et selle väärtus kindlasti ei väheneks. Tulemusena vaidleb riik iseendaga.
Euroopa parlamendi ja Euroopa Liidu nõukogu nn LULUCF-i määrus vaatleb maakasutust, maakasutuse muutusi ja metsandust ühe tervikuna. Selles vaates ongi meie maa jagatud kaheks. Üks on see, mis tugineb viljakandval mullal, ja teine on linnad, teed-trassid, tööstusmaastikud ja muu selline. Üks on inimese eksistentsi alustala (vähemalt praegu) ja teine pealisehitus. Üks toetub sellele, mida inimese jaoks pakuvad looduslikud ja poollooduslikud ökosüsteemid. Teise on ehitanud inimesed endi vajadusteks, sageli näpistades tükikesi esimese küljest.
Linnas oleval metsal on hoopis teine ülesanne kui maal paikneval metsal. Selles mõttes on LULUCF-i määrus igati õigel kohal. Piirangud samuti. Sest linnal, tööstusmaastikul, transpordimagistraalidel jm on komme kõikvõimalike põhjendustega maalt tükikesi lõigata. Ikka ühise hüve nimel ja üldiselt igaveseks. Enamasti saamata aru, et see tükike, mis võetakse ja mille rahaline väärtus võib olla pea olematu, võib maa(inimese) jaoks olla kuldaväärt.
Maakasutuse ehk LULUCF-i määruse alla käivate eri kategooriate eest seisvad seltskonnad kaitsevad igaüks oma jupikest. Kes metsa, kes soid, kes põldu, kes (pärand)niitusid. Muidugi on igaühel neist õigus. Kõiki neid jupikesi on vaja. Aga veel rohkem oleks vaja, et need seltskonnad jõuaksid ühele meelele vähemalt selles osas, et nad kõik on tegelikult ühel pool lauda ja sama asja eest väljas: et Eesti tulevik oleks helge.
Kolmveerand Eestist, ükskõik kuidas seda sahtlitesse jagada, on tohutu varandus. See, et Eesti praegu paljusid toiduaineid suurel määral impordib, on majanduslike valikute küsimus. Kui vaja, võimaldab see varandus kiiresti kõike vajalikku ise toota – ja nii, et jääb üle teistelegi müüa. Mis siis, et sisemajanduse koguproduktis on vastavad arvud väikesevõitu. Elutähtsate asjadega ei saa mängida. See ei ole tööstusharu, mille saame lihtsalt kinni panna kohe, kui välisturul nõudlust ei jätku või kui tootmiskulud lähevad liiga suureks. See on meie julgeoleku üks sammastest.
Meie naabrid nii põhja kui ka lõuna pool on seisukohal, et põllumajandus ja metsandus peavad olema ühe ministeeriumi all. Rahvusvaheline teadusvaldkondade klassifikatsioon, nn Frascati manuaal, paigutab samuti põllumajanduse ja metsanduse ühte kategooriasse.
Nende kahe valdkonna koos käsitlemine teadusmaastiku korralduse tasemel on andnud äärmiselt hea tulemuse tekkinud kvaliteedi rahvusvahelise nähtavuse ja tunnustuse keeles. Pole ühtegi nähtavat põhjust, miks selle mõtte realiseerimine riigi tasemel, konkreetselt metsanduse nihutamine kliimaministeeriumi alt maaeluministeeriumisse, ei annaks samaväärset tulemust. Lisaks eri ministeeriumite suuruse tasakaalustamisele teeksime nõnda olulise sammu selle poole, et õppida tajuma eri ettevõtmiste jaoks sobivaid mõõtmeid ning arvestama inimeste arvamusi, vajadusi ja piiravaid tegureid suures osas Eestimaal, aga ennekõike: suhtuksime meie maa parima osa kasutusse nii, nagu vastutustundlik juht suhtub põhikapitali hoidmisesse.
xxxxxxxxxxxxxxx
Omasin 2014 AWD 2.0 bents pea 10 aastat. Linnas sõita alla 10L on suht võimatu - pigem ikka 12 kanti. Maanteel sinna 7,5 kanti, kui just 90 ainult ei sõida. Neli inimest sees liigub ikka väga vaevaliselt.
AWD on nii ja naa - linnas lumega täitsa ok aga muus osas ikka kehvapoolne. Müra maanteel kõrvulukustav eriti veel siis, kui talvel naelaga sõita. Rattalaager esinduses 200€, samuti parkimisandur 170€. Selle aja jooksul vist sai 3 rattalaagrit ja 2 parkimisandurit ära vahetatud. Üllatus oli see, et aku kestab veel siiani uue omaniku käes :) Muus osas kestis ja Honda cvt oli täitsa ok.
Kandsin Spritmonitori esimesed 2 aastat oma andmed sisse (kasutaja Allika). Vaatasin nüüd üle, üks kord on kulu olnud oluliselt üle 10 (11,5), kui olen talvel ainult linnas sõitnud. 2 aasta keskmiseks on tulnud 8,6.
Küllap olen suht kerge jalaga, enne oli V70, 2,4, bens, autom; ja korra oli linnas talvel ühe paagi kulu 12, see oli rekord. Tehase andmetel pidanuks rohkemgi linnas võtma. Maanteel võttis 7-kanti, mõnikord ka tiba alla, kui pidi pikalt rekkate sabas sõitma nt.
Vana teema küll, aga eks siis heietame.
Spritmonitori tuleb natukene rohkem süveneda kui lihtsalt vaadata üldist keskmist, mis seal kõigi kasutajate peale kokku on tulnud. Võttes eraldi ühe konkreetse kasutaja numbrid, siis tema üldine keskmine võib olla miski 8,5, aga kui tema sõite eraldi vaadata, siis tihti on numbriteks ka 10l või vahel ka 7l- kõik sõltub, kus ta liikunud on- mõni pikem ots maanteel viib kulu alla, samas lühemad otsad/linn tõstavad jälle üles. Rusikareegel on, et lisame tehase antud kulule liiter ja kui sa pole põhjagaas-põhjapidur tüüpi autojuht, saad tehaseandmetele lähedase kuluga kenasti hakkama.
Pole päris õige nimetada kallutatuks olukorda, kus me räägime ainult poolest võrrandist. Juhuelektri kasutamine eeldab, et ka teine pool võrrandist on juba lõpuni lahendatud. Hetkel tundub, et selle aja peale, kui teine pool lõpuks lahendatud saab, on ka praegune valedel ja blufil läbisurutav rohepesu saanud omale teaduslikult põhjendatud ja elukeskkonda säästvamad alternatiivid. See doteeritud ventilaatorihullus kaob nagu säästulambid või pliiakudega elektriautod, õigemini jääb kitsaks nishitooteks sobivas mahus sobivatesse kohtadesse. Lisaks jääb ellu hulgim ökosüsteeme ja sellesse kuuluvaid elusolendeid. Majandus lihtsalt ei saa kasvada väljapoole looduse raamidest, raha ei saa süüa.
Viimase aja ministrite määramise valguses võiks sellise asja nagu minister üldse ära kaotada. Keegi on kes räägib kaamera ees juttud ära ja asi korras.
Minu masina kaardil on mingid oma kiirusepiirangu piirkonnad. Näiteks sõites Tallinnas üle Hiiu raudtee ülesõidu siis ennem ülesõitu viskab 30 peale ja hakkab noomia kiiruseületamise pärast. Samas ühtegi märki ei ole. Teisalt näiteks Ehitajate teel viib tee Alexela tankla juurde ning sela on siis kolmekümne märk. Mu auto loeb selle märgi ära isegi kui sõidan teises reas otse ning hakkab taas noomima kiiruse ületamise pärast. Lõppeks sellel samal Ehitajate teel Haabersti ringist linna poole olen näinud ka kiiruspiirangut 120km/h auto ekraanil. Kui oleks püsikas sees siis ta kindlasti arvaks, et nüüd võiks kiirendada. Seega automaatne kiiruse tuvastus on päris kesine kuna see moodustub auto enda arvamusest ja tee ääres leitud mäkidest.
Mäletan et kui Bolt Drive'i Golfiga mõned aaastad tagasi Narva maanteel 110 alas püsikaga sõites hakkasin bussist mööduma siis bussi kõrvale jõudes masin ise pidurdas kuna leidis et nüüd on meil 90km/h ala. Ma ei mõistnud muud arvata kui et ta luges selle numbri maha bussi tagaküljelt.
Ammu tehtud teema juba...Aga olen nüüd sellist autot (2014, 2,0 bens, man) pidanud pea 11 a. Läbi sõitnud vähe, ca 90 000. Miinuseid minu jaoks sama hästi kui ei ole, va, et ca 85 000 juures vahetati veovõllid (tekkis vibra 100+ kiiruste juures) ja need polnud odavad. Originaalaku kestis ca 8 a - seegi vist norm. Plussid: mugav sõita, vaikne, ruumikas. Keegi eespool kirjutas, et tal kütusekulu linnas 15. Uskumatu. Minul linnas ca 10 - ja selles linnas on kõrguste vahe ca 200 m (ei ole Eestis). Pikaajaline keskmine 8,5, sõidud vb 50:50, linn ja maantee, aga maanteest osa samas kiirteel, kus kuiva ilmaga lubatud kuni 130 km/h. Läbi Baltikumi sõites olen saanud kõige madalama paagi keskmise: 6,66.
Natukene on ikka vahe sees. Halb aku on ebastabiilne ehk poole Justini pealt võid sisse põleda. Ja on ka vahe sees silmamoonutuse pärast.
Ma eile tabasin ennast mõttelt, et äkki seepärast on siin lehekülgede kaupa seda väärinfot ja linnalegende aga samas need tekivad nii või teisiti kui inimesed ei süvene - lihtsam näide on linnalegend, et 98 bensiin ei mädanda tihendeid hobikas ja annab rohkem jõudu kui 95. Sama teema sisuliselt.
Sull12, kui pikka maad kodanik siis sõitma pidi, et valikus oli vaid plate või ööbimine bensukas?
Vahet pole, millise näitaja vähenemise me degradeerumise mõõdupuuks võtame. Tulemus on sama, lihtsalt halva akuga ei pea nii kaua Justini käes kannatama.
Tuletan endiselt meelde, et keskmine auto sõidab "mitte sittagi" kilomeetrit päevas... Ei tule minulgi tavalisel kontoripäeval 100 km täis ja pistik leidub mõlemas otsas.
Aitäh kärsale nii ilusasti kallutatud info väljatoomise eest. Tuugenivastaste seisukohad tunduvad esmapilgul nii mõistetavad. Ning kohalike mure oma senise hea äraolemise tuksikeeramise pärast ongi. Kui ainult samad näod ei korduks...
Seega jääbki pea kogu Virumaa hävitamine ainsaks võimaluseks. Elektrit ju nagu tahaks...
Sellega olen nõus, et tuugenid peaks püstitatama sinna, kus juba on on tuult, tarbimist, infrat ja müra. Ehk Tallinna ümbruse rannikule.
Aku surma ei saa defineerida km kaudu (kuigi loogiline oleks), sest muidu tühjeneb kellelgi aku 0 kilomeetriga paigal seistes soojas autos Justin Bieberit kuulates:)
Kärss: õnneks päästma veel ei pea heitmevabalt :)
Kompanjon ostis Tesla X, koju sõites avastas, et ; oi, Tesla superlaadijad poolel teel ei töötagi. Valikus oli 1: kasutada bensiinijaama seinapistikut ca 12 t, et koju jõuda või 2. tellida puksiir ja koju jõuda veel samal päeval.
Õnneks "päästeautod" siin veel klassikalised fossiilid :)
Päris mitu artiklit, mis kõik väärivad lugemist. Tsiteeritud kõigist mõni olulisem lõik.
Neljanda artikli puhul on mõnus iroonia see, et rohepesijad tegelevad CO2-ga, aga metsade kliimat globaalselt vähendavat omadust konverteeritakse pelletikütteks, sest see on roheline ja taastuv kütus:))
¤¤¤Iga Eesti vald tegutseb ennekõike oma elanike jaoks ja seepärast peaks iga vald seadma kõige kõrgemale vallakodanike huvid. Ka energiatootmine eksisteerib inimeste, mitte inimesed energiatootmise jaoks. Otsus rajada oma territooriumile tuulepark tehakse pikemaks ajaks ning mitmesuguseid poolt- ja vastuargumente põrgatades on lõpuks ikkagi selge, et niisugune otsus ei toeta loomulikku elukeskkonda, vaid muudab seda vähem elamiskõlblikuks või elamisväärseks. Üldine ja mõistlik praktika on rajada tuulikuid väheväärtuslikule tühermaale. Selliseid on Eestis aga vähe. Hakata tuulikuparkide rajamiseks muutma kvaliteetset elukeskkonda tühermaaks, ei olnud Kose vallavolikogu hinnangul heaperemehelik ega konstruktiivne.¤¤¤
¤¤¤Põhja-Sakala volikogu langetas ühehäälse meelsusotsuse, mis muudab Viljandimaa põhjaossa tuulikute rajamise kui mitte ilmvõimatuks, siis vähemalt sedavõrd keeruliseks, et äriliselt muutuks see ebamõistlikuks/.../Isiklikult leidis Tölp, kelle kodumaja Pärnumaal asub lähimast tuulikupargist kuue kilomeetri kaugusel, nii et park paistab ja kostab sobiliku tuule korral koduõuele, et elumajadest viiest-kuuest kilomeetrist lähemale ei peaks tuulikud rajama.¤¤¤
¤¤¤Google translator: Uuringu olulisim järeldus oli, et Soomes varem tehtud infraheli mõõtmistes ja analüüsides on oluline põhimõtteline viga. Oluliseks põhimõtteliseks veaks on infraheli analüüs kolmanda riba analüüsina. Analüüsimeetod viib infraheli kahjulikkuse täiesti vale hinnanguni. See ei paljasta tuuleenergia müra olulisemat tervist ohustavat tunnust ehk labasagedusliku müra komponendi ja selle harmooniliste komponentide esinemist siseruumides, nendib analüüsitulemusi koostanud teadur, tehnikamagistrant Hannu Nykänen.¤¤¤
¤¤¤Lageraieid tehes oleme antropotsentristlikud, mõtlemata, et mets on kellegi elupaik ja toitumisala; lisaks CO2 sidumisele ka hapniku tootja, mis on nelja aastaajaga parasvöötmes oluline.
Millest metsade puhul aga üldse ei räägita, on see, et metsad on globaalse õhutemperatuuri lokaalsed jahutajad.
Küsimus jääb: millised on meie võimalused tuuleenergia kasutuselevõtuks ja kuhu tuuleparke rajada? Eespool toodust lähtuvalt võiks neid rajada sinna, kus:
Leidub tuuleressurssi määral, kus tuule majandamine kaalub üles selleks tehtavad kulutused.
- On ära kasutatud teised ressursid, mis tuuleparkide rajamisel satuvad ohtu või hävivad.
- Tuuleparkide toimimisest põhjustatud häiringud on olemasolevatest väiksemad või sama suured.
- Tuuletööstusega seotud infrastruktuur on mingil määral olemas.
- Esimesele punktile vastates oleksid need lagedad alad, nt rannikud, sh sadamapiirkonnad, suurte teede ja trasside tuulekoridorid jmt.
- Teiseks, vanad tööstusalad, kus loodusmaastik on hävinud või ressursikasutusest taastuvad alad.
- Kolmandaks, kus tuuletööstuse poolt tekitatud mürataseme suurus ja pidevus sarnaneb või on väiksem kui juba olemasolev, nt rannikud ja transpordikoridorid (vt terviseameti joonist Infraheli meie ümber);
- Neljandaks, taristu, sh elektrivõrkude ja teede olemasolu vähemalt näiteks 50 protsendi ulatuses vajaminevast, et ettevõtmine oleks majanduslikult tasuv. Ka taristu ehitamine hävitab olemasolevaid loodusressursse; tuuleparkide hooldamine eeldab tehnopargi olemasolu ja kvalifitseeritud tööjõudu. Elektrivõrkude ja liinide puudumine tuulepargi uuringuala lähedal oli näiteks üks põhjustest, miks jäi tuulepargi rajamise eriplaneering koduvallas kinnitamata, sest selle rajamine oleks nõudnud täiendavalt suuri rahalisi kulutusi.¤¤¤
¤¤¤Paljude päid ajavad segamini nt Jõhvi maantee äärde aastate eest rajatud «tagasihoidlikud» tiivikud, mis ei tundugi kõige hullemad. Kahjuks on kavandatavad metallmonstrumid neist kordi kõrgemad ning energiariskide maandamiseks müütilise sõjalise konflikti korral hajutatakse need maakonniti kõikjale laiali. Kohalikud omavalitsused saavad riigilt korralduse algatada eriplaneering, mis avaldatakse märkamatult valla kodulehel. Sestap ka rahva tormiline reaktsioon, mille taga ei tasu otsida Kremli trolle/.../Ja kui mõnel puhul ongi unehäired ja peavalu taandatav stressile, mis tingitud kodukoha looduse reostamisest tuulegeneraatoritega, siis mis õigust on kellelgi tulla ja koloniseerida teise eluruum oma tehismaailmaga «riiklikes huvides» ning kuulutada enda eest seismine putinismiks.
/.../
Valitsejate käsitluses madalalaubalisele ja tagurlikule maainimesele on lagastamata keskkond, liigirikas ökotoop, puhas õhk, põhjavesi ja risustamata horisont võõrandamatu inimõigus, mis ei mõista ainumatki kompromissi «mõistuspärase elukorraldusega» (Jürgen Ligi). Siit, maalt, ma vilistangi teie enese lõbustamiseks välja mõeldud energiajulgeoleku, energiataristu kaitse ja rohepesu peale, mis pole tõeliste väärtuste kõrval enamat kui pseudoväärtused. Roheline looduskeskkond ja päriselt roheline eluviis, mitte abstraktne «süsinikuneutraalsus», on enamat väärt kui teie klaashelmed indiaanlastele – 100 euri kuus taluvustasu tuulegeneraatorite vahetusse lähedusse jäävatele maalastele. Inimese elu ei ole Exceli tabel, kus plussid ja miinused kokku lüüa. Siin kaalub üksainus tõeline väärtus üle kümmekond pseudoväärtust.¤¤¤
¤¤¤Traditsioonilised elektrivõrgud ei suuda alati tasakaalustada taastuvenergia tootmise kõikumisi ja kasvavat nõudlust. Seetõttu on vaja suurtes kogustes energiasalvestust, mida mõõdetakse megavatt-tundides (MWh) või gigavatt-tundides (Gwh)/.../Gravitatsiooniakud põhinevad potentsiaalsel energial. Kui tõsta raske mass – näiteks betoonplokk või veekogus – kõrgemale, salvestatakse sinna energiat. Kui see mass hiljem kontrollitult alla lastakse, muudetakse potentsiaalne energia taas elektriks generaatori või turbiini abil. Erinevalt keemilistest akudest, mis kaotavad oma salvestusvõime aja jooksul, ei vähene gravitatsiooniakude energiatõhusus. Nende töökindlus sõltub mehaaniliste osade vastupidavusest, kuid energiat saab vabastada igal ajal ilma olulise kadudeta.¤¤¤
riik vaatab kõrgeid toasooja hindu ükskõikselt pealt...
riik vaatab juba ammu pealt, kuidas energiahinnad tavainimeste ja ettevõtjate rahakotte pigistavad. Ja ilmselt jääbki vaatama, sest kasvõi hetkel on kogu energia jäävuse seadus pühendatud sellele, et igasugu jollerid pukki panna, sisuliselt nullreitinguga jestidvesti erakonnaga koalitsioon käima lükata ja edasi valitseda. Valitseda nagu homset polekski.
jevroopa plaanid vähendada bürokraatiat jäävadki plaanideks, sest sellised otsused ei sünni üleöö, neid menetletakse aastaid, keerutatakse kabinettides ja siis toimub mingil hetkel protsesside vaikne hääbumine ning kogu asi sumbud. Suht kindel stsenaarium. Meenutagem kasvõi kellakeeramise lõpetamise plaane.
Ja hoidku jevrojumal kui bürokraat laseb niisama nipsust omal tööd vähemaks võtta, võimu kärpida.
Kas mul jäi äkki midagi arusaamatuks või kahe silma vahele, aga selle jutu tõena esitlemine tundub küll bullshit. St see on mingi osa tõest, üks lähenemisviis kirjapandud regulatsioonile, mitte üks ja ainus tõde. Igal seadusel, regulatsioonil jne on sõnastatud väga konkreetne eesmärk just selliste olukordade jaoks, kus seda on võimalik tõlgendada mitmeti. Näiteks Mootorsõidukimaksu seaduse eesmärk on sõnastatud väga konkreetselt kui keskkonnamaks (eelnõu seletuskirjast saab lugeda pikemalt file:///C:/Users/Jaak/Downloads/MSMseletuskiri.pdf ). Siin aga Hussar väidab, nagu rahanduskomisjoni esimees ainuisikuliselt ise otsustab, kas ta annab oma kohustused üle aseesimehele või mitte. Milleks seda aseesimeest siis üldse veel vaja on, kui isegi esimehe välislähetuste puhul, kui esimees füüsiliselt koosolekut kokku kutsuda ei saa, aseesimehel mingeid õigusi pole ja vinti üle keerates isegi esimehe surma korral jääks volituste üleandmine aseesimehele Hussari lähenemisest lähtudes tegemata? ;) Niiviisi seaduste-regulatsioonide eesmärke kuritahtlikult moonutades tekib juurde üha enam inimesi, kes lõpuks enam muud väljapääsu ei näegi, mis meid seaduse eesmärkide juurde tagasi tooks.
Jah, sellega ma nõustun täielikult kui protsente loetakse kilomeetri pealt kuid siis peaks ka panema aku nn surma piiri kilomeetri peale, et kui läbisõit sellel masinal on kukkunud näiteks alla 150km, mis uuena oli 400, siis aku läbi. Seda muidugi ei tehta seepärast, et läbisõit on muutuvam väärtus kui aku mahutavus, mis on iga laadija/tühjakslaadija poolt numbriliselt tõestatav väärtus.
Deusi jutu täienduseks, et see, kelle jaoks on vale, poolvale või pooltõde, sõltub puhtalt kasutusprofiilist. Kellegi jaoks kehtibki see 500km vs 400km, sest kellegi jaoks ei oma see 20A vs 12A tähtsust. Enamike jaoks omab, aga 80% müüt elab oma elu edasi ja propagandas saab seda kasutada. Sama loogika kehtib ka fossiilautode juures, sest 100kW autol on ühtlasel 60-ga töristamisel sellest vajalik vaid väike murdosa ja saadaval selleks kasutatavate mitteefektiivsete pöörete juures kah ainult osa maksimaalvõimsusest. Autosalongis määritakse aga võimsamaid mootoreid müügimeeste poolt juba inimpõlvede kaupa pähe just max võimsuse järgi, kuigi mõne auto puhul ei kasuta esimene omanik seda terve auto pidamise jooksul mitte kordagi:) Kes on gaasiseadmeid seadistanud, teab samuti, kuidas madalama kütteväärtusega kütusega saab auto isegi ökonoomsemalt sõitma panna tingimusel, et loobud nendest hobujõududest, mida piisavalt võimsa auto puhul nagunii vaja ole ja mida ökotamishuviline nagunii ei kasutaks. Need näited on aktsepteeritavad fossiilikate puhul, võiksid olla ka särtsukate puhul, kui need ausalt lahti räägitaks, sest aku vananemine peegeldub ka muus kui mingite tingimuste abstraktses sõiduulatuses. Vanasti olid need muud omadused näha isegi mobiiltelefonide juures, tänapäeval on iga akusae omanik nendega tuttav, kes tööd tehes nendega akusid järjest tühjaks ja pikapeale surnuks sõidab.
¤¤¤kuna ta 334km sõitev Proace ei saanud 180km-ga hakkama. Aga siin selline loll nõue, et kui teed tööd riigiasutustele, siis pead tegema seda heitmevabalt.¤¤¤
Kas abistada tohib kah ainult heitmevabalt või on see abistamisega kaasnev fossiilenergia mugavalt heitmevabade autode nõude valemist välja jäetud? ;)
Kõige naljakam selle juures, et mõnigi vana hooldatud auto on ka vanast peast palju enam uueväärilises seisukorras kui teine uus garantiiaja jooksul üldse olla saab. See on ühelt poolt põhjus, miks paljud uutes autodes pettuvad ja teisalt tekitavad ka vanade autode ostjates põhjendamatuid ootusi, kuna 10-20a tagasi "tegin auto täiesti korda" andis tavaliselt hoopis parema pikaajalise tulemuse sellega võrreldes, kui tänapäeval teed täiesti korda mõne 20a vana masina. Ja samal ajal ei saa sellele 20a vanale autole enam kõiki kuluosigi poest uuena osta, kuid mõnele 50a vanusele klassikule saab endiselt;) Üsna keeruline on need faktid siduda kokku üheks tervikuks, mis aitaks teha "risuklassis" ostuhuvilise jaoks targemaid valikuid.
Kahjuks ei vasta ükski asi seal tõele. Ei see 90% jutt kui ka 80% jutt. Korduvalt siin öelnud ja toonud ka katseartiklite najal välja fakti, et mahutavuse kukkumine ei ole lineaarne kilometraažiga. Mahutavus on ampertunnis kuid aku vananedes kukub väljastatavate amprite maksimaalne väärtus kolinal. Kui vanasti suutis 20A anda esimesel sekundil, siis 80% piiri juures suudab heal juhul 12A anda. Selleks, et kompenseerida aga hakkab pingelangus ehk siis kui nüüd vatttundidesse ümber taguda, siis on "mahutavus" natukene teine kui 80% Ampertundides. Loogika kehtib ka vastupidiselt.
Ehk siis tekst on eksitav, kui mitte suisa vale!
Miks seda siis tehakse nüüd nii? Selleks, et numbritega asja ilusamana näidata. Reaalsus, kasutatav reaalsus, mitte exceli tabeli reaalsus on natukene siiski teine. Jätan välja hetkel siinkohal ilmastiku, sest temperatuuri roll suureneb suisa logaritmiliselt mida väiksemaks mahutavus jääb.
Arnis siin oma Leafiga on siiani tõestanud ainult reaalelu paikapidamist, suisa oma Leafspy piltidega, kuigi ta oma arusaamade järgi väitis hoopis vastupidist, seda muinasjutu maailma.
Microlino on väga äge asi, sain sellega Saksamaal linnas liigelda. Ma võtaks hoobilt selle endale kasutusele, kui poleks automaksuga meil kõike pekki keeratud. Ehk kui pole vaja kaugemale kui Haapsallu või Võsule sõita ja seal vähemalt päev veeta, siis kõlbab isegi maanteele sõiduks, tekib kergelt sellise žapaka muhu sõidukogemuse tunne oma lühikese teljevahega aga mitte Samuka tunne, mis on lühike ja kõrge. Ma siis sõitsin selle 90km/h versiooniga, neil on puhtalt mopeediversioon ka tegelt.
