Positiivne on see, et ärikad korjavad romud oma platsidele seisma, sest kui omanik on nõus nii odavalt müüma, pole ilmselt tegu just kõige korralikuma autoga. Kui mõni loll ka sealt platsilt ostab, siis saab elu õppetunni võrra targemaks kui auto eriliseks prillikiviks ei osutu.
KirjutamineTallinna autoturg on ausalt öeldes täiesti käest ära läinud.Kogu müük on koondunud mingite “ärimeeste” kätte, kes käivad turul stiilis:“5000€ auto? Ma annan 3000 kohe sularahas.”Ja siis sama auto ilmub paari päeva pärast müüki +1500€ otsas, jutt juures “väga heas korras, vähe sõitnud”.Lisaks on tekkinud mingi uus laine “geeniuseid”, kes arvavad, et nad on nüüd suured ärimehed. Tegelikult lihtsalt valetavad sirge näoga – ilma igasuguse häbita – ja panevad hinnale korraliku kirve otsa.Ja siis need Bolt/Wolt/takso autod…Müügis nagu kulda:“Väike läbisõit, heas korras, korralik masin.”Reaalsus:auto töötas 24/7, elu näinud rohkem kui mõni taksojuht ise, ja spido on “kogemata” tagasi keritud.Aastarv ilus, läbisõit ilus, jutt ilus – aga tegelik seisukord hoopis teine.Kokkuvõttes: kui autot ostad, siis ära usu kuulutust.Mine kohale, kontrolli, küsi küsimusi ja eelda, et pool juttu on ilustatud. Ärikateks on slaavalsed ja ei ole vajhet kumb slaavalane.
Ühiskonna normaalseks toimimiseks peame järgima ka kirjutamata reegleid, mitte ainult seadusi. Selle toimimise lööb rööpast välja mõne indiviidi arvamus, et tema võib rohkem kui teised ja sülitab kirjutamata ja kirjutatud reeglitele. Kõike oleks ju tegelikult võimalik seadustega reguleerida, aga see viikski tõenäoliselt vaid politsei- ja karistusriigini. Seega ülilihtne kirjutamata reegel- arvesta ka teiste inimestega. Ja lihtne käitumismudel- ära häiri teisi oma kihutamisega ja hoia koer lühema rihma otsas. Vali koht, kus kihutada ja vali koht, kus koer vabalt joosta saab. Pole ju keeruline.
Liikluse eesmärk ei ole selles, kellel on õigus, vaid et kõik tervetena sihtpunkti jõuaksid. Mitte ainult tõukurid ja koerad, vaid ka koeraallergia all kannatavad inimesed, kellel poleks midagi nt nuuskiva hobuse vastu. Su kommentaar tabab väga täpselt olukorda, mida näeb sageli parkides ja paneelmajade vahel, aga kusagil Rapla ja Kehtna vahelisel kergliiklusteel, kus ei kohta pool tundi ühtegi hingelist ja mis on teisel hetkel rahvast täis, on ajuvaba keelata ööpäevaringselt koertel nuuskimist või (tõuke)ratastel sõitmast üle 5km/h. Ja kui keelatakse, siis tehakse ikkagi, sest inimesed rikuvad ikkagi reegleid nii tehniliselt kui ka moraalselt. Täna ainsad seal nähtud inimesed lasidki seal kergliiklusteel kiiremini kui mina 70 alas.
See teema tüürib pidevalt selles suunas, et keelame aga kõike, mis mulle ei meeldi või mis piirab peale minu asemel just teisi. Kui me kasutaks kõiki õigusi, mida seadus lubab, häiriksime üksteist uskumatult paljudes asjades, aga enamus inimesi seda ju ei tee. Mõni üksik teeb. Üks teeb linnas bussiradade abil ja teine jalakäijana oma õigusi kehtestada püüdes, kolmas lihtsalt hajameelsusest. Ainuüksi neile keskendumisekski ei ole politseil piisavalt ressurssi. Aga et kehtestada juurde reegleid, mida keegi isegi kontrollima ei hakka (või vastupidi, mida kehtestaksegi vaid selleks, et neid on lihtsam kontrollida, kuigi see probleeme ei lahenda)... milleks? Liikluskorraldamise imiteerimiseks?
Oh neid koeraomanike. Ükskord lasin kella kui jalgrattaga tagant lähenesin - rihm oli pingul terve tee ulatuses nagu ikka. Ai sa raisk kus sain sõimata. Koer veidi ehmatas ja jooksis omaniku jalge vahele, omanik see-eest puhta pöörane tahtis kallale tulla mulle selle pärast. Ei tea kes keda seal jalutas.
Soovitaks teil veidi Euroopas ja põhjamaades ringi reisida, pooltel koerad, keegi ei tuiska mingi tõuksiga inimeste vahel. Vaadates veidi maailmas ringi on eesti ikka suht persses koht omadega. Mingid vihased tõusikud oma suure laenukoorma otsas, loomad on mõttetud ja naabrist peab ”parem” olema kasvõi läbi ussi emmi. Haa, irvitan laia lõuaga selliste üle, minge oma kohustuslikule tööle, ma lähen kalale…
koeraga on ju lihtne.kui koer läheb nt. paremale ,siis liigub talitaja paremale poole kõnnitee serva,mitte ei jää vasakule töllerdama.kas pean sörkimisel kasutama sõiduteed,kuna kõnnitee on hõivanud koeraomanikud?
Koertega peab olema nii, et õpetatud ja suukorvistatud koer kõnnib omaniku parema jala juures ja ei tuia pika 10m rihma otsas siia-sinna ning ei nuusi kõike, mis meeldib, kaasa arvatud teisi jalakäijaid. Ma saan aru, et koeraomaniku jaoks on tegu maailma sõbralikuma peniga, kes kunagi kedagi ei hammusta ja haugub vaid rõõmu väljendamiseks ja rõõmus on ta kogu aeg, aga koera mitteomavad inimesed ei pea aksepteerima kõiki koeraomaniku vaateid elule ja ühiskonnale.
Veel üks nüanss asja juurde. Kõnniteel on suht võimatu jalutada koeraga, sest loom ei suuda pidevalt mööda jutti käia ja ei oska karta, et mingi tatt tast tõuksiga üle lendab. Päris perses on see asi meil ja olen sama meelt, et varsti mõni madallendur haiglasse lüüakse pikemaks ajaks.
Asi on detailides ja loomulikult ei saa kõigile ühe malakaga virutada, aga eks siin olegi oma osa ka politsei mõtlemis- ja kaalutlusvõimel. Eks ole trahvidki diferentseeritud rikkumise raskusastme järgi, kuigi kiretu seadus ütleb üheselt, et vot siit maalt on rikkumine. Aga samas me ju rikume teadlikult kui näiteks seieri 96 peale paneme, sest spidoviga pluss radari viga seda võimaldavad. Ennekõike tuleks siiski lähtuda rikkumise ohtlikkusest kaaskodanikele või avalikule ruumile. Tühjal teel kiiremini sõita- ohtlik? Nojah, sõltub kiirusest ja juhi võimest sõidukit ohjata. Nüansse on nii palju, et mida siis teha- mingil juhul pigistame silma kinni, kuigi seadust ju rikutakse, teisel juhul vääname täiega? Vbl on siiski mõistlikum hakata vähendama kõiksugu liikurite juhtide loomingulisust ja paljude puhul ka hoolimatust ning hakata karistustega natukene karmimalt mõjutama. Täna 5 km rohkem, homme 10, ülehomme 15- kõik saavad varsti aru, et kui (mõjuvat) karistust ei järgne, saab suurema ampsu võtta.
##karistus peab mõjuma ja teist korda rikkuda ei taha##
Siin on veel selline väike nüanss, et karistatav peab ka tundma, et teda karistati õiglaselt. On küll subjektiivne, aga paremini juhitava tõuksiga 5km/h sõitmine ei ole päris sama kaalukategooria rikkumine, kui b-kat õigust omades poolhaakega linnas keerutamine. Kui karistus ei vasta rikkumisele, tekib loomulikult küsimus, et miks ma ei peaks põgenema, kui mind nagunii kätte saada pole võimalik? Enamus tsikliga rikkujaid mõtleb ju samuti ja ajakirjandusse jõuavad vaid üksikud klounid, kes sõita ei oska või panevad hullu ja kes tulebki liiklusest välja korjata. Aga tagasi jälle samas kohas, et probleem on alati juhis, mitte masinas, mida mõned vaenavad.
Ohutus ennekõike siiski, kui see peaks termosse lendama kasvõi 100x200 suuruses ruumis, on kahju suurem kui Eesti eelarve kohati. Aga see kehtibki ainult akude mure kohta, ülejäänud on puhtal kujul tootja viga.
Ants maalt - probleem pole mitte energiaallika tüübis vaid tootjas. Ei ole seal liitiumakus midagi nii müstilist, et peaks kogu aeg lihtsalt välja lülitama - selle konkreetse mudeli tootja lihtsalt ei oska seda tehnoloogiat heaks tooteks kokku seada.
Raiko, räägin kogemustest tõstukitega. Elekter vs vedelkütus. Reaalses elus esineb just akutõstukitel kõige rohkem probleeme- iseenesest kaovad kalibreeringud, rikked igasugu juhtplokkides ja kontrollerites, andurite valeandmed, liitiumakude elektroonika kui tuvastab mingi pisikese kõrvalekalde, lülitab masina täiesti välja ja ise pole enam võimalik teda liikuma saada. Isegi rooli tuleb aegajalt ülekalibreerida. Pliiakudel on vaid klemmide oksüdatsioon probleemiks. Liitiumakuga masinat ei saa külmaga laadida. Pidevalt peab tehnik oma tarkvaraga kõrval seisma. Diiseltõstukil eriti kui on käsikangid ei juhtu mitte midagi- mootor juhib pumpa ja kangid füüsilisi klappe. Rool roolivõimu pumpa. Isegi joistikul puudub füüsiline kontakt- pole midagi kuluda. Käikukast on tavaline Aisini automaat. Midagi pole eriti kalibreerida.
Vaata, f, alati on olemas vaesed ja rikkad. Me tuleme n.liidu ajast ja kunagi olime kõik ühtmoodi vaesed. Välja arvatud tippkommunistid, nemad ei olnud vaesed ja on edasi rikkad.
Kärss tõi välja paar head punkti. Ma ise tagantjärele mõtlen autovaliku peale, et "vedas". Näiteks automaksu osas teeb aku kaal CO2 sõiduki täiesti konkurentsivõimeliseks. Kiirendusvoimelt on päris suur osa särtsu keskpärased. Sõiduulatusest on eespool palju räägitud. Tegelikust sõidumaksumusest väljaspool kodupistiku piirkonda ka.
Et siis, mul vedas, et mulle meeldivad väikesed kiired autod ja et minu tänased vajadused on selle segmendiga kaetud. Aga mitte mingi valemiga ei oska ma näha kasu suure kerega auto juures elektriajamist. Puhtalt kabiini kütmine talvel muudab selle mõttetuks.
Hinnast, tõesti,pole siin midagi rääkida - sama raha eest saab CO2 autot päris palju. Kodupistiku paigaldamine on kallim, kui CO2 auto mitme aasta kütuse kulu kõrgete hindadega .
Ja siis mõtled, et esimesed mobiilid ei olnud samuti tasuvusobjektid.... Üldjuhul.
Asjatundmatu kommentaar, mis ignoreerib detailide tootmise vanust. Esimestel Tesladel oli aku viimane asi, mis ära suri, vahepeal sai palju muud välja vahetada. Lastehaigusteks nimetatakse neid asju ja max pöördemoment 1RPM juures tõi neid esile kamaluga.
Kui elektriautosid veel ei olnud ja võrdlust sai teha buss vs troll/tramm, aku kahveltõstuk vs diiselkahveltõstuk, diiselrong vs elektrirong, siis kehtis ALATI see, et kõik, mis käis elektri pealt pidas oluliselt kauem vastu ning jooksev hooldusvajadus oli väiksem ja odavam.
ja nüüd elektriautode puhul leiutame siin nagu uuesti jalgratast :)
Tõsi, aku oli ainult kahveltõstukil ja see plii/happe aku oli seal kõige nõrgem lüli.
Mäletate veel neid aegu kui elektriga sõitsid vaid trammid ja trollid ning foorumites arutleti selle üle, mis auto osta, et hiljem müües saaks head hinda? Siis olid mõned tootjad, mida tungivalt soovitati ja et ei tasu osta plank versiooni jne. Nüüd siis aksepteerime elektrika suurt hinnalangust ja hea meel selle üle, et teine omanik saab vinge auto odavalt kätte.
Ajad muutuvad, põhimõtted muutuvad.
Absurditeatrile: ei vaidlegi mitte millegi vastu. Ka kiire hinnalangus on korraga positiivne ja negatiivne nähtus. Negatiivne uue(-mapoolse) särtsuka ostjale, aga kellel on raha "liiga palju", tema jaoks polegi see oluline - ta sai vastu midagi, mida maksmata ei saa. Positiivne aga kasutatud autode ostjatele, sest nüüd on need 4-5sek/sajani autod just tänu kiirele hinnalangusele jõudnud tasemeni, et kes üldse omale mistahes uut autot saab lubada, võibki vabalt valida ka sellise "raketi" ja saab kaubapeale isegi natuke luksumisetunnet, seda kõike isegi üsna värske väljalaskeaastapuhul. Kirjutan ka ise juba päris ammu seda, et fossiilimaailmas pole juba mõnda aega sellele midagi vastu panna ja üha nutusemaks läheb. Ainult et see kõik pole enam "soodne km hind" ja enamuse jaoks on küsimus selles, et kui palju on selles nt 80K pealt 15-25K peale kukkunud särtsuraketis tulevikku vaadates autot järel. Ja ma ei pea praegu silmas ainult SOH-i.
Teiseks, pane end nüüd autovõhiku rolli, kellele tegelikult sobiks paljud särtsukad paremini kui fossiilauto. Kuidas ta peaks jõudma selle valikuni, mida just kirjeldasid (vastab vajadustele, ise rahul jne)? Siin esineb mitu probleemi korraga:
1. Tootjad valetavad, tootjad pole isegi süüdi, aga nii on kõrgemal pool otsustatud (WLTP) ja tootjatel on vaid võimalus valetada kliendi ootuste osas rohkem või vähem ja seegi oleneb kontekstist (nt millise kliimaga turule mudel on projekteeritud).
2. Sisuliselt valitseb ka siin teemas "sõjaudu": üks pool valetab, teine pool korrigeerib, uus vale, uus korrigeerimine, siis tuleb väike vale ja korrigeeritakse vinti üle keerates, kuni tuleb keegi kolmas ja ütleb, et te räägite teineteisest mööda 3a tagusest ajast, vahepeal on palju muutunud. Ja ongi, päriselt. Eestis näeb seda "sõjaudu" rohkem kui mujal, siin on auto ikkagi vähem või rohkem staatusesümbol, mujal pigem igav tarbeese. Mujal ollakse ka puuduste kirjeldamisel avatumad. Kuidas peaks sellist tarbeeset otsiv autovõhik selle udu seest just temale sobiva auto leidma?
3. Särtsuautode ühte patta panek sama võhiklik nagu diisel- või bensiiniautode panek ühte patta. Seal pole ainult erinevad tootjamaad, veoskeemid jms, vaid täiesti erinevad autoklassid, mis eristuvad teineteisest palju enama kui välismõõtude järgi. Fossiilikatega on meil sellest kõigest mingi arusaamine siiski olemas. Särtsukatega pole kellelgi piisavalt palju võrreldavaid kogemusi ja need vähesed testijad, kellel on, neil pole jällegi vastuseid ühele autoostja põhiküsimusele, et kuidas see peale garantii lõppu järgmised 10a vastu peab? Me oskame fossiilikatega üsna hästi alustada konkreetsete mudelite/tehnika välistamist, kui vaja autot 10+ aastaks (see 10+ on pigem "garantii", et autol ka siis veel mingi väärtus alles on). Särtsukate puhul ei oska seda suurimad entusiastidki. Oskavad need vähesed, kes neid remondivad ja näevadki hommikust õhtuni tervet seda assortiid, kus erinevad jamad lahendamisi ootavad.
Ja siis sõidab keegi kusagilt kõrvalt sisse ja teatab, et ainuüksi elektrimootori pärast on nüüd IGA särtsukas ülimuslik kõige muu suhtes ja kes ei nõustu IGA särtsuka osas kaasa noogutama, on automaatselt vastane:)
Video näib olevat tüüpilise venekeelse jõmmi video, kelle tavapublik vastab esinejale nii vaimselt võimekuselt kui ka teadmiste hulgalt...
Aga see auto hinna kivina kukkumine... Esiteks, ära osta asju, mille täielik häving su hingerahu purustaks. Teiseks. Eks osta auto, mis meeldib ja hoia seda 10 aastat, siis vaata edasi. Selle ajaga oleks iga auto amortiseerunud ja lõppküsimus on vaid, mis on net amount kaotatud (kui tegelikult 10 aasta peale huvitab).
Muidugi on autosid, mis ajas kallimaks lähevad. Aga kas tegelikult lähevad, kui sinna sisse nende hooldused arvestada (erilistel autodel enamasti kirvevõitu).
Ühe asja ütleks elektriauto omanikuna. Kui kõik on sinu jaoks paigas (läbisõit ühe laadimisega jne), siis mingil hetkel ei paku enam huvi sellest rääkimine. Sõidad oma autoga, naudid selle omadusi ja elad oma elu.
Vaatasid ühe video... vaata siis mõned veel. Ilma irooniata. Kasuta lisaks ka teisi allikaid. Näiteks selliseid, kus inimesed otsivad oma muredele lahendusi, mitte ei tee propagandat.
Kui jätta bullshit detektor välja lülitamata, on see neutraalsena näida üritav video pesuehtne demagoogia ning labane varjatud propaganda. Tõsi, varjatud keskmisest hoolikmalt. Ei tähenda ka seda, et faktid ise valed oleks, vaid kuidas faktide paista laskmiseks pidevalt taustsüsteemi moonutada püütakse.
Video algab "faktiga", et on pooldajad ja vastased, aga neid vahepealseid nagu polekski. Kui kõige valjuhäälsemaid linnahipstereid ja kastirattamagistreid mitte arvestada, on klassikaliselt särtsuauto kõrval peres ka fossiilauto ja mingi poolte valimine pole üldse teemaks. Särtsukas pole enam staatusesümbol, see aeg sai ammu ümber.
Tehnika keerukusel valitakse illustratsiooniks üks erakordselt "keeruline tehnika" (Land Rover), aga igaüks, kes teema vastu huvi tunneb, teab suurepäraselt, mis maksab kasvõi selle sama S mudeli veermiku ""hooldus"" ja kuivõrd sageli see tähelepanu nõuab (see pole lihtsalt särtsuautode "omadus", vaid illustreerib faktide kallutamist). Selline madal S sõidab samas vaid asfaldil, kuid fossiilikaid kasutatakse kõikmõeldavatel "lehmaradadel". See veermikukepp oleks nii hinna kui ka "välba" tõttu vastuvõetamatu kindlasti enamikele fossiilautode omanikele. Lihtsalt suvanäide ühest 125tkm läbisõiduga S-st (äsja arve 2369e) https://www.auto24.ee/soidukid/4289122
Kuluarvestuseks võtab ta juba järgmise fossiilika: diisli, mis kulutab 9L/100km, aga mitte sellist, mille paagitäie keskmiseks võiks olla 20L/100km või 4L/100km., sest... põhjusteks tõestamisvajadus, mitte praktiline vajadus, nagu tõestaks margikogumise ülimuslikkust malespordi ees. Land Roveri mahategemisega jätkamine oleks siin olnud tõesti liiga läbinähtav:)
Tesla "tasuta" laadimise puhul jätab sujuvalt mainimata, et selle tõttu erinevad sama läbisõiduga samade mudelite SOH-id teineteisest mitmekordselt ja selle maksab kinni (üle)järgmine omanik. Kui keegi räägiks fossiilika puhul hooldusvälpade pikendamisest raha säästmise eesmärgil, vaadataks teda nagu debiilikut, aga särtsuauto puhul tohib lause teise poole vabalt ka rääkimata jätta.
Kiidab "nurgataguseid" hooldusi, kuidas ta säästis sellega tuhandeid... ja imes pastakast välja fossiilikate "probleeme", mis ei ole mitte fossiilikate, vaid konkreetsete mudelite probleemid. Ei pruugi olla isegi pahatahtlik, sel juhul on eluvõõras.
Puuduste juurde jõudes puudutab vaid neid, mida algul üritati avalikult varjata, kuid mida tänaseks nagunii kõik teavad (ja pisendab neidki väiksemaks kui avalikes testides!). Samas särtsuautode lõustikugruppidest leiaks vähese vaevaga ka 10x pikema listi reaalsetest probleemidest:)) Samasse auku läheb ka jutt lõpus, et ära osta särtsukat "so obvious" põhjustel, jättes olulised põhjused mainimata. Aga kõlas ju neutraalselt, kui mingid puudused ikkagi välja toodi? ;)
Bullshit detektor ütleb, et tegu on kas teadliku demagoogiaga või sama rumala inimesega, nagu keskmine lits, kes kiidab oma v###u... no kelle teise oma ta siis kiitma peaks? Mis vahet sel video vaataja jaoks on, kummaga tegemist?
Kurb on just see, et tegu pole üldse mitte nii halva autoga, mis selliste meetoditega kiitmist vajaks. Sellepärast lähebki paratamatult mõte loogilises suunas, et inimene kulutas palju raha, hakkas tahtma uut ja tegi nüüd 2a hiljem avastuse, et särtsukate hinnad kukuvad kivina. See ei kuulu loomulikult ka halbade omaduste hulka ja sellega pole särtsukat ostes vaja arvestada, autod on ikkagi sõitmiseks;)
Minu (kui diletandi) jaoks elektriauto plussid-miinused "inimlikult" lahti seletatud, miks nt tegelikkuses läbisõit ühe laadimisega võib enamgi kui poole väiksem lubatust olla ja näited toodud ka meile lähedalt ehk Lätist.
Meil on ka 10g kanepi omamine samal pulgal 10 kilo koka vedamisega. Narkokuridetegude puhul, nagu ka pedofiiliajuhtumine ja pikema nimekirja erandite juhul ei eemaldata su nime kohtulahendist iialgi sest kuriteol pole aegumist. Tassid 10g muru sõpradele ja endale nädalavahetuse sumisemiseks ja ka 30 aastat hiljem saab su nime riigiteatajast lugeda - kas see on nüüd ikkagi vajalik... Isegi mina kui täieliku narkovastasena saan aru, et "vigu sai tehtud".
See jutt nüüd on mõeldud sissejuhatuseks lausele: Seadused peavad muutuma ja kohanema oludega - mida nad ka tegelikult on teinud.
Tekstid on keerukad, vahtu on palju ja seda seepärast et välja tuua kõik agad ja välistused ja kaasamised et miski huiar ei saaks kinni hakata ühest sõnaehitusest ja sellega pääseda.
veapunkti süsteem töötab ikka koos trahvidega.300.- trahvi ja üks punkt.2 punkti aastas ja load läinud kuuks.nii on süsteem saksas.
asi pole ainult kiiruseületamine trassidel.kui ma sõidan trassil 20-30 üle lubatu ja teisi ei häiri,siis pole see probleem.suurem oht on ikkagi linnas nt. koolide ja lasteaedade juures.seal sõidavad enamasti naised ja premakäe reeglist ei tea nad midagi.isegi 20-30 meetrisel jupil kiirendatakse gaas põhjas.politseid pole sellistes kohtades kunagi näha
