Vbl sellepärast, et nö päris täitmisel spets seadmetega on balloonid kaalu peal ja sisse lastaksegi kindel kogus gaasi, nende käsitööballoonidega lähtutakse ainult survenäidust, mis ei ole just kõige täpsem külmaaine koguse määramiseks.
Ma ajaviiteks lappasin läbi insigniade müügikuultused- kui müüja oli viitsinud kapotialust pidlistada, oli seal ka kleeps alles. Ei kao nad ühelgi autol niisama lihtsalt kui just survepesuriga kallal ei käida.
Ma muidu ütleks sama aga praktika näitab, et vahepeal on need kleepsud kuhugi kadunud. Pole kohtagi alles. Ja tänapäevane on r1234yf, eelmine on juba vana.
Osta ei saki, kuulutust ei saa panna kui õiges lahtris õiged asjad ei ole, aga neid seal ikka leidub, kes ei julge kümnest sendist alustada ja arvavad, et küsitud hinnaga saavad müüdud. Sama on ka siin oksjonitel- pannakse mingi esialgne piirhind, millest alla müüki ei toimu ja üldjuhul jäävad need autod ka müümata. Oksjon on karm koht- võid müüa nö kahjumiga või õnnestub isegi nö turuhinnast kallimalt müüa.
Ehk on alghind panemata jäänud ja süsteem nihutas "osta kohe" hinna sellesse lahtrisse? Ma eriti ei tunne sealset süsteemi, aga selles asjas pole loogikakübetki.
Normaalsed pildid (autost) on hääbuv kunst. Oskused on mittevajalikud, arvavad paljud inimesed.
See Astrid tahab ilmselt uue Galaxy raha tagasi saada nüüd. Fotod on väga kummalised tõesti. Radiaatori võrest ja poritiibadest saame kindlasti palju infot ülejäänud auto kohta...
Tulla oksjonikeskkonda sellise alghinnaga?
Kodanik pole vist oksjoni olemusest hästi aru saanud.
Ja loomulikult pole ka korralike pilte raatsinud teha.
Nüüd ilmub mitu "vastulauset", et ta pole mingi teadlane ja siis veel faktikontroll "VALE" jne
Essugi ei muutu- rahamasin on keerlema pandud ja seda peatada....
Pikk artikkel ja raske siia kõike kopida, aga paar lõiku.
Aga miks on arutelu globaalsest soojenemisest kontsentreerunud CO₂-le?
Sest see ei ole arutelu. See algas 70ndatel. Oli mees nimega Manabe (Jaapani-Ameerika klimatoloog Syukuro Manabe – HS), kes kirjutas 1973. aastal teadustöö, kus modelleeris atmosfääri ühemõõtmelise mudeliga. Pidage meeles, et meil on käsitlusel kolm mõõdet ja aeg. Ta jättis aja kõrvale, ta sai kahest mõõtmest lahti, ainult vertikaal jäi alles. Ja ta eeldas, et atmosfäär soojeneb CO₂ mõjul ja CO₂ kahekordistumine annab pool kraadi tõusu – seda pole palju. Kui aga eeldada, et samal ajal püsib suhteline niiskus konstantne, nii et soojenemisega tekib veeauru juurde, siis see kahekordistab kahekordistuva CO₂ mõju. Sinnamaani oli eksisteerinud midagi, mida nimetati Le Chatelier' prinstiibiks, mida pole kunagi tõestatud, kuid argument on see, et loodus püüab muutust vältida. Manabe tuli välja teooriaga, mis ütleb, et loodus võimendab seda, mida inimene teeb. See kõlab väga kummalisena, aga sellest sai kõigi mudelite tuum. Kõike püütakse käsitleda selles võtmes. Pilved, vesi ja kõik muu võimendab seda, mida inimene teeb. Ja Manabe sai selle eest Nobeli füüsikapreemia (2021), kuigi keegi pole tema teooriat kinnitanud, see ei tundu paika pidavat. Aga see võimaldas luua mudeleid, mis olid tundlikumad CO₂ suhtes.
CO₂ üksi ei tee peaaegu midagi. Kui CO₂ on väga vähe, on iga molekul üsna tõhus. Aga meil on atmosfääris piisavalt CO₂, et see blokeerib juba infrapuna. Olen seda umbes 50 aastat rääkinud: kui võtate oma akna ja värvite selle mustaks, siis see blokeerib hulga valgust. Lisate teise kihi musta värvi. Kas see blokeerib sama palju valgust? Ei, valgus on juba blokeeritud. Nii et mõju on aina väiksem. Sama toimub CO₂-ga. Seda on juba nii palju, et kui lisada molekul, ei loe see kuigi palju. Alustate CO₂ 280 miljondikosa (parts per million, ppm – HS) pealt ja tõstate selle 560-ni, saate umbes pool kraadi soojenemist. Et saada veel pool kraadi tõusu, tuleb 560 kahekordistada 1120-ni.
Aga las ma esitan teile ühe lihtsa küsimuse seoses CO₂-ga, mida ma arvan, inimesed ei saa vist isegi aru. Mis juhtub, kui vabaneda umbes 60–65 protsendist CO₂-st atmosfääris?
Ma kahtlustan, et see ei ole loodusele hea?
Unustage loodus. Kuidas on lood meiega? Me sureme nälga. 160 miljondikosa (ppm) juures ei jää praktiliselt ükski taim ellu, pole toitu.
Euroopa liigub endiselt nn süsinikunulli suunas. On see üldse saavutatav?
Kui jõutaks netonullini aastaks 2050 ja seda kogu maailmas, hoitaks soojenemisest ära umbes kolmandik kraadist. Kui seda teevad ainult Euroopa ja anglosfäär, on tulemus pigem kümnendik kraadi. Olete ära hoidnud kraadikümnendikuse soojenemise hinnaga, milleks on tõenäoliselt kümned triljonid dollarid. Ei tundu soodne tehing.
Eesti plaan on toota aastal 2030 aasta lõikes nii palju taastuvenergiat kui tarbime. Loomulikult liigume ka süsinikunulli poole. Millist nõu annaksite meie poliitikutele?
Esimene asi, mida ma pean ütlema, on see, et Trump tegi õige otsuse. Ta ignoreerib kõiki kliimateemasid. USA on piisavalt suur selleks, et kui tema otsustab teemat ignoreerida, peaks ka ülejäänud maailm järele mõtlema. USA ignoreerib seda, Hiina ignoreerib seda, India samuti, Kaug-Idas ignoreeritakse seda ja Venemaa ignoreerib seda. Milleks sooritada enesetapp? Võib tunda end süüdi, igasugu tegureid võib olla. Aga te ei vaja siis energiapoliitikat, vajate psühhiaatrit.
Mis puutub taastuvenergiasse, siis mida iganes te ka ei ütleks, jäävad nad katkendlikeks. Kui te ütlete, et sada protsenti toodetakse taastuvatest allikatest, mis saab siis, kui tuul ei puhu ja päike ei paista?
Ja miks on taastuvenergia nii kallis? Üks põhjus on, et kui see ei tööta, peate appi võtma fossiilsed kütused – maagaasi, kivisöe – kõike sisse-välja lülitama kogu aeg. Nende kasutegur läheb väga palju alla. Ehk lisaks nn taastuvenergiale, olete sunnitud kasutama traditsioonilisi allikaid kõige ebatõhusamal võimalikul viisil. See on arutu. Euroopa riigid üldiselt käituvad väga kummaliselt. Ma ei tea, kuidas nad reageerivad sellele, mida Trump teeb, aga see, mida ta teeb, teeb ilmselgeks, et see, mida Euroopa teeb, ei aita kliimat ja teeb Euroopale kahju. Kui kaugele on elanikkond nõus minema ja ütlema, et ohverdame ennast sümboolse žesti nimel? Ma ei tea. See on väljendus mingist veidrast teguviisist.
Ja möödub 50 aastat, kliimakatastroofi ei tule. 2030 möödub. 2050 möödub. Just nagu 2000. Al Gore ennustas, et New York on aastaks 2000 vee all. Võiksime märgata, et see nii ei ole. Kõik sellised ennustused osutuvad alati valeks. Kui kõik ennustused on valeks osutunud, siis mingil hetkel võiks ju küsida, et äkki need ideed ise on valed?
Ilma autodeta oleks see riik upakil, seda ei räägi ükski rohepeer tõuksi või ratta roolis. Lisaks otsestele maksudele, nagu automaks, reg. maks, auto käibemaks, kütuseaktsiis, on tegu ju terve majandusharuga, kus on seotud tohutult inimesi ja riigitulu. Varuosad, müügisalongid, spetsiifilised töökojad, rehvid ja vahetus, tavahooldus, keemiatooted, ilusalongid, pesulad, tuunijateni välja.
Nendele kõigile ruumide ehitus, transport tööle, töötajate riigimaksud, käive tarvikutelt. Kui seda kõike poleks, sõidaksite oma velode ja tõuksidega karjamaal. Hoopis rattamaks oleks tulnud kehtestada, kõigele, mis veereb ja inimest veab. Vahet pole, kas mootoriga või ilma. Trussikd valitsuses aga seda teha ei julge, siis tinistavad oma head ning vältimatult vajalikku lüpsilehma, autoomanikku, kellelt äkki on, mida veel võtta.
Ma ei ole pihta saanud sellele- sissetoodud auto arvelevõtmine + reg. nr teadagi ca 200€, aga kas sellele lisandub nüüd kohe ka regamismaks või alles siis, kui omanikku vahetab?
"Piloodiks õppiv Jane-Riin: Autota säästan aastas 700 eurot."
No vaatame siis. See teeb kuus 58€. Võtame maha liikluskindlustuse, mis sellisel noorel inimesel ilmselt väga väike ei ole, aga no 100€ aastas ilmselt küll, seega miinus 8€ kuus ja järgi jääb bensuraha 50€ kuus. Selle eest saab umbes 30l kütust ja sellega saab sõita umbes 500km ehk 25km päevas kui ainult tööpäevi arvestada. Piloodiks saab õppida kus? Lennuakadeemias Tartu külje all, miskit on talinas, aga küsimus, milliseks piloodiks? Kas õpitakse erapiloodiks väikelennuki jaoks või suure liinilennuki tüüri? Kas õppimise kõrvalt tööl ka käiakse või rikkad vanemad toetavad tütrekese unistusi ja ostsid piloodikursused ja auto, aga tütar arvas, et 700€ aastas on mõistlikum kokku hoida kui autoga sõita?
Ja see arvutatud raha ei sisalda isegi klaasipesuvedelikku ega mingit pisiremonti või hooldust, mida nt uus auto vajab ja väike hooldus on juba vähemalt 2-300€.
Seega polt võiks oma reklaamides väheke realistlikum olla, mitte et kirjutab 700€ ja see tundub kõigile suur number ja suur kokkuhoid.
Kui sellenimeline õpetaja olemas, siis peaks siit nime ära kustutama, sest selline tõestamata sopaga ülekallamine mõjub teadagi kuidas. Seda enam, et postituse autor on anonüümne.
Labane talupojatarkus tunnistab selle jutu võltsinguks. Vaja aint mõnda juba eespool nimetatud asja teada taustaks. 90ndatel ehk võis nii olla, praegu on see sisuliselt võimatu.
AI peab kusagil treenima ja järeldusi tegema, ehk sattus siia nüüd?
