"Huvitav, Ram jäi hambu, aga Subaru kohal ollakse vait, imelikud inimesed siin."
Subaru ei pargi ju 30% invakohal @taluturg
Minu kaasasündinud optiline võimekus ei võimalda tuvastada, kas seal kusagil on kollane joon või mitte.
EDIT: peatumist/ parkimist on fotol lihtne eristada - kui käib ustest sisse-välja sebimine, siis peatub, kui uksed kinni, siis pargib :-) @Marko
Loomulikult ei ole ta mingi võlur, samamoodi ei ole kaevekopp mingi võlur, aga teeb 1000 matsi töö ära.
Ootan juba Deusi vastust. Ilmselt on kuskil reisil ja pole aega foorumis sobrada.
Ja teine lihtne küsimus on mul Deusile selline. Kui maakera oli kord kuum magmapall, koos metsikult kasvuhoonegaase täis atmosfääriga, siis miks ei ole see kasvuhooneefekt, mille kohta öeldakse, et ta soojendavat maakera, ära hoidnud maakera jahtumist tänasele temperatuurile, kus poolustel on jääkilbid ja meilgi sajab lund ja talvel tekib jää järvedele.
ei ole nii, et kõrvuti on 15 min odav elekter ja siis 15 min kallis ja siis jälle 15 min odavat?
kuna sa oled lisaks trollimisele ka äärmiselt eluvõõras, siis näiteks sulle kasvõi tänahommikune seis:
9.00-9.15 250€ MWh
9.30-9.35 180,82€
9.45-10.00 96€
10.00-10.15 289€
Kui 96 vs 289 pole peaaegu kolmekordne hinnaerinevus, siis mis see on?
Põhimõtteliselt iga päev võid selliseid erinevusi näha, rääkimata sellistest, mis hiljuti oli, kui hommikul hetkega veerandtunniks 1000€.
Ja mis puutub suveaega, siis see on aeg, kus meil tegelikult seda elektrit suurt vaja ei olegi- kütta pole vaja, toas valge ja loomulikult on ületootmine kui põhimõtteliselt 9.00- 15.00 on paneeli kasutegur maksimaalne. Ja kui ta veel pöörama panna, saad sisuliselt 12 tundi ööpäevas tasuta päikest. Ja ajal, mil on külm ja pime, ei ole meil neist paneelidest mingit abi, tuulega on ka nagu on- vanarahvas on ammu tähele pannud, et vahel on peris kena tuulevaikne ilm.
olgu nii v6sa. ega ma enne ka väga ei kujutanud ette, kuidas on võimalik päikese ja tuuleelektrit suures mahus rakendada. Kui endal reaalne kokkupuude tekkis, kuidas asjad toimuvad ja mida vastutavad isikud ise räägivad, siis oli see veenev. Eestis on suvel neid päevasiseseid tunde omajagu, kus kogu tarbimine on kaetud kohapeal toodetud päikeseelektriga. 15 min hind börsil ei muutnud ju mitte kuidagi seda, millisel ajal ööpäevas on elekter keskmisest odavam ja millisel kallim. ei ole nii, et kõrvuti on 15 min odav elekter ja siis 15 min kallis ja siis jälle 15 min odavat - no ei ole sellist asja ja ei saa ka olla kui elektribörsi turuloogika ausalt toimib.
Eleringil on lisaks elektri põhivõrgule ka kogu energiasüsteemi juhtimine, gaasituru haldus, kogu energiabörsi haldus, kõikvõimalikud sagedusreservide haldused, kõikide äriliste turuosalistega suhtlus ja läbirääkimised. Seega asi on ainult traatide püsti hoidmisest väga kaugel. Jaotusvõrgu ettevõtteid on Eestis mitmeid, Elektrilevi käes on küll > 95% turust.
PS neid suuri päikeseparke on ka juba, kus paneelide kaldenurka muudetakse (automaatselt) päevasiseselt - püütakse rohkem hommiku ja õhtu päikest ja keskpäeval on paneelid suunatud otse üles. Ja küll need statsionaarse asendiga päikesepargis ka ümber tehakse. eramajapidamistest on seda juba tehtud. et suunatakse paneelid näiteks 20 kraadi hommikusse, või kui võimalik siis osa õhtusse ja osa hommikusse ja kaldenurk püstisemaks.
No nt pesumasin esimesed kümmekond minutit soojendab vett, elektripliidi ahi soojeneb seapraadi küpsetamiskuumuseni kümnekonna minutiga, edasi tiksub sisse välja juba harvemini, särgi või kaks annab veerandtunniga ära triikida, veekeedukannu saab kuumaks ajada jne- kodumajapidamises abi kuipalju sellest 15 minutist... Muudkui istu arvuti ees börsitabel lahti ja aiva toimeta kui kell kukub.
Saekaater, piima-leivakombinaat jne uhavad terve tööpäeva ja neil on absoluutselt poogen sellest veerandtunnist. Elektrimüüjate sõnul aitab see 15 paremini prognoosida ja juhtida tarbimist, aga minusugune loll tavainimene sellest maagiast siiski aru ei saa- hommikul lüüakse igas töökojas ja kontoris tuled põlema ja kell 5 kustu- keegi ei hooli sellest veerandist. Paistab, et börs on selline puutumatu koht, kuhu keegi riigijuhtidest-poliitikutest-ministritest oma nina ei topi, sest ilmselt saab sealt vastu nina kui liiga palju uurima hakkad.
Raiko vastuste üle võib turundus uhke olla:) Füüsikaõpetaja ilmselt lööb mõneks kohas silmad maha....
Kas keegi oskab tuua mõne säärase meie kodumajapidamistes laialt levinud suure tarbimisega elektriseadme, mille kasutamisel 15-minutiline arvestus annab olulise eelise tunnise rehkenduse ees? V6sa valduses ühtegi säärast ei ole. Kui ikka miskit keetma, keevitama või saagima hakkad, siis veerand tunniga ikka ei piirdu. Boiler ja pesumasin, va sigudikud luristavad üldse mitu tundi võrgust molekule, kui neil lasta omapäi toimetada. Kui nende tegevusse liigselt sekkuda, siis on tulemused ebameeldivad...
Vaevalt keegi kohvikeetmist elektrihinna järgi sätib. Vähemalt meil tehakse kohvi ikka tahtmistmööda. Fritüür äkki peenemates peredes?
Ettevõtete eraldihoidmise loogikat mõistan ma hästi suurtes riikides, kus on vaja konkurentsiolukorra jaoks asju lahus hoida ja kus genofond ka piisava hulga pädevaid ja võimekaid on ühiskonda loosinud. Eestisuuruses (või noh, -väikeses) riigis kahte erinevat RIIGI OMANDIS olevat ettevõtet pidada puhtalt traatide haldamiseks on ikka selge käibe tekitamine ja elektrihinna ülesajamine suurusehullustuses. Ning tekitab pädevate juhtide defitsiiti.
Seda loogikat, kuidas tuugenite tarbeks samavõrra tootmisvõimsuse (seadmed, kütus, stardivalmis inimesed) pidevas valmisolekus hoidmine elektrihinda odavamaks muudab, ma ikkagi ei suuda mõista. Ilmselt olen liiga vähe "1984" lugenud. Tuuletugevuse prognoosimisega meie laiuskraadil ka kuigi hästi ei ole. Isegi on prognoosi ja tegeliku tootmise kõverad päris hästi kooskõlas. Tarbimise kõver ei ole ainult kooskõlas tootmisega:(
Kuidas päike suvisel ajal võimaldab juhitavate võimsuste aastahooldusi katta ilma, et v6sa seda stepslist märkaks, ma saan hästi aru. Ilm on prognoositav ja tootlikkust on võimalik ennustada. Aga tulla väitma, et september-märts meil mingit riigi tarbimist kavtvat elektritootmist paneelidest tuleks, on ikka selge jama. Mida räägivad ka enamuste paneelide lauged paigaldusnurgad. Nii Veli Palge kui Teolan Tompson rehkendasid juba pea inimpõlv tagasi, et aastaringse tootlikkuse opimeerimiseks peaks paneeliderida olema 60-kraadise nurga all (TEUK konverentside kogumikud on endiselt saadaval: https://dspace.emu.ee/collections/e949d003-2666-45ad-9b00-5f
495f2f22e2) talvise madala päikese ja lumelt peegelduva kiirguse kinnipüüdmiseks. Aga meil on arutute paneeliväljade suvise tootlikkuse optimeerimiseks <45 kraadi.
Oleks huvitav kuulda mida sõnakas konverentsi ellukutsuja Valdur Tiit selle turundusliku jama kohta öelda oleks. Oli au mõnda tema kriitilist arutlust kuulata ettekandes.
Akupargid ja muu lühiajaline salvestus on samuti tore suvel, aga aastase taastuva kõikumist sedasi ei stabiliseeri. Isegi biomassiga ei stabliseeri ära:( Kuigi sealt midagi täitsa joonistaks mahajääva heksli ja väheväärtusliku saagi arvelt läbi biogaasijaamade, kui tahta. Aga "ei tasu ära"....
Rääkides pseudobörsist, siis tarbija jaoks pole siin mingit börsi. On tootjate suuremeelsed pakkumised, mille ulatuses on võimalik tarbida. Ainus võimalus kuidagigi oma arvet mõjutada on kallil ajal mitte tarbida. Praegu survestatakse hinnatundlikku klienti tarbima tootjate ülejäägi ajale, mis üllatuslikult on elukorralduslikult ebamugavad tunnid töölkäiva inimese jaoks. Jõuka inimese jaoks pole vahet - tal on oma salvestuslahendusega paneelipark, mis ülikallid tunnid lihtsalt ära katab. Võimalik, et tulevikus saabki olema tavalise inimese jaoks reaalsuseks toiduvalmistamine mitte vahetult enne söögiaega, vaid öösel või pealelõunasel odaval ajal. Ning siis tõesti see 15-minutiline rehkendus päästab, sest kaua seda sousti-kardult ikka soojendad mikros. Üllatavalt ahne tegelane seegi.
Pesu pestakse laialdaselt öösiti juba praegu. Boilerid kuumenevad samuti enamasti pimedas.
Kindlalt on vaja mõlemad tuled vahetada ja soovitavalt EU mudeli omade vastu, kus lisaks tõusunurgale on ka vastavad markeeringud peal. USA tuledel võib tõusunurk olla õige, aga markeering puuduv või puudulik ja ikka arvele ei saa.
Njah, kas tellid ise ka midagi vahel kullerilt? Kui ei, siis on sapine purse arusaadav.
LS sisse kirjutatud arulage keeld peatuda kõnniteel mis iganes põhjusel on lihtsalt näide eluvõõrast ülereguleerimisest. Varasem nõue tagada jalakäijatele läbipääsuks piisav ruum oli täiesti toimiv sõnastus ja kui meil oleks päris politsei päriselt mures liiklusohutuse pärast, oleks alust trahvidega olukorda harvendada olnud piisavalt. Aga ei, oli vaja sisutut ja kohalike elukorraldust rikkuvat lauskeeldu kõigile ja kirssidega:( ) Ka sinna, kus peatatud (ja mitte pargitud!) auto kõrvale jääb teist meetrit ruumi möödapääsuks.
Keelust on null kasu, kui seda ei jõustata. On keegi näinud kedagi asjaomast "aiandi tänaval" pidevalt ja suurel hulgal parkivaid kullereid ära vormistamas riigikassat täitma?
Lihtsam ja kulutõhusam on ju luurata fööniga otse märgi taga või hallata keskmise kiiruse kaamerasüsteemi tühjal teel... Sest seda saab teha kõrgepalgaline "politseinik" soojast kabinetist pehmelt toolilt ISKE reeglite kohaselt konsolideeritud arvuti riigihankemenetluse nõuete kohasest kaughaldusliidesest.
Mitte ei pea reaalselt tänaval pohhuistidele ja päris pahatahtlikele kodanikkudele vajadusel jõuga seaduse kehtivust meelde tuletavale Politseinikule äraelamistvõimaldavat palka maksma ja arusaamatuid "erivahendeid" soetama.
Keeld ei pane väidetavat jõmmi oma RAMmi viisakalt parkima. Politseiniku tellitud puksiir võib panna. Või siis mitte, aga Riigikassa tänab igal juhul panuse eest:)
Alternatiiv on loobuda kojukandeteenustest. Mis oleks ühiskonna vaimsele tervisele hea.
Tulemoodul tähendab tule aju mis juhib tule funktsioone (elektroonika kiip või karbike kus juhtmed küljes). Tihti on tule moodul ka auto vin koodiga lukku pandud (ehk vahetades tule moodul, tuleb ka uus vin sisse sättida). Mooduli vahetusega ei saa mingit tõusunurka reguleerida. Pead ikka füüsiliselt midagi mõlema tule sees vahetama.
Autovaenulik suhtumine on teinud kõikvõimaliku kullerdamise äärmiselt ebamugavaks. Sellised alad sissepääsu juures peaksidki tagama, et kullerteenus normaalselt toimida saaks. See kõik on siiani läbimõtlemata, lahendamisest rääkimata. Keda kuradit häirib kui kuller peatub peasissepääsu juures mõne minuti? Kastiratturid tellivad ka burkis muuseas, aga oma vaenu tagajärgi nad ei mõista paraku.
Kui pikap seal parkis, siis sellele muidugi õigustust pole. Tahate siin häbiposti kedagi panna, siis oleks kena ka vaadata, et ehk ikka oli invakaart ja kas parkis või peatus tegelikult.
“ võis vabalt toidukuller olla”, ok siis küll. Toidukulleritele liiklisseadus ju ei kehti, sellega korras siis. Vähemalt tallinnas ei kehti liiklusseadus neile, näiteks kui aiandi tänaval märgid peatumise keeld ala, siis igal ajahetkel on seal vähemalt 1 kuni 2 toidukullerit parkinud keset keeluala. Aga neil on see õigus ja erisus, sest nad toidukullerid, seega liiklusseadus neile ei kehti
Elektri põhivõrk ja -jaotusvõrk on tihti riikide omanduses, Eesti ei ole siin mingi erand. Ja taastuvelektri tootjad, kes enda elektri võrku müüvad, maksavad võrgukasusid võrgu kasutamise eest. Viidatud Postimehe artikkel, et müüme odavamalt kui ostame, on faktiliselt õige, aga siis kui me odavalt ekspordime, siis on ka Eesti tarbija jaoks elekter odav.
Küsimus on, mis on käegakatsutavas tulevikus Eesti jaoks kõige optimaalsem lahendus, mis tagab konkurentsivõimelise elektrihinna? Tuumajaam ei ole see lahendus lähemas tulevikus ja põlevkivi ei paku konkurentsivõimelist hinda ka ilma keskkonna- ja saastetasudeta. Gaasielektrijaamad üksi samuti mitte. Tänaste tehnoloogiate juures ja rajamise kiirust arvestades annab päike + tuul + salvestus + gaasielektrijaamad kõige madalama hinna keskkonnale rahuldava koormuse juures.
Kes viitsib kasvõi enda elektriarveid vaadata elektribörsile eelnevast ajast ja sellele järgnevast ajast, näeb, et elekter oli enne kallim, mingid aastad läks börsielekter väga odavaks, mis võttis ära ka igasuguse motivatsiooni Eestis mistahes elektritootmist arendada. Energiakriis lükkas hinnad lakke 2021 lõpus, see põhjustas päikese ja tuuleenergeetika võimsuste rajamise buumi, mis on oluline tegur elektri hinna alla tulemises. Ja päikese ja tuuleenergeetika korral on paratamatu, et seda jääb ühel hetkel üle ja teisel on puudu. Ja siis lastaksegi päikeseelektri ülejääk nö maasse ja pannakse tuulikud seisma hetkest, kui müüa või ise ära kasutada pole võimalik. Ka juhitavate võimsuste korral, mida ei ole võimalik kiiresti üles ja alla reguleerida (tuumaelekter, põlevkivielektrijaamad), läheb osa toodangust raisku, kuna tarbimise muutumine on kiirem kui on võimalik tootmisvõimsust reguleerida.
Kokkuvõttes ilmast sõltuvaid tootmisvõimsusi peabki olema korraliku ülekattega ja see on hinnakalkulatsioonides arvesse võetud. Kuna Eestis päikest pimedamale ajale ei jätku, siis on päikesepaneelide eluiga pikem. Kui päike paistab ja on ka tuul, siis ületootmise korral pannakse tuulikud seisma (seistes need ka ei kulu), igasugu plaanilised hooldused tehakse nagunii suvel.
Pakase korral tuult tavaliselt ei ole, aga samas keskmised tuulekiirused on suurimad just talvekuudel ja järgmisena sügiskuudel, ehk see aeg kui päikeseenergiat on vähe või puudub üldse.
Kelle närvikava ei kannata seda, et elektribörsil hinnad kõiguvad ning mõnel tunnil kerkib hind väga kõrgele, see fikseerigu endal hind ära. Oluline on ju kokkuvõttes, mis hinnaga Sul keskmiselt elekter kuus kätte tuleb, mitte see, mitmel üksikul tunnil oli hind madal ja mitmel kõrge.
15 minuti elektri hinna börsiloogika sisseviimise mõte oli just paindlikkust tõsta, kallite tasakaalustamise reguleerimismehhanismide rakendamise vajadust vähendada ja kokkuvõttes hinda alla tuua. Tarbimine ja tootmine (eriti taastuvelekter) muutub märksa kiiremini kui 1 x tunnis ja elektri päevasisesel turul pakkumiste tegemisel on see väga oluline.
Masinas on halogeentuled, need pesitsevad moodulis.
Moodul milles halogeentuled = halogeentulede moodul (mitte xenon või misiganes veel olemas on)
Tahad võid ka lihtsalt esitulede moodul öelda nende kohta, mul ükskõik.
Miks ma arvan et peaks olema ühe tule vahetamine piisav on et auto Inglismaale importinud inimene ütles et ainuke mida tuled ga tehti oli et võeti ära L-kujulise jupi ülemine osa tules (pilt).
Minu loogika ütleb et paremale näitav tõusunurk peaks tulenema ainult paremast valgustist kuna vasak valgusti paremale ei näita, seega peaks modifikatsioon taastatud olema kui ma parema tule ära vahetan mitte-modifitseeritud tulemooduli vastu.
