Siin on väike viga sees. Kõik jupid otsin ise netist, alati soodsam kui poes sõbrahinnaga. Poed on kõik prügi täis, kohe letis pole midagi võtta ja tellides tuleb lõpuks samast august, ise pead ainult teadma mida vaja. Võib vabalt töömehega kooskõlastada.
Ma tahaks lammarist kellegi originaalhalogeenmoodulit mis on samasuguse masina pealt maha krutitud aga Euroopa või USA valgusvihu tõusunurgaga. Ma olen lihtsalt lammarite otsimises Euroopast nii koba et ma ei tea kuskohast alustada.
Suutsin leida Ebayst mõned aga neil kõigil kohaletoimetamine >kuu ning tutikas originaal on 1.2k.
Ilmselt oleks sul targem siduda ost tööd teostava töökojaga. Suurte asjade puhul on vastutuse hägustamine see, mida kõige vähem soovid. Mida hakkad peale infoga kui suvaline kaak kirjutab siia, et see on täpselt see, osta kähku ära enne kui kallimaks läeb?
See on tegelt klassikaline mure - tulen oma juppidega. Kui on mingi jama, siis ise jupid soetanud töökoda katab kahju juurdehindlusest, sina aga pead sellisel juhul kaks korda maksma. Suured tööd võetakse ühest kohast paketina.
Jah loomulikult, see on natuke kallim, aga hingerahu on hindamatu.
Alati on eksisteerinud paralleelselt esimene ka teine Eesti. Teine Eesti talub vaikides esimese Eesti targutamisi, aga esimene Eesti ei saa isegi aru, et kusagil on ka teine Eesti, kes kasvatab tulevasi maksumaksjaid. Sellise majandusmudeli toimimise aeg on limiteeritud paari inimpõlvega. Ka elektriarve tuleb maksta tervikuna koos võrgutasudega, mitte ainult soodsamate tundide hinna järgi, ja mitte ainult esimese-teise Eesti poolt, vaid kogu eraettevõtlusel, mis väärtusi luues tervet riiki, ka lõputut ametnikearmeed, ülal peab.
ARK ei lase arvele võtta minu Suurbritanniast toodud 2001 4.0L XKR-i, tulede tõusunurk vale.
Masin on algselt toodetud USA turu jaoks (Texas) aga keegi kes selle USAs ostis importis selle UKsse ja lasi seal tuled ära modifitseerida.
Loogika ütleb mulle et kui parema tule moodul välja vahetada siis peaks tõusunurk õige olema.
Kuskohast ma saaksin uue mooduli võimalikult kiiresti paremale tulele?
Piirikindlustus on natuke liiga krõbe et sellega masinat kaks kuud teedel liiklemas hoida.
Jah, vägev käive oli... :)
Aga mida sogasem vesi, seda parem seal kõigil asjaosalistel kala püüda.
Kuid katlakütja kubriku uksele koputa eriti keegi, sest https://majandus.postimees.ee/8344819/graafik-eesti-on-uks-e
nim-importelektrist-soltuvaid-riike-euroopas-elektrit-saame-
eksportida-vaid-odavalt
Teagi, kas see auvere käkk nüüd töötab või seisab, pole ammu ühtegi uudist olnud.
Kui see troll raiko siin räägib lähisuhtlusest energeetikutega, siis kunagi ammu olin ka mina väike töömehe käsi seal eelmises eesti energias, mida, nagu kõiki asju 90ndatel, peagi lammutama hakati. Suur toimiv süsteem lõhuti ära ja hakati kõiki teenuseid sisse ostma- pidada odavam olema. Siis kuskil 2005a paiku olin seal veel korra väike käsi- see, kes seda sisseostetavat teenust osutas. No ja eks ma tean, mis seis tookord oli ja meediakajastuste põhjal on aimu praegusest ja võin vabalt väita, et 30a on lulli lastud ja nagu eestile kombeks, liigutama hakatakse alles siis kui king väga valusalt pitsitama hakkab. Aga eks loodeti, et estlink toidab meid, siis panevad sõrajalad oma tuulikud püsti ja molekulid voolavad hulgim ja siis teeme vel kuskile mõne tuuleveski ja küllap elame ära. Aga ei s.ttagi- puudus on, peame importima, kuid pole hullu- tarbijale saame veel mõne rea elektriarvele kirjutada kui pappi vaja ning eks siis jälle liigutame kui väga pitsitama hakkab.
Ühesõnaga sülitati vanasse kaevu enne kui uus valmis sai.
Ma tuletan veelkord meelde mida räägiti kui meid börsile aeti- hakkame odavat elektrit saama.
Oleks siis keegi tookord küsinud, et mis siis saab, kui mõnel hommikul 1000€ MWh eest küsitakse või õhtul 3000, oleks see küsija valjult välja naerdud.
Tartus selline Audi A4 turgu tulnud, Soomes korraliku paugu üle elanud..
Vana hea ärikas Crossar autopoest numbriga 5027575
Audi A4 2019 WAUZZZF45KA033209
Ajaloo info saate kätte CarVerticalist
Raiko 1969 jutt on kena ja ümmargune. Nüüdisaegne ja vastab turunduse ootustele:)
Ainult, et enamus "ei saa" ja "ei tasu ära" ja "üksi pank ei anna laenu" jutt on just see, mille oleme ise oma takistuste ja reeglitega endale loonud. Ma pole kuulnud, et oleks küsitud erandit põlevkivile või prügipõletusele energiatootmiseks. Arulagedale põlevkiviõlitootmisele küll küsiti:(
Vaatame või seda pseudoettevõtete kaskaadi, millega meile elektrimolekul koju tuuakse. "Eraettevõtted" jahvatavad tuulest ja päikesest särtsu. See topitakse riigi omanduses oleva Elektrilevi traatidesse. Pange tähele: see on riigi omanduses olev ettevõte, mida juhitakse eraettevõtet imiteerides riigi reeglite kammitsates. Kui tuulest ja päikesest ei jätku, koputatakse Narvas katlakütja kubriku uksele ja elektrit hakkavad hõõruma Enefit Energiale (jälle riigi omandis olev AS!) kuuluvad Enefit Power AS (taas riigi AS!) generaatorid. Kui nendest jääb väheks, hakkavad jahvatama "sagedusreservi hankel" edukaks osutunud ettevõtted. Nende hulgas on erakapitalil ettevõtted täitsa olemas.
Kogu seda näivettevõtluse kaskaadi üritab kokku rehkendada ja juhtida Elering AS (taas riigi AS), kes on võtnud enda kanda ka raske töö elektribörsi nime kandval näivkauplemise platvormil Eestis toodetud särtsu letti lüüa, et sellele kujuneks "õiglane hind". Nüüd siis 15-minutise intervalliga, et veel rohkem raha välja pigistada kliendi käest. Äkki raibe saab liiga tihti odavat tundi nautida!
Ma ei jauraks üldse, kui säärane struktuur oleks Hiina või India riigis. Aga meie pisiriigis tähendab säärane ettevõtluse mängimine vaid arutut rahakantimist. Igal "ettevõttel" on hästi makstud juhtkond ja mitte just halvasti tasustatud nõukogu. Kumbki jamade korral vastutatud ei ole. Raamatupidamises koostatakse villis näppudega arveid, mida siis e-keskustes vastastikku makstakse. Virtuaalne raha muudkui liigub, mööda liine. Sellesama elektrimolekuli toel, mille v6sa teiste tarbijate hulgas on mitmekordselt kinni maksnud oma elektriarvel.
Võtame või Auvere. Osteti söepõletustehnoloogia ja üllatuslikult see põlevkivi peal ei toimigi ilma ulatuslikult ümber ehitamata. Kus need asjatundlikud energeetikud siis olid, kui säärane otsus tehti? Kas keegi on juhtkonnast suunatud tootvale tööle väärotsuste eest? Ei ole, rasvaseid preemiaid on hoopis makstud "tubli töö ja ennetähtaegsete tulemuste eest". 300 MW võimsust on palju rohkem, kui 0 MW taastuvat pimedal ja tuulevaiksel ööl! Ning ei pea KÖT söötma, võib ka 150 MW ulatuses biomassi sisse kühveldada.
Nagu vanas ankedoodis.
Kaks raamatupidajat jalutavad aasal ja arutavad maailma asju. Ühekorraga märkab üks maas vedelevat umbes ühekilost hobusejunnide kuhja.
"Kuule, ma maksan Sulle miljon eurot, kui Sa selle kuhja ära sööd!"
"Ära jama, see pole ju tervislik!"
"Ei julge, jah?"
"Ei mis ma siin julgen, äkki on raskemetalle või miskit muud kahjulikku sees..."
"No aga kahe miljoni euro eest?"
Mõtleb siis teine kohe tükk aega junnikuhilat piieldes ja jõuab järeldusele, et kaks miljonit on ikka päris palju raha ning hakkabki sööma. Ägiseb ja puhib, hoiab vahepeal nina kinni ja rüüpab kaasasolnud kestlikult toodetud biolagunevast veepudelist kohalikke liike kaitsvalt puuritud kaevust pärinevat tervistavat mineraalvett peale ja saabki hunnikuga ühele poole. Väljakutse esitaja jahmunud pilgu all nõuab: "maksa välja!"
Puhisedes ja omaette vandudes teebki väljakutsuja oma telefonist vajalikud kaaped ja veidi aja pärast teatav teise taskust kostev sünteetiline sendikõlin, et virtuaalraha on kohale jõudnud.
Jalutavad edasi. Arutavad edasi, kuid nüüd hoiab üks millegipärast pealttuule... Jõuavad järgmise, umbes sama suure junnikuhilani ja värsket taaskasutusrooga seediv tegelane pilkega silmanurgas teatab: "kui Sina selle kuhila nahka paned, maksan Sulle kaks miljonit!".
Esimesel on juba pikemat aega olnud rahast hirmus kahju ja ta asub tervistavat taaskasutusrooga manustama pikemalt mesitsemata. Peale viimase suutäiega lõpetamist lükkab vuntsid puhtaks ja nõuab:"Maksa ära!"
Protseduur viiakse läbi pikema tseremooniata ja peatselt annab virtuaalpaberi sahin märku raha tagasijõudmisest.
Jalutavad sõbralikult röhitsedes edasi, kui äkki jääb üks seisma ja lööb käega endale vastu laupa:"Kuule, me lollid ju sõime praegu neli kilo ekuiinfekaale ära täiesti tasuta!"
"Aga käivet tegime neli miljonit!" on teine rahulolev...
Meie elektrisüsteemis käivet tuleb ikka fekaalses koguses. Särtsu aga jämedalt sama palju, kui kunagi ühe riigiettevõtte Eesti Energia ajal... Jagajaid on juurde tulnud:(
Tere! Selline küsimus asjatundjatele, et kas selline mootor (all lingis) sobib 2014.a. Mitsubishi Outlanderile - 2,0l / 1998m3 / 110kW, mootor: 4J11? Ja veel sooviks teada kui mahukas see töö on ehk. tööaega? https://www.xdalys.lt/ee/product/17873410889/
Sõitmisega on ka niimoodi et mööda treppi või kaldteed pole tarvis kaskadööri kombel tsikli peal sõita.
Kõnnib kõrval, mootor käib ja käik sees ning libistab parasjagu sidurit. Seda peab vaatama et lenksu ega siduriheeblit käest lahti ei laseks.
Ma enam ei saa muuta - äkki lisad "Tsikliga trepist sõitmise õppevideo"?! :-)
EDIT: Ma ise kutsuks mõne sõbra appi, kui endal oleks vaja trepist sõita. Mul all plastik bellypan ja trepilt ära sõites saaks see kindlasti viga.
200kg on selline raskus, mida iga naisega koos just ei tassi :-)
Sõita on kindlasti lihtsam kui lükata/tõmmata.
Tänapäeval see oma peaga mõtlemine vist täitsa kadumas..
Rendi või osta üks metallist ramp ja kui sellest üles sõita ei saa või ei julge võta keegi tugevam sõber appi ja lükkate kahekesi kenasti ülesse.
Tuleb talv, nagiu13 aastat tahasi. 3 kuud elektrita, nii või. Väljas pidevalt -15c - -30c, öösiti käis vahel -35c. Selliste ilmadega pole mingit tuult,
vaata v6sa, ma tean üpris hästi otseallikatest, kuidas nende prognoosi ja tegelikkuse ebakõladega hakkama saadakse ja mis arvutused on Eesti elektriga varustamise erinevate lahenduste osas tehtud. Pidades silmas seda, milline lahendus annab kokkuvõttes kõige odavama elektri.
Prognoos ei saa olla ja ei peagi olema täpne. Ja ebatäpne ei ole prognoos ainult taastuvelektri tootmise osas vaid ka tarbimise prognoosimise osas, sest tarbimist juhitakse mõnikord küllalt ootamatult lõpptarbijate poolt samamoodi. Selle ebakõla katmiseks ongi üles- ja alla reguleerimise reservid, millega lapitakse need vahed ära.
Sisuliselt kogu senine päikesest ja tuulest tootmine ja olemasolev salvestus on rajatud 100% erakapitali poolt, arvestades neid taastuvenergia toetusmäärasid, mida me enda elektriarve pealt näeme. need on olnud ajas vähenevad ja ühel hetkel lõppevad täiesti ära. Gaasielektrijaamasid turutingimustel keegi ei ehita, sama on põlevkivielektrijaamadega - nende ehitamiseks ei saa laenugi, mitte ükski pank ei anna. Seetõttu tuleb fossiilkütustel põhinev tootmisreserv riigil eraldi hankida, mida järjest tehakse. Auvere on vist kõigest 300MWh põlevkivielektrijaam, mille alla on pandud 600 mln eur, selle valmimine lükkus mitu aastat edasi ja mille töökindlus on olnud pehmelt öeldes halb. Selleks, et me saaksime põlevkivist järgmised 15 aastat elektrit toota, kuni tuumajaama valmimiseni, on vaja investeerida ka mitu miljardit. Samas see tuule ja päiksevõimsus, mis on ka maksnud sadu miljoneid, on erasektori poolt juba tehtud ja maismaa tuuleenergiasse edasi investeerimiseks on jätkuv huvi olemas. Tänaste arvestuste kohaselt on tuumaelektrijaama rajamine ja sellest saadav elekter põlevkivielektrist kallim ja põlevkivielekter ise on 2 x kallim, kui päike, tuul, gaasielektrijaamad kombineeritud tootmine. Kui keskkonna- ja saastetasud pikalt saata, ka siis ei anna see põlevkivile eelist. Siin ei ole midagi vaielda lihtsalt.
Elering tegeleb ka tööstusliku vesiniku tootmise suuna arendusega, mis on suhteliselt algusjärgus.
Veelkord, üldteoreetiline jutt, et tuul ei puhu ja päike ei paista pidevalt, prognoosimine on keeruline - see on lihtsalt tühi jutt, kui seda kuskil foorumis ajada. Ja ei piisa ka kui räägib energeetik, kes ei ole tänase elektrituruga ja elektrisüsteemi juhtimisega kursis.
Septembri lõpp-oktoobri algus on päikesele veel hea aeg:(
Raamatupidamisele ja riigi raha lumelabidaga peale viskavatele eluvõõrastele ametnikele võib küll roheline elekter olla odav. Hea, et arutule meretuuleparkide arendustoetusele pidurit tõmmati.
Milline salvestustehnoloogia meid aitab? Ega ometi mitte akud, mida me ise toota ei mõista ja mille toormaterjale ostame Hiinast?
Planeeritav Eesti poole riigieelave maksumusega Paldiski pumphüdrojaam annaks mitu tundi salvestust ilma tarbimist piiramata? See oleks ainus reaalne elluviidav alternatiiv. Ennekõike selle käigus välja kaevatava killustiku arvelt:)
Meie laiuskraadil ei ole alternatiivi pimedamal aastapoolel millegi põletamisele. Kas see on meie enda heakskiidul EL poolt surnuks maksustatud põlevkivi, sisseostetav gaas, EL jäätmehierarhia tõttu äärmiselt keskkonnavaenulikuks kuulutatud prügi põletamine või tuumajaam, polegi oluline. Kui me tahame saada meie igapäevast särtsu seinast meile vajalikul hulgal iga päev.
Tänase akutehnoloogia üks halb külg hetkel areneva veremaise lolluse taustal on nende haavatavus, millele sekundeerib võimatus kord süttinud plokki kustutada.
Kui me oleme nõus tarbima ainult siis, kui päike paistab või tuul puhub, siis saab küll rohelise elektriga hakkama. Aga nii hull asi vist veel ei ole.
Kui uksest sisse mahub siis pane trepi peale pealesõidutee ja sõida mööda seda vaikselt üle. Haagistele ja kaubikute kongidesse on neid kogu aeg niimoodi sõidetud.
Kui käänakud liiga järsud on siis tõsta platega akna taha ja lükka sealt sisse. Ma olen oma üleliigsed tsiklid niimoodi teisele korrusele tõstnud.
Kui nii ka ei mahu siis võta osadeks ja tassi seljas tuppa :)
Minu info pärineb tegevenergeetikutelt, kes on elektrisüsteemi juhtimise juures olnud mitukümmend aastat, valmistanud ette ja reaalselt näinud kõiki olulisi arenguid Eesti elektrisüsteemis. Hispaania elektrikatkestus selles suvel, on olnud erilise tähelepanu all, on tehtud ka Eesti ja naaberriikidega erinevaid kriisisimulatsioone läbi, arvestades just päikese ja tuuleelektri ebastabiilsust.
See teoreetiline jutt ei maksa siin foorumis mitte midagi. Keegi ei eitagi, et päikese ja tuuleelektri suure osakaalu korral on elektrisüsteemi keeruline tasakaalus hoida, pidevalt on vaja üles ja alla reguleerimisi teha, selleks peab olema ka enamus ajast seisvaid juhitavaid võimsusi, aga elektri hinna mõttes on see kõige odavam lahendus.
