Kae imet töötab jah. Mäletan mingit räiget kemplust keskkonna?lubade teemal, mis sulgemise poole kaldus kangesti.
Hea, et niigi läits.
Nüüd peab lootma, et õlitehase loomise faasis lubatud prügi utmine ka toimuma hakkab.
(mälu baasil kirjutet)
Toimib ju ilusti https://www.neular.ee
Tasutud maksud, maksustatav käive ja töötajate arv 2025 IV kvartalis
Riiklikud maksud
58 291 EUR
Tööjõumaksud
62 793 EUR
Maksustatav käive
1 457 622 EUR
Töötajate arv
14
EL on üks väga kallite strateegiliste otsuste/vigade kogum!
Nt. mitmesaja miljardine "biolisandite" kohustus- oli viga!
Nüüd siis tuumaenrgia- veel suurem viga! Maksumus vist triljonites...
Väga pikk ja huvitav (tasuline) artikkel reaalsetest juhtumitest rohepesuteemadel. Soovitan lugeda, kellel see võimalus olemas. Just need konkreetsed näited ja nende probleemide lahkamine on seal huvitav. Ka see, kui palju on olnud bluffi.
##Kas keegi mäletab veel Pärnu metanoolitehast? Täpselt kaks aastat tagasi teatas Madalmaade taustaga ettevõte Power2X, et ehitab Pärnusse miljardi euro eest 500 000-tonnise tootmisvõimsusega metanoolitehase. «Jõukaks saamiseks vajame puhast ja rohelist tööstust,» kiitis majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo (RE). Samamoodi entusiastlik oli tollane kliimaminister Yoko Alender (RE): «Puhas energia tähendab puhast tööstust.» (ML, 18.09.2024). Eriti ilus. Kuid siis hakkas kõik kuidagi vaikseks jääma. Ministrid enam nii kõvasti ei kõnelenud ja juba tollal vihjati siinikirjutajale, et minister Keldole anti nõu: ära ennast nii tugevalt miljardilise metanoolitehase külge seo, sest see võib osutuda blufiks. Bluff see oligi. Nüüd räägitakse samas kandis juba teisest projektist. 500 000-tonnise tootmismahu asemel käib jutt 10 000 tonnist ning miljardieurose investeeringu asemel 72 miljonit, millest Euroopa Liit annab 8,6 miljonit. Elame-näeme.
Või mis sai Viru Keemia Grupi kavandatud 100 miljoni eurosest plasti ümbertöötlemise tehasest? Või Jõhvi plaanitud tehasest, kus taheti hakata põllumajandusjääkidest keskkonnasõbralikke õlisid tootma? Või samasse Jõhvi 30 miljoni euro eest tulema pidanud proteiinitehasest?##
##Oled Helme või oled Kallas, turumajandust üle ei mängi. Rohepöörde probleem ei ole rohelisus, vaid kõik, mis plaanimajandusega kaasas käib: varasid liigutatakse tootlikest kohtadest vähem tootlikesse, ärimudelid ehitatakse riiklikest fondidest saadud rahale, dotatsioonidele ja regulatiivsetele hinnamehhanismidele ning riskid jäetakse maksumaksjale. Kui asjad lähevad hapuks, siis õnnestub ehk jälle mõni uus dotatsiooniskeem välja kaubelda, sest kuidas teistmoodi mõista BBCs kõlanud soovitust kuidas probleemi lahendada: «Otsustavad poliitilised sammud.»
Täna päästetakse tekstiilijäätmete tehast. Homme mingit plastitehast. Ülehomme mõnda energeetikaprojekti. Üks ametkond töötab välja toetusskeemi mingile tootele. Kõrval teine ametkond töötab välja reeglid sertifikaatidele, et sama toodet oleks võimalikult raske müüda. Kolmas kontor punub energeetikadotatsiooni, et toodet saaks toota. Neljas jälle tegeleb nafta hinna alla surumisega, et toodet toota ei saaks.
Kusagil peaks olema mõistlik kesktee. Sest tegelikult on olemas päris ärid ja päris võimalused. Et kuidagi aga välja tulla ka praegusest nõiaringist, kus ärid pannakse püsti, sest eurofondist saadi raha ja kui äri hapuks läheb, lobistatakse seadustesse uus dotatsioon või turumoonutus. Poliitilist debatti vaadates, hetkel keskteed veel ei paista.##
No nii päris ei saa, et paneme panga uksele sildi, et praegu on turvad kohal ja valige pangaröövi tegemiseks mõni muu aeg. Tegelik probleem (liiklusohutus) on selles, et võõras kohas ei ole paljudel meeles kiiruspiirangud ja mõned siis ehmatavad ning pidurdavad järsult. Selle probleemi saaks lahendada nii, et kiirust piirav liiklusmärk peab olema nähtav koos kaameraga (kaamera ees). Sellega on "ehmatujate" probleem lahendatud. Need, kes tahavad elada seadusest kõrgemal, on riskidest teadlikud ja arvestavad sellega.
Pika sirge peal kiiruse mõõtmise sooviga saab alati panna kaamera ette ajutise märgi meeldetuletuseks. Seda mõõtmise teavitust pole tõesti vaja. Mingil viisil tuleb "isad", umbjoobes tegelased ja hajameelsed inimesed ju liiklusest välja noppida. Neid madalaid viadukte ega kitsaid läbipääse ei mahu igale poole;)
Vari on Norra Lillesand suunas, see tähendab, et pilt on tehtud kella 2 ja 3 vahel umbes, mis teeb mai kuus tehtud pildi järgi päikese nurgaks selles kohas 48-46 kraadi, mapsilt saab tuuliku varju pikkuseks umbes 35 meetrit ja sealt tan48 korda 35m teeb ~39m, ma pole tuttav standardtuulikute lahendustega ja ega arvutus ka mingi ülitäpne pole, Taanis leivnud Vestas tuulite tabelit sirvides on kõige lähedasem Vestas V39 500kW, mille kõrgus on 41 meetrit, millel rotatsiooni diameeter on 39m ja siis saame siis pooleks saagida ehk 19? m laba suuruseks, ma ei tea, palju selle keskosa jämedus on. Ei huvita ka tegelt.
Edit: igaks juhuks ütlen, et arvutus on viimase lingi järgi tehtud.
Ma olen ka näinud asju, millest te midagi kuulnudki pole!
Aga mida jaburamaks läheb liikluskäitumine, seda enam tuleb seda jälgida!
Kahjuks on mindud elektroonilise tee poole, kuna inimest enam igale poole ei panda( ei raatsita)...
Mul tekitab siiski kahtlusi see võrdlus, et üks tuulik= 85 hektarit. Tundub siiski liialdusena.
Aga väike pildike taanist, kus üheksa tuulikut 75 hektari peale. Mapsi joonlauaga mõõtes ca 5km pikk ja 150m lai maa-ala. Tuuliku kõrgust muidugi öelda ei oska. https://maps.app.goo.gl/EZzbbu1gPkFeonom8
Streetview järgi suht pisikesed, aga need pole sellest mõõdetud kohast. https://maps.app.goo.gl/j7Q7o1Z2RQ3iG3dA7
Kogu pensionisüsteemi, sotsiaalsüsteemi, toidu KM erisused, töötukassa jms. kaotaks negatiivne tulumaks. Jah, palju ametnike jääks tööta, aga üks, lihtne ja üheselt toimiv maksumuudatus toimiks kõigi jaoks. https://et.wikipedia.org/wiki/Negatiivne_tulumaks
https://www.auto24.ee/soidukid/4288386
Just tehtud uus ametlik ülevaatus... Ilmselt olemas ka mitteametlik???, ehk teed ülevaatuse mis ei kajastu kuskil?
Ostukorvid.ee (tänapäeval äpp tarbi targalt jt) vastuväiteks sobiks see Grossi intervjuu, et liiga palju inimesi on muutunud sõltuvaks allahindlustest (sh realiseerimistähtaja ületanud tooted). See, kes hindu vaatab ja mäletab, käitub nii juba alateadlikult. Nende hulka ei kuulu tõenäoliselt ei Kallased ega ka Helmed.
Maiko argumenteerimise taseme juures hakkavad kõrvus mängima millegipärast Jaak Nähud vs Anna Viina laulusõnad “spetsialistide maine pole kiita, oskame vaid kümne piires liita, bemmide peal on pangalaen jne”. Leiad kusagilt kõrged hinnad ja hopsti ongi tõestatud! Hispaania 4% paistab hästi välja siis, kui võrdleme meie Grossi ja Selveri erinevusi Hispaanias "grossi-selveri" erinevustega. Vahe on tegelikult suurem, aga see ongi pikaaegne stabiilne poliitika, mis toetab oma väiketootjaid. Eestis on need töökohad loomata või koondatud, selle mõju tervikule on suur, nende najal seisab enamike riikide majandus. Mu pere on Hispaaniasse vurades sama suur kui koduski, nii et väga hea võrdlus oli kõigile, mitte lihtsalt hinna poolest, vaid mida selle hinna eest vastu saime. Üldistada kah ei taha, sest selle pildi löövad segi piirkondlikud tarbimise eripärad. Meestele hea näitena: õllevalikus olid ale tüüpi õlled vähelevinud ja selle tõttu ka (sama) kallid. Ei ole mõistlik minna sinna õllejoomise eesmärgil, kui peale ale muu ei kõlbagi. Isegi Prantsusmaal, kus "pidi kõik väga kallis olema" (toidu KM 5,5%), sai kõike vähemalt selle käibeka erinevuse jagu odavamalt. Igas piirkonnas, igas poeketis ja iga toitu poleks kindlasti ka saanud. Praegugi on üks lastest vahetusõpilasena kodust eemal, näen nende igapäevakulusid (snäpis jagavad oma steigi- ja burksipilte:), paljude EL riikide kohta oleks üsnagi detailne võrdlus välja pakkuda, aga see pole selle teema point.
Ega toidu KM langetamine polegi kogu lahendus, vaid ainult üks (sh väga vajalik) osa sellest. Selle arvelt ei saa neid teisi lahendusi tegemata jätta. Eesti/Soome Lidli näite puhul kasvõi kodumaiste toodete osakaal. Seda vist isegi ei tohi nõuda riigipõhiselt (EL kaupade vaba liikumise nõue), aga saab nii, et X% sortimendist toodetud max 50km raadiuses, Y% sortimendist max 150km raadiuses vms. Reeglid kehtivad kõigile, rohe-eesmärgid on arvesse võetud, dumpinghinnaga mahutoodetele on vastukaal kohaliku majanduse elavdamise näol olemas. Paistab hästi välja eri riikide tootevalikust praegugi;)
Absurditeatrilt ilus kokkuvõte, sõnastaksin selle esimese lõigu ümber pigem nii, et probleemidepuntra tulemusena saab oma rahale vastavat teenust vaid see, kes laeb kodus ja omab selliste parameetritega liiklusvahendit, et (sel hetkel, kui kõigil on järsku korraga vaja) mingite ootamatute lisalaadimiste järgi vajadusi ei tekigi. Nii muutub see nish kahetsusväärselt kitsaks, kui teised peavad maksma üle.
Hinnaprobleem on selles, et kui tarbimist ei ole mingil põhjusel võimalik väga täpselt juhtida, võib börsipaketi puhul keset päeva mõni tund pöörata kahjumiks kõik need muul ajal juhitava tarbimise (ebamugavusega) kaasnevad võidud. Soomes mitu sõpra vahetasid äsja oma börsipaketid just sel põhjusel püsihinnaga pakettide vastu, sest enne praegust talve polnud ka nemad harjunud nii valusate kõikumistega, mille puhul muutub börsihinna keskmisest rääkimine juba mõttetuks. Talv on muidugi kõige ebasobivam aeg sellisteks lepingumuudatusteks:) See on siiski paratamatus, sest boileril võid juhtme sabast võtta, aga kuller või transfeeritaksojuht ei saa oma tööd lihtsalt õhtusse lükata. Isegi mitte ühel päeval nädalas. Puudutab nii hinda kui ka kiirust, olenevalt sellest kas kodus või eemal.
Sellepärast ei toimiks ka siin varem välja käidud idee, et iga pistik tunneb mu ära ja pakub särtsu mu enda lepingu järgi (nagu mobiilse andmesidega). Kodulaadija puhul on osa lahendusest ikka see liberaalide kuritegelik skeem inimestelt raha kättesaamiseks, et oleme viimaseid riike EL-s, kus ei lubata kasutada (veel) korraga-paralleelselt mitut elektrilepingut.
Sellised ei ole 84-st üldiselt midagi kuulnud.
Selge on muidugi see, et kõik need kaamerateemad on otseselt seotud trahvide kasseerimisega. Paraku on kaasaandeks ka jälgimisühiskonna teke. Aga rahvasuu teab rääkida, et mida kehvemini läheb majandusel, seda kaugemale võssa peidetakse kolmjalad.
No ega su auto sellest halvemini ei sõida, kui laadimiskiiruse eest tühja maksad.
Prob on pigem selles, et enamik särtsujaid tangib enamasti kodus ja siis see hinnaprobleem ei ole piisavalt tülikas, et sekkuda. Ja muidugi on see probleem et enamik tangib kodus ja müüja jaoks prob, sest investeering ei tasu ära...
Donuti teemaga... Kui ettevõttel ei ole piisavat inimressurssi ja teaberessurssi, siis sealt midagi tulla ei saa. Kuid nende idude teema tavainimest väga ei kõiguta, sest nende investeeringut ei vajata ja isegi toimiva tehnoloogia puhul läheks aega tootmiseni aastates. Aga ega unistamine ei ole keelatud...
Palju reaalsem teema oleks talvesaabas, mis ei näeks kole välja, mida sool ei tapaks ja mis kontsa tuppa ei tooks...
Lasku käia, mind isiklikult ei häiri.
Kui vaja siis vastavad ametkonnad jälgivad nagunii, oled sa kaabakas, röövel või muudmoodi seadusega pahuksis või kellegile oma tegudega silma jäänud.
Meie nutiseadmed laevad kõik meie liikumised ja tegemised kusagile serverite sügavustesse ülesse. Ma loodan, et need hirmsasti põdejad on selle peale ikka ka mõelnud ning vastavad korrektuurid oma seadmetes teinud või neis sootuks loobunud. Kui ikka tahta anonüümne olla siis alustada tuleb iseendast.
Teemaväliselt, vanasti oli kriisis.ee hea leht selliste asjade otsimiseks, praegu on kujunenud https://ostukorvid.ee/
Äkki kellelegi on kasu, et teha hinnavõrdlus meie kettide vahel või vähemalt saada aimu, kuidas hinnad liiguvad.
Mis sellesse Videosse puutub, ma ei suuda kuidagi ei ümber lükata ega ka kinnitada, et see sinu tehtud on või järjekorde youtube shorts maha tõmmatud, kus murikamaalased sama asja teevad. Hispaania kohta mäletan eelmise majandussurutise ajal enne ja pärast muutusi, hind oli samaks jäänud aga 7 käigu asemel sai ainult 5 käiku, sama resto. Hispaanias on keskmine palk 600 euri suurem, mediaanpalk ~300 võrreldes meiega.
Imestan, et see üldse kellelegi üllatusena tuleb. Või siis see, et Stockmannis on toit kallim kui Grossi poes. Suvel Hispaanias sai teisel päeval selgeks, et Lidli asemel tasub osta hoopis kohalike väiketootjate toodangut. See ongi oma tootjaid eelistav majanduspoliitika. Ka Eesti ja Soome Lidli valik on väga erinev, sest riigid on seadnud võõrkettidele erinevad raamid. Õigemini kõigile poekettidele, aga see seab piirangud just võõrfirmadele, et nad ei saaks tulla kohalike arvelt koort riisuma ja neid hinnadumpinguga turult välja suruma.
Edit@näpuviga
