Isegi vibratsioon jõuab majadeni ja salvestisi saab kuulata paljudes some kanalites, kui pole juhtunud käima külas kellelgi, kellel tõelised karulaaned tuulikute vahele jäävad. Meil "maakodus" on lähim tuulikupargi tuulik juhuslikult samuti 8km majast, aga pole kunagi midagi "kuulnud", sest need asuvad praktiliselt aastaringselt allatuult. Teisel pool tuulikuteparki 8km kaugusel on rohkem või vähem katastroof.
Kui seadus lubab paigaldada 300m kõrguse tuuliku 1km kaugusele elumajast ja selle 1km taga asub veel terve tuulikutepark, siis ma tahaks näha seda okasmetsa, mis selle kumiseva lärmi kinni peab. Kastepiiskadega okkad võbelevad puudel, kuigi kuulda ei pruugigi midagi olla.
Selle jamaga tuleb tegeleda teisest otsast:
1. Esmalt tühistada korruptiivsed seadused, st see, mis mujalgi on keelatud.
2. Välistada võltsitud modelleerimistulemuste esitamine. Näiteks sellega, et kui modelleerimine ei vasta hiljem tegelikkusele, siis võtab arendaja ise oma kuludega tuulikud maha (ega laeku talle toetusigi) - et see võltsimine muutuks äririskiks, mitte tema ohvrite talumiskohustuseks.
3. Iga mittejuhitava võimsuse omanik on kohustatud osalema sama tootmisvõimsuse ulatuses mõnes juhitava võimsusega seotud projektis (või kompenseerima energiaekspordilt kulud selles ulatuses), sest vastasel korral maksab tema äririskid kinni niigi lühikese nööri otsa jäetud tarbija.
Kui seda kõike ausalt tehtaks, siis saakski taandada kõik emotsioonidele ega teki vajadustki rääkida terviseriskidest või ökosüsteemide hävitamisest.
Mul on metsamajas maantee 250+ m kaugusel, sinna vahele jääb ka sadakond meetrit võsaga segi metsa ehk siis puud on keskeltläbi 10-15m kõrgused, st ei ole mingi tihe põlislaas ja puude vahel alusmets, peamiselt sarapuu jms. Kõik möödasõitvad autod on kenasti kuulda, st kogu see kumin jõuab ilusti kohale. Üks põhjusi on ilmselt ka see, et teetamm on meetrijagu kõrgemal.
Veskid asuvad sajakonna meetri kõrgusel ja kogu müra tuleb ülevalt alla, mitte otse läbi metsa ja puutüvede-võrade. Püsielukohas on raudtee ca 600m kaugusel, xgis andmete järgi on raudtee ca 40m kõrgusel, mina ca 60m, vahel on metsa, maju, jõeorg, mägi ning selgetel öödel laseks rong justkui akna alt läbi- ikka väga kõva mürin käib.
Niiet madalsagedusi ei ole lihtne nullida.
Kõigepealt üleüldse - sa haugud valesse suunda. Kui midagi ei meeldi siis uriseda tuleb seadusandja- ja kindlustusseltside-/nende esindaja poole ning õigel ajal tuli seda teha. Miks nt ''üksratta esindusorganisatsioon'' ei esitanud seadusesse parandusi/täiendusi? Sõnumitoojat tümitada oskab igaüks.
Ega ma ilmaasjata metsa maininud ja veel omakorda seda üle ei rõhutanud, olen infraheliga vägagi kodus tänu hobile nagu ka selle summutamise, harmooniliste tekkimise takistamise jne asjadega. Mets on akustiline õudusunenägu igasugusele helile. Peab siiski olema okasmets, sest lehtmetsast pole talvel abi.
Heliallikas pöörlev 16Hz, metsaks on hetkel 6 joont küll aga nii kiirkorras ei viitsinud simuleerida pärismetsa sinna vahele lihtsalt.
Lisaks veel ütlesin, et kõigil pole seda luksust, et metsatukk vahele tuleb.
Kõige kehvemal juhul aga juhtub hoopis seisulainete asemel pikilained ja nende peegelduse korral on sul õue peal 16Hz asemel hoopis selline 50Hz - 80Hz bassinoot. Ma selle välistaks just metsa võime pärast tegelikult kõik seisulaineks keerata.
Siiski kahtlustan mingit errorit.
Täna 2h sõit, autot seisma ei jätnud 50:50 linn/maantee. Tempi üle 60° ei saanudki.
Saan aru, et suur mootor aga no krt, 2h võiks ju ikka plokisiseselt tempi 80-90 kanti vedada. Õues tuulevaikus ja -2C külma.
Mida kõrgem sagedus, seda rohkem takistavad teda igasugused füüsilised tõkked. Teame seda kasvõi mobiililevist, kus tegelikkuses ka tihe mets on võimeline signaali summutama, sest sagedused on aetud gigahertsidesse. Igasugu tavaelus eksisteerivad seinad jms on oluline takistus. Sellepärast on linnades ka tugijaamu topitud kõikvõimalikesse kohtadesse. NMT aegadel seda probleemi üldjuhul ei olnud.
¤¤¤Pakun puusalt, et kümmekond meetrit sügav. aiast 2m laiem mõlemas suunas ja 2m üle katuseserva ulatuv mets, mis on majast ca 10m kaugusel tuulikute suunas, likvideerib nii ultra, kui infra kui muud helid.¤¤¤
Teiseks, mis kasu on metsast, kui praegu planeeritavad tuulikud on ligi 300m kõrgused, st võrreldavad Tallinna teletorniga?
Kolmandaks, iga muusikahuviline on kursis seal mainitud "flanzheerimisega". See on tuulikute puhul paratamatu, sest kui on mitu tuulikut, siis see, keda see mõjutab, asub paratamatult neist tuulikutest erineval kaugusel. Edasi sõltub juba kõik õhuniiskusest, tuule suunast jne. Siit leiab ka hea helinäidise elektronmuusika kontekstis;) https://en.wikipedia.org/wiki/Flanging
Justnimelt, selle rohepesuga tekitame tegelikult probleeme juurde, ehk küll esmapilgul väikeseid, üksikuid, aga probleemidel on loll omadus summeeruda ning hiljem on seda suppi juba tunduvalt keerulisem helpida. Ummisjalu tormamime eesmärgi suunas võib väga vabalt lõppeda peaga vastu müüri põrkumisega. Üks ehitatav unistuste raudtee meil juba on sarnaste omadustega.
¤¤¤Ametnikkude tegevus (näpuga nõuetes järje ajamisel) on üks peamistest põhjustest (loomulikult mitte kaugeltki ainus), miks väiketootjad pille kotti panevad.¤¤¤
Nõustun väitega, aga see pole probleemi juurpõhjus, sest näpuga järje ajamine ongi ametniku ülesanne. Kui seda ei teeks, oleks see korruptsioonihõnguline ametiseisundi kuritarvitamine. Juurpõhjusteks on:
- ülereguleerimine, neid ridasid, kus peab näpuga järge ajama, on kordades rohkem kui vaja oleks,
- karistused: mittekuritahtlik eksimus ei tohiks mitte kunagi võtta ettevõtjalt ära toetust sellises mahus, mis välistab äritegevuse jätkamise. Mitteolulises kohas puuduva "linnukese" lisamine on statistiline väärtus, mida poleks üldse põhjust karistada. Ametniku ülesanne ongi juhendada, abistada, paljudel ka õnnestub selline ametnikuroll väärikalt välja kanda.
Jah, toetustesüsteem on nõme, aga kuna me elame ärikeskkonnas, kus konkurendid teevad seda (niigi rohkem kui Eestis), siis tuleb mängida kaasa seda mängu.
Anarhia pole samuti alternatiiv. Mina ajan kah näpuga järge. Alles oma kanapidamist euronormidele vastavusse viies sain teada, et mul on nii siseruumide põrandapinda kui ka õrremeetreid üle 5x rohkem kui vajalik ja paljud kanade jaoks päriselt olulised asjad on üldse reguleerimata. Teavitasin sellest ka naabertalude omanikke (kes samuti ühtegi toetust pole kunagi küsinud), et nende loomad elavad liiga heades tingimustes;)
Pakun puusalt, et kümmekond meetrit sügav. aiast 2m laiem mõlemas suunas ja 2m üle katuseserva ulatuv mets, mis on majast ca 10m kaugusel tuulikute suunas, likvideerib nii ultra, kui infra kui muud helid. Mets, mitte sein, mets. Seinapidi koos olevatel naabritel muidugi seda luksust ei ole...
Samuti ei ole ka seda luksust endiselt igasugu tiivulistel. Head lahendust polegi, mis kõiki osapooli peaks arvestama, ainult mikroskoopilisemad ja madalama kasuteguriga tiivikulahendused.
Unustasin kirjutada lennukite kohta, et kui ma nüüd ei eksi, siis on lennukid praegusel hetkel ainukesed asjad maailmas, mis veel pliikütust tarbivad? Ega ilmaasjata polnud siin 40 aastat kuritegevus suurem ja lolle rohkem kui enne seda aega ja pärast seda aega.
Vastuargument: ma nägin just praegu ristmikukaamerate lingile klikates ühte ratturit! Endalgi oli raske uskuda:) Siin on ju teisedki varem väitnud, et paarkümmend cm lumepudru rattateedel autode vahel turnides on asjatu vingumine ja kes tahab, see saab ikka hakkama. Keegi saabki. MIs ei tähenda, et kõik saaks (ja tahaks). Küsimus ongi rohkem selles, mis on selle kõige hind rahaliselt ja liikluse sujuvuse tagamisel tervikuna, mille sisse oleks aus arvestada ka vigastused ja seetõttu tegemata tööpäevad.
@suur terts link on õige, tänan. Kogu su muu jutt minu meelest ei haaku teemaga. Alustame sellest, et kuulata tasub alates 04:30.
Ma liiklen jalgsi, sõidan lisaks üksrattale erinevate 2-rattalistega ja kõige rohkem autodega. Üksrattaid märkan linnapildis väga harva ja ohtlikku käitumist nende poolt pole kordagi näinud. Samas tõukse tagarattal jm lollitamist korduvalt näinud. Tundub, et kodanikul ajakirjanikul on mingi isiklik kana kitkuda, ta ei ole objektiivne selle teemaga.
¤¤¤Kärss, mis oleks "kohane ja piisav" meede tuugenite talumiseks? Peale ärakeelamise.¤¤¤
Kas see oli retooriline küsimus? Vastan ikkagi, et loomulikult teist tüüpi ja väiksemad tuulikud, kus peaks valikuid dikteerima nende talumine, mitte süstemaatiliselt võltsitud modelleerimisi esitavad ärihuvid, kus kasumit teenitakse teistele tervisekahjustusi tekitades.
Sama kehtib ka mürareostuse, valgusreostuse, peenosakestereostuse jne kohta, sest mingi piirini me kõik talume neid isegi märkamata, sealt edasi häirib osasid, aga osasid veel ei häiri, ühel hetkel häirib juba kõiki. Pole olemas egoistlikumat maailmavaadet kui see, et kui mind ei häiri, siis järelikult ei pea häirima ka teisi.
Kuna jutt käib majandusest-energeetikast, siis sama puudutab ka hüdroenergiat - ühe hiiglasliku jõge sulgeva (kalatrepiga) hüdroelektrijaama asemel oleks ühiskonnale kasumlikum teha "kümme" väikest jõge mittesulgevat hüdroelektrijaama, mille keskkonnamõju on vaevumärgatav. Niisamuti, nagu väikeste tuulikute puhul ei märka keegi eriti midagi, kui just Päike just pöörlevate labade kohalt ei looju (ega mitte sedagi, kui kasutatakse mingit klassikaliste labadeta alternatiivi). MIks seda ei tehta tuulikute, hüdroelektrijaamade jne puhul? Sellepärast, et:
- maa maksab, suurarendajal on lihtsam omandada/rentida üks suur maatükk (riigilt) kui 10 väikest,
- bürokraatiast on lihtsam end läbi närida 1x kui 10x,
- ühte suurt on odavam hallata kui 10 väikest (sh tehnilised lahendused, võrguga liitumine jpm),
- arendajat huvitab kasum, keegi ei tunne tekitatavat kahju isiklikul tasandil (saaks üldistada tervele valitsusele;),
- väiksemad lahendused on sageli "rätsepalahendused" (paigaldamise tingimused), suuremad pigem copy/paste,
- see kõik on ROHEPESU, mida poleks võimalik teha ilma nende korruptsioonihõnguliste rahastusskeemideta, pole turutingimustel võimalik ka mujal Euroopas. Puht isiklikul tasandil on mul raske leida ühisosa inimestega, kes toetavad mistahes korruptiivseid rahapesuskeeme. Seda enam, et alternatiivid on olemas.
Kui keegi tõsimeeli väidab, et nad ise oleks valmis kogu edasise elu elama "õhkutõusvas lennukis", siis siin on teie võimalus, ainult et ärge suruge seda ega selle talumise kohustust peale teistele. Nagu juba öeldud, siis "käisin-vaatasin" viitab inimese pealiskaudsusele, sest kõik sõltub tuule suunast, tuule kiirusest, tuulikute hulgast/tüübist/kõrgusest, õhuniiskusest jne. Nende inimeste kogemused, kes on juba aastaid talunud, on avalikult loetavad kõigile, keda vähegi huvitab.
Üleüldse räägitakse siin ainult inimestest, aga selle kohta on ju tohutult uuringuid, mis juhtub seal loodusliku elukeskkonnaga. Juba ökosüsteemina toimiva metsa (mitte puupõllu) likvideerimine tuuliku pärast on kuritegelik. Jah, loodus leiab alati võimaluse ning kohanemisvõimelised tegelased tulevad asemele (sama käib ka inimeste kohta - mustal mandril seistakse järjekorras, et pääseda siia, kust põliselanikud eest ära lähevad ja odavamalt oma kodud maha müüvad). Sisuliselt kutsume sellise loodust hävitava tegevusega kaela pesukarude probleemi ja lõpuks elavadki jõgedes signaalvähid, kaldad varisevad mudakrabide tegevuse tagajärjel, rannikumerre jäävad mudilad koos pilsiveega saabunud kammloomadega jne.
Looduses toimuvad need muutused kiiresti, isegi ümarmudila esmaleid Eestis jääb ju praegusesse aastatuhandesse ja neid muutusi pole enam võimalik tagasi pöörata. Kas seda looduse hävitamist peab taluma lihtsalt selleks, et välisarendajatel oleks siin enne kasumi väljaviimist NATUKENE ODAVAM toimetada viisidel, mis on nende enda riikides samadel põhjustel keelatud?
Tallinna rattateed on mingid jupid. Vahepeal tuleb adrenaliinilaks kihutavate autode vahel ja siis on jälle tsill. Selle tõttu niisama rattaga ei sõida, pigem tööle ja tagasi harjumuspärast marsruuti pidi, sest mujal on ohtlik. Aga küll ta areneb, samuti võid öelda, et: "Miljardid on läinud aga ikka ei saa Lätti, käisin Pärnu vaksalis vaatamas, ühtki rongi ei näe".
Meil on vaba maa ja igalühel on endal võimalik valida. Ainult et patt oleks siis teistes teemades vinguda, kui raha ei ole/jätku pisavalt, kas sa ei leia?
lühiajalised testid on mõtetud.lennukis sa harjud ka ära müraga ja sind see ei häiri,kui lendad nt.10 tundi.
mina soovitaks need nn.müratekitajad paigaldada pooleks aastaks Toompeale.
Kui mina maal elaksin ja kuuluksin sellesse gruppi, kellele tunduvat Kaja käed kägistavat, koliksin jus meelega tuuliku alla elama, või vähemalt paneksin ise oma õulele ühe väiksema püsti. Igaastane talumistasu kontole oleks tuulepargi läheduses garanteeritud ja Kaja käed tunduksid ka ehk hellemad. No ja kohalik omavalitsus ilmselt saaks ka tuulepargist raha eelarvesse juurde.
Meil siin väikelinnas olid küll kõik peokohad täis ja piletid välja müüdud.
Koduste süldipidude aeg on vähemalt minu jaoks küll läbi. Pigem istun juba üksi netis, on huvitavam.
Paljud eelistavad internetti selmet ennast linnavahel täis tõmmata.
Oma igapäevatöö üks osa on ka kõikvõimalikud müra/heli allikad ning resonantsi ja omavõnkesageduste käitumine teatud keskkonnas. Aastate jooksul oleme teinud lugematu arv igasugu katseid ning teste.
Kogu selle pealt julgen väita, et inimesed taijuvadki kõiksugu helisid (k.a. müra) erinevalt, kuna üks tajumise faktor on ka inimese kehamass ning selle koostis.
Sai kunagi kontrollitud keskkonnas tehtud müratest, kus testimise all oli nii toode ise, mis müra tekitas, kui ka inimesed selle läheduses ( lähedus oli ka varieeruv, 1-200m). Testi käigus palusime inimestel kirjeldada seda olukorda, kus nad just parasjagu olid, mida kuulevad, tajuvad, kuidas end tunnevad jpm sellist. Ka olid mõned nö tüüpküsimused, millele tuli siis testi erinevais etapis vastata. Kokku oli 110 inimest ning test kestis 4+4h. Infot saime palju ning üks punkt, mida täheldasime oli see, et inimeste kehakaal ja selle struktuur mängis kuulmise ning tajumise juures olulist rolli. Siinkohal oli kehakaalu aspekt suhtes müraallika kaugusega varieeruv.
Nii, et see heli/müra maailm on igati huvitav (vähemalt mulle) ning ei ole üks ühele võetav kõigile.
Jõulude ajal oli aega rohkem käes kui söömisele ja magamisele kulus ja sai tehtud üks "jalutuskäik" Aidu karjääri aladel. Mind igaljuhul üllatas kui mürarikkad need Sõnajalgade tuulikud olid. Ring viis muidugi suht lähedale neile ja 26.12.2024 oli selline mõõduka tuulega päev.
Marko, inimestel on ettekujutus, et kui vedelik on 90 kraadi, siis on kuum, aga vot 85 on juba põhjanaba. Loomulikult mõjutab see 5 kraadi mingil määral salongi soojenemist, aga mitte sellisel, et oluliselt suurt erinevust tunneksid. Alustada tuleks autost, st sellest, mis oli enne. Kui äsja ostetud auto, siis saidki mingi enne automaksu kiiresti maha äritud pekkis süsteemiga käru ja eelmine omanik on õnnelik, et risust lahti sai.
Ärgem unustagem, et inimeste tajud on erinevad ja kindlasti on seda ka erinevate ventikatüüpide tekitatav sagedus. Kasvõi harmooniliste sageduste tekkimine. Ei saa jälle ühe kirvega kõike ühepikkuseks raiuda ja ühmata, et mind ei häiri. Ka kobaras koos olevad sajad ventikad võivad hoopis teistmoodi mõjuda kui üksikud. Nüansse on rohkem kui ette kujutada oskame. Fakt on aga see, et madalad sagedused on paremini levivad nagu eespool juba supaka näitel sai mainitud.
