Moodsa aja autodel pole päris nii, et kui sooja puhub siis keda kotib mõni kraad. RAM-il läks termostaat läbi. Temp oli min 85C asemel 78 ja mootorituli põleb. Pargid auto vähese kütusega kraavikaldale, küttepump võtab õhumulli vahele ja mootorituli põleb- läheb avarii reziimi- kütterõhk madal. Servis nullib ära ja saad jälle sõita. Mõttetuna näivad pisiasjad võivad päris palju peavalu valmistada
300km iga hinnaga ja uus mitte kasutatud elektriauto alla 30k ei ole ilmselt praegu veel reaalsus.
Vähekasutatute hulgas võib neid aga leida. Maanteel ökonoomne oleks Tesla Model 3. Ruumikuselt oleks heal kohal Kia Niro või VAg grupi MEB platformi 77kWh akuga masinad, mida hea otsimsiega võib alla 30k leida paari aastasena.
Muidu seal hinnaskaala alumises otsas võimekamad tunduvad olema Hiinlased oma GWM Ora ja BYD Atto-ga.
Laadimise osas täpsustaks, et tavalisest seinapistikust ööga ei lae kindlasti 300km sõiduulatust ära. Selle jaoks on ikka tarvis 3 faasilist ühendust. Või need üksikus sõidukid, mis toetavad 32 amprilist laadimist saaksid ka ühe faasiga hakkama.
Kõrvalise märkusena ermvah-le: võib vabalt kasutada kogu 100% akust ära. Tootjad nagunii lisavad oma almuse ja ülemise puhvri, et aku eluiga pikendada. Üldise elektriauto tervise parendamiseks lihtsalt ei tohiks jätta autot väga madala või kõrge laetusega seisma pikalt. Laadijani/koju jõudmine 0%-ga on täitsa ok, sest see ei jää pikalt niimodi seisma. Samuti just enne väljumist 100% peale lasta on täitsa OK, sest sõidad kohe tühjemaks.
Samuti LFP mitte ainult ei soovitata vaid on vaja laadida 100% peale aegajalt sest muidu ei suuda BMS enam korrektselt aku laetust hinnata.
Kiirlaadijate jaoks akude eelsoojendamist ei ole paljudel tootjatel veel kahjuks. Ei ole vaid nö odavama otsa sõidukite eripära.
Soojuspump on hea asi aga selle eest lisa maksta on küsitav. Optimistlikus olukorras vähendab sõiduulatuse kadu 30-50%. Enda kogemustes suvine vs talvine sõiduulatus erineb ~20km iga 10kWh aku kohta. Soojuspumbaga võidaks ~6km sellest tagasi. 100kWh akuga seega 60km. Kiirlaadijas laed selle sama tagasi 5-10 minutiga. Kui aga selle soojuspumba eest ~1k juurde pead maksma, siis muutuvad need 5-10 võidetud minutit väga kalliks.
Suht ainus kasutus, kus soojuspump on mõistlik ja õigustatud on lühikeste sõitudega olukorras, kus vaid avalikke laadijaid kasutada. Sellises olukorras läheb rohkem energiast salongi soojendamisele, kui sõitmisele ja siis annab soojuspump tuntava mõju. Kui aga igapäevane kodune laadimine ja vahel vaid nii pikad sõidud, et just see 30-60km rolli mängib, siis ei ole finantsiliselt mõistlik.
Laadimisstandardid:
Euroopas on neid kasutusel 4:
* 2 aeglast (Type 1 ja Type 2)
* 2 kiiret (Chademo ja CCS2)
Type1 ja Chademo on peamiselt Nissan Leaf pärusmaa ja uusi sõidukeid nendega ei müüda juba mõnda aega.
CCS2 on levinud üle Euroopa ja sellega saab kenasti hakkama ringi sõitmisel riikide vahel. Veremaa osas jään vastuse võlgu, sest ei tea, kas nad on ehitanud välja ka Hiinas kasutatava standardi laadimis infrat.
Laadimiskiiruse osas on maailm segasem. Reklaamitavad numbrid on üldiselt tipp kiirused, mida kohtab pigem harva. Reklaamitavad ajakulud 10-80% vms on pigem usaldusväärsemad aga tihti käib nendega kaasas tärn või paar.
Näiteks talv vs suvi, kui auto ei oska laadija juurde jõudmiseks oma akut optimaalsele temperatuurile kuumutada (või ei lase kasutajal seda ise kuumutada). See on olnud peamine põhjus kehvadeks kogemusteks talvistes oludes.
Nüansirohkem on 400 vs 800 voldine arhidektuur, sest mõned laadijad reklaamivad suurt kW numbrit aga reaalsuses saavad seda vaid 800V masinad ning 400V omad kõvasti vähem (mitte alati poole vähem).
Lihtsustatult tasuks püüda meeles pidada, mis enda masina suurim toetatud võiks olla ning selle järgi valida laadija, mis on umbes sama või natuke suurem. See tagab enamasti tolles olukorras kiireima laadimise.
Väga õige.Näide elust enesest.Ostsin Focuse 1.8-66kw TDI 2003a.Maksin 500-eurot.Kaasa sain suverehvid valuvelgedel.ülevaatus ka just tehtud.Sõitsin täpselt aasta, peale kütuse ei pannud autosse mitte ühte senti.Talvel käivitus laksust,Soojaks läks väga hästi.Müüsin maha 800-eest.Vot makske oma liisinguid ja kaskosid.
Huvitumine on ka see, kui saad aru, et autol on midagi viga ja viid auto sinna, kus viga tuvastatakse ja tehakse korda. Ka see on huvitumine, kui hetkel raha pole aga kui tekib, siis lepid kohe aja kokku ja viid auto remondikohta. Kui viga tundub väga tõsine olema, mis võib auto surmaga lõppeda, kui edasi sõidad, siis teed selgeks, kas probleem ikka on nii tõsine. Juhul, kui ongi, siis lased auto viia remondikohta ilma mootorit käivitamata või hoopis romulasse/kuusakoskisse--oleneb olukorrast.
Kui aega ja huvi on, siis võid tõesti ise oma auto kallal nokitseda. See pole meie riigis keelatud, kuigi ma ei imesta, kui tulevikus ilma vastava hariduseta ei tohigi autot remontida.
Tubli naine oled, kui saad hakkama nn. meestetöödega. Kas siis oma huvist või olude sunnil, pole minu asi.
Jõudu!!!
Pani siis aku oma kohale tagasi ja proovis käivitada, kasutades oma muidu hästi toimivat meetodit-ergutamine eetriga. Ei miskit. Sädet ei ole ega tule. Pakkus siis välja, et viga võib olla kütusepumbas või ummistunud filtrites.
Eetriga oleks pidanud kasvõi turtsatama. Seega benapumba diagnoos ei pea paika kui isegi eetriga pauku ei teinud. Kuidas kontrolliti sädeme puudumist? Süütepoolid on koos piibuga koos igal küünlal eraldi.
Keti purunemist ei eelda, aga mõni andur võis vabalt otsad anda või juhe küljest kukkuda- vända, nuka. Diagnoosiseade külge ja võimalikke vigu lugema. See, et keegi naene on "meestetöid" teinud, ei anna alust foorumis plõksimiseks. Meie pole seda autot lähemalt näinud ega kuulnud, mis kapoti all toimub. Tee üks video või helifail starteri ketramisest ja eks siis võib oletada.
¤¤¤Samuti tähendab laiaulatuslik nanotootmine võrgu olulist ümberhitamist ja hoopis teistel alustel juhtimissüsteemi¤¤¤
Sellest oli juttu siingi teemas, et "nanotootmine" on sisuliselt sama nagu "nanotarbimine", ei eelda seetõttu võrgu/juhtimise ümberehitamist ja on seetõttu paljudes riikides ka lubatud. Ei mäleta enam täpseid numbreid, aga suurusjärk jäi vist sinna kW alla, mis jällegi mastaabiefektina kataks ära juba arvestatava osa riigi vajadustest.
¤¤¤Päikesepaneelidega on kõrghoonetel vähe kehvasti, sest need toodaks ainult suvisel ajal¤¤¤
Mastaabiefekti saavutamiseks võib need kõrghooned ka mängust välja jätta;)
Isiklik näide, et mu taluhoovis on kokku üle 10 erineva hoone, kus elekter on viidud kaabliga vaid paari üksikusse, sest teiste hoonete puhul oli odavam panna paneel+salvestus+valgustid. Kusjuures ühegi paneeli eest pole maksnud kolmekohalist summat (pooled neist ostetud juba enne covidit) ja kõik (happe)akud on sisuliselt utiil, mida mujal enam kasutada pole võimalik, aga terviklahendusena toimib juba palju aastaid, huvi midagi võrku müüa ei ole ja mulle piisabki ainult paarist keevitusvoolu pakkuvast pistikust tervel kinnistul. Kõik paneelid asuvad räästa all, kuhu lund kunagi peale ei saja, praegusel hetkelgi toodavad särtsu ja laevad akusid. Maakaabel oleks maksnud rohkem, tööst rääkimata. Ma ei tea, kui palju on Eestis selliseid hooneid, kuhu sama lahendus sobiks, aga kindlasti on neid kaugelt üle poole;)
Ma tegelikult nõustun täielikult postitusega, aitäh korrektse sõnastamise eest! Neid asju tulebki nimetada nii. Ausalt ja ilustamata. Muidu oleks see rohepesu.
¤¤¤igasugune foorumis wingumine selle üle, kuidas KOV peaks arvestama ja kuidas arendaja ei tohiks üle sõita kohalike elanike huvidest, on tulemuseta sooja õhu võngutamine¤¤¤
Probleem tekib ju hoopis väga konkreetsetest seaduserikkumistest. Ei teavitata, võltsitud modelleerimised, teiste riikide seaduste/nõudmistega võrreldes korruptsiooni näeb ka pime inimene jne. Seaduserikkumistele või korruptsioonile tähelepanu juhtimine pole kunagi liiast. Selle tegemata jätmine, sellest teadlik olles, pigem juba kuritegelik. See foorum pole kindlasti parim koht inimeste teavitamiseks, aga kuna siin kirjutatut tsiteeritakse ka mujal (eeldan, et inimeste poolt, kes siin kunagi ise sõnagi pole võtnud), siis päris kasutu see tegevus vast kah ei ole. Mida rohkem inimesi teab, seda suurem on surve ja seda suuremad eeldused on muutusteks, mis muidu kindlasti ära jäävad. Praegu oleme aga muutumas Euroopas nn prügikastiks, kus lubatakse rohepesu ettekäändel lagastada-hävitada rohkem kui mujal ja seda tulevad siia tegema nn võõrad, kes ka kasumi siit minema viivad.
Eelneva lõigu puhul positiivne näide on kasvõi Nursipaluga seonduv, sest kõik see põhiseadusliku riivega seonduv, mis oli algul ilmvõimatu, osutus just ühiskonna surve tõttu aasta pärast võimalikuks. Negatiivseks näiteks aga praegune maksuralli, kus poliitikud on tõenäoliselt andnud tagatubades lubadusi (raha on vahetanud omanikku), majandusteadlasi ega erialaspetsialiste pole vaja kuulata jne, mille tulemusena on meil maailmas teiseks pikim majanduslangus, samal ajal kui samas seisus naaberriikide majandus kasvab. Aga kuna meedia on teinud tööd avalikkuse teavitamisel, siis vaatamata sellele, et korruptsiooni kohta tõendid puuduvad, oskavad inimesed teha järgmistel valimistel targemaid valikuid. Ilma nende majanduspoliitika analüüsideta elaksid paljud endiselt "hästi hoitud majanduse" illusioonis ja süüdistaksid probleemides hoopis kedagi kolmandat nende tegelike tekitajate asemel. Selle tulem on palju enamat kui lihtsalt õhuvõngutamine.
A maalt saab vahelduseks paituse.
Me ei tea siiani näiteks seda, et kas starter pöörleb ise või veab mootorit ka kaasa. Mis plõksu sealt otsiti? Benapump on hea tahtmise juures kõigil autodel kuulda jne....
Pikk ja kirjutaja arvates põhjalik jutt võib ka üsnagi kasutu olla!
Seega - kas annad normaalset infot või kustutan teema ära?
Veidi segane jutt tõesti. Esimene juhilubadega meesteraffas oleks kohe öelnud kas mootor ringi käib, kas bensupump lööb, kas armatuuris särab mingi veakood(süütepool). Küünal ei kustu äkitselt kunagi ära. Eeterit lasta? Ära selliseid enam autole ligi lase. Treileri variant olnuks kõikse õigem.
Siin teemas keskendutakse liigselt tuugenite üheleainsale aspektile, milleks on infraheli ja selle poolt tekitatavad probleemid. Aga täna hommikul tavapäraselt hommikukohvi kõrvale The Times'i sirvides hakkas silma, et tuugenite kahjuliku mõju arutavad tippkohtumistel ka selle maailma kõige vägevamad ning hoopis teistsugustest aspektidest, kui meie siin konnatiigis.
Tsiteerin Briti peaministri ja USA tulevase presidendi kohtumise kajastust:
...As the prime minister attempted to stick to his priorities on the need for collective defence and a trip to Washington in the wake of the inauguration, the president-elect had other ideas.
At one point he became fixated on the number of birds dying after flying into wind turbines in the US. The coyotes eating the fallen birds were getting so fat, he mentioned, that they would need to be given weight-loss drugs.
Tõenäoliselt on tuulegeneraatoritel veel väga palju varjatud mõjusid, nii positiivseid kui negatiivseid. Ilmselt on just rannikualale paigaldatud tuugenid mõjutanud šaakalite tungimist Eestisse, aga sellest meie meedia muidugi vaikib.
Kärss, kogu lugupidamise juures: suurtele tuugeniparkidele makstavad toetused ei ole mitte vajalikud loodusseaduslikel põhjustel, vaid labaselt meie praeguse püramiidmajandusskeemi tulem. Kuna pangad on loonud katteta FIAT raha nii palju, et sellel väärtust kui sellist enam ei ole, siis on üsna loomulik erinevate näivmajandusharude loomine püramiidi püstipüsimiseks. See seletab ka suunamudimised nii rahvastiku kui seadusandjate poole, et saaks veel suurema vaheltkasuga katteta raha pööritada.
Sellega olen nõus, et iga 5 korrusest kõrgem hoone võiks kanda portsu Savoniuse kulpe (või jõukamatel puhkudel, Darreiuse heelikseid). Kasutegur võib olla nigel, aga maksumust pole ollagi, müra ja vibratsioone konstruktsiooni on ka vähem. Aga nendega ei saa pangad sõrmi nii rasvaseks.
Päikesepaneelidega on kõrghoonetel vähe kehvasti, sest need toodaks ainult suvisel ajal, kuivõrd linnahoonestuse topograafia tõttu ei ole kuigi tõenäoline püüda horisonti. Ning erinevalt viilkatusest, kus paneel saab olla samaaegselt ka katusekattematerjal, kõndimist taluvaid lamekatusekõlblikke paneele meil täna laiatarbekaubana ei turustata. Katseid mööda käia aga korterielanikele meeldib:)
Samuti tähendab laiaulatuslik nanotootmine võrgu olulist ümberhitamist ja hoopis teistel alustel juhtimissüsteemi, kui pragune tsentraalne dispetšsein.
Sellest ei saa üle ega ümber, et nii päike kui tuul on tänase ärahellitatud inimense jaoks vastuvõetamatult ebastabiilsed elektrienergia tarnijad. Häid salvestusvõimalusi meil aga endiselt ei ole. Ning pimeduse saabumisel vaikiva tuule puhul jääme endiselt lootma lõkkevalgusest elektrit hõõruvatele kateldele...
Võimalik, et praegu arenduses olevad tahkisakud toovad just ehitistele kauaoodatud kulutõhusa salvestusvõimaluse, olles samas ka konstruktsiooni maa-alused osad. eks elu näitab. Minu eluajal seda ilmselt ei juhtu.
Seni suunavad majandusseadused koos valitsemasattunute inimliku ahnuse ja rumalusega järjest suuremate ventilaatorite püstitamisele ning igasugune foorumis wingumine selle üle, kuidas KOV peaks arvestama ja kuidas arendaja ei tohiks üle sõita kohalike elanike huvidest, on tulemuseta sooja õhu võngutamine ja sellesama elektri raiskamine.
Ei ole märganud, et professionaalsed protestijad winguks igal pool turritavate vaadet rikkuvate ja vähegi tuulise ilmaga rõvedalt vilistavate mobiilimastide üle... Või sajameetriste sammudega üle maa astuvate koledate kõrgepingeliinimastide vastu. Sest tsivilisatsioon!
"Tõrvasse kavandatakse valla territooriumist 21 protsenti hõivavat tuuleparki.
Näiteks on tuulepargi rajamine väga maamahukas planeerimisprotsess, mis nõuab teede ehitamist, metsapinnase tihendamist ja looduskeskkonna ulatuslikku ümberkujundamist. Iga tuulegeneraatori ümber on vaja umbes ühe hektari suurust ala, et tagada juurdepääs, hooldus ja ohutus.
Enne II detailplaneeringu menetluse algatamist küsis Tõrva vald oma elanike arvamust ja sai kiiresti vastuse: 20 vallale saadetud kirjast 16 väljendasid selgelt ja üheselt oma vastuseisu detailplaneeringu algatamisele...see on rohkem kui 50 inimest. Hiljemalt sel hetkel oleks iga vallavolikogu võtnud eriplaneerimismenetluse päevakorrast maha ega pannud seda edasisele hääletusele – vähemalt seda ootasid kodanikud valla esindajatelt. Selle asemel otsustas Tõrva vallavalitsus vaid mõned nädalad hiljem algatada eriplaneeringu tuuleparkide edasiseks planeerimiseks, ilma et oleks kuidagi tegelenud kohalike elanike vastuväidetega või vastanud esitatud küsimustele.
Teine ekspertide põhimõte planeerimisel puudutab mõju looduskeskkonnale, mis ütleb, et kõigepealt tuleb vältida, siis minimeerida ja kui vaja, siis kompenseerida. See põhimõte tähendab, et kõrge loodus- ja maastikukaitselise väärtusega alad ning kaitsealuste liikide elupaigad tuleks tuuleenergia planeerimisest välja jätta.
Lihtne pilk I ja II eriplaneeringu menetluse kaartidele näitab selgelt, et kaks suurimat ala asuvad Rubina Soo ja Lakesoo looduskaitsealade vahetus läheduses, sealhulgas algab planeerimisala kohati juba 1000 meetri kaugusel. Seda enam on tähelepanuväärne, et Rubina Soo ei ole mitte ainult riiklik, vaid ka rahvusvaheline Natura 2000 loodus- ja linnukaitseala, mille staatus ei tohi ELi elupaikade direktiivi kohaselt halveneda.
Lisaks asub suurem osa planeeringualadest osaliselt hoonestamata metsaaladel, mis eeldab uute laiade metsateede rajamist ja seega metsa ja metsamulla eemaldamist. Väide, et metsa ja loodust säilitatakse selles piirkonnas nagu varemgi, ei vasta tõele, kui arvestada vajaminevat sekkumist. Ainuüksi iga tuulegeneraatori kohta kaob jäädavalt jalgpalliväljaku suurune metsapind, millele lisandub täiendav maa kogu infrastruktuuri jaoks.
Kahjuks näitab pilk Euroopa tuuleatlasesse, et Tõrva ei ole just Eesti tuulepotentsiaali epitsentris ja see on diplomaatiliselt öeldud. Viljandi, Elva ja Otepää ümbruses on tuulest saadav energiakogus nende piirkondade kõrguse tõttu kuni 20 protsenti suurem kui Tõrvas (arvutuslik võimsustihedus 250 m kõrgusel) (Uus Euroopa Tuuleatlas 2024).
Kuigi planeerijad ja investorid teevad kulude ja tulude arvutusi, ei näi nad piisavalt arvestavat üldisi majanduslikke tagajärgi. Prognooside kohaselt peaks Eesti maksma 2027. aastaks 280-380 miljonit eurot CO2 puudujäägi katmiseks, et täita rahvusvahelisi kliimaeesmärke, kuna Eesti kahanev metsaala suudab vähem CO2 salvestada."
Talumistasudest.
"Vindr Eesti juht Marko Viiding ütles, et vastavalt keskkonnatasude seadusele saab kohalik omavalitsus kasutada iga-aastaselt 0,7–1 protsenti tuulepargi müügitulust valla ja kohalike elanike hüvanguks. «Sellest kuni pool tuleb jagada tuulikutest kuni kolme kilomeetri kaugusel elavate inimeste vahel ning ülejäänud raha saab kohalik omavalitsus kasutada enda äranägemise järgi,» selgitas Viiding.
Ta lisas, et tuulikutasu lõplik suurus sõltub tuulepargi müügitulust, mis omakorda sõltub toodangust ning elektrihinnast. Näiteks, kui aastane keskmine elektrihind oleks 80 eurot megavatt-tunnist ja tuulepargi nimivõimsus 100 megavatti, oleks aastase tasu suurus minimaalselt ligikaudu 168 000 eurot ja tavapärase tuulepargi oodatud tootlikkuse juures ligikaudu 278 000 eurot ning see jaguneks kohaliku omavalitsuse ja läheduses asuvate majapidamiste vahel." https://majandus.postimees.ee/8122817/summa-teada-nii-palju-
raha-saavad-kohalikud-elanikud-tuulepargi-arendajatelt
¤¤¤mina, tiheda liiklusega tänava ääres elanuna, ei mõista üldse seda¤¤¤
Sina panid seal tänava ääres ukse kinni ja saabusid koju. Mina käisin päeva jooksul mitmeid kordi toas, aga tulin õuest ära alles praegu. Kõik päevad veedan õues, sest seal on pere, kodu, köök, töö jne. Isegi arvutitöö tegin +10 kraadideni ära õues. Toas käin ainult magamas. Sellepärast maal õuele toodud müra-tolmu-valgus-lõhna-vibratsiooni- jne reostus on sama, nagu keegi tooks selle Sinule otse elutuppa (lihtsalt magamistoa jätaks puutumata). Või mis muu mõte sel maal elamisel veel olema peaks, kui oma elukest, nagu linnaski, nelja seina vahel peaks hakkama veetma?
¤¤¤tänapäeval on neid mudeleid võimalik ikka ülitäpselt juba teha¤¤¤
Selles pole vähimatki põhjust kahelda. Kui mudelid ei vasta reaalsusele, on see pigem ikka tahtlik... selleks, et moonutada seda kujutletavat reaalsust, mis peale tuulikute ehitamist inimesi ees ootab. Reaalsust on igaühel endal võimalik käia kuulamas, valida sobiva tuule ja õhuniiskusega sobiv koht selleks. Või kui ei viitsi, siis kuulata somesse pandud salvestusi konkreetsetest geograafilistest punktidest konkreetsetel ajahetkedel, saata sõnum lisaandmete küsimiseks vms.
Mitte hästi aga mitte nii hull, kui kirjeldatakse - siin on vahe. Täpselt nagu ma ei usu, et 20 kiltsa eemal keset matuseid miski tädi püksikutest välja hüppas, kui Nursipalus litakas ära pandi. Minu jaoks on see lihtsalt üles puhutud paanika, mida modelleerimine ei toeta ja tänapäeval on neid mudeleid võimalik ikka ülitäpselt juba teha, isegi telefonid suudavad juba sellise asja mõistliku aja jooksul välja käristada. Näitab küll, et on murekoht olemas aga sellist ülepingutust ei toeta.
¤¤¤Minu mudeli peal oli ta seal rohkem 4 kiltsa kandis, et umbeski simuleerida enda öeldut 300m kõrguselt 3 kiltsa kaugusele, see on umbes 5,5 kraadi, see tähendab, et 15m kaugusele 10 meetri puu on paras, et suurem jama maja katusest mööda tuiskaks¤¤¤
Kui päriselus ületab 8km kauguselgi maanteemüra ja metsakohina, aga Sinu mudelis on 4km kaugusel kõik hästi, on mudelist midagi väga olulist puudu. Pakun puusalt, et kas tuulekiirus, pinnas, õhuniiskus või kõik tuulikutepargi ülejäänud tuulikud.
Infraheli ei ole lihtsalt subwoofriheli, arstidele õpetati vaid infraheliga seotud terviseprobleeme. Muusikatunde ei pakutud isegi valikainetena ja heeblite liigutamiseks oli meil bändis lausa eraldi inimene palgal;)
¤¤¤Suurte tuugenite tekkimise põhjus on puhas majanduskalkulatsioon. Vastik füüsika ütleb, et suurema generaatori ühikuhind tuleb odavam. Kehtib universaalselt¤¤¤
Kirjutasin seda sama. Majanduskalkulatsioon on isegi suurte puhul negatiivne - ilma peale maksmata pole võimalik. Küsin siis teistpidi, et kui suur peab olema kahju ökosüsteemidele ja inimeste vaimsele ning füüsilisele tervisele, et see pealemaksmine end enam ei õigusta ja tuleks lõpetada?
Piisaks ju sellestki, kui kõik need kulud nende kulude põhjustajatel kinni lastaks maksta - hopsti oleks nende asemel siis majanduslikult paremini tasuvad väiksemad ventilaatorid, mis neid lisakulusid (infraheli jpm) ei tekita, sest kohe, kui tulusid-kulusid sama tabeli järgi arvestama hakata, tuleks see pettus välja = rohemull läheks lõhki ning inimesed ise hakkaks nõudma loodusele/ühiskonnale sobivamaid ja tervikuna odavamaid lahendusi. Mull püsib vaid sellel, et pealemaksmine käib riigieelarve teiselt realt ja "infraheli põhjustatud haigused" jõuavad statistikasse ilma põhjuseid mainimata.
¤¤¤Kõige tõhusam oleks panna tuugenid muidugi põhilise tarbimise piirkonda. Saaks ülekandekadusid alla.¤¤¤
See käib igasuguse energiatootmise kohta kuni lainete-hoovuste kinnipüüdmiseni. Sellest oli siin teemas juba varem juttu, kuidas mujal EL-i riikides ongi seda teed mindud, lihtsustatud bürokraatiat/liitumist mikro(nano:)tootmisel jpm. Pigem võiks see olla kohustuslik nagu uutel hoonetel energiamärgised, mille kaudu saab alandada maamaksu vm. Katustele sobivaid ventilaatorialternatiive on ka rohkem kui valikuid maismaa/avameretuuleparkide puhul, uusi paneelilahendusi lisandub samuti pidevalt.
¤¤¤samasugune miraaž, nagu oli meiesuguseid hullutanud "põlistalu" 1990 alguses. Kumbki pole muutunud majandustingimustes enam jätkusuutlik.¤¤¤
Selles jään täiesti eriarvamusele. Keskkond on muutunud ja mida väiksem majandusüksus, seda kergem on muutustega kaasas käia. Põlistalu tollases tähenduses sobis tollasesse keskkonda. Tänapäeval ei sobi juba sellepärast, et seadus ei luba pidada neid samu loomi loomadele omastes tingimustes (sigu päikese käes, kanu süvariigiteemas kirjeldatud loomulikul viisil jne). Tänapäevatalu ei müü oma toodangut mitte enam kihelkonna piirides vaid peab end turundama üleilmselt ja üleilmselt on ainuüksi farmaatsiafirmadel suur nõudlus tooraine järele, mida saab kasvatada suht mahuka inimtööjõu abil just nimelt puhta looduse puudumise tõttu veel vähestes kohtades. Oma külaski kasutavad paar tootjat selleks näiteks põlismetsa (puupõllud ei sobi), samal ajal kui mingid klounid üritavad telefoni teel teha neile pidevalt puiduostupakkimisi väiksemas summas, kui iga-aastaselt sealt teenitav kasum. Luban ka ühte oma metsatükki ühel talul selleks kasutada ja vastu saan raha asemel muud talu toodangut. Olen sellest kõigest juba varemgi kirjutanud, pole mõtet korrata - sellised "ei saa" steitmendid ei vii elus edasi. Edasi viib vaid see, "KUIDAS saab" ja see ei peaks olema kunagi (võõramaiste) suurkorporatsioonide kasumiahnuse ülesõitmine kohalikust loodusest ja elanikest.
Teisel teemal: mäletate veel 90ndate esimese poole erakordselt külmasid talvesid? Mina hakkasin tänu sellele õppima vanakooli diiselmootorite peenhäälestamist, mida vist polegi kunagi ajamahukuse tõttu kunagi keegi Eestis teenusena pakkunud. Artikkel on lihtsalt huvitav silmaringi avardav lugemine, aitab ehk mõnelgi inimesel sellisteks ootamatusteks valmistudes rohepesuajastu valutumalt üle elada;) https://novaator.err.ee/1609565236/jaapuursudamikud-paljasta
sid-19-sajandi-kliimakatastroofi-suudlase
Mis mürasse puutub, siis mina, tiheda liiklusega tänava ääres elanuna, ei mõista üldse seda, kuidas te seal maal nii hellakesed olete! Tulge meile linna elama! Siin on alles müra, nii et päeval ei saa tänava äärsetes majades aknaidki lahti teha. Ja teisest küljest, kui teid isegi tuuliku sahin häirib, siis miks te olete vastu linnades autole alternatiivsete liikumisvõimaluste, müra alandava kiiruse piiramise vastu jne.?
Kõigepealt head uut aastat kõigile ja tänud, kes vastasid! Mõned personaalsed vastused veel minu poolt: 1.Tsupatsupsile-olete vist suur maiasmokk, et pulgakommi nimi on võetud ja esimese asjana piparkoogid meelde tulevad. Päris magus saab olema, kui rahakott paks-iga väiksema tõrke korral vilistatakse aga puksiiriabi kohale, härra aga mugib rahumeeli diivanil emme küpsetatud piparkooke. Kujutage ette, ma oskan ka piparkooke küpsetada, isegi leiba oskan küpsetada, kuigi pole pagar! On ka maalritöid tehtud, elektrijuhtmeid parandatud, mööblit kokku pandud, tuttuus pesumasin veevärgiga ühendatud ja ära tasakaalustatud, betoonseina auke puuritud, jalgratta õhkkummil auke lapitud, lekkiv torujupp ära vahetatud jt lihtsamaid "meestetöid" tehtud. Lisaks piparkookide küpsetamisele annaks te mulle ilmselt ka nõu kutsuda elektrik koju, kui laelambi pirn läbi põleb või töömees Jaan, kui nael on vaja seina lüüa. No igatahes tänud--hoolitsemas õrna naesterahva eest! :D 2. Suurele tertsile-Asjalik tähelepanek-tõepoolest, mu seletus oli segane. Teie sõnu kasutuades-starter ketrab tühja. 3.Reno12345--Miks mitte kuulata meesterahvaste (ja miks ka mitte huviliste naisterahvaste) arvamusi? Huvi asja vastu on ka mul, eriti kui asi puudutab minu sõidukit. Mehaanikuks õppima siiski ei lähe. Elus on veel vähemalt tuhat huvitavat asja. Foorumis kommentaaride lugemine tekitab peas segadust küll, aga see, et kellelgi on oma arvamus, on ikkagi positiivsem, kui see, et arvamused puuduvad. Lihtsalt ei viitsita mõelda ja süveneda. Seda nimetatakse laiskuseks ja ükskõiksuseks.Olgu, võõra inimese mure suhtes ükskõiksus on veel mõistetav, aga kui inimene ka oma sõiduki vastu mitte mingisugust huvi ei tunne nagu ka kõige muu suhtes elus, vot see on nii kurb, et ajab nutma. 4. 63amg-Tänud! Esimene tõsiselt asjalik nõuanne! Kommenteerija nr. 5 Vahekasti seletust, kuidas "tädi" "asjapulgad" "kuhugi" "eetrit valasid" on kõvasti üle pingutatud. Küllap "onu" Vahekast sai aru, et eetrit valati bensupaaki või siis hoopis kõrist alla, et nüüd on autoga kutu. Nr. 5 "Onu Vahekast" -Võin Teilegi oma arstist sõbranna käest eetrit sebida-hea raha eest muidugi :)Ehk lööb teie kasti väheke selgemaks :) Nr.6. mati 1222-Tänan asjaliku küsimuse eest. Üks eespool kõneleja poolt tituleeritud "asjapulk" kahtlustaski pensupumpa. Samuti üks teine konkreetselt automehaanikaga tegelev inimene. Nr.7 jabbajabbale-Tänan abi pakkumast! Kindlasti teeksin Teiega kaupa, kui asuksin Harjumaal. Kuid asun Tartumaal ja järgmiseks nädalaks on kokku lepitud aeg automehaanikuga Tartust, kes esmalt teostab diagnostika, siis vastavalt veakoodidele kas kõrvaldab rikke(d) ise või suunab mind edasi vastavale rikkele spetsialiseerunud mehaaniku või autoelektriku juurde.
Aitäh veelkord kõigile! Minul oli siin igal juhul tore. Rõõmsat alanud aastat kõigile ja nael kummi!
Kärss, ei olnud retootiline küsimus. Oli siiras küsimus lootuses, et mõni hea variant on veel proovimata. Ning vastusest seda ei paista peale ilusa helesinise kodutootmise unistuse. Mis on samasugune miraaž, nagu oli meiesuguseid hullutanud "põlistalu" 1990 alguses. Kumbki pole muutunud majandustingimustes enam jätkusuutlik.
Suurte tuugenite tekkimise põhjus on puhas majanduskalkulatsioon. Vastik füüsika ütleb, et suurema generaatori ühikuhind tuleb odavam. Kehtib universaalselt, on samas ka loodusseadusel põhinev majandusreegel . Mis unustatakse tihti "kodulahenduste" propageerimisel ära, on oma töö hind. Ehk kõik need "kaladesõbralikud väikehüdrojaamad" ja "teistsugused tuulikulahendused" ei ole tänase turu tingimustes elujõulised ilma, et keegi hinnavahe kinni maksaks rahas või ebamugavuses (särtsu pole alati piisavas koguses)
Needsamad loodusseadused ütlevad ka seda, et kui me tahame kõigile inimestele tagada ohutu ja tehismõjudeta elukeskkonna, siis me ei saa enam ÜHTEGI asja rajada - keegi kusagil saab pihta. Infraheli, muide on hea näide sellest kaugmõjust - kivimites ja vee kandub üüratult kaugele. Summutamise võimalusi praktiliselt pole. Sellest ka mu sapisevõitu küsimus hommikul...
Ja siit jõuame kaarega tagasi elektriautodeni. Teoorias on elektriauto "kohaliku kütusega" varustamine võimalik. Paraku on meie "kohaliku kütuse" hankimise võimalused nii nigelad, et sellega kaugele ei veere... Inimesed aga tahavad palju ja kohe ja tasuta. Tasuta lõunaid looduses ei ole. Seega, millega me maksame?
Praegu Eestis peamiselt looduse hävitamise hinnaga Kirde-Eestis. Tuugeni mõju on põlevkivi kaevandamisest vaid murdosa. Nagu ka päikesepaneelil. Kuigi loodus suudab rohelise taime täiusliku ringprotsessiga oluliselt tõhusamalt ja keskkonnasäästlikumalt päikeseenergiat talletada, kui inimene oma mannetute paneelidega.
Kõige tõhusam oleks panna tuugenid muidugi põhilise tarbimise piirkonda. Saaks ülekandekadusid alla. Ehk Tallinna ümbruse rannikule:) Ning kuivõrd on siin niikuinii meeletu inimtekkeline valgus- ja mürareostus, siis poleks ka sellest häda. Võit-võit olukord täielikult...
ma sõidan ka vahel rattaga,kuid väldin teid kus peaksin autode vahel sõitma.kasutan kõrvalteid ja neid on vähemalt Tallinnas külluses.ma ei saa üldse aru mis ahvimõnu on busside ja rekkade vahel ukerdada,olgugi ,et nende kiirus on piiratud 30-ni
kui trassil sõites temp üle 60-ne ei lähe,siis tuleb termostaat ära vahetada.igasugused lõunamaa termostaadijutud võib ära unustada.vaevalt,et see auto aafrikast siia saabus,kus termostaat võibolla välja roogitud
Eks see "täis tõmbamine" on pigem mingi eluperiooditeema, millest kasvatakse välja. Alkoholi tarbimine ei tähenda enamike jaoks õnneks enese täis joomist. Mind ennast üllataski kõige rohkem just see, et isegi minul kohalikuna ei õnnestunud leida kohti, kuhu neid saata, sest "kõik" kohad olid kinni (lastega peresid ju ööklubisse või pubidesse ei saada). Isegi aastavahetuseni avatud jõuluturg poleks päästnud, sest kui see on ainus koht linnas, kuhu restos söömise alternatiivina on võimalik minna, siis inimesed nagunii linna ei jää ega jagu neid enam piisavalt ka jõuluturule.
¤¤¤Toidupoodide kett Kesko teatas, et langetas K-grupi kauplustes 1200 toote hinda/.../Parimal juhul võivad allahindlused olla kuni 15–20%. Pirkka toodete puhul on allahindlus keskmiselt 9–12%/.../Kesko teade alahindlustest tuleb kolm päeva pärast seda, kui S-grupp teatas, et langetab 600 toote hinda/.../S-grupp toob põhjuseks samuti tarbijate ostukäitumise hindade alandamisel, kus hind on teate kohaselt kõige olulisem tegur. 56% klientidest peab endiselt mõtlema toidu hinnale, 53% on valmis taskukohase valiku leidmisega vaeva nägema ja 35% valib toidu ostmisel alati soodsaima variandi/.../S-grupi turuosa Soome toidukaubanduses oli 2023. aastal 48,3%. K-grupi turuosa oli 34,3% ja Lidlil 9,6%.¤¤¤
Täpselt, see seadus on igate pidi pekkis. Kui ma ei eksi, siis seal Saaremaa teeotsas on tuulik suisa mõnisada meetrit aind majast, selle varajamiseks on päris kõrget asja vaja. 3 kiltsa vähemalt ja rohkemgi peaks ohutsoon olema. Minu mudeli peal oli ta seal rohkem 4 kiltsa kandis, et umbeski simuleerida enda öeldut 300m kõrguselt 3 kiltsa kaugusele, see on umbes 5,5 kraadi, see tähendab, et 15m kaugusele 10 meetri puu on paras, et suurem jama maja katusest mööda tuiskaks, väga täpselt ei hakanud paika panema, sest ei viitsi ja tegelt pole oluline ka, minu vaatevinklist siis, igaüks võib ise täpsemad arvutused teha, liigutasin kaugemale lihtsalt, et paremini visuaal näha oleks. Mis puutub punkti öeldusse, siis nagu minu pildiltki näha, täiesti ära ei nulli midagi, sest helil on kombeks painduda ka nurga taha, seda nimetatakse difraktsiooniks ja sellise kübaratrikiga suudavad hakkama saada ka lisaks kuuldavale helile ka raadiolained ja valgus ja muud sellised lainelised asjad AGA kui tekib paindumine, tekib ka omakorda sageduse muutumine. Mida ma aga välja tõin, oli see, et mets tõmbab selle nii laperdamise kui ka infraheli kui ka muud asjad nulli lähedale. Maapind pole puhas kivi või metall, on seal ka puujuuri ja muid huvitavaid asju, mis neelavad, peegeldavad jne.
