Igasugune survepesemine rikub ränikarbiid paberõhukese kärje ja filter on lõplikult puruks. Kapillaaride seintest peab läbi liikuma süsihappegaasiks põletatud tahm, mitte survevesi jms. soga. Kapillaarid on ühest otsast suletud. Mõrad praod, halvemal juhul on tükid taga, pekkis igaljuhul. Kui põletusega enam korda ei saa, siis tulebki uus panna. Tavaliselt saab, kui veits vaeva näha ja asjale loogiliselt läheneda, parameetreid jälgida, mitte minema kõndida auto juurest. Vahest on vaja katkestada, uuesti panna, kas sõita või seista jne. Loominguline protsess. Jah, ka peale pesu on korraks parem, kuid pärast on kärg puruks,sumpaotsad seest tahmased ja pigem on see müügimeeste trikk mida oma autole kindlasti teha ei soovitaks.
Uus orig filter maksab tuhandeid, seega kasutage spetsialisti abi kes teab, mida teeb.
Põletamine on põletamine. Samasuguse tsükli võid ju teha või programmeerida põletusahjule.
Küsimus on rohkem vahetusfiltrites. Mu praktikas - 5000 mootoritundi, ekraanile tuleb teade et "filter vahetada" . Vahetataksegi taastatud filtri vastu ja vana ei visata mitte minema vaid läheb vahetusfondi ning tehasesse taastamisele/põletamisele.
See kuimitu korda masin teda oma programmiga vahepeal puhtamaks on põletanud ei puutu asjasse.
Pesemise ja põletamise vahet ma tean. Üht tehkse veega, teist tulega , aga tehnoloogia pole hetkel oluline.
Asjatundmatu küsimus aga kas sõiduautodel näebki hoolduajuhis ette et umbe läinud filter põletatakse niimoodi puhtaks et ta on auto küljes?
Vähe tõsisemal tehnikal on samamoodi tavapärased põletustsüklid kuid mingi aja või hooldusvälba tagant vahetatakse filter nn "tehasepuhta" vastu. See ei ole ülemääära kallis sest asemele pannakse samasugune valmistajatehases puhastatud filter.
Soomes olen silmanud ka ettevõtteid mis neid filtreid puhastavad . Ma ei teagi kas pesevad või põletavad mingis spetsahjus.
Aga niipalju kui ma tean tuleb selleks filter küljest ära võtta ja puhastamisele viia.
Enda autol pole veel õnnestunud nii umbe ajada et eraldi põletamist oleks vaja olnud.
Autor on erapoolik, jutt toetab loomulikult tema enda äri. Samas toob ta välja kõik selle, millest räägiti juba väga ammu (kui algas Ossinovski maksudsõidavadLätti), et kui me teeme nii, siis juhtub see. No loomulikult juhtus! Juhtub tänase päevani, kuigi väiksemas mahus, aga ka seda "väikest" raha (110M) meie riik nagu ei vajakski. Alkoholist sõltus ka sajandeid tagasi Eesti rikkus või vaesus. Nüüd on see majandusteema kaaperdatud ideoloogide poolt, kes majanduse kui terviku eest oma naha ja karvadega ei vastuta.
##Ajalooliselt kuulsate linnadega konkureerimiseks peab hinnatase kutsuvam olema/.../Alkohol ei ole olnud pelgalt eraldiseisev tarbekaup, vaid tõmbefaktor, mis on motiveerinud Eestisse tulema ning millega on kaasnenud ka teiste teenuste tarbimine, olgu selleks majutus, toitlustus või spaa/.../Konjunktuuriinstituudi uuringute kohaselt moodustas aastatel 2006–2016 Eestis viibinud välisturistide poolt ostetud ja tarbitud alkohol ligikaudu 40% kogu riigis müüdud alkoholist. Pärast alkoholiaktsiisi järske tõuse on see osakaal langenud 15–20 protsendini. Sellel arengul on olnud otsene mõju riigi maksutuludele. 2016. ja 2022. aasta võrdluses teenis Eesti välisturistide poolt loodud alkoholiaktsiisi ja käibemaksu arvelt 110,9 miljonit eurot vähem. Samas on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi turismi arengukavas seatud eesmärk kahekordistada 2035. aastaks turismist laekuvad tulud 4,3 miljardi euroni.
/.../
Praegu on teenuste käibemaks Eestis 24%, samal ajal kui Soomes on see 14% ja Hispaanias 10%. Meiega sarnase suurusega riigis Taanis on õlleaktsiis 6,53 eurot liitri puhta alkoholi kohta, kui Eestis on see 14 eurot. Eestis on Euroopa viies kõrgeim alkoholiaktsiis, meist on ees vaid karmide piirangute ja riigimonopolidega põhjala riigid. Naaberriikides Lätis ja Leedus on õlleaktsiis vastavalt 9,8 eurot ja 10,97 eurot. Turistide jaoks on hinnatase sageli otsustav tegur ning seda hinnatakse lihtsate ja kõnekate võrdlusmõõdikute abil. Õlleklaasi hinnaga paistab Eesti Euroopa kontekstis silma kui üks kallimaid riike.##
Ma pole samuti erapooletu, sest mingi osa sissetulekutest sõltub just välisturistidest, aga alkoholi osas olen küll erapooletu, ei tarbi alkoholi iganädalaselt ja selle vähesegi ostan mujalt riikidest. Eestist ostangi ainult selle ühe õlleklaasi pitsa kõrvale, millest artiklis juttu oli, aga aitab sellest teemast.
Tunnelvaatega raamatupidaja siunab siin neid teadlasi ja analüütikuid, kes ühe arvutuse asemel rohkem on viitsinud teha. TaastuvenergiaFOOBIA on nende sildistamiseks muidugi uus tase. Siit edasi tekib aga loogiline küsimus, et oravate (liberaalide) kampaaniad on alati põhinenud kellelegi vastandumisel. Täpselt sama muster nagu Orbanil jt sama parteikooli kasvandikel. Viimane kord vastandusid põhjuste puudumisel lausa valetamisega (Prigozhini rahade jutt osutus bluffiks, samal ajal kui Lehtme slavaukradina jm vargusteemade avalikustamisega venitati pikalt ja täpselt valimisteni). Puht statistiliselt üle 80% ühiskonnast loodab, et valitseva jõugu päevad on loetud, aga see ei tähenda, et nad isegi ei üritaks ja kampaaniast loobuks. Huvitav, millest tuleb järgmine kampaania? Automaksust? Astmelisest tulumaksust? Tuugenite/põlevkivi vastandamisest? Või söödetakse jälle avalikkuse ette anonüümseid väljamõeldisi ja loodetakse, et piisav hulk inimesi neid uskuma jääb? Hetkel sotsid "tõusevad" ja kui nad teevad seda piisavalt, saame oravad kindlasti tagasi (nad juba "lubasid" seda). Ja alternatiiviks on... :)) https://www.err.ee/1609989498/ligi-me-peame-taastuvenergiafo
obiast-lahti-saama
Ma vaataks seda regamistasu nn ARK letitöötajate silmade läbi.
Tõin endale 1,5kuud tagasi ühe masina, mille registreerimiseelsel ülevaatusel ei osanud keegi öelda, mis regamistasu tuleb. Ise kaalude, co jne näitajatega mängides sain vahemikuks 870-2800eur. Päris korralik süsteem loodud, kui ei ole võimalik enne ostu nii saja eur täpsusega välja arvutada.
Ja sama absurdsus, millest ka kord varem kirjutasin. Üks sõbra V8 biturbo, mille ostule mõtlesin, oleks olnud 900eur regamine, aga nohh korraliku ja loodusele mõtleva kodanikuna (päeva nali), tõin ikka uue(ma) auto ja tibake väiksema mootoriga. Ja sain regamistasuks 2440eur.
Te oleks pidanud selle vaese neiu nägu nägema leti taga, kui ta jõudis klõbistamisega nii kaugele, et ekraanile ilmus see number. Inimene läks konkreetselt näost halliks ja ta vist aimas juba, mis nüüd saab. St ütles mulle, et nad saavad iga päev sõimata inimestelt, kes kuulevad esimest korda (!) regamistasust ja suurusest alles seal leti taga istudes ja ta läks juba krampi, kui minu numbrit nägi. Ma olin end vaimselt juba valmis pannud, aga lootus oli ikka, et saan selle alumise otsa numbriga hakkama.
Milleks sõimata letitöötajat, see ju sama nagu sõimata toidupoes või tanklas kassatöölisi, nemad ju ei määra hindasid. Kes süsteemi välja töötasid, nemad istuvad turvaliselt mitme lukustatud ukse taga, et keegi ei tülitaks.
PS! võttis aind 32 päeva aega, et auto arvele saada, Transpordiameti süsteemid on ikka tipptasemel, mõtlesin, et kui rahanumber riigikassasse laekumas, siis ikka töö käib usinamalt. Sain ka vabanduse hiljem, et nii kaua läks. Aga sellest juba mõnes teises teemas.
ei tea kuidas sellel, aga fordi ja subaru dpf idel on erinevad režiimid põletuseks , kas kohapeal või sõites, kohapeal ühed tingimused, sõites teised, seega siin oletada on mõtetu.
Äkki selle pärast näebki tehas ette põletuse maanteel sest siis jahutab liikumisest tekkiv õhuvool heitgaasitorustiku maha ja ei lase autl süttida? Muidugi kui seisval autol põletus käima panna, lähevad kergelt süttivad materjalid põlema. Seega esindus ei järginud tehase protseduure antud toimingu teostamiseks?
Loe nüüd uuesti mida kirjutasin. Ma ütlesin, et pole mingit vahet, missuguse toru kaudu gaasilisse olekusse põletatud tahm väljub.
Korrektne paigaldus on muidugi oluline, sest toru läheb kuumaks.
Antud olukorras tundub, et põles siiski GPF-i lähedal olev materjal.
A66, ehk pajatad siis oma kogemustest sellest füüsikalisest põhjusest, mille tõttu vabamalt voolav "sportsummuti" (pole veel kohanud tehasepütis suurema sisetakistusega "sportsummutit") peaks GPF puhtakskärsatamise protsessi kuidagi häirima?
Praegusel juhul tundub, et asjaga tegelema pidanud mehaanik läks põleva auto jälgimise asemel suitsule ja nüüd otsitakse võimalust rohepesulolluse järelmitega tegelemisel tehtud viga kliendi kraesse lükata.
Kas reaalses maailmas on 16tkm aastas siis suur (mitteväike) läbisõit? Sellest vähem sõidavad pigem vaid hobiautod, uunikumid, pensionärid, "igaks juhuks" ettekäändega "seisma" ostetud autod jms "erijuhtumid" (mida mingid kärsad välja otsida armastavad ja siis sõprade jaoks Eestisse tarivad:)).
Ma tõin auto Saksamaalt ja esimese asjana läksin Viking Motorsi esindusse, et garantii siin ümber vormistada.
Esimese asjana öeldi, et exhaustile garantii ei laiene, sest eelmine omanik on sportsumpsi alla pannud. See tähendab, et neil pidi see kusagil andmebaasis vms kirjas olema nüüdseks ja teadmine olemas.
Nende asi pole eeldada vaid kontrollida
Ma ei tähtsustaks ka seda märtsi üle. MTA-l on teedel uued TOLLi Kodiaqid, rendifirmad uuendavad autoparke, PPA vahetab Škodasid Kolkswagenite vastu jne.
märtsikuu autode müük pole mingi näitaja.rendifirmad valmistuvad hooajaks.autodemüügi juures peaks eraldi välja tooma,kui palju ostab autosid eraisik.
registreerimismaks on absurd.mul on auto ju eestis registreeritud ja ometi nad tahavad 47 aasta mosse eest ca.400.- euri minult röövida
nemad eeldavad,et sina tuled tehaseseades autoga.kui autol on paigaldatud järelturu jupid ,siis oleksid pidanud teavitama ja esitama sertifikaadi,mille väljastab sumbuti tootja,et antud varuosa on ettenähtud sellele masinale.kuna midagi pole teavitatud,esitatud siis neil on õigus sind pikalt saata.
see mida nad seal tegid,või tegemata jätsid on hoopis teine ooper.
##Realistlikult vaadates võiks aga leida kompromissi, mis oleks vastuvõetav kõigile osapooltele. Mõõdukas maks võiks suunata inimeste tarbimisharjumusi ja täita riigikassat, kuid mitte mõjutada turgu nii drastiliselt nagu praegusel kujul. Sellest lähtuvalt ei pea ma Veiko seisukohta valeks.##
Veiko seisukoht pole mitte vale vaid erapoolik - kõige labasem sisuturundus huvitatud osapoolelt, kes soovibki enda kasumeid tõstvat "kompromissi". Kõik uute autode müüjad täidaks võimalusel oma CO2 mölaga kogu saadaoleva meediaruumi, sest keskkonnasõbralikkuse asemel CO2 rääkimine on nende huvides ja praegune regamismaks töötab nende vastu. Ärme unusta, et CO2 on indikaator, mitte sisuline keskkonnajälg.
Reaalsus on see, et seisev auto CO2 ei tooda ja mittesõitva auto maksustamine täidab ainult riigikassat ning uute autode müüjate huvisid... ainult et seda ühiskonna kõige vaesemate arvelt, kes niigi piiravad raha (ohjeldamatu maksuralli!) tõttu oma sõitmisi - maksavad riigikassasse nüüd palju rohkem ka autot mitte omades ega saa riigilt tõmbekeskustest väljaspool kompensatsiooniks ka (tasulist!) ühistransporditeenust.
Illustreeriva näitena: kui kohaliku poeni sõitmistest teevad maal paljud inimesed aasta lõikes pooled sõidud jalgrattaga, siis nende CO2 jälg ei ole enam see, mida ARKi andmetest saab lugeda. Kui mina naudin praegu oma 2023a mahtuniversaaliga 119g/km (120g/km on see maagiline piir seaduseandjate arvates;) madalat aastamaksu, siis pooltel kordadel rattaga poes käiv naaber tekitab oma 238g/km ürgvana roimaga täpselt sama palju süsihappegaasi. Kui ta käiks 2/3 jalgrattaga, paneks ära isegi turu parimatele "ostukärudele", mille üldist terviklikku keskkonnajälge peetakse niigi paremaks keskmisest elektriautost. Ja teises teemas juba toodud näitena, et kui vahetaksime oma 2019a 4x4 Mersubussi samasuguse elektrilise vastu, peaksime hakkama maksma ametlikult 490e aastamaksu. Praegu ei maksa üldse midagi, sest ma võin mõnede autode 50e maksud veel alla neelata, aga provokatsioonidele ei allu. Vähemalt mitte nii kaua, kuni seadusse jäetud augud lubavad jokitades sõita ka maksmata.
##vanad autod siiski kunagi surevad ja uut on vaja ning müük tasapisi taastub.##
See on paratamatus. Loodetavasti saab praegune poliitiline "kuritegevus" kiirema lõpu, kui oma aega ootavad ja seisma pandud autod. Muidugi pole välistatud, et tulevad uued sponsorid, kes poliitikutel suu raha täis topivad ja mõeldakse välja uued koormised, mis rahvusriigi hääbumist kiirendavad.
##täiesti küündimatu jutt, et kui me tõstame kiiruspiiranguid linnas, et siis saab olukorra veel paremaks##
Kordan ennast, et praegune pidevalt vahelduv 30-40-50 on absurd. Seda enam, et 50 on lubatud paljudes sellistes kohtades, kus 30 on isegi liiast ja juhi tähelepanu hajutatakse täiesti mitte vajaliku liikluskorraldusega. Igal reeglil peab olema põhjendus. Üheski teises riigis ei näe sellist 30-40-50 pidevat vaheldumist tõenäoliselt just sellepärast, et seda pole võimalik kuidagi põhjendada. Meil lihtsalt ei põhjendata, aga näeb ikka.
Piiranguid ei saa vaadata kontekstiväliselt. Minu poolt viimati siia teemasse pandud pilt illustreerib hästi selle olukorra absurdsust, kus ratas sõidab kõnniteel, kõik rattad sõidavad kõnniteel, asfaldile on võõbatud hunnik punast plastmassi, selle arvelt on autode sõiduread tehtud kitsaks jne, mis tekitabki kunstlikult vajaduse kiirusi piirama hakata. Talvel ei vaevuta seda rattarada isegi puhastama ja suvel sõidetakse rattaraja asemel ikkagi mööda neid kõnniteid. Mis on sellise liikluspornograafia eesmärk, kes sellest kasu saab? Kõnniteid kasutavad jalakäijad-jalgratturid, kes autode pidevate kiirenduste-pidurdamiste tõttu rohkem ja pikema aja jooksul tekitatud tossu+rehvi-klotsitolmu sisse saavad hingata? :))
##Riias näiteks tuleb punane tuli, siis võid minna suitsule/sirutama, sest tead et masterid teises suunas sõidavad pikalt. Mis on meil probleem/.../foorid seatud nii, et tekitada ummikuid ja heitgaase (pidev kiirendus/pidurdus)##
Said juba igati ammendava vastuse. Oma osa lisab siia kahjuks ka elektroonika. On palju ristmikke, kus nt vasakpöörde rohelise tule pikkus pole muutunud. Vanasti sai üle x hulk autosid, nüüd umbes poole vähem sel põhjusel, et kasutatakse eessõitjat jälgivat püsikiirushoidjat. Kui eesolev auto on liikunud mitu meetrit, käivitub selle järel oleval autol alles mootor, millele järgneb kiirendus, mis on alati aeglasem nendest, kes oma gaasipedaali aktiivselt ise vajutavad. See sama vihmauss venib nii umbes poole pikemaks kui peaks. Aga see on inimeste valik neid ummikuid tekitada, mille all kannatavad kõik, kuid siin ei saa enam süüdistada seadusandjaid. See on lihtsalt tehnoloogiline (taand)areng, millega tuleb leppida. Riia näide on hea, autode pikemad fooritsüklid leevendavad natukenegi seda tossutamist.
Sellist tööd ei saa mingile esindusele usaldada, sest nad lihtsalt ei oska, nagu näha.
Ei tehtud kindlaks seisukorda täituvust ning ohte. Igasugu huvitavaid numbreid peab ka pidevalt arvutiga jälgima mitte eenalt vaatama. Hea et autot maha ei põletatud.
See, mis on peale dpfi, pole oluline. Olgu või otsetoru.
"Mõõdukas maks võiks suunata inimeste tarbimisharjumusi..."
Kulla inimene- meil juba on tarbimist mõjutavad maksud- käibekas ja aktsiis. Automaksu asemel pangu siis hullult reostavatele kärudele näiteks 50% käibekas.
