2.0 disel 84kw on ketiga mootor? Hooldusvälp?
möh,varuosa poe otsingumootorid pakuvad millegipärast hammasrihma.... Aga jh samas teiste osade otsingul selgunud et kehvad need otsingu süsteemid.
Tuuletunnel annab kindlasti täpsema vastuse küsimusele, kas ja kui palju akende tuulesuunajad takistustegurit/kogutakistust mõjutavad.
Õhku suurel kiirusel läbivate küngaste/takistuste serva taha tekib reeglina hõrendus. Ka auto esiklaasile "langev" õhk surutakse kokku ning kui see üle katuseserva-postide voolab, siis tekib nende kohale-kõrvale hõrendus (sarnaselt lennuki tiivale). Seetõttu saavad ka suitsetajad esiukse klaasi esiservast muretult tuhka raputada ja see ei lenda salongi tagasi sest selle koha peal on klaasi taga negatiivne rõhk.
Samal põhjusel ei kaasne katuseluugi avamisega mingit raju tormi auto salongis, sest eesistujate pea kohal on piirkond, kus toimub eespool viidatud hõrenduse tasandumine ning luugist sisse üldjuhul tuul ei puhu ka suurte kiiruste juures.
Pikk jutt, ... jutt - tuulesuunajad suure tõenäosusega mõjutavad auto kütusekulu väga vähesel määral, kui üldse.
Kui nüüd ökosõidu juurde tagasi tulla siis tuulesuunajad ustel nüüd küll mingid aerodünaamikat parandavad detailid ei ole. Paljalt nende paigaldamisega oled juba mingi % hävinud ilma akent avamata ja iga km-ga häving aina kasvab.
Sama tegelikult ka katuseluugiga. Esmalt hävid €€€ ostes, siis hävid iga km-ga juurde € seda lisamassi kaasa vedades + lisa € häving kui (sõites) avad. :-)
Tuulesuunajad ustel pole tehasevarustus ja katuseluugi tagaserva üles tõstmine ei taga ka ikkagi jahedust. Siin hakkab pigem rolli mängima inimese taluvusepiir, mitte tehnoloogiline osa. 3cm tuule suunajaga masinal alla akna laskmine ei tee salongis minu jaoks üldse erinevust, kui siis nii palju, et "värskem" õhk tuleb peale ehk suvekuumaga 30 kraadi vs 50 kraadi. Minu taluvuspiir jookseb 22 juurest ülesse, peale seda on palav.
¤¤¤Juba aastal 2000 või isegi enne olid AC'd lülitatava siduri peal¤¤¤
Pigem hilised 80ndad enda autode pealt vaadatuna, võibolla veelgi varem, pole uurinud. Aga ma rääkisin hoopis millestki muust. Sel ajal osati kiirendamise ajaks visata lihtsalt pump tagant ära. Heitmevõidujooksu tingimustes (Euro6 jne), kui mootori tööd juhitakse mitmekümne sisendsignaali abil, on hästi tunda/kuulda, kuidas ka kliimat juhitakse umbes sekundi viitega olenevalt mootori koormusest, mitte enam lihtsalt ühe releeklõpsuga. Süsteem suudab ennetada ja "iseõppida" umbes sama hästi nagu paarkümmend aastat tagasi esimesed juhi sõidustiiliga kohanduvad iseõppivad automaatkastid. Mida odavam auto, seda paremini hoomatav, kõrgemas keskklassis nähtud juba nii palju vaeva, et enam ei märka, kui spetsiaalselt ei pööra tähelepanu ega käi autoga kusagil kõrgmäestikus vm raskemates oludes.
¤¤¤Tõestatud nii korduvalt ja kõrini, imelik, et ikka veel keegi seda eelmise sajandi linnalegendi räägib¤¤¤
Palun tõesta siis minu jaoks ühe korra veel ja näita kasvõi üksainus konkreetne auto, millel katuseluugi tagaserva üleskergitamine või TUULESUUNAJATEGA USTEL akende 3cm alla laskmine tõstab kütusekulu ROHKEM kui AC/kliima. Erandid kinnitavad reeglit - usun, et selliseid autosid on olemas, aga pole oma silmaga seni veel MITTE ÜHTEGI näinud. Ma nimelt olen seda kah kõriauguni ja eiteakuipalju tõestama pidanud selle igal pool levitatava linnalegendi ümberlükkamiseks. Nagu veel paljusid asju, sh ka mõnele adminnile;)
Linnalegendid on kerged levima, kui loetakse ja usutakse foorumijutte selle asemel, et teha ise need lihtsad katsed. Autod on siiski erinevad ja sellepärast tulebki (just nimelt praeguse teema kontekstis!) need katsed ISE ära teha, sest see, mida siin Deus või kärss ütleb, ei kehti kindlasti IGA auto puhul, ei pruugi kehtida ka küsija auto juures.
PS: et ei tekiks sissemurdmist lahtisest uksest, panen siia ka pildi, mida pean silmas uste tuulesuunajate all: olen need tellinud alati uusi autosid ostes ja tellinud juurde ka kõigile oma vanadele autodele, millele neid saada on. Mitte ökotamise, vaid eelkõige mugavuse pärast, sest katuseluuki (kui üldse on olemas) ei taha igas parklas lahti jätta, kuid tuulesuunajate varjus irvakile jäetud aknaid pole eemalt näha ja see on ainus võimalus suvisel ajal istuda kuumakskütmata autosse. Ka tuulesuunajatest on nii häid kui ka halbu näiteid, aga see on juba teise teema jutt. https://www.castrum.ee/wp-content/uploads/2024/01/tuulesuuna
ja-tuulesuunajad.jpg
Otsepritse tahmamist saab edukalt vältida, kui juhtida sisselaskesse puhas õhk, mitte koos mingi juba mootorist läbi käinud ollusega. Kehtib muide ka diislite kohta. Mida selleks teha, peab ise teadma ja see tegevus pole EU valguses kõige seaduslikum.
Ega ta kalkuleeri "midagi" vaid ikka kalkuleerib selle järgi, mis on temperatuuride erinevus. 4 kuupmeetri õhu soojendamine/jahutamine 10 kraadi võrra tunnis tahab siiski kindla arvu džaule ja sealt edasi juba tulevad vatid. Alguses rohkem, et kiiremini alla saaks ja pärast vähem, et hoida.
Ac süsteem võib küll targem olla kui vanasti aga realsuus on see, et 20 kraadi juures paned auto ka 20 peale, siis elektroonika seal midagi kalkuleerib ikkagi ja kapotti all torud higistavad. See kõik muidugi on grammid aga hoopis hullem on see globaalne laristamine. Vaadake kas või linna pilti meil. 10 autost 4 on mingi maastur ja siis üle jäänud 6 osa on 4wd.
VW grupi autode dsg-d lähevad vabakäigu peale, et kütust kokku hoida. See on mõnevõrra isegi tüütu, sest vaba hooga kipub auto teistele selga veerema. Seejuures ju kulub kütust mootori tühikäigu peale. Kui käik sees oleks, siis ei peaks mootorile kütust kulutama.
Karburaatoriga oli võis olla mõttekas vabakäiguga veeremine olla mõttekas, aga sissepritsega nagu ei tohiks olla.
Kõige suurem kokkuhoid tuleb 90-ga sõitmisest, seda muidugi paljud juhid ei taha endale tunnistada :)
Kui lõpuks enam manuaal kastiga autosid saada pole, siis pole ju valikut. Kui sisepõlemismootoriga autod lõpuks üldse ära kaovad, siis hakkavad rallimehed ka elektikatega siristama.
Juba aastal 2000 või isegi enne olid AC'd lülitatava siduri peal ehk pumbad polnud kogu aeg järgi. Sealt see peamine kütusekulu erinevus tulebki Tänapäeval normaalse kondipumba olemasolul raiskad lahtiste akendega rohkem kütust läbi tuule takistuse kui AC'ga salongis külmetades. Tõestatud nii korduvalt ja kõrini, imelik, et ikka veel keegi seda eelmise sajandi linnalegendi räägib. Kondi pump on seal umbes 2 - 5kW võimsusega, kütusekulu saab sellest arvutada ja siis jagada tuimalt 2 kuni 5'ga, oleneb, kui kuum väljas on.
Otsepritse tahmamist päästab ainult see, kui hommikul kohe külma mootoriga ei talla, see pikendab saabuva agoonia kohale jõudmist. A nagu nägid, ega keegi ei usu ju isegi otsepritse omapära, veel vähem sellega sõitmise stiile siis :)
Kodanikud on eurokolhoosis esindatud rahvasaadikute kaudu. Lugesin ERR-st et Eestist hääletasid elektriparklate poolt ainult Kaljurand ja Mikser.
Ega nad nüüd erilised ajuhiiglased pole , ju ei näinud arenguid ette ja nüüd tuleb jooksvalt kohaneda. Kõige lihtsam- krundid oma maapoe parkla ümber ja valetad külvivolinikule et ei meil polegi parklat. Rendime OÜ Parklajorsid käest või midagi taolist.
Euroliidus peab valetama ja varastama , siis püsib nahk toores.
Etny, ka AC puhul erinevad autod teineteisest uskumatult palju. Mõne puhul lisandub kütusekulule paar liitrit, teisel isegi ei märka vahet kulus, aga märkad näiteks võimsuses. Tõenäoliselt suudetakse seda tänapäeval optimeerida ECU kaudu nii hästi, et varasemalt tähendas võimsusekadu otseselt mootori koormamist ja suuremat kulu, kuid tänapäeval kulutab vähendatud võimsusega auto vähem kütust, mille arvel süsteemi töös hoitakse. Igal juhul kogemused on niivõrd seinast seina, et omalgi teinekord raske uskuda, aga kui see kütusekulus ei kajastu, pole ka oluline.
Rekka tuules... pole elusees saanud ühtegi kivi klaasi kellegi tagant. Kõik klaasid on lõhutud vastutulevatelt autodelt saadud kividega (jm viisidel). See õhufiltri kiirem teetolmuga täitmine on piltlikult öeldes nagunii alles ülejärgmise omaniku probleem.
¤¤¤huvitav oleks teada,kui palju tänapäeval manuaalkastiga autosid müüakse protsentuaalselt võrreldes automaatidega¤¤¤
Oma tutvusringkonnas üllatavalt paljud. Mõni tahtis kindlasti kepikasti, teisel oli ükskõik milline, autoteadlikud inimesed on jällegi (põhjendatult) pirtsakad ja seda võrdselt nii pakutavate kepikastide kui ka automaatide osas. Ka enda alla 2a vanune masin on kepikastiga, aga mitte sellepärast, et pidi ilmtingimata olema, vaid neil ei ole valikus sellist tüüpi automaati, mida ise aktsepteeriksin ja kasutada tahaks. Praeguseks 5a vanune sai kunagi teadlikult valitud automaadiga. Lõpuks ostan nii uue kui vana auto puhul ikkagi konkreetseid sõiduomadusi ja käiguvahetamine on selle kõige juures vaid üks paljudest pisiasjadest. Paljude jaoks, kes liiklusummikutesse ei satu, üks väheolulistest pisiasjadest.
Sellepärast huvitaks mind palju rohkem, mitte et "kui paljud", vaid mis põhjustel (kas siis valides või välistades) need otsused tehti. See, et ajaga peab käima kaasas, ei kõla eriti tõsiseltvõetava argumendina, see oleks nagu pealesurutud tarbimiskultuuri juures orjastaatuse valimine. Tehnilised lahendused peaks ikkagi täitma minu seatud eesmärke, mugavusstandardeid, naudingut pakkuvaid adrenaliinilaksusid ja miks mitte ka ökotamiseesmärke. Neist viimaseid suudab moodne automaat täita juba ammu inimesest olulisest paremini... ja nõuab oma 1300 pöördega töristamisel omanikult lõivu tõenäoliselt muu remondi kaudu:))
Keegi siin mainis ac kasutamist pidevalt. Ma olen ka märganud suvel ca 20 kraadi juures, et autod alt tilguvad. Seega ac töötab. Päris hea kulu kui hoida kogu aeg auto peal süsteemi.
Kui keegi tahhomeetrit käikude vahetamisel vaatab, on ta lootusetult vale sõidutehnika valinud. Teed tuleb vaadata, jalg leiab ise siduri ja käsi käigukangi. Ja käigu valik käib tunnetuse ja kuulmise koostöös.
Olgem ausad, tahhomeeter on keskmisel pereautol (eriti veel automaatkäigukastiga) edevuslisa ja ei enamat.
Otsepritsega mootorite puhul pole italjaano tuuningust sisuliselt mitte mingit tolku. Mõned mootorid tahmavadki täis, olenemata tallamisest, pigem klapiajastuse ja sisselaske lisade eripära. Audi vabalthingavad FSI mootorid, eriti S ja RS mudelitel, on ühed sellised kurvemad näited. Samas, näiteks mazdadel sellega probleeme sisuliselt polegi.
Mina sõidan siiani manuaaliga aga järgmine auto tuleb automaat kastiga. Ajaga tuleb mingilgi määral ikkagi kaasas käia, kuigi pole ka manuaal kastiga miskit häda..., pärast ei oskagi enam äkki manuaaliga sõita aga see polekski eesmärk.
https://maailm.postimees.ee/8222226/venemaa-pealinnas-suttis
-putini-limusiin
Putin ei usalda enam kedagi ja isegi tema enda turvatöötajatele on tellitud topeltkontroll. Turvameetmeid karmistatakse nüüd veelgi.
Kui tuletõrje eelmisel laupäeval sündmuskohale kihutas, oli tänav paksu musta suitsu täis. Luksuslik limusiin lahvatas Moskvas FSB peakorteri lähedal leekidesse. See oli ebatavaline, viitas Soome meedia.
Tuli levis kiiresti autosse ja hävitas salongi. Arvatakse, et tulekahju sai alguse mootorist. Auto oli sadu tuhandeid eurosid väärt. Tegemist oli sarnase masinaga, mille Putin kinkis möödunud talvel Põhja-Korea liidrile Kim Jong-unile.
Plahvatuse põhjuse ega autos viibida võinud juhi kohta pole Venemaal avalikkusele avaldatud ühtegi infokildu. Ametlikel andmetel keegi viga ega surma ei saanud.
Väidetavalt andis Putin korralduse kontrollida viivitamatult üle kogu piirkonna kanalisatsioon ja läbi otsiti ka tema enda turvatöötajad. Väidetavalt kuulus auto Kremlis töötavale kinnisvarahaldusega tegeleva osakonna juhatajale, kirjutas Helsingin Sanomat.
Putinit kaitseb nähtavate ja nähtamatute ihukaitsjate armee. Välisreisidel võib Putinit saata isegi kuni 80–100-liikmeline turvameeskond, väidab Helsingin Sanomat.
Avalikkusele aga kinnitab Kreml pidevalt, et pole mingit põhjust presidendiga seotud visiitide julgeolekutaset tõsta.
Putin liigub tavaliselt tugevalt soomustatud masinate kolonnis. Sõjaväe eriüksused saadavad konvoid, pakkudes täiendavat kaitset nii eest, tagant kui külgedelt.
Viimasel ajal on nähtud FSB agente varasemast tähelepanelikumalt üle vaatamas prügikaste, kanalisatsiooni ja muid esemeid ning hooneid, mis jäävad presidendi marsruutidele.
rekkatuules sõitmine on suurimaid lollusi,mis olla saab! ohtlikusest pole mõtet rääkida,kuid kõik see pask ja ,liiv ja kivid mis su auto rekkalt saab maksab kordades rohkem,kui mingisugune kütusesääst.huvitav oleks teada,kui palju tänapäeval manuaalkastiga autosid müüakse protsentuaalselt võrreldes automaatidega.mul nt. on viimased 20 aastat kõik automaadid,kuna selliseid mudeleid manuaale ei tehtagi
Ma vaatasin kunagi ühte videot, kus üks sõiduõpetaja rääkis, et 5-ga 50 km/h on öko. Ma ei tea... autod on ka erinevad aga minu autole selline asi üldse ei meeldiks, kui just mäest alla ei sõida. Kütuse kokkuhoidmine debiilikuks kätte ära minemise asemel võiks leida kompromissi terve auto suhtes. Pealegi on uuema ja hästi hoitud auto puhul kütusekulu küll väike aga kui lähed selle asjaga lolliks siis on varsti oodata remonti minemist ja see on kallim, kui need kokku hoitud kütuse liitrid.
Lihtsalt meenutuseks, et pankroti sisuline tähendus seisneb selles, et KEEGI TEINE, kellel on samuti raske, peab ise oma vahenditest maksma kinni need tekitatud kulud (või saamata jäänud tulu). Ja kui see teine pole piisavalt edukas võõraste arvete kinni maksmiseks, läheb ka tema pankrotti ja need kulud peab maksma kinni keegi kolmas. Nii see lumepall kasvab, tasuta lõunaid ei ole, lõpuks keegi ikkagi maksab.
Suurim väljakutse parlamendis on igapäevaselt selgitada Eesti positsiooni tänases olukorras ja rõhutada, et meil kõigil tuleb teha kõik toetamaks Ukrainat veel rohkem ja tugevamini. Olen seda meelt, et Euroopa ei tohi hakata liikuma kahesuunaliselt. Et oleks mingid riigid, kes lähevad ära, ja mingid, kes jäävad. Pean oluliseks, et Euroopa ei laguneks. Euroopa peab selja sirgu ajama, olema tugev ja selgesõnaline.
Sa said eelmisel aastal aasta suunamudija tiitli ja oled paljudele noortele eeskujuks. Kui palju on noored huvitatud Euroopa käekäigust?
Olen noori üles kutsunud andma ideid, kuidas peaks Euroopa Liit arenema. Ütlen ausalt, et olen üllatunud, kui suur on noorte huvi ja milline on nende saadetud videote sisu, aga ka teostus. See on ikka väga tore, kuidas noored on pingutanud.
Loodan paljusid neid, kes on ettepanekuid teinud, juba 2025. aastal Brüsselis võõrustada. Tahan neile näidata demokraatia hälli siin Brüsselis. Pean seda oma kohustuseks.
Kui poliitik tahab kõnetada oma riigi inimesi, peab ta suutma kõnetada mitmeid generatsioone. See on poliitiku üks suur roll. Noored on meie tuleviku edasiviijad. See aga ei tähenda, et vanemad generatsioonid peaksid fookusest välja jätma. Me tahame, et kõigi elu läheks paremaks.
Meil on omad eurosaadikud, lätil- leedul ka- ei ole me tegelikult isegi enda omade kohta kuulnud, mida nad seal teevad, mille poolt hääletavad, mille vastu argumente esitavad või mida nad seal üldse tööpäevadel teevad. Palka saavad nad teatavasti s.taks palju kui siinse lihtinimesega võrrelda, aga töötulemustest pole meil halli aimugi. Eks taoliste direktiivide tekkimisel tundubki, et kas eesti hääl üldse on seal esindatud, kas meie saadikud on üldse pädevad, teevad nad üldse tööd. Viimati ma nägin ratase pilti delfi artiklis, kus ta rahvatantsulõvina esines. https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120366939/eurosaadik-luna
stas-paasu-tantsupeole-juri-ratas-vottis-brusselis-ette-rahv
atantsu-vihtumise
Kopeerin selle särtsukate teemas jagatud artikli ka siia. Illustreerib suurepäraselt, et nii erineva kliimaga, maastikuga, elatustasemega, vajadustega jne liidus peaksid kehtima igal pool ikkagi vajaduspõhised tingimused ja nõudmised, sest "keskmine" ei saa mitte kuidagi olla ühtviisi efektiivne tingimustes, kus ühel juhul on piltlikult tarvis pool aastat kütmist ja teisel pool aastat jahutamist. Puudutab ka elektrikaubikutega veetavaid riknemisohuga toiduaineid - liidu eri otsades on täiesti erinevad probleemid ja kasutusel täiesti erinevad lahendused, mida ei saa ega tohikski maksudega (vm haldusliku ahistamisega) korrigeerima hakata.
¤¤¤Keskmiselt kümne parkimiskohaga parklasse, kus laadimisvõimsusi ei ole, oleks eelkaabeldamise hind umbes pool miljonit eurot. Juhul, kui on vaja energiavõimust piirkonda juurde saada, siis kuluks parkla direktiiviga vastavusse viimisele natuke alla miljoni euro.
Kaubanduskett Maxima tegi veel omapoolse arvutuse, mille järgi kuluks neil ühe suure poe parklasse kiirlaadimisvõimekuse tagamiseks lausa Pärnu linna jagu elektrit.¤¤¤
Kümne parkimiskohaga parkla = sisuliselt vaevu end äramajandada suutev väikene maapoekene, kuhu ei tulda viie kaupa oma autosid laadima ja kuhu tuleks alles hakata autolaadimist võimaldavat elektrivõrku välja ehitama.
