Kunagi 80ndatel oli see väga lihtne teema. Need, kes sellega siis hakkama said ega ole oma harjumusi muutnud, kiruvad igal pool tänapäevaseid autosid, et need võtavad nii palju rohkem kütust, kui tootja on lubanud:)
Samu teemasid on arutatud ka foorumi algusaegadel. Praeguseks on nii bensiini- kui ka diiselmootoritel juba nii palju põlvkondasid, ülekannetega tegelevad nii paljud eri tüüpi käigukastid ja ka autod ise on niivõrd erineva suunitlusega, et midagi kokkuvõtvat on pea võimatu kirjutada, sest KÕIK need tehnilised lahendused nõuavad erinevat lähenemist ja nende lähenemiste omavahelist kombineerimise oskust. Tahaks kirjutada, et selleks on vaja palju kogemusi erinevate autodega, aga ega kogemusedki on vaid suunda andvad, sest selleks on vaja juba pikemat kogemust konkreetse autoga, et tabada ära loogika, kuidas tootja on auto ajusse kütusekaardid kirjutanud, kuidas juhitakse samal ajal klapiajastusi, turborõhku jne. Mul on tegemist isegi enda isiklikus suht suures autopargis nendes nüanssides orienteerumisel, kuigi kogemusi on kõigiga palju, aga ikka teed samu vigu, mis ei ole viga autode puhul, mida rohkem kasutan... inimene on harjumuste ohver:)
Sellepärast tulekski igasuguste üldistavate juhiste õppimise asemel õppida esmalt selgeks oma auto eripärad. Lihtsalt proovida ja katsetada ja mõõta mitte "ökonomeetri" numbreid, vaid reaalselt paaki valatavaid liitreid. Toon äärmusliku näite, et mul on ühe veidi alla 2a vanuse auto kellapeal juba üle 60tkm, aga ma pole siiani suutnud ära õppida selle auto "hingeelu" kõikides rezhiimides. Näiteks seda, kui palju mõjutab tuulesuund, eriti veel katuseboksiga sõites. Sest mõnel teisel (sh mõne teise põlvkonna) autol, millel "väänet tehakse" mingi muu lahenduse (või kütuse) abil, on selle mõju pea olematu (st ühel hakkab mõjutama 80km/h pealt, teisel alles 110 pealt jne). Ja kui isegi nii suur läbisõit pole piisav, siis vähemkogenud, vähem sõitva ja vähem huvitatud juhi jaoks oleks see kõik ju veel keerulisem... väärib üldse pead vaevata sellepärast?
Rebin vahelduseks kontekstist välja selle "aknad lahti" sõitmise ja kütusekulu kasvu. Keegi ei lase ju kõiki aknaid lõpuni alla välja, mis kulu kasvama paneks! Kusjuures linnas 30-ga sõites ei kasvata ka see kütusekulu, sest tuuletakistuse komponent on nii madalate kiiruste juures minimaalne. Minul on näiteks kõigil autodel ustel tuulesuunajad, katuseluugi või akende irvakile hoidmine ei suurenda kulu ka maanteel (tõenäoliselt suurendab alla 0,1L/100km, alla mõõtmisvea piiri), aga enamuse suvest meie kliimas võimaldab see konditsioneeri täiesti välja lülitada, millel (jällegi olenevalt autost!) on mõju kütusekulule juba vägagi märgatav. Ma nii armatangi suviti sõita, et autosse istudes jahutan kliimaga auto talutava temperatuurini ja sõidan edasi irvakil katuseluugiga ja sõidu ajal kasutan kliimat vaid kuumalaine ajal. Pigem maitseasi, mitte soovitus, sest mulle isiklikult ei meeldi jahe (kuivatatud) õhuvool, meeldib leivakombinaadist möödudes nuusutada leiva lõhna jms.
Kuidagi lühidalt ja üldistatuna kokkuvõttes:
1. Mõtle liikluses ette ja käitu vastavalt, linnas näed tavaliselt ette vähemalt 2-3 fooriga ristmikku, pigem rohkemgi, arvesta nende tsükleid ja väldi asjatuid kiirendamisi-tõmblemisi teadmisega, et pidur on kiiruse surm.
2. Iga auto muutub kiiruste juures ökonoomsemaks, kui kasutada kitsamaid ja kõrgemat survet võimaldavaid rehve (pidamise arvelt;). Ka põhjakatted peaks olema terved ja korretkselt kinnitatud (irvakil serv võib lisada maanteekulule rohkem kui liitri).
3. Loe uuesti punkt 1 (mõtle ette) ja pane see kokku oma auto eripäradega: mõni auto on ökonoomne sööstkiirendus+töristamine rezhiimil sõites, teine hoopis uimerdavat penskari sõidustiili harrastades, kolmas jällegi seal kusagil vahepeal.
4. Max lubatud kiirus ei ole kunagi kõige ökonoomsem kiirus. Auto eripäradest (ülekanded jne) lähtudes on mõistlikum sõita mõnikord aeglasemalt ja mõnikord kiiremini. Rekka tuules sõitmine oli hea näide, peale tuulekeerise kasutab see ära ka seda, et rekka liigub ühtlasemalt kui sõiduauto olenemata sellest, kas seda juhitakse inimese poolt või automaagiliselt elektroonika abil.
5. Edasijõudnutele: tunne oma auto mootori "magusaid pöördeid". Õigemini seda, kuidas auto talub koormust erinevate pöörete juures, sest juhil on võimalik mõjutada nii pöördeid kui ka koormust. Kuna ka automaatkast ei tähenda tänapäeval enam labast momendikonverterit, siis mõnel autol on suurema koormusega (pagas, haagis vm) sportrezhiimi kasutamine ökonoomsem "ökorezhiimist". Ka kepikasti ökorezhiimi ökopool tuleb välja vaid eeldusel, et samal ajal ei üritata töötada vastu auto ajutiselt kohitsetud võimsusnäitajatele;)
Inimesed õpivad vigu tehes. Mitte asju õigesti tehes.
Kõike pole kah oluline õppida, et siis varsti sama asi jälle ümberõppida.
Vahepeal häid uudiseid ka. Selle aasta lõpus peaks tavainimestele kasutamiseks tulema müüki Naatriumi akud. Mahutavuse poole pealt on tegu LiFePo4 sarnase asjaga.
Nubriliselt väljendades 250-300 W·h/L kohta (NMC seevastu on kuni 650). Siin on pisikene aga. Naatriumaku mahutab 1000W kg kohta kui aga LifePo4 ja Li-Ion ca 400.
Ehk siis inimkeeli naatrumaku on 2x kergem sama suuruse juures võrreldes liitiumiga ehk saab ratastel makitadel aku kaalu hoobil 2x väiksemaks, mahu poolest on vaja endiselt terve põhi ära katta.
Positiivsed osad ei lõppe siinkohal veel, lisaks on Naatriumakud stabiilsemad ja enamus isesüttimisohtusid on maandatud miinimumi ehk äkki enam ei põle nii palju majapidamisi maha, praegu on ca 6 tulekahjut aastast tänu nendele vendadele, kes ignoreerivad minu ja teadlaste ja üldse tarkade inimeste teksti 80% mahutavuse piiri kohta.
80% reegel jääb kehtima ka naatriumakudele pisikese aga'ga et erinevalt LiIon aku 300 - 3000 tsükli loendurist on neil see 100 000. Esialgsetel andmetel.
Elame ja näeme aga tulevik on helge selle poole pealt.
1. vähenda sõitude arvu/ pikkust
2. vähenda massi (ämmale Elroni talong, mõttetu ballast välja, sh. paagis ainult vajalik kütus)
3. veeretakistus tuleks viia miinimumini (suurema läbimõõduga rehvid, rehvirõhud + poole, pidurid korda!)
4. sõites tuleb meeles pidada, et "Pidurid on kiiruse surm!"
"Ja kui hobune oli kõik selle ära teinud ..." ei olegi võib-olla vaja kaugemale minna.
Õige käigu/ RPM valimisel saab tegelikult väga peeneks minna :-) Esmalt pead leidma enda auto kasuteguri graafiku, nagu näiteks selle Toyota mootori kohta toodud graafik. https://bhtooefr.org/blog/2016/12/13/holy-shit-41-thermal-ef
ficiency-out-of-a-gasoline-engine/
EDIT: Toyota enda kiidulaul kah siis juba sellele mootorile https://global.toyota/en/mobility/tnga/powertrain2018/engine
/
Tõe huvides tuleb tõdeda, et isegi eestimaises autoäris on nii mõnigi pettur ja tihtipeale on tegemist idapiiri taguse päritoluga kaadriga ja võivad sind vajadusel puhtas vene keeles sõimata või kolme tähega kohta saata kui tahad teada, miks ta sulle kirikuõpetaja auto asemel laguneva rondi müüs.
tong põlvamaalt on rohkem aleksandr harjumaalt kui skooda kuulutust vaadata ja slawomir võib olla ka poolakas ja nii mõnedki sõnad on mõlemas keeles sarnased. Aga loomulikult on mõistlikum kui tullakse kohale rahapakk taskus ja antakse üle käest kätte. Nagunii peab auto järgi tulema.
Praegu on levinud ka selline skeem, et antakse sulle QR kood ja selle kaudu sisuliselt annad enda kaardi kasutada, eeldab muidugi tänapäevast lähenemist, et kaart jne on telefonis kirjas, pärast lutsutatakse kaart tühjaks 30-40 euri kaupa.
Ukraina ja Valgevene kõnekeskused on tegelikult vana skeem, eks nad ka kohanevad tänapäevaste meetoditega aga nagu maaks ütles:
Ülekandeks on vaja ainult arvenumber anda ja MITTE MIDAGI ENAMAT!
Ameerikamaal on hindude kõnekeskused peavalu. Eriti IT toe koha pealt.
Makse SAAJA ei pea nüüd küll mitte midagi kusagil (koodiga) kinnitama :-)
Sepa lingi osas ei saanud selgust, aga tõenäoliselt sellist asja ei olegi olemas ja Põlvakatele üritati kott pähe tõmmata.
Kui nüüd oli mingi veebi vorm, kuhu sisestasid nime ja konto numbri ja all klahv "kinnita", siis võis olla teine lugu (panga/id koode ikkagi sisestada ei tohiks!).
Ta saatis sellise sepa lingi kus makse kinnitamiseks tuli sisestada panga andmed ja kinnitada, kui keeldusin ja ütlesin, et tee ülekanne otse leedu pangast hakkas sõimama.
Kui sa tahad, et sulle raha üle kantakse, siis aa number ja nimi on minimaalselt vajalikud andmed, et see asi saaks toimuda. Muid koode loomulikult kellelegi teisele anda ei tohiks :-)
Ma ei tea mis asi on sepa link, tean mis asi on sepa makse.
Kusjuures oleks tegelikult huvitav teada kuidas sellisel puhul tootja oma manuaalis soovitab käike valida? Ehk milline on ametlik sõidutehnika soovitus olukorras kus pööretenäidikut ei ole? Tavaliselt on manuaalides selliste asjade kohta piisavalt uhke ja teisalt ümmargune jutt kokku kirjutatud.
Ukrainlased on uue skeemi välja mõelnud, nüüd enam ei helistata vaid kirjutavad ja tahavad auto kindlasti ära osta ja, et asi kindel oleks tahavad ettemaksu teha läbi sepa lingi, mina keeldusin kuna see nõuab panga andmete sisestamist siis langesin kohe sõimu ohvriks. Ennast muigugi esitas leedu kodanikuna aga paraku haholl on afrikas ka haholl kuna edasises vestluses üritas küll vene keeles kirjutada aga see ei tulnud tal hästi välja ja oli palju ukraina sõnu sees.
ökosõidu kohta on nett infot täis. https://www.google.com/search?client=firefox-b-d&channel
=entpr&q=eco+driving
Peamine on see, et väldid mõttetuid pidurdamisi ja kiirendusi ja seismajäämisi ning suudad sõita ühtlaselt ja peamine on võime ette näha liikluses toimuvat. Kehtib see linnade kohta, aga ka tihedama liiklusega maanteel. Alatihti näen, kuidas keset pikka sirget maanteed kellegi pidurituled süttivad- istutakse eessõitja perses kinni ja tehakse temaga kaasa kõik pidurdamised ja kiirendused. Seega ei mingit kütusesäästu kui plaanid nö tuules sõita.
Välised turvakaamerad on tänapäev väga võimekad. Endal territootium suur ja nö elamise teises otsas on kasutusel EZVIZ 4G akukaamerad. IR peal on 30m täiesti korralikult loetav. Minul peavad need kaamerad ühe laadimisega u 2 kuud vastu (kuni 20 salvestust päevas, 30 sek per salvestus). A kuna kaameratel on ka paneelid küljes, siis tegelikult tühjaks ei saagi.
-
Naabril on oma metsatukas rajakaamerad. Need on nii kamo disainiga, et kui ei tea vaadata, siis ei märka. Kaameratel on paneeli ja 4G varustus nii, et võivad seal valves olla pea, et igavesti...
-
Autos on mul kasutusel Garmin. Auto liikumisel on salvestus pidev, ehk siis viimase 2 nädala liikumine on kogu aeg olemas (vastavalt kvaliteedile saab aega pikendada kuni 2 kuuni). Avarii puhul salvestatakse automaatselt antud hetk koos eelneva 1 minutiga eraldi folderisse, mida üle ei kirjutata. Auto pargitud olekus saab kaamera ka seadistada güro ja heli peale. Nt, kui kõrvale pargib auto, saab kaamera juba helist tuleneva käivitusinfo. Kaameral on BT ja wifi ühendus.
-
Kui tahab protsessi nautida ja avastada kaamerate võimalusi, siis alustada odavatest on täitsa ok. Kui tahad "korra ja korralikult", siis mine kindla peale välja... Vastasel juhul kulutad pappi ja aega ning jõuad korraliku lahenduse juure enivei...
Tekkis küsimus, kui keeruliseks saab ökosõidu värki ajada.
Lihtsamat osa ma justkui tean - õige käigu ja mootori pöörete valik, võimalusel parim marsruut. Siis veel pisemad tegurid nagu auto välised lisad (katuseboks), lisaseadmed (konditsioneer), koormaga majandamine (et ei vea mõttetult liigset nodi). Ja siis tuleb kuskil see piir, millest edasi aitab kütust säästa vaid auto seismajätmine (liigutakse jala, jalgrattaga jne). Sissepritsemootorit on kasulik kasutada langustel pidurdamiseks, siis see mootor ei võta üldse kütust. Seda õpetati autokoolis.
Netist olen lugenud veel huvitavaid asju. Näiteks lahtiste akendega sõit suurendab õhutakistust ja seeläbi kütusekulu, eriti maanteel.
Üks tuttav langes kunagi võrkturunduse ohvriks ja proovis äritseda mingite kütuselisanditega, mis väidetavalt vähendasid kulu. Mõnel neist oli juures lausa jutt, et võimaldab näiteks 100 km sõita ilma õlita.
Mis reaalseid või veidraid meetodeid ja vahendeid veel kütuse säästmiseks välja pakutakse?
Tänud mõtete eest! Ainus variant on kaamera autos, sest auto on majast eemal parklas, sinna väliseid kaameraid ei paigalda.
Mõtlesin ise pardakaamera paigutamisele nii, et oleks näha küljel toimuv liikumine, nt tagumise ukse serva vmt. Et täidakski justkui selle külje valvamise funktsiooni kuni vajaminev info käes. On see liiga ulmeline mõte? Liiklus territooriumil teab mis tihe ei ole, piiratud ala.
Kui aknad auto poole ja auto valguse all, siis saad ilma infrapunata hakkama äkki ja paned kaamera läbi klaasi vaatama, kaamera ja klaasi vaheline ümbrus on vaja sulgeda (teibi ja papiga näiteks), muidu suvaline toavalgustus peegeldab klaasilt kaamerasse.
Infrapuna ei saa läbi aknaklaasi kasutada, pimestab iseenaast ära, siis peab kaamera panema aknalaulae välja magneti või liimi vms asjaga.
Kaamera pead eranditult ainult enda auto peale suunama, muidu meie seadused hakkavad pahandama.
Pardakaamera ei aita sind. Liikumise peale ärkav tõmbab aku tühjaks ja sööb SD kaardi kuu ajaga ära (oleneb liiklustihedusest), mitte ei salvesta täis vaid reaalselt "põletab läbi" ehk kirjutuskordade arv saab täis. Pardakaamera ei aita sind ka kõksu peale ehk siis güroskoobi peale ärkamisega, sest kui litakas vastu külge käib, siis alles kaamera ärkab aga ega ta siis vaat juhiukse suunas, ikka tee poole.
Kui nüüd saad miski mittestatsionaarse pardakaamera ja see on keeratava jalaga, siis õhtul keerad ta selle ukse poole, ja palvetad, et hommikul pole autoaknad udused hommikukastest ja midagi pildile ka jääb.
Suurimad murekohas on siis güro tundlikus ja reaalne voolukulu. Sõitma hakates keerad kaamera tee suunas, saad 2:1 kasutada. Aga need on odavad kaamerad ja ei pruugi midagi nähagi jääda, ei oska ennustada siinkohal.
