Ikka jääb. Hape teeb ferrumoksiididest stabiilsema ferrumfosfaadi näiteks fosforhapega või mõne muu soola olenevalt happest, olgu selleks siis sidrunimahl või kasvõi äädikas (ma ei tea peast, mis happepahtlil ja happekrundil sees on). Oluline on detailid kuumutada enne, et niiskust alla ei jääks, saab ka viruvalge 80 või piirituse või denatpiirituse vms mis vett seoks ja ära aurustuks. Tahad kõvemat pinda, paned veel 2k laki ka peale ja voila aga see ajab hinna juba päris kõrgeks.
Pmts kestvus oleneb tegelikult tegijast, baasvahendid on kõik sama alati.
Suured tõllas, väikesed võllas. Nii see on alati olnud, on täna ja on ka tulevikus.
Ja kui natuke sügavamalt selle peale mõelda, siis on ka arusaadav,miks see niimoodi peabki olema.
Kummikute ja kõrvaklapivaras Vaher oleks pidanud ammu kinga saama. Kui varastada, siis varastada suurelt.
Liivapaber, happekrunt ja siis motipi kerevärvi lakk peale. Liivapaberit kasutad kuniks metall vastu tuleb. Kui metall otsas, siis väikse augu täidad pahtliga.
### Mammil kukkus igatahes suu lahti, kui nad Vaheri kinni võtsid ja plate peale viisid. Ja üldse, juhul, kui meeste tegutsemine olekski olnud ebaseaduslik, kas poleks see siis olnud PPA personaliosakonna asi seda neile lihtsalt öelda, mitte oodata nende kurjategijateks kuulutamist?
Mammi mäletab mingist ajast, et õigussüsteemi mõte oli: pigem pääsegu mõni pätt, kui aus inimene süüdi mõistetakse. Tänapäeval tundub see põhimõte olevat ümber pööratud – kindluse mõttes paneme kõik vähegi näppu sattunud seaduskuulekad raudu, neid ju lihtsam püüda ka ja üks, mis kindel: küllap neil mõni luukere ikka kusagil vedeleb, peaasi, et prokuratuur saab ennast toimekana näidata.
Väga hästi õeldud, et kütus tuleb kasutada max efektiivselt. Aga seda ei soovita, paljudele firmadele ei sobi selline lähenemine. Vaadake kasvõi USA top 10 enim müüdavat autot.
Tänud kõigile abi ja tähelepanu eest! Lasin silikoon sprayd kõrvalistuja ukse plastik osade vahele (ust lahti monteerima ei pidanudki) ja tihendite vahele. Nüüd nagisemisest täielik vaikus. Üks väike mure koht on veel kindalaeka armatuuri osa ülevalt. Võtan kindalaeka lahti ja lasen sinna ka vahele. Usun, et saab sealt ka korda. Eks näis kaua peab.. vildi teip on ka igaksjuhuks ära tellitud. Kleebitavad kummist uksetihendid tellisin ka. See pidavat ka palju aitama. Saab igale uksele paigaldada lisa tihendid. Tuule vastu pidi igati hea asi olema. See nagisemine oligi probleem nr 1. Müra summutusega tegelen jooksvalt...
###Äsja tuli teade, et Hispaania tõstab suurematel maanteedel kiirust. Muutmärkidega on leitud olevat võimalik tõsta piirkiirus kuni 150 kilomeetrini tunnis.
/.../
Lihtne on võrrelda ka muutust kümne aasta summaarse ja viimase aasta vahel. Hukkunute arv kõrvalmaanteedel on veidi kahanenud, tänavatel veidi tõusnud, kuid asulavälistel vallateedel on see viimase kahe aastaga kordades tõusnud (ka vigastatute arv on viimase kolme aastaga tugevas tõusutrendis). Kiiruskaamerad on samas paigutatud ainult riigiteedele.
/.../
Võrreldes juhtumisi teekilomeetri kohta, on põhimaanteedel hukkunute sagedus suurim, seda nii 10 aasta keskmise kui 2024 aasta baasilt. Sellele järgnevad võrdselt tugimaanteed ja linnatänavad. Vigastatute sagedus linnatänavakilomeetri kohta on suurim. Ega siit peaks ometi järeldama, et ka asulavälisel teel tuleks liikuda linnakiirustel?
/.../
Kas saame ühesõidukiõnnetused seostada AINULT kiirusega? Kui, siis vaid oludele mittevastava kiirusega, kuid kuidas seda määrata ja kas on olemas universaalne mõõdupuu igale autole või juhile? Või kokkupõrked? Joobega ühesõidukiõnnetustes hukkunud 57, neist 8 linnas 45 maal. Joobe ja ühesõidukiõnnetuste vahel on tugev seos – 58% ühesõidukiõnnetustes hukkunutest seondus joobega. Samuti 25% hukkunutest ei kasutanud turvavarustust.
/.../
Sõltumata eeltoodust, kui midagi peaks juhtuma, on juht ALATI süüdi selles, et valis oludele sobimatu kiiruse. Kuid reeglina pole teeomanik süüdi selles, et liikluskorraldusvahenditega kehtestatud kiirus ei vasta teeoludele. Ja kui midagi juhtub, saab karistatud ikkagi juht.
/.../
Kiirus kahtlemata võimendab avariide tagajärgi, kuid puudub usaldusväärne statistika, mis seoks otseselt piirkiiruste ületamise ja õnnetuste toimumise.###
Järeldus on õige, aga kas üks statistikamoonutus on teise statistikamoonutuse asemel ikka mainimistväärt kvaliteedivahe? Positiivse poole pealt eraldi tsitaat ka sellest, kui hästi statistika võib eksitada, kui ei lähe neisse detailidesse sisse, mis seal kenasti välja oli toodud.
###parim korrelatsioon kiiruseületamisel seondus parklas teise auto uksega riivamisega.###
Veel üks eksitav järeldus, mis enam teemaga seotudki pole ja mille puhul jääb mulje, et siin aetakse omavahel segamini uus/vana ja uusi/vanu autosid kasutav peamine sihtrühm ning keskkond, kus neid kasutatakse. Lihtne näide, et kui sõita aastas 50tkm (minu keskmine), siis uus auto läbib enne esimest korda ülevaatusele jõudmist 200tkm, kuid vana auto käib ülevaatusel iga 50tkm tagant (või 25tkm vs 100tkm). Vanade autode lihtsale veermikule pole see mingi väljakutse, samas kui uute ja kohati ülikeeruliste veermikega autodele jääks sageli isegi vanade autode ülevaatusevälbast väheks, et veermik sõiduohutust ei mõjutaks. Neid võrdlusi saaks tuua mustmiljon alates piduritorudest (vasktorud vs rauast roostetavad torud) kuni sõiduohutust puudutava elektroonikani (mille puhul uue auto omanik võtab liikluses riskid eeldusel, et see alati töötab, kuid vana auto omanik teab juba mootorit käivitades, et ta peab neid samu riske haldama alates esimesest sõidetud meetrist). Detailidesse laskudes jääb mulje, et seda mõju ühelt poolt alahinnatakse ja teiselt poolt vaadeldakse üleüldse mingi kõverpeegli kaudu, sest vaatlejal endal pole kogemusi, sh "peegli taha" vaatamisega.
###Sõidukipargi vananemine ja vähene teehoiu rahastus lisavad murekohti.###
EDIT: kiirustehuumoriga seoses toimus mul omal külavahel eelmisel nädalal üks autode avarii, silmnähtavat kiiruseületamist 30 alas ei olnud (pealt näinud enda laste hinnangul), põhjuseks pigem harjumus, et tee on alati tühi ja sõidu ajal võib vabalt ringi vahtida, millega naabrid oma hoovides tegelevad... hullem kui nutijoove linnades:)
Riik "lõdvendab" haaret ja tühistab 26 regulatsiooni
"Valitsus on otsustanud kaotada 26 nõuet ja regulatsiooni, et ettevõtluskeskkonda lihtsamaks muuta. Näiteks loobutakse Elroni rongides ämbrite ja moppide olemasolu kontrollimisest ning tähelepanu alt jääb välja ka see, kas suitsuruumi silt on õige suurusega." https://www.err.ee/1609662020/burokraatia-vahendamiseks-kaob
-26-nouet-ja-regulatsiooni
----
Algselt oli mõte postitada huumori rubriiki, aga err-i uudise puhul justkui ebasobilik :-)
###Siiski tekib kiuslik küsimus: kui me kangesti tahame elekter versus fossiil rehkendusse võtta KÕIK kulud, siis äkki võtaks ka fossiilkütuse kõik kaasnevad kulud (nafta ammutamise keskkonnakahjust alates) rehkendusse...###
Absoluutselt nõus! Pole siin midagi kiuslikku. Probleemi ei saa lahendada enne probleemi tunnistamist ja täpset defineerimist. Tulebki arvestada pumbatavast naftast (st keskkonnakahjud, transpord, rafineerimine, katastroofiriskid jne) seda vähem kui neljandikku, mis ummikute põhjustajate paakides loksub ja võrrelda seda mitte ainult tuugenite armatuurraua-betooniga ning lõputu hulka kaablitega, vaid ka nende jaoks vajalike kaevanduste tekitatud keskkonnakahjudega (st ka sealt läheb ainult osa transpordi jaoks, isegi kui see sektor 99%-ni suudetakse elektrifitseerida) jne jne jne. Need detailid moodustaks trükituna vist õhemat sorti raamatu, mida arvesse tuleks võtta. Ega meil enne ausat vastust polegi. Ja vastus pole mitte lihtsalt "hea vs halb", vaid pumpamine kõrbes vs pumpamine meres vs kivisüsi või särtsu puhul see, et millise jõe paisutamine on suur keskkonnakatastroof ja millise teise jõe paisutamine seda looduslike tingimuste tõttu praktiliselt polegi.
Sellepärast kirjutasingi, et ma ei oska kirjutada AI jaoks piisvalt detailset lähteülesannetki. Kahtlustan, et need, kes oskavad, on seda ammu teinud ja sellelgi on põhjused, miks neid arvutusi avalikult pole tutvustatud - mull läheks lõhki, aga suurusjärkudele otsa vaadates pole ka näha, et see kaalukauss väga tugevalt kummaski suunas kalduma kipuks. Aga selle eest saab tegeleda vahepealsel "teadmatuse" perioodil mugavalt rohepesuga ja saavad rikkaks ka need, kes ilma selle kunstlikult loodud mullita peaks tegelema mingite teist tüüpi petuskeemidega;)
See kõik ei lükka ümber kurba fakti, et ka igasugune innovatsioon nõuab energiat ja fossiilenergiat on meil kasutada limiteeritud hulk - seda tuleks kasutada võimalikult efektiivselt ja ühtlasi ka targalt, mille hulka kuulub sageli ka selle kasutamata jätmine (nagu võib tuba olla mõni kraad jahedam või tänav öösiti pimedam, pole ka 30sek saia röstimise nishis mõistlik kahe viilu pärast tervet pliiditäit puid ära põletada). Hübriidtehnoloogia töökindlal viisil või seadusandluse lõdvendamine olemasolevate autode jpm kasutamiseks/ümberehitamiseks on igal juhul sammud rohepöörde, mitte enam rohepesu suunas.
Saad ehk pilte teha armatuurlauaalusest?
Kui sinna juba poed, siis vaata ka seda, ega mõni kummipunn kadunud pole tulemüürist! Otsimisel on parim abimees ere valgus teisel pool, see tähendab mootoriruumis.
Reaalselt mingit maailma lõppu ei toimu. Hiro ja Naga on parimaks näiteks, kuidas "tuumapommi" järgselt linnad kiirelt üles ehitati ja BAU ( business as usual) jätkus.
Tänud soovituse eest! Kindlasti teen seda :). Õnneks tuleb see plärin ainult kõrvalistuja poolsest küljest. See on selgesti eristav. See teeb asja natukene kergemaks.
Jah ma mainisin pigem sellist üleüldist mürasummutust ehk kuidas plekk-kuuti vaiksemaks saada. Salongis olevad plastdetailid aga plärisevad sest kõik kinnitustüüblid on väsinud või murdunud ning nagu eelpool kõnelejad juba mainisid, siis tegu on autoga mis oli juba uuest peast miinimum eelarvega ehitatud ja mingit salongi detailide kvaliteeti sealt otsida ei tasu. Plasti plärin on 15 aastat vana odavauto puhul normaalne ja ainus väärtus sellel autol on rootsevaba kere ja murevabalt ülevaatuselt läbi saamine ja hulk kilomeetreid mis küll kahjuks mööduvad plastikolina saatel.
Pakuks siis võimalust et hakka üks haaval otsima logisevaid detaile sinna igasugu viilte ja pehmendusi vahele toppima kuni äkki saad ühel päeval ringi peale ja kogemuse vaiksemaks.
Tegelikult ei huvita ühtegi riiki see rohevärk. Kõik on üks suur äri looduse arvelt. Mõned võidavad vähem, teised rohkem. Vaadake mis toimub ümberringi. Kui palju sõidab ringi maastureid ja linnamaastureid . Kui nende asemel oleks tavaline sõiduauto, kui palju jääks kütust põletamata ja metalle ümber sulatamata. Siis veel meeletu ülepakendamine ja seda rivi võiks siin jätkata.
Kärss kirjutas nii:
"- Taasukasutamisse suunatud akud on nn lõpuni (kasutuskõlbmatuks, ohtlikuks muutumise piirini jne) kasutatud.
- Põlenud akude mahtuvused kokku liites on võimalik arvutada, mitu km keskmine elektriauto nendega läbis ja kui palju kaudselt CO2 see konkreetse riigi elektritootmise profiili arvestades (kivisüsi, tuumaenergia, ventilaatorid jne) välja paiskas.
..."
Iseenesest õige, ühe täiendusega: praegusel ajastul suunavad kindlustused ja turundus üsna kergel käel utiliseerimisele vähimagi kahtluse korral. Seega eeldus, et kärsanud tehas vaid kasutuskõlbamatuga tegeleb, on väär. Mis rehkenduse mõttes asja veel hullemaks ajab:(
Siiski tekib kiuslik küsimus: kui me kangesti tahame elekter versus fossiil rehkendusse võtta KÕIK kulud, siis äkki võtaks ka fossiilkütuse kõik kaasnevad kulud (nafta ammutamise keskkonnakahjust alates) rehkendusse...
Sellega olen väga päri, et päriselt roheline oleks uute kasutuskõlbmatute kolesärtsukate asemel üleminekukomplektide legaliseerimine, mitte nende karistamine üksiktüübikinnituse nõudega. Ma julgen arvata, et selline asi viiks elektrit palju tõhusamalt massidesse, kui arutu sisutu turundus.
Mina küll ootan:)
Aga nende tulek on oi, kui vaevaline. Kanadas Edison motors on seda joont lükkamas: https://www.youtube.com/watch?v=QB-TQqMoJEg. Nende Topsy on päris toimiv prototüüp: https://www.youtube.com/watch?v=KGN7rjZGjMQ . Teelegaalne sealmaal, kusjuures.
Pikamaameestele vajaliku diiselelektrilise süsteemi asemel piisaks minusugustele peamiselt kodulähedaselt tööle-poodi-kooli saalijatele paarisajakilosest akuplokist:)
G-mersu raami vahele mahuks akut mõõtmiste järgi pea kolm kuupmeetrit, kui kogu sisepõlemiseks vajalik kola minema saata ja sillamootoritega asendada:) S124 on mahtu pea kaks kuupmeetrit.
Eelmise aasta lõpus said ühele pere autole paar aastat kuuri all vedelenud naastud alla keeratud ning märkasin, et nende tootmisaasta on 2015. Muster nägi välja uuevääriline ja talvistes oludes ei olnud neile ka midagi ette heita.
Asfaldil oli pidamine kehv, nagu naastrehvidel ikka, ja need läksid ka märtsi alguses esimesena kuuri alla tagasi :-)
Nüüd vaatasin ka lamellide tootmiskuupäevad üle. Kahel jooksul on tootmisaastad 2015 ja 2016 ning kõige enam kulunutel (jääk min ca5mm) 2020.
Leheneegrite soovitusi lugedes peaksin vist kõik jooksud jäätmekäitlusse saatma aga reaalselt ei ole mitte ühegi puhul põhjust rääkida märkimisväärsest omaduste halvenemisest. Nendel kõige kulunumatel vast paksemast lumest läbi kraapimine mingil määral nõuab rohkem tähelepanu aga siiski saab ka jäisel maanteel stressivabalt liigelda.
Varasemalt pole vist sellist olukorda ette tulnud, kus nii mitu jooksu vanu rehve autodel all, või siis pole sellest teemast nii palju pasundatud, et ei ole osanud sellele tähelepanu pöörata. Näib igal juhul, et taaskord on leitud asi mille ümber saab uudislugusid vorpida ja reaalselt ei ole ka 10a vana rehv selline mille peaks utiliseerima.
Isiklikult endiselt naastrehve ei vaja, samas ei pea õigeks ka nende keelustamist. Küll sooviks näha, et suureneks kasutajate teadlikkus esimeses lõigus nimetatud omaduste suhtes - naastrehvil on väga kehv pidamine asfaltkattel. Üsna levinud arvamus on, et panen naastud alla, siis on talveks riskid maandatud. Praktikas sõidetakse nende naastudega, valdavalt mööda asfalti, suviste sõidumaneeridega, mõistmata et, ohuolukorras võib rehv käituda nii nagu oleks päriselt talvised teeolud.
Kahjuks ei olnud enne ostu kursis antud tüüpvigadega, mis sellele mudelile omased on. Auto ise on muidu tip-top. Näeb välja nagu uus, nii seest kui väljast, läbisõit väike, Hollandist toodud täielikult rooste vaba, kere korras ja sirge. Sõita on mõnus ja mugav ja ei saa muu üle nuriseda. Maha ka ei tahaks kohe müüa. Käisin auto ostmise päeval veel ka ülevaatusel, mille läbis puhtalt ja kus auto seisukorda veel kiideti ka (muidu selline tõsisem ülevaataja) Saaks sellest asjast jagu, poleks millegi üle nuriseda ja oleks mure murtud.
Kui osta üks plastikust säästupill, ning ta kõlab ja näeb välja nagu plastikust säästupill, siis raske on sellest kvaliteetautot ehitada. Äkki on ostutuhin ja ootused ületanud tegelikkuse piirid? Võid ju osta Temust talvejope ja hakata seda soojustama, kuid tulemus on ikka jahedavõitu. Võtaks äkki buliimikust naise ja siis kiruks, et küll on kondine krt..
Oma valla või täpsemalt kohaliku konstaabli piirkonnas on muteade üsna levinud igasugused kohalikud seadused. Kui võõrad politseinikud vahel gastroleerima tulevad antakse muidugi külakellade kaudu teada ja hoitakse madalat profiili.
No tegelikult võiks igasugune autoks nimetatav toode olla valmis juba müümise hetkel. St normaalselt kasutatav kogu projekteeritud elukaare jooksul. Kuna autode otstarve on erinev, siis selles polegi midagi halba, et ühed elukaared projekteeritakse kordades pikemaks või lühemaks kui teised - seda tulekski ausalt tunnistada.
Seaduslikult tuleks lihtsalt tagada see, et projekteeritav elukaar oleks näiteks maksustamise aluseks (pean silmas rohemakse tootjatele) ja peale müüki riigi asi, et see elukaar lõpuni ära kasutataks (maksud, soodustused jne). See olekski sisuline rohepööre, ressursside efektiivne lõpuni kasutamine. Kas see tagatakse kuluosade saadavuse või tootja pakutavate tehnikaswapilahenduste kaudu, on juba tehniline pisiasi. Praegu oleme aga olukorras, kus 20a vanuse autoga ei saa minna enam ülevaatusele, sest mitte kusagilt pole saada nt mingit käsipiduri mittekuluosade hulka kuuluvat plekitükki ja seda ei saa ka romulast, sest just see üks plekitükk on kõigil ära mädanenud (saaks tuua mustmiljon analoogset näidet) ja see tuleb nüüd käsitsi ise valmis teha. Tootjate anarhia eest pannakse vastutama tarbija, kuigi just tootja projekteeris (tootmiskuludelt säästmiseks!) terve rea detaile lühemaks auto reaalsest elukaarest selleks, et tema käest tuldaks peagi uut autot ostma.
Kusjuures kilometraazh pole tõenäoliselt üldse kõige sobivam parameeter elukaare määratlemiseks. See on pigem nagu CO2 indikaatorparameetrina kliimamuutuste kontekstis. Iga suur probleem koosneb suurest hulgast väikestest ning samas olulistest detailidest, kuid neil kõigil on indikaatorparameetritele erinev mõju.
mediafire elab reklaamide peal, kasutage kindlasti reklaamiblokeerijat seal navigeerimisel.
Arhiiv on puhas igasugu ussidest, kontrollitud.
Pakitud ca 80% tõhususega seega umbes 100 giga materjali hekseldamiseks
Väga palju ettevõtetega seotud andmeid aga ka eraisikuid sees.
###David Vseviov: «Peame määratlema, millised need suured eesmärgid on. Alles me ju kritiseerisime peenhäälestamist. Nii et eesmärgid peavad olema suured, aga nad peavad olema realistlikud. Ei tasu kunagi loota, et need eesmärgid aitavad lahendada kõik meie ees seisvad probleemid.
Nikita Sergejevitš Hruštšov leidis lahendi selles, et istutame igale poole maisi. Või kemiseerime kogu tööstuse. Jah, need on teatud valdkondade jaoks väga head, suurepärased otsused, aga nad ei aita lahendada kõiki probleeme. Toon ühe näite - see oli pärast Krimmi okupeerimist. Üks mu tuttav Venemaa inimene oli eufoorias. Ta oli nii rahul sellega. Küsisin ta käest, et miks sa rõõmustad? «Krõm naš!» Krimm on nüüd meie oma!
Ütle mulle palun, et tore, nüüd on ta sinu oma, aga milleks sul seda Krimmi oli vaja? Krimm oli ju koht, kus sa päevitasid ja puhkasid. Kas sa varem ei saanud seda teha, küsisin. Muidugi sain, vastas inimene.
Aga kui sul oleks raha ja sa oleks tahtnud osta Krimmis kinnisvara, kas sa oleks saanud? Natukene mõtles, aga ütles, et kindlasti oleks saanud. Ja siis oli juba minu kord esitada küsimus, et milles siis on asi? Milleks sul oli Krimmi vaja? Miks sa varem ei rõõmustanud?
Küsimus ongi selles, et sulle jagatakse midagi sellist, mida tegelikult olemas ei ole. Need on niisugused mütoloogilised unistused. Las nad seal rindel surevad, aga Krimm saab meie omaks! Milleks oli reasakslasel vaja Kolmandat Reichi?
Või milleks praegu kuskil Tambovi kubermangus elaval inimesel on vaja Ukrainat? Milleks? See ongi kogu ajaloo kulgemise traagika. Ühed inimesed, kes on juhuse tahtel jõudnud hierarhia tippu, siis nende soovid, millel ei ole mitte mingisugust pistmist enamuse nendes riikides elavate inimeste soovidega, viivad need asjad oma tahet realiseerides nii kaugele, et miljonid inimesed maksavad selle kinni oma eludega. Viimastel andmetel on ainuüksi Vene kodanikke hukka saanud üle 100 000 (aga selle võib korrutada kindlasti kahega) ja lisada sinna need, kes on kaotanud jalad-käed, rääkimata psüühiliselt traumeeritud inimestest. Mille nimel? Milleks seda kõike vaja on?»
/.../
Võimuiha realiseerimiseks oli varem vaja kokku kutsuda sõjavägi, varustada neid hobuste ja mõõkadega, aga tänasel päeval on olemas muud vahendid, mille kasutamine on tunduvalt efektiivsem. Sõjanduse valdkonnas «efektiivsus» tähendab lihtsalt rohkem hukkunuid.###
