Ühte väravasse mängimisest: iga fossiilikaid puudutava süttimise üksikjuhtumi pealt üritab meedia kasumit lõigata, kuid särtsukate massilisest tagasikutsumisest teavitatakse isiklikult ilma suurema kärata. See ületab uudisekünnist ainult mingites mittetõsiseltvõetavates uhhuukanalites. Kui lugeda uudise sisu... kas me võime olla kindlad, et nende süttimise oht ei suurene ka siis, kui need autod on juba 20-30a vanused? https://eestinen.fi/2026/03/volkswagen-kutsub-elektriautod-k
ontrolli-kuna-neil-on-suttimisoht/
##hetkel 100 km làbimise hinnavahe juba 6-7 kordne vórreldes bensiini ja diislipóletajaga minu nàitel.##
Väide pole ju otseselt vale (4L/100km Octavia 2e/L = 8e/100km), mõne Octavia suuruse särtsukaga saab ehk tõesti sõita 1.2e/100km. Eriti tänaste kütusehindade juures ja kui Octaviale veel ka õli+filter 30e lisakulu iga 15tkm tagant juurde liita.
Ühtlasi tsiteerin iseennast (12.03.26):
##praegune seitsmekohaline on kitsavõitu salongiga, tänasel LPG tankimisel sai makstud 27,68e/704km (alla 4e/100km)##
Kütuse hind oli eile tankides täpselt sama, eile mahtus paaki kopikas vähem 630km kohta. Kui jätame nüüd välja need 7 istekohta, reaalse lennukauguse ja minu pärast kasvõi auto mahukusegi, siis millise särtsuauto kilomeetrihind tuleb 6-7x odavam?
Küsimus on loomulikult retooriline ja vastust ei oota, sest väide oli ju diisli-bensiini kohta ja gaasist ei tohi nüüd enam rääkida;) Kadestajate rahustuseks lisan, et tankisin küll gaasi, aga täna sõitsin ikkagi teise "vägakiire" kütuseröövliga, sest täna ei olnud vaja kolme istmerida ja inimelu on liiga lühike igavate autodega sõitmiseks;) Homme on vaiksem tuul, "hoian kokku" ja sõidan tsikliga 2L/100km, ei ole kah nii igav kui mahtuniversaal...
Point on ikkagi selles, et see, kelle jaoks on raha kokkuhoid oluline, seisab mistahes fossiilkütuste puhul väga laia valiku ees, et leida sealt oma vajadustele sobivaim. Kasvõi särtsuga kombineerides. Seda ei saa rebida kontekstist välja nii, et särts on lihtsalt odavam. Ei saaks ka siis, kui arvestame sinna sisse auto ostuhinna (nii uue kui ka vana puhul) või uute puhul ka erinevuse hinnalanguses.
Enda jaoks lolle otsuseid ei tee vast keegi ja otsuseid ei saa võrrelda "minu vs sinu otsus", sest minul on üldse 90%+ maatee/maantee sõidud ja keegi teine kasutab autot ainult linnas ühistranspordi vältimiseks, loomulikult teemegi erinevaid valikuid. Või peaksin kadestama kedagi sellepärast, et tal on väiksem pere ja saab seetõttu odavamalt hakkama? :)))) Ja vaatame nüüd vahelduseks tänavapilti: umbes 90% inimeste jaoks ei ole raha kokkuhoidmine isegi mitte oluline, vaid nad maksavad hea meelega rohkem mingite omaduste eest (nt mark või fun faktor), mida neile vaja pole ja mida oleks täiesti ajuvaba hakata kritiseerima ratsionaalsetest kaalutlustest lähtudes. Ometi jätkub siin teemas see mäng ühte väravasse lõputult, kus särtsukaid üritatakse nii otseselt kui kaudselt määrida pähe fossiilikate kasutajatele, kuid kordagi pole keegi üritanud fossiilikat määrida pähe neile, kellele särtsukas paremini sobib... eks seegi näitab, kes oma valikute rohkem rahul on;)
Tunnistan oma eksimust selles, et eeldasin kaasamõtlemist või soovi teema üle sisuliselt arutada. Tillipikenduseks, liberastlikuks jm sildistamine argumentide puudumise kompenseerimiseks... nojah. Praegu on see kõik nagu sissemurdmine lahtisest uksest, sest:
- kõik argumendid on sellest, mis on keelatud juba praegugi ja mida praegused piirangud lahendada pole suutnud,
- ma pole MITTE KUNAGI kirjutanud ühtegi õigustust tõuksiga 100km/h sõitmisest, aga pidevalt pannakse mulle sõnu suhu, nagu ma seda teeks ja siis vaieldakse enda püstitatud väidete vastu (=trollimine),
- kui teaduses levinud probleemide lahendamise viis ei sobi, paku parem,
- "milleks neid toodetakse/ei toodeta" küsimuste jaoks on see natuke vale koht, “milleks” on ikkagi turu nõudluse teema ja Eesti turg on kärbsemust ookeanis,
- pikk jutt, mitte ühtegi lahendust, ainult mittetoimivateks osutunud piirangute kiitmine. Kuidas saab lahendada probleeme samade meetoditega, mis need probleemid tekitas? :))
##"Maalt linna sõitmine" on puhas jama, keegi ei sõida Kapa-Kohilast Tallinna skuutriga##
Milleks jälle demagoogia? Kui seadusandja lähtub samast demagoogiast, tuleb ka Peetri või Laagri tagant inimene linna (või kohaliku rongipeatuseni) tõuksi asemel oma autoga ja seejärel lahendame neid probleeme, miks on autode ja inimeste ja jalgratturite jaoks linnas liiga vähe ruumi. Su eesmärk on suunata neid inimesi pigem autoga sõitma?
##Muide, kas sinule on otsa sõidetud 100 kmh tõuksiga vs 90/70/25 kmh tõuksiga? Kui ei ole, ei tea sa nende ohtlikkusest midagi ja ei tohi sõna võtta##
Jaga siis meiega, mis juhtus Sinuga siis, kui Sulle sõideti otsa 100km/h vs 90km/h tõuksidega? Sõitnud-proovinud olen igasuguseid asju, sest olen uudishimulik inimene ja ma ei võtaks ju sõna teemadel, millega kogemus puudub. Kahtlustan, et arstiharidus ja kiirabis töötamise kogemus on meist olemas ainult ühel ja koos sellega ka kogemused, mis juhtub inimestega päriselus erinevate objektidega kokkupõrgete tulemusel. Aga kuulan alati huviga traumatoloogide ja ortopeedide kommentaare, kelle kogemused on võrratult suuremad, sest see pole tõesti minu eriala.
Mul pole endiselt vastust küsimusele, millist eesmärki täidab tõuksi kiirusepiirangu eelistamine tõukeratturi käitumisele, kui kiirusepiirangut on (soovi korral) võimatu kontrollida ja kiirete tõukside kättesaadavust EI OLE võimalik piirata? Nagu ka seda, et iga rikkuja suudab nagunii põgeneda. Tegelikult suudaks põgeneda peaaegu 100% juhtudest isegi 25km/h legaalse tõuksiga pahanduse tekitaja... ainult renditõuksi puhul saab rääkida kasutaja mingisugusestki identifitseerimisest (ja vbl GPS järgi ka lokaliseerimisest, kui pätt on tõesti naturaalselt loll).
Üle hulga aja oli Tallinnasse asja ja veel kahel järjestikusel päeval. Uskumatult suur hulk tegelasi lappab tõuksi seljas oma telefoni! Ma ei taha isegi enda isikliku tõuksiga (millega harjunud) ühte kätte sangast lahti lasta, ka mitte väga madalatel kiirustel. Lihtsalt mõttemänguna, et huvitav, kumb on jalgrattateel ohtlikum endale ja teistele, kas telefoni skrollimisele keskendunud 10km/h 100kg (kaal koos tõuksiga!) või sõitmisele keskendunud 15km/h 100kg “tõukerattur”? Kusjuures politseid näeb linnas ju nii palju, et neid skrollijaid-svaipijaid saaks vist hommikust õhtuni järjest maha korjata, kui nende töö eesmärgiks oleks liiklusohutus...
##Ühe kütusefirma tähelepanekust kasvas välja segadus, kus mitu ministeeriumi veeretab vastutust kütuseaktsiisi andmete pärast. Miks on Brüsselile esitatud numbrid aastast 2020 ja mida see tegelikult Eesti mainele ja poliitikale tähendab? ##
##Løkke ütles juubeldavatele toetajatele, et soovib näha blokiülest koalitsiooni, mis sarnaneks Frederikseni alates 2022. aastast võimul olnud pretsedenditu vasak-parempoolse valitsusega. "Me ei tohi olla lõhenenud. Me ei tohi olla punased (vasakpoolsed) ega sinised (parempoolsed). Me peame tegema koostööd," sõnas Løkke.##
Vanal BMW-l, valgel, on ilmunud sel talvel esimesed roostekohad - pakiruumi luugi juures ja tagaukse alumises nurgas. Millised on kõige lihtsamad viisid peitmiseks? Mõtlesin liivapaberiga ära nühkida ja värviparandus peale. Jah, pole nagu uus, see pole ka eesmärk, aga ikkagi halb valge toon on parem kui karjuv roostekollane
##Misasja ei ole? Ülikonnaga sobivaid nutikellasid?
Kas neid üldse peakski olema? Umbes sama nagu hantlitega ujuma minna.##
Varem ju olid, müüsid hästi. On praegugi, aga suunitlus/eesmärk on teine kui ülikond, lihtsalt sobivad KA ülikonnaga. Ma näen seda niipidi, et just ülikonnaga tekibki kõige sagedamini soov lahendada mingi kiire asi ära kahe ekraanipuudutusega kellal selle asemel, et hakata tervet telefoni taskust välja võtma, telo ekraani lukust avama jms. Pigem täitmata turunish.
Lisasin eelmise kommentaari juurde mõeldud pildi. Sellised virtuaalseierid pole tõesti mõeldud ülikonna juurde ega kvalifitseeru ka aksessuaariks:)) Kallimatelt brändihiinakatelt leiab ka viisakaid lahendusi.
##need kes kasutavad seiereid, elavad tulevikus, need kes numbreid, olevikus.##
Kui ma poleks seda lauset juba nii palju kordi elus kuulnud, siis äkki isegi nõustuksin, aga kuna seda kasutavad kellamüüjad ka müügitööks (teadagi, millised kellad on kallimad, millistel parem marginaal jne), ei saa teisiti, kui suhtuda neutraalselt - ja neutraalselt võttes tulevik ei ole kunagi tagurlik, niiöelda tehnikapõlglus. Loomulikult on selline peenmehhaanika väga äge ajalugu, nagu näiteks ka vajadus autoga sõites igal kiirendusel-pidurdusel-käiguvahetusel süütenurka muuta, aga selle tegemine ei muuda inimest tulevikus elavaks. See on kõigest äge aksessuaarihobi, ei enamat. Ka siis, kui selle ägeda hobi hulka kuulub moodsa kellaga kaasnevatest lisafunktsioonidest loobumine. Kui tulevik, siis aitäh, kindlasti mitte minu tulevik:)
Igaks juhuks meenutan, et nühitava ekraaniga kellade omanikest väga suur osa kasutabki ekraanil seierinäitu. Neil on valik. Mehhaanilise kella omanikul puudub see valik ja lisaks veel mitukümmend valikut, mida on nutikella omanikel võimalik valida menüüd lahti tehes. Aga see teema pole nutikelladest, nagu see pole ka mehhaanilisest seieritest vs hübriidkella elektroonilistest seieritest vs virtuaalseieritest.
##Seierite puhul peab aju ennast reaalselt tööle panema, et aru saada, millises ruumis see seier parasjagu on, ta peab vaatama enne ja pärast ja lokaliseerima näidatud punkti kordinaatidena ja siis selle ringi tõlkima/arvutama arusaadavasse nummeratsiooni. Digitaalne kellanumber aga elimineerib kogu selle "vaeva" ära ja annab kohese auhinna kätte.##
Selle lükkan ümber osaliselt: see on põhjus, miks mu oma lapsed said esimesteks kelladeks just nimelt seieritega kellad. Tegu ongi olulise elementaaroskusega ja see on lihtsalt kummaline, kui paljud lapsed tänapäeva seda ei valda. Oma lastele õpetasin kahekümneni arvutamise oskuse tekkides selgeks ka binaarsüsteemi ja oskavad (vist pigem oskasid:) lugeda ka binaarkellanäitu.
Aju õpibki kõike ja kiiresti. Olen kasutanud pikemalt kahte erinevat binaarkella (vt pilti). Ajul kulub selle õppimiseks ca paar nädalat, et sellise ajanäidu lugemine muutub sama KIIREKS kui numbrilise näidu lugemine. Seiernäidu lugemise kiirusest ja ajutööst rääkimine oleks selle kõrval juba päris lame huumor. Kusjuures binaarkelladega tuli tagasi see WOW efekt, nagu nutikellaga paarkümmend aastat tagasi, et inimesed tulevad juurde ja küsivad, et wtf sa siit midagi välja suudad lugeda:) St tekivad kontaktid selliste inimestega, kellega ilma erilise kellata kunagi kontakte ei tekikski (kirjutasin sama ka ~20a tagasi Polari kohta, sest see oli nii erinev kõigest, mida kätel kanti). Aga Rolexi puhul neid kontakte ei teki, ei tule keegi küsima.
Aksessuaaride kandmine on siiski enese ehtimise teema... milleks ehtida end asjadega, mis (poritiivset) huvi teiste poolt ei tekita? Binaarkellade puhul puuduvad elegantsed ja kallid käekellad turult täielikult (parandage kui eksin!). Kollektsioneerimisväärtusega kellad on lihtsalt erinev kategooria, seal ei peaks üldse omadustest lähtuma hinnangute andmisel (vt sealt videost need viimased levelid).
Reaalsesse maailma tagasi tulles tekib hiljemalt 50ndates eluaastates see probleem, et kella vaatamiseks tundub ajuvaba hakata otsima lugemisprille.
- binaarkellaga vaatad tulukeste asendit ja poole sekundiga on kellaaeg "salvestatud",
- diginäiduga kelladel saab reeglina muuta fondi piisavalt suureks-heledaks, et näeks,
- palju õnne seierkellade omanikele minuti täpsusega kellaaja tuvastamiseks, kui silmaga ei näe isegi seieri otsa täpset asukohta, rääkimata sageli sihverplaadil puuduvatest minutähistest. Ligikaudset kellaaega oskan vaadata ka Päikese järgi ja seda teengi, kella vaatan just nimelt minutite pärast. Seda ei ole palju oodata käepeal kantavalt kellalt ja vähesed seieritega kellad seda siiski ka pakuvad. Seiereid imiteeriv ekraanipilt pea alati paremini, aga need pole jällegi rikkurite käekellad...
Mikroettevõtjana muidugi mitte palju. Ülikoolis omale inimesi otsides-palgates juba rohkem, naisele alluvaid otsides veel rohkem ja igal aastal uusi juurde. Kui Sa veel kuuleks, milliseid pärle leiavad ettevõtjatest sõbrad neis CV-hunnikutes korda luues:) Ei saa ka kellelegi pahaks panna, sest millegi alusel peab välistamist alustama. Annad AI-le korralduse nuhkida ja esimesed 500 CV-d ongi selle avalikult leitava+leidmata info põhjal juba prügikastis. Ära unusta, et isegi ühe inimese palkamiseks pead tegema sageli üle tuhande otsuse prügikasti suunas. Sellises mahus käsitööd ei tee keegi ja nii on lihtsam selekteerida, kelle kontod edasist üldse süvenemist väärivad ja siis hakkab mängima rolli see, MIDA need täpsemalt sisaldavad.
Teemaga seoses on siin teine probleem veel: võrdsest kohtlemisest lähtudes ei tohi inimesi diskrimineerida nahavärvi, soo, usutunnistuse jne alusel. Aga töökollektiiv ei koosne robotitest ja sinna inimesi valides on tähtsus ka nahavärvil, sool, usutunnistusel jne. Alati isegi mitte otseselt, aga kaudselt kindlasti ja selleks pead olema juba väga hea spetsialist, et saada palgatud inimese poolt, kes Su trollina töötamise ajaloo nende erinevate keskkondade vahel AI-l kokku laseb panna. Niisamuti poleks ka minul erilist perpektiivi saada töökohta üheski valelikus poliitgrupeeringus;)
Lõustikus levitatav pilt teksti kopeerimise asemel.
Vaatan, et üha enam tuttavaid loobuvad vabatahtlikult oma KODU privaatsusest isegi selle nimel, et ei peaks ise põrandaid pesema (põrandapesurobotid). Ega see poomissõlm kaela ümber enne ei häirigi, kuniks jalad veel taburetile ulatuvad ega paista silmapiiril kedagi, kes seda alt ära tahaks lüüa.
EDIT: tasuta artikkel veel samal teemal. Jeekimi postituses on iva olemas, sest isegi tööandjad valivad tööotsijaid selle järgi, et nende sotsiaalmeedias toimuks poliitkorrektne "tavaline liiklus" ja kui seal on tühjus või pole sotsiaalmeedia kontosidki, mille kaudu inimese mõttemaailmat jälgida, siis valitakse keegi teine, kes lubab end mingi mõistliku piirini jälgida... seda piiri ka ületamata:) See on lihtsalt uus normaalsus, millega tuleb arvestada. https://novaator.err.ee/1609963115/jalgimistehnoloogia-odavu
s-seljatab-sotsiaaleetilised-kitsaskohad
Siin on 2 lõustikulinki. Esimene pigem filosoofiline ja sellega on seotud ka lisatud pilt.
Link haakub ka sellega, kuidas ühes maailmanurgas minnakse "kruvisid koomale keerates" absurdini oma maailmapäästmisega, samal ajal kui teises kohas toimub mastaapne "minnalaskmine". Inimesed ei saa hakkama ilma "mesilasteta", ilma inimesteta saab planeet tervikuna väga hästi hakkama.
##Many of the crises humanity faces, including climate change, deforestation, and biodiversity loss, may not be separate problems at all. Instead, they may be symptoms of a deeper issue: the way humans think about their relationship with the planet.##
Teine link sobiks hästi ka zooroopa teemasse. Seal on lühike animatsioon/video tuumaenergia kasutamisest Saksas vs Hiinas 1993-2024. Hästi on näha, kuidas üks mängib maha oma võimalused ja teine neid suurendab. Miks? Kelle huvides see just nii on? ;)
Kuna Taanis müüakse uutest sõiduautodest alla 10% ICEsid, siis ennustatakse, et 5 aasta pärast on pooled kasutuses olevad sõiduautod EVd.
Ma nii optimistlik ei ole, sest EVdel on suur maksusoodustus ja seda ilmselt hakatakse vähendama, kui EV osakaal suureneb.
##Kas aedlinnas ikka peab olema terve ala 30? Sügavalt kahtlen. Julgen ka öelda, et avariideta elatud elu annab selleks õiguse. Kiirust (lubatud sõidukiirust) on samas ületatud ikka mehemoodi.##
Pilt Su kommentaari kohta - liiga palju on kohti päriselus, kus täpselt seda näha võib. Osaliselt ka selle pärast, et on muutunud nende liiklusmärkide ümber olev keskkond - hea õigustus muudelt tegematajätmistelt tähelepanu kõrvalejuhtimiseks. Alles hiljuti oli kiirus maanteedel piiramata ja linnades 60km/h. Autodest, millega seda kõike viljeleda lubati, parem ei räägigi:))
Suurem probleem on ohtlike peateele pööretega nii tiheda liiklusega äärelinnades kui ka maanteedel, sest peateele pööraja peab arvestama mõlemast suunas mõlemas reas lähenevate autode kiirusi, et ohutult sinna vahele süstida. Halvim, mida selles olukorras teha, on see, kui sundida neid autosid muutma oma liikumiskiirust, sest loomulikult vähendab (kui vähendab:) iga lähenev auto oma kiirust erineval ajal, erineval määral jne. Ühtlaselt suurema kiirusega sõitmine oleks väga väga väga palju ohutum, seda riski on piisava silmanägemise juures lihtne hallata.
Ei takista ka märgid kiirust ületamast, sõitmast purjus peaga jne. Ka mitte pisteline automaagiline kiiruskontroll. Nüüd jätkame rikkumisi nii, et jälgimise kasvu tõttu hajutame oma tähelepanu liikluses nende jälgimisvahendite tuvastamiseks. Ega keegi ometi tõsiselt ei mõtle, et edaspidi vähem kiirust ületame? Lasteaed üritab oma ametikohti kindlustada lollusi välja mõeldes. Kuigi vaadates liiklust rooli tagant, mitte ametniku töölaua tagant töökoha kadumise hirmus, saaks väga väheste vahenditega lahendada ära palju liiklusohutust puudutavaid probleeme. Mitte plekkpolitseinike abil, kuigi on kohti, kus need ongi tõenäoliselt parim lahendus, aga pannakse neid millegipärast just kohtadesse, kus need teevad liiklust ohtlikumaks (heade möödasõidukohtade hulga vähendamine) ja kus rohkem trahviraha teenivad...
Siin teemas on mitmeid artikleid sellest, kuidas üks tuugen teiselt tuult "varastab". Pole päris selline valem, et lihtsalt liidame 1+1+1. Algses postituseski on arvutused nende "maailma suurimate" tuugenite järgi tehtud. Kindlasti pole see 85ha tõsiseltvõetav number, sest kõik sõltub pargi suurusest (välja efekt, vt pilti). Vaevalt meist keegi arvutada suudab, kust jookseb see üksteise mõjutamise piir reaalsel 3D maastikul, kuid efektiivsuse languse osas annab ChatGPT näiteks sellise vastuse nagu pildil. Tasub korra läbi mõelda need arvud (st see, kui suur on nende omavaheline mõju, millest on piisavalt näiteid ka varasemates artiklites, aga mitte sellises mastaabis).
See kõik on siiski väga teoreetiline, sest nii suuri 300m ventilaatoridiameetriga tuulikuparke pole vist olemaski (väiksema läbimõõduga kõik), kuid igal tuugeni püsti panijal on õigustatud ootused, et teiste omad temalt tuult ei varastaks, kuid enda tuugenilt varastamine on lubatud, kui toetuste järel on kasum ikkagi piisav;)
PS: mu angerjapostituse järgselt on Soomes juba mitmed inimesed asunud postitama sarnaseid pilte ka teiste sealsete hüdroelektrijaamade juurest. Paneb imestama, kas inimesed tõesti kardavad nii palju, et kui pildid olid olemas, siis neid ikkagi kardeti avalikult näidata?
##Niipalju kui Euroopas reisinud olen, ei ole see toit mitte kusagil eriti odavam olnud##
Vähese elukogemuse ja kitsa silmaringi reklaamimine pole sugugi patt, vaid kuulub statistika hulka. Näiteks mina ostsin möödunud aastal süüa 9 erinevas Euroopa riigis, sellele eelneval paaril aastal veidi rohkemates. Autoreisid on lihtsalt mu hobi ja täidan statistikat teise äärmuse lähedal, kuid koos sellega tekib võimalus bluffimine läbi näha.
Seda, kas toidu KM erisus on põhjendatud või mitte, näitab ka teiste riikide praktika. See pole enam nii lihtne, et "minu arvates", vaid kui teised teevad, tuleb sellega arvestada mingil viisil. Need teised riigid samuti arvestavad, isegi kui selleks pole alati KM erisus (nt Taani), need on paratamatud suurde eurokolhoosi kuulumise rõõmud. Me räägime sellest toidu KM langetamisest just sellepärast, et riik loobin elektriautode, rohepesuskeemide jpt viisidel raha tuulde sellises mahus, et ühiskonna vaesem osa ei suuda seda laristamisorgiat enam kinni maksta. Loomulikult oleks õigem tegeleda probleemi põhjustega, aga nüüd on tagajärjed käes ja tuleb esmalt kustutada tulekahju. Praegusel hetkel on kõige olulisem, et ei tehtaks otsuseid, mis inflatsiooni veelgi suurendaks - juba seni tekitatud pasa lahendamine saab olema järgmise valitsuse jaoks ülikeeruline.
Teemasse: igal pool jagatakse nüüd seda artiklit, kus UU toob välja (muidugi omakasu huvides) olulise kitsaskoha. Nii palju, kui põllumehi tunnen, jagunevadki nad fifty/sixty, et ühed usuvad revolutsiooni ja teised, et kirjutame plakati ja äkki sellest midagi muutub. Ajalugu näitab, et revolutsiooni toimumiseks ei piisa sellest, et alamad klassid ei taha enam elada vanal viisil, vaid vajalik on ka see, et ülemad klassid ei saa enam valitseda vanal viisil (Lenin). Praegu veel saab, karistamatult, stiilis "peale meid tulgu või veeuputus". https://uueduudised.ee/eesti-pollumehed-ei-usu-mitte-oma-jou
sse-vaid-usuvad-head-tsaari/
Artikkel on sellest, kuidas liberaalid kuritarvitavad "teadusliku konsensuse" mõistet oma ideoloogilise propaganda läbisurumiseks. https://www.err.ee/1609957367/argo-rosin-tuulepargid-ja-tead
uslik-konsensus
Näitena kasutatakse aga tuugenite tekitatava infraheli mõju inimorganismile... juhuslikult täpselt sellises neutraalses käsitluses, kuidas varasemalt kõiki arste (sh neid ideoloogilisi propagandiste!) õpetati. Väga soovitan lugeda, annab hea ülevaate kogu teemast (koos viidetega) kompaktsemalt, kui ise kirjutada suudaks.
EDIT: igaks juhuks lisan, et autoriks pole mingi elukutseline "arvaja", vaid TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi professor, inseneriteaduskonna teadusprodekaan.
Jagan ühte soomekeelset postitust. Lühidalt siis jutt "puhtast ja loodussõbralikust taastuvenergiast". Või siis sellest, kuidas hüdroelektrijaamade turbiinid pidevalt kalu hekseldavad. Antud juhul angerjaid, aga pole põhjust eeldada, et see teisigi kalu säästab. Hüdroelektrijaamast allavoolu elavad linnud muidugi rõõmustavad ja saavad sealt oma osa, aga taaskord on tegemist näitega rohepesust, kus pigistatakse silm kinni selle puhul, millest avalikult rääkida ei taheta. See juhtum jõuab tõenäoliselt Soomes nüüd ka avalikkuse ette, sest inimesed jagavad seda juba piisavalt palju ja seda moosi sinna pirukasse enam tagasi ei topi. Päris probleem seisneb aga selles, et kõigist siirdekaladest ei satu turbiinidesse sama % (nt eri liikide künnis kasutada kalatreppe, tehiskärestikke jm), nii tapetakse valikuliselt mõnda kalaliiki rohkem kui teist, statistikasse jõuab paraku vaid koguarv. Liigilist jaotust poleks tagantjärelegi kalatükke identifitseerides võimalik piisava täpsusega teha.
Sarnast probleemi tutvustasid ühel konverentsil ka nahkhiireuurijad, et tuugenite, maanteekoridoride jne tõttu hukkuvaid nahkhiiri on pea võimatu kokku loendada (ammugi mitte tuvastada liigiti), sest teine osa elavloodusest koristab need jäänused ära juba hommikuhämaras, kuid pimedas neid hukkunuid ülesse ei leia ja päikesetõusuks pole üldse midagi enam järel.
Mõttekoht: ainuüksi Kokemäenjoe (Pori linna läbiv) hüdroelektrijaam hekseldab hinnanguliselt 1000-1500 suguküpset angerjat igal aastal (viimased ~50 aastat juba!) ja see on kõigest üks jaam ja ühe kalaliigi statistika... https://www.facebook.com/groups/Kalastaja/posts/263706480258
81486
Need olid kellegi (näiteks lindude-metsloomade) kodumetsad, mis võeti maha ainult selle 2,2 miljonit maksva pidudelepingu teenindamiseks. See ongi süvariik, mitte kodanike huvides peetav riik.
##Täna tuli avalikuks RMK suursugune pidu Tartus kammivabrikus. Selle korraldaja oli Eesti üks prominentsemaid üritusturundusfirmasid nimega Jolos. RMK dokumendiregistrit vaadates selgub, et selle ettevõttega sõlmiti leping 2024. aasta lõpus ning ürituste ja pidude korraldamise lepingu maht on 2,2 miljonit eurot.
Kui vaadata RMK dokumendiregistrit, mis peaks olema avalik ja kus peaksid olema nähtavad kõik RMK üritusega seotud dokumendid, kirjavahetus, eelarved ja tellimused, pole kammivabrikus peetud peo kohta selles registris ühtegi märget. Vesteldes RMK töötajatega selgub, et üritusturundusagentuur Jolos on võitnud paar aastat tagasi RMK riigihanke sündmusturunduse korraldamise nime all. Raamleping selle kohta on dokumendiregistris ka olemas ja sellest võib välja lugeda, et Jolose sündmusturunduslepingu maksumus on 2,2 miljonit eurot.##
Oeh, see mis vaba teema all toimuma hakkas, ongi põhjus, miks Deus lahmimise üleskutse järel teema lukku pani. Lahmimisele siin kohta ei ole ja kui ei soovi, et teema uuesti lukku läheks, ärge siin seda tehke.
Teema ise on veidi keerulisem. Eelsüüteküünlaid on lihtne kontrollida. Lihtsalt kapott ülesse ja testriga mõõdad, kas tuleb vool latile või ei tule (olenevalt mootorikoodist ei pruugi enne detsembrit enam sinna voolu tullagi;). Kui ei tule, kontrolli releed. Kui tuleb, siis latt maha ja küünalde takistused. Kui leiad vigase küünla ja probleem laheneb, anna ka siia tagasisidet. Kui probleem ei lahene, aga küünalde osas jääb pisimgi kahtlus, siis küünlad välja ja vaata, et need ka visuaalselt töötaks. St et läheksid punaseks täies ulatuses. Igasugust pornot näinud elu jooksul, kus takistus on olemas, aga küünal ei tööta või soojeneb vaid osaliselt. Oleks tore, kui sellega probleem laheneks. Küünalde probleem võib olla ka kaasuv, sest kui mootor päris kohvi pole juba, võiks see käivituda praeguste ilmadega ka ilma küünaldeta, KUI kõik muu on korras.
Teise asjana kontrolli üle, et ega seal õhku pole (võtab õhku sisse pumbast või suvaliitmike vahelt, tüüpviga paljudel diislitel, eriti vanaks saades). VAGidel on tavaliselt kusagil ka mõni läbipaistev toru, aga kui pole, võib sinna kontrolliks ise läbipaistva filtri vahele panna, hoiab ära palju mõttetuid küsimusi tulevikus. Õhu puhul juhtubki nii, et kui viimasest käivitamisest juba palju aega möödas, vajub kütus tagasi ja stardiabiga veab nii palju ringi, et jõuab ka kütus juba pihustiteni. Sooja mootoriga pole lihtsalt jõudnud veel tagasi vajuda. Reeglina on probleem liitmikes, aga kui on pumbas, saab hakkama ka odavalt: pane tagasivooluklapp voolikule vahele:)
Paraku on sellel mootoril veel mõnigi loll häda ja enamus diislite halvast käivitumisest on seotud hoopis liiga hilise pritsenurgaga (mootor käib siis hästi ilusa häälega, pehmemalt). Põhjuseid sellele on palju.
Kõige ohtlikumad ja suht levinud põhjused: hammasrihm on juba veninud ja kohekohe purunemas. Algul viskab üle ühe hamba (ja tekivad need kirjeldatud käivitusprobleemid). Edasi on juba loto, kas puruneb või viskab veel mõne hamba jagu edasi ja siis on fifty:sixty, kas klappidest saavad riisikad või veel mitte. Rihma purunemisel kindlasti saavad (ühelgi neist mootoritest pole kaitset selle vastu, nt projekteeritud nookurite katkemine nagu mõnedel Fordidel vm).
Teine loll häda on neil väntvõlli otsakiilu purunemine. Mõnikord paistab see ka visuaalselt tühikäigul (loperdab kergelt). Jällegi aja küsimus, millal järgi annab.
Kolmas lollus on seotud eelmise rihmavahetusega, mis on tehtud nö säästuversioonil, ehk siis nukka/vänta paika ajamata (et ei peaks nukaratast koonusest lahti laskma) või veel hullem, et fikseeriti asendid ära vana (veninud) rihma järgi. Mulle üks vanem inimene rääkis hiljuti, et isegi kusagil telekasaates õpetati hammasrihma vahetama nii, et lõikad esmalt maha rihma välimise poole (pikuti, ehitusnoaga), lükkad sealt uue rihma peale (läheb ju õigetesse hammastesse!), seejärel lõikad vana rihma lõplikult läbi ja lükkad uue juba õigesse asendisse. Selliseid asju võib (äkki isegi?) teha mõnel vanemal bensukal (kus nagunii süüte ajastust tuleb sättida) või automaagiliselt reguleeruva ajastusega pumpade puhul, aga need kõik on erandlikud näited ega ole seotud praegu selle mootoriga. Aga mõistlik on ikkagi sõita korras autoga ja see tasuks välistada.
Üsna suure tõenäosusega saab selle probleemi nende vihjete abil juba lahendatud ja need kõik on vähese vaevaga järgi kontrollitavad asjad. Väike võimalus, et ootab ees ka pumbaremont, aga siis pole kah muud teha, kui vuttvutt töökotta, sest nii lihtsate küsimuste küsija siin ise midagi ei tee. Ka mina lasen teha pumbatöid nendel, kes harjunud autot remontima valgetes siidkinnastes.
Pilt on ühest VAGi mootoriga Volvost, mille kunagi Rootsist tõin ja ARKis ettenäitamas käies purunes pumbarihm:) Õnneks mitte nuka-vändarihm. Alati kontrollin kõik sellised asjad kohe peale ostmist üle, aga sellega ei jõudnud kodunigi:)
Üks pilt tuhat sõna, midagi teema kohast:
Veebruar -6c , 100km trip, kiirus 90km/h . Auto EV3 pikkus 4,3m, tühjalt 1,94 tonni sellest akud 0,47t (81kWh, 400V, Li_polumeer, vedelik soojendus /jahutusega) Talv, 50 päeva üle elatud tuli 20 kW/100 enamus linn. Vasakul „Akuhooldus“ on nn akusoojendus võimsusega 5,20 kW automaatselt tööle kui aku temp alla -10c , vast 20min kütab. Korea Hundai/ Kia ühine EV platvorm 150kW ja 81kWh , hetkel tootmises neli Kia ja kaks Hundai mudelit. See võimsus 150 (7,7 sek/100)on ekraanilt nähtud, aga milleks sellisele käbale. Sünkroonmootori nn boost on 1,8 kordne nominaalist, siis 85kW, võiks poole vähem olla. 400V korral 400A on aku vool, jämedad vaskjuhtmed , sagedusmuundur ja üledimesioneeritud käiguosa 201 hp ohjamiseks. Vast 300kg saaks tühimassi alla, ei ole need nn Premium mudelid.
Jagan siin oma isiklikku ja äärmiselt frustreerivat kogemust Viking Motorsi ja Kia maaletooja (KIA Auto AS) garantiikäsitlusega. Kirjutan seda hoiatuseks teistele praegustele ja tulevastele Kia omanikele, sest see, millise loomingulisusega esindus vastutusest kõrvale hiilib, on lausa omaette kunstivorm.
Probleemi olemus:
Minu alla 12 aasta vanusel Kia Optimal on tagaluugi detailide (kaamera, tuled ja lüliti) kinnitusavade servades tekkinud läbiv rooste. Garantiiraamatu järgi peaks kehtima 12-aastane keregarantii.
Tegemist on klassikalise kooste- ja disainiveaga: tagaluugi lisaseadmete plastkorpused on tehases paigaldatud nii, et need hõõruvad otseselt vastu kereplekki. See pikaajaline hõõrdumine on lõhkunud värvikihi ja metall on selle tulemusel läbi roostetanud (augud keres). See ei ole kivitäke ega väline vigastus, vaid puhas tootja praak.
Kuigi paberite järgi peaks asi olema selge, keeldusid nii Viking Motors kui ka KIA Auto AS remondist. Nende ringkaitse ja toodud põhjendused on järgmised:
1. Tingimuste muutmine käigu pealt
Kui viitasin oma paberil olevale garantiiraamatule, hakkas esindus mulle saatma linke Kia kodulehe uutest tingimustest pärit klauslitele (näiteks, et rooste peab algama tingimata "seestpoolt väljapoole"). Minu autoga kaasa antud paberites sellist välistust ei eksisteeri. Kliendile rakendatakse tagantjärele tingimusi, milles pole kokku lepitud. See on otseselt vastuolus võlaõigusseadusega.
2. Aukude nimetamine "värviveaks"
Kuigi luugi metall on reaalselt hävinud, liigitasid nad selle mugavalt 5-aastaseks värvigarantii juhtumiks, mis on tänaseks lõppenud. Viking Motorsi garantiinõunik teatas: "Tegemist on pindmise korrosiooniga värvi all, mitte materjali sees. Tegemist oleks värvigarantiiga, kuid see on Teie autol läbi". Ka Viking Motorsi järelteenindusjuht sekundeeris: "Värvipinna garantii, mille alla antud juhul vigastus kvalifitseeruks, kehtis 60 kuud või 150 000 km". Nende strateegia on selge: isegi kui auto metall ära mädaneb, nimetavad nad seda lihtsalt "värviveaks", et 12-aastasest keregarantiist pääseda.
3. Mõiste "auk" ümberdefineerimine
Minu garantiiraamatus on kirjas, et parandatakse "materjali- ja tootmisdefektid, mis võivad põhjustada metalli korrosiooni (auke keres)". Reaalsuses on metall servast hävinud ja tükid väljas. KIA Auto AS garantiijuht väidab aga kirjavahetuses tõsimeeli: "Serva rooste on serva rooste - tegemist pole auguga" ja "Antud rooste puhul pole tegemist auguga vaid serva roostetamisega. Asjaolu, et serva roostetamise puhul materjali kaob on ootuspärane, samas ei saa seda liigitada auguks.". Nende loogika: kui rooste sööb disainivea tõttu metalli ära detaili servast, siis see justkui polegi "auk" ja garantii alla ei lähe.
4. Kliendi süüdistamine pesukeemias
Viking Motorsi järelteenindusjuht püüdis vastutuse veeretada "välistele teguritele", väites, et korrosiooni võisid tekitada "sõiduki pesuks kasutatud kemikaalid, teedel libeduse tõrjeks kasutatavad materjalid, jne". Tekib küsimus: kuidas tekitab autopesula keemia augu lokaalselt ainult kaamera ja tulede kinnituse serva värvi alla? Lisaks esitas ta järgmise väite: isegi kui luugis on auk, ei ole see garantiijuhtum, sest "korrosioon ei ole alguse saanud august kerepaneelis vaid avade servadest, mis võib viinud olla auguni keres".
5. Ajaloo ümberkirjutamine ja templite tühistamine tagantjärele
Kuigi sõidukiga on käidud igal aastal korrosioonikontrollides ja saadud vastavad templid, otsiti ajaloost välja üks periood aastaid tagasi, kus kontrollide vahe oli üle aasta, ja tühistati selle alusel garantii tagasiulatuvalt. Seejuures hilisemates korrosioonikontrollides on esindus ise sõiduki korrasolevaks tunnistanud ja templi löönud. Kui auto oli korras, miks vana ajalugu nüüd argumendiks tuuakse?
Kokkuvõtteks: Nii Viking Motors kui ka KIA Auto AS tõestasid mulle, et "12 aastat korrosioonigarantiid" on vaid turunduslik loosung. Kui tekib reaalne tootmisviga, muudetakse tingimusi, väidetakse musta valgeks ja süüdistatakse klienti, et mitte autot garantii korras parandada.
Kas siin foorumis on veel Kia omanikke, kes on pidanud esindustega sarnast tsirkust läbi tegema? Kuidas teie juhtumid lahenesid?
Inflatsioon on kunstlikult tekitatud ja mitte ainus valik. https://buller.ee/majandus/eesti-deflatsioon-oli-septembris-
euroala-sugavaimate-seas/
Vähenenud tarbimisse õhu pumpamine pole jätkusuutlik, sellepärast üritataksegi igasuguse pornograafia (immigratsioon, ajuvabad euronõuded-kohustused, kunstlikult esilekutsutud konfliktid jne) tarbimist kasvamas hoida. Mõeldes sellele, mille eest juba 90ndatel ülikoolis loenguid kuulates hoiatati, on sellega ikkagi üsna pikalt kuidagi (lainetena) ju toime tuldud. Kuigi juba siis oleks olnud aeg pöörduda tasaarengu poole... aga seda ei saa ju teha, kui teised suured diktaatorlikult juhitud majandused oma huvides kasvamisega oma mõjuvõimu kindlustada üritavad. https://tasaareng.info/mis-on-tasaareng/
Lõpuks saab lihtsalt "planeet otsa", aga see on juba rohepesu (ökoeksitamise) teema. https://et.wikipedia.org/wiki/Rohepesu
Eesti on väike, meil pole võimalik solistina esineda ega esitamisele minevaid lugusid ise valida. Meie esindajate kohus on seista Eesti Vabariigi põhiseaduse raamides oma valijate huvide eest. Sellest, kui hästi seda on tehtud, on siin teemas juba piisavalt statistikat nii EU-st kui ka maailmast.
##Üha enam tundub mulle, et fanaatilised ei ole mitte elektriautode kasutajad, vaid nende vastased.##
Vaata peeglisse. Ei öelda ilma asjata, et ainus siin ilmas, mis on kliitorist tundlikum, on elektriautode omanikud.
Mitte keegi pole siin teemas kirjutanud kunagi midagi sellist, et särtsukate omanikud, kellele need sobivad, peaksid hakkama fossiilikatega sõitma. Veelkord, vaata peeglisse!
Särtsukate propaganda tegijatest päris mitmed teevad seda paljude eri nimede alt ja suruvad TEISTELE peale oma mõttemaailma. Mh blufivad, valetavad, jäävad vahele, vahetavad uuesti ja uuesti oma kasutajanimesid jne. Fossiilpropagandat siin isegi pole - on vaid vastuargumendid, kui ei sobi, ei meeldi vms, et "ärge suruge mulle peale". Mitte, et kõik peaks tegema nii nagu mina.
On siin teemas veel üldse kedagi, kellel poleks särtsukatega kogemusi ja räägib edasi AINULT teiste jutte, mitte mh ka oma kogemustele tuginedes?
##Elektriautosid ostavad keskmisest rikkamad ja see, kas kulutad päevas euro või viis sõidu peale, ei oma mingit tähendust.##
Lisame kütusele juurde ka liisingumaksed, kaskoerinevuse, jaburas mõõdus rehvikulud jms ja ongi kogu tõde lühidalt kokku võetud. Aga 63AMG kontekstis: puhtalt performancet vaadates on raske leida kuni 5a vanuste hulgas sama hästi kiirendavaid sama klassi fossiilautosid sama hea hinnaga.
Manitsejale: vedasin hiljuti ühes maja osas uusi kaableid. Sõber tuli külla ja küsis, et miks ma nende tarbijate juurde samuti neljaruuduseid juhtmeid vean, kui neljaruuduseid oleks vaja ainult elektripliidile ja mujal oleks isegi pooleteistruudusest küll ja veel? Vastasin ausalt, et mul on pohhui nii väikesest hinnavahest, aga lihtsalt ei viitsiks hakata kaableid vahetama, kui vajadused muutuvad. Mul on vabadus niiviisi omas kodus “laristada”, aga võrkusid ei ole võimalik samamoodi laristades üle riigi välja ehitada. Ammugi mitte igal üksikul energiamüüjal, kelle tagant võivad kliendid mingi järjekordse turumoonutuse tõttu joosta mõne konkurendi taha ja selle ärahoidmiseks tuleb neil lugeda juba täna raha väga hoolikalt. Kaudselt tuleks see investeering ikkagi lõpptarbija taskust...
Sellest, kui kaugel me oleme sellest igati meeldivast unistusest (ja lisaks ka hädapärastest toimivatest lahendustest suurte rohepesuplaanide valguses), on siin teemas juba varasemalt hulgim artikleid ja neid artikleid sünnib kindlasti kiiremini juurde kui laadimistaristut;) See kõik oleks ehk teostatav sellisel viisil, nagu oli Q-GSMi levikaart nende turule tuleku ajal, aga siis räägime ikka edasi samast nishist millest siianigi ja meil maakatel pole kas üldse levi või on võimalus mõne teise võrgu kaudu teha ainult hädaabikõnesid. Spekuleerin, et see tore unistus ei täitu majanduslike paratamatuste tõttu – investeeringuid ei tehta seal, kus tulevik on ebakindel. Üks osa ebakindlusest on ka tõenäosus, et selleks ajaks, kui see kõik oleks võimalik valmis saada, on muutunud liiga palju nii vajadused kui ka tehnoloogilised võimalused.
Reaalsesse ellu tagasi tulles: viimast kolme uut autot valides (viimase 6a jooksul) olid särtsualternatiivid juba turul kõigile olemas... aga neist ühelegi tegelikult särtsualternatiive ikkagi ei olnud: ei hädavajalikes omadustes, ostuhinnas ega ka hilisemas kilomeetrihinnas. Ka mitte neid kolme omavahel kombineerides. Mingis teises nishis juba on ja hakkabki olema üha rohkem, ainult et mis kasu on sellest teadmisest, et on olemas toimiv tehnoloogia, millega mul midagi peale pole hakata? Milleks kiilakale lokirullid? :) Kõik need erinevad nishid on ühiskonnale vajalikud, me ei saa kolida üheskoos elektri peale lihtsalt loosungeid järgides ja see oleks väga halb tulevik ka energiajulgeoleku seisukohast. Ukrainast sõja esimestel päevadel põgenejad ei jätnud maanteede äärde maha mitte Zhigulle vaid Teslasid.
Reaalses elus pole tõenäoliselt üldse kaugel see aeg, kui jälle järgmist uut autot valima pean hakkama. Kuna haagise vedamiseks, perega eurotrippide tegemiseks ja kogu talv külg ees sõitmiseks jäävad praegused fossiilipõletajad veel pikaks ajaks alles, siis need ootused saaksin järgmise autovaliku tagant muretult maha kriipsutada. Ainult miinimumvajadustest (et suur pere autosse mahuks +minimaalnegi pagasiruum) lähtudeski on särtsuvalik praeguseni ikkagi kas olematu või jaburalt kallis.
PS: Q-GSMi mäletavad vast kõik veel, lisan siia hoopis EMT 1996a levikaardi, see oli "parim mida raha eest sai". Pilt peaks haakuma päris hästi praeguse teemaga ja levialas elavail puudub igasugune moraalne õigus möliseda nende kallal, kelleni levi ei ulatu;) Äraspidiselt lähenedes, et milleks seal levialas särtsuauto, kui seal on olemas ka ühistransport?
Siin teemaski on palju seda autode-ratturite vastandamist. Tartust on paljud riputanud ülesse sarnaseid pilte, sest seal on need vastandumispoliitika "eksperdid" endiselt võimul. Tallinlased oskavad ehk kommenteerida, mis seal toimub? On need rohepesijate valitsemisperioodil loodud rattarajad kogu talve puhtana hoitud ja ka reaalses kasutuses? Nii harva, kui linna satun, näen rattureid pidevalt "normaalsetel" rattateedel (Kõrgepinge tn jt), aga pole vist näinud ühtegi seal, kuhu ka ise rattaga minna ei julgeks.
PS: ei kritiseeri üldse rattateid, vaid seda, kuhu/kuidas need tehakse, sest nii on need ohtlikud ennekõike ratturitele ja hajutavad autojuhtide tähelepanu seal, kus tuleks ohutuse huvides hoopis liiklust rohkem jälgida.
