Maaksile: ma ei teinud seda teemat mitte oma elu lahkamiseks vaid sambla pärast. Olen palju kordi foorumis kirjutanud ja võin kirjutada ka uuesti, et mul pole kunagi olnud "aiapäkapikke", sest kui mõni auto peaks osutuma mittevajalikuks või on nii halb, et ma sellega sõita ei taha, läheb see alati pikemalt mõtlemata müüki. Pildid on autodest, mis on pidevas kasutuses, mitte päris igapäevaselt, aga kindlasti iganädalaselt. Puid ega räästaid läheduses pole, kõik on pargitud kaugele kõrghaljastusest, lagedale killustikuplatsile. Ega maal ringi sõites polegi väga lugu sellest, kui auto sammaldub, aga sammal kogub niiskust ja sellest kujuneb probleem pikapeale, aga mitte nii suur probleem, et ainult sellepärast veel garaagesid juurde ehitada pluss garaage (piiratud ruumiga) kaasnevaid ebamugavusi taluda tahaks.
##Igaks elujuhtumiks vajaliku transpordivahendi omamine ja haldamine ei ole kõige nutikam. Võta elu kergemalt##
Ei ole mõtet eeldama hakata. Mul on siin 3 igapäevaselt autot kasutavat täiskasvanut, lisaks veel mitmed nooremad. Ilmselgelt ei ole neist kellelgi mõistlik sõita kogu suvi nende suuremate ja janusematega, mis on talvel liikumiseks hädavajalikud ja ka suvel oleks pointless sõita ringi ainult kaubikutega lihtsalt sellepärast, et need peavad maal nagunii olema. Mitu autot juba kokku tuli? ;) Need ongi tarbeautod. Kollektsioneerimisväärtustega autode jaoks olen ehitanud päris mitmeid suuremaid ja väiksemaid garaagesid, suletud hoonete sees samblaga loomulikult probleeme ei teki.
Diiselkütus on päris huvitav pakkumine, sest diisel ise on hea orgaaniline sööde mitmesugustele tegelastele (eriti teaduskirjandust lugedes;) ja rekord, mille diisli paagist kunagi kätte olen saanud, on olnud umbes ämbritäis muda/sambla/vetikate segu. See pole vastuargument, mingit tüüpi sammalt ja mingites tingimustes võib see kindlasti ka tappa, aga diisliga immutatud puit sammaldub näiteks suht kiiresti. Panen kõrvataha ja proovin seda mitte auto aga mõne plekk-katusega.
Autokate on täiesti arvestatav pakkumine, kuid nendega tegeleda ei viitsi. Hoovis on tuulekoridor ja olen neid katteid tormide tõttu ka mõned kaotanud:)). Ühel kandilisemal uunikumil kraapis see tuulega pidevalt lopendav kile 2 aastaga “kandid” ära (kulutas ainult kantide kohalt laki/värvi õhukeseks), ühest õppetunnist (loe: ülevärvimisest) piisas. Tarbeauto puhul olnuks pohlad.
Osaliselt avatud katusealusega samuti proovisin, autod sammalduvad ikka, kuid (poole?) aeglasemalt. St sammaldub ka kogu katusealuse konstruktsioon, vundament, tugipalgid, kinnised seinaosad, katuseplekk jne. See, et looduses elades loodus omi reegleid meenutab, on paratamatus, seda muuta ei saa.
Maaks tõi välja selle, et samblatõrjevahendid on happelised. Igaks juhuks selgitan, et see on ainult pool tõde: happelised on näiteks äädikhappel, raudsulfaadil jm põhinevad vahendid, mis on mõeldud sambla kiireks hävitamiseks ja millel on väga lühike toimeaeg oma toimemehhanismi tõttu. Ei osanud küsides nende peale isegi mõelda, sest pikaajalist efekti omavad (biotsiidipõhised) samblatõrjevahendid on kõik kas neutraalsed või kergelt aluselised. Ehk siis need, mis püsivad ka katustel jm kauem. Murust on siin tõrjutud sammalt traditsiooniliselt lubjaveega (nii tugevalt aluseline, et millekski muuks vist ei kõlbagi). Autodele või üldse metallile mõeldud vahend (mingi biotsiidiga vahashampoon?) ei saa kindlasti happeline olla, aga poest suvalisi vahendeid ostma minnes on sellistele “pisiasjadele” kindlasti vajalik tähelepanu pöörata, nii et tänud tähelepanu juhtimast!
Kas sind huvitab aritmeetiline keskmine või see, millal saad reaalselt tarbida nullhinda? Kui hommikul tööle minnes ja õhtul koju tulles on näiteks 20 senti kwh, siis mis kasu on sul sellest, kui päeval on null? Kui sa oma kodust elektritarbimist juhtida ei saa, siis pole päevasel nullil sinu jaoks olulist mõtet. Ja eesti keskmine on tugevas sõltuvuses imporditavast elektrist, seega midagi erilist siit loota ei maksa. Kui meil oleks rohkem tuulikuid, siis reaalsuses puhub tuul samal ajal ka mujal, niiet meie tuulikute arv ei mõjutaks hinda eriti kuidagi. Väheusutav, et tuul puhub vaid eestis ning rootsis, soomes, taanis on tuuletu. Kui vaadata, millised tegurid mõjutavad ilma eestis, siis need mõjutused on laialdasemad kui vaid meie 45 000 ruutkilomeetril toimuv.
See katustele mõeldud samblatõrje on natuke happeline (ja seega samblale tappev), mingit kauakestvat kihti ta peale ei jäta (vähemasti see, mida ma maal bituumensindlitel kasutasin).
Auto puhul survepesu 2...3x aastas hoiab sambla eemal. "Aiapäkapikkude" puhul pole samblast ju häda - ongi huvitavam.
kus krdi prses see madal elektrihind on? Ma olen börsipaketil pea algusest saadik, ei mäletagi enam, mis aastast, aga selle aasta novembri arve oli esmakorselt suurem kõigist nendest, mis siiani maksnud olen, seega elektri hind või õigemini "kogupakett" on vähemalt minu jaoks kallimaks muutnud. See ei omagi enam tähtsust, kas vahepeal on hind miinuses või ei- lõpparve on see, mida ma maksma pean. Jah, tänu miinushinnale õnnestub suvekuude abiga aasta lõikes nö tasakaalus püsida, aga kuidas püsib taskaalus ettevõtja, kes kulutanud sadu miljoneid tuulikule, kuid müüb nulli või miinusega? Selgita mulle seda majandamisloogikat. Kuidas jääda ellu miinushindadega? Kuidas ma saan nautida madalat elektrihinda kui samal ajal maksan, et hoida neid tuuleärikaid elus? Kus on loogika?
"Eestis on suvel päeval jah ületootmine, aga pimedal ajal, kui on samas tuult rohkem ja tarbimine suurem, on oluliselt jälle puudu tootmist ja hind kõrge."
Kus on tuul? Möödunud nädal oli üsna tuulevaikne. Kes pimedal ajal tarbib- laste tubades öölambid? Kus on pimedas see päike, mis hinna alla tooks?
Isegi suvel on seis selline, et ca kuus tundi on elekter odav, see on päikesepargi parim tööaeg, enne ja pärast on numbrid hoopis teised ja kui tuult ka ei ole, on veelgi teisesemad, sest käima lüüaksegi igasugu fossiilijaamad. Igasugune tuulikute juurdeehitame on täiesti mõttetu, sest kui seisavad kümme tuulikut, teevad seda ka kümme tuhat. Aga ehitamise jaoks on ikkagi pappi vaja ja kelle käest seda saame? Muidugi tarbijalt.
"elektriarvel peaks olema lihtsalt toode/teenus/ elektrienergia tarbimispunktist, tarbitud kogus, ühiku hind ja hind kokku. poleks vaja tekitada tavainimeses segadust, et elekter, võrguteenus, aktsiis, maksud, taastuvenergiatasu, taskaaluvõimsuse tasu, varustuskindluse tasu. tavainimene leiab, et kõik, mis ei ole elektrienergia arvel, on pettus ja mitme naha koorimine."
krdi hea loogika- kirjutame arvele ühe numbri ja inimene jääb vait, sest ta ei saa enam aru, et teda röövitakse. Ja kui see lõppnumber pidevalt kasvab, sest lisandub varjatud ridu, siis inimesele jääb ikkagi mulje, et tarbib odavat taastuvenergiat?
Selline varjamine meeldiks vägagi poliitikutele ja elektriärikatele.
troll sa oled ja selleks jääd.
Mulle meeldib fdghfgh otsekohesus: tähtis ei ole asja sisu vaid info allikas!
nii kui midagi on läbi käinud peavoolumeediast ja on ära mainitud sealhulgas ka poliitikute, roheärikate või rohehullude poolt, siis on automaatselt vale ja tuleb "oma peaga" hakata tõde välja mõtlema. Aga mis me siin siis üldse vaidleme?
naljaks on see, et ühest küljest soovime Põhjamaadega sama madalat elektrihinda, kui AS Elering arvestab välja selleks optimaalse lahenduse, siis see ei sobi. Samal ajal sõimame tuule- ja päikseenergia ärimehi, et nad saavad taastuvenergia toetust ja see on nende ainus äriidee. Taastuvenergia toetused moodustavad elektriarvest ca 5%. Siis võtame ette selle probleemi, et elektri hind on üle pakkumisel miinuses ja muretseme tarbijana äkki nende samade taastuvenergia ärimeeste pärast - selleks see taastuvenergia toetus ongi ju tehtud, et meil oleks üldse olemas need tootmisvõimsused ja et väga madala või miinushinna korral neil oleks ka motivatsioon toota. Ka nüüd see Rootsi näide, et tuuleenergia tootjad on kahjumis - tarbija vaatest on elektri hind seal ju madal. Eestis on suvel päeval jah ületootmine, aga pimedal ajal, kui on samas tuult rohkem ja tarbimine suurem, on oluliselt jälle puudu tootmist ja hind kõrge. mitte midagi ei juhtu kui suvel päeval tuulikud seisavad, või mitu kuud aastast seisavad. Eesti tarbija vaatest peaks olema ju oluline, et me kataks enda tarbimise ära kohaliku energiatootmisega, hind oleks piirkonna (Põhjamaad) keskmisel tasemel ja tootmine oleks võimalikult vähe saastav. Täna me ju näeme, et nii kui on vähegi tuult, on selle vähesegi tuuleenergia mõju elektri hinnale, suur. Igasugused investeeringu- või hinnagarantiid tootjatele ei ole ju iseenesest probleem kui selle tulemus on tarbija jaoks parem hind.
aga ma saan aru, et tavainimese jaoks ei tohiks elektriarvele asju detailidesse lahti lüüa, nüüd tuleb 2 rida veel juurde.
fdghfgh elektriarvel peaks olema lihtsalt toode/teenus/ elektrienergia tarbimispunktist, tarbitud kogus, ühiku hind ja hind kokku. poleks vaja tekitada tavainimeses segadust, et elekter, võrguteenus, aktsiis, maksud, taastuvenergiatasu, taskaaluvõimsuse tasu, varustuskindluse tasu. tavainimene leiab, et kõik, mis ei ole elektrienergia arvel, on pettus ja mitme naha koorimine.
https://majandus.postimees.ee/8383886/uuring-rootsi-tuulepar
kide-kasumlikkus-on-loogi-all-ees-voivad-oodata-pankrotid
Rootsi tuuleenergiaettevõtted kandsid mullu enne maksustamist kokku umbes 6,5 miljardi Rootsi krooni (ligikaudu 590 miljoni euro) suuruse kahjumi. Sektori kogukäive ulatus samal ajal 12,3 miljardi kroonini ehk umbes 1,1 miljardi euroni. Tegemist ei ole aga üksiku kehva aastaga: uuringu autorite hinnangul ei ole Rootsi tuuleenergiaettevõtted tervikuna alates 2017. aastast kordagi teeninud positiivset kasumit enne maksustamist, kuigi üksikute ettevõtete tulemused erinevad märgatavalt, kirjutas Kauppalehti. Paradoksaalsel kombel on kahjumid süvenenud just ajal, mil tuuleenergia tootmisvõimsus on kiiresti kasvanud. Rootsis on aastaid rõhutatud, et tuuleenergia toodab turul kõige odavamat elektrit, kuid üha lisanduv võimsus on hakanud hindu alla suruma. Samas ei ole elektritarbimine kasvanud nii kiiresti, kui prognoositi.
Kõige teravamalt on probleemid koondunud Norrlandi piirkonda (elektrituru piirkonnad SE1 ja SE2), kus lisaks tuuleenergiale on suur osakaal ka hüdroenergial. Tegemist on Rootsi ja kogu Euroopa ühe odavaima elektritootmispiirkonnaga: eelmisel aastal oli börsil kaubeldava elektri keskmine hind seal umbes 2,5 senti kilovatt-tunni kohta ning tänavu vaid 1,6–1,7 senti kilovatt-tunni kohta. Uuringu autorite hinnangul hakkavad kahjud üha selgemalt ilmnema ka Lõuna-Rootsis, kus tuulepargid rajati varem kui põhjas. Uuringu koostasid Rootsi majandusteadlane ja rohepöörde tuntud kriitik Christian Sandström ning äriökonomist Christian Steinbeck. Analüüs avaldati National Economic Association’i väljaannete sarjas ning see põhineb ettevõtete ametlikel finantsaruannetel. Uurijad vaatasid läbi andmed 3705 tuuliku kohta, mille hinnanguline elektritoodang ulatus mullu 40,6 teravatt-tunnini – see on ligi pool Soome aastasest elektritarbimisest. Rootsi Energiaagentuuri hinnangul toodavad kõik Rootsi tuulikud kokku umbes 48 teravatt-tundi aastas, mistõttu hõlmab uuring ligikaudu 85 protsenti kogu sektori toodangust. Tuuleenergiatööstus on Sandströmi varasemaid arvutusi kritiseerinud, väites, et need on lühinägelikud ja ei arvesta projektide pikaajalist tasuvust. Näiteks tõi Rootsi tuuleenergiaühingu esindaja Tomas Hallberg Dagens Nyheteris esile, et sektoris kasutatakse sageli kiiret amortisatsiooni – tuulikud amortiseeritakse umbes 15 aastaga, kuigi nende tegelik eluiga on 25–30 aastat. See tähendab, et pärast amortisatsiooni lõppu võib kasumlikkus automaatselt paraneda.
Samuti juhivad kriitikud tähelepanu sellele, et teadlased lähtuvad kasumist enne eraldisi ja makse, mis hõlmab ka suuri finantskulusid. Sandströmi ja Steinbecki hinnangul on see siiski põhjendatud lähenemine, kuna just nii kajastub projektide tegelik rahaline seis ettevõtete kasumiaruannetes.
Uuringu põhijäreldust need selgitused autorite hinnangul ei muuda. Mitmed tuuleenergiaettevõtted, eriti Norrlandi piirkonnas, on juba pankroti äärel ning vajavad pidevat lisakapitali kas omanike või laenuandjate poolt. Teadlased küsivad, mis on motivatsioon sellist tegevust jätkuvalt rahastada, kui sektor näib olevat kroonilises rahapuuduses.
Vastused sellele küsimusele võivad selguda juba lähima aasta jooksul, mil mitmete ettevõtete saatus võib otsustavalt selguda.
Selle Tööriistamarketi kella saab sättida ka Eestis kasutatavasse reziimi. (Insmat) On minu arvates ka palju soliidsema välimusega kui eelmise soovitatud.
Sammalt saab hukata kuival ajal diiselkütust peale pihustades. Joob heameelega nahka ja laseb end pinnast lahti surres. Kehtib ka katustel. Loomulikult peab vaatama, et padurohelisi silmapiiril pole ja veidi uurima, et kas aluspind selle välja kannatab. Ujutada pole vaja.
Pikaajalise mehhaanilist töötlemist kannatava ennetuse kohta ei oska kahjuks soovitusi anda.
Minul kastikas millega liigun aastas 6000km ja seda siis aastaringselt kuna see on ainuke auto peres, sammalduvad aknatihendi alumised osad. Pesen vastavalt vajadusele, aga tõenäoliselt suudan seda hoida kontrolli all. Kasutan tekstiili ( markiisi ) vahendit. Samas olen arvamusel, et inimesel ei ole vaja nii palju asju, et kõigest jõud ei käiks üle ja on vajadus tegeleda mõttetute asjadega. Igaks elujuhtumiks vajaliku transpordivahendi omamine ja haldamine ei ole kõige nutikam. Võta elu kergemalt.
"Kõik parteid on lubanud sellel sajandil roosamannat ja on nui neljaks seda ellu viinud, ehk tervele põlvkonnale on jäetud mulje, et heaoluriik ja madalad maksud korraga on võimalik " - Jaapan, Lõuna Korea, Sveitš, Monaco, Emiraadid, Bahama saared, Iirimaa.
https://elu24.postimees.ee/8381865/video-andke-mu-raha-tagas
i-auto-hinnaga-diori-advendikalender-valmistas-ostjale-suure
-pettumuse
Neiu alustab videot, öeldes, et karp ise on muljet avaldav, nii suur ja efektne, et seda saab kasutada näiteks meigitarvete hoiustamiseks. Ent sisu puhul hakkab entusiasm kiiresti raugema.
Esimesest aknast vaatab vastu parfüüm, mille kohta neiu ütleb muiates, et see lõhnab nagu taimetee. Teisel päeval leiab ta paberist jõuluehted, lisades irooniliselt, et tal pole sel aastal isegi jõulupuud.
Kolmandal päeval saab neiu küünla. Neljandal päeval on taas jõuluehted. Seejärel ilmub järjekordne parfüüm.
Kaheksandal päeval tuleb välja juukseparfüüm, mille kohta neiu tõdeb, et ta ei suuda seda tõenäoliselt kunagi lõpuni kasutada. Kümnes päev toob kaasa suure ootuse, sest karp on suur, kuid sisu osutub taas parfüümiks.
«Mina ja mu parfüümide armee,» kommenteerib ta sarkastiliselt.
Siis saab neiu on jälle juukseparfüümi, seejärel veel parfüümi. Vahepeal leidub ka armsaid kõrvarõngaid ning üks lint, mis neiule isegi siiralt meeldib. Vahepeal saab neiu ka küünlakustuti ehk kellukese.
«Ausalt, mul pole seda kõike vaja,» ütleb ta videos, pakkudes naljatamisi, et kui keegi on Londonis, võib ta kogu komplektile ise järele tulla, sest saatmine oleks keeruline.
Järgmised päevad mööduvad ilma suuremate üllatusteta. Taas juukseparfüüm. Järjekordsel päeval ütleb neiu juba otse:«Arvake ära, mis siin on? Jälle parfüüm. Andke mu raha tagasi!» Viimane päev pakub küll veidi visuaalset lohutust: klaasist lauakaunistus, mida neiu nimetab tõesti ilusaks. Kuid kokkuvõttes jääb mõru maik.
«See oligi kõik. Kui keegi seda tahab, saatke mulle sõnum, sest ma ei tea, mida selle kõigega peale hakata,» lõpetab ta video.
Kui vähegi ruumi hoia masinad puudest eemal ja ka räästasest, Sealt tuleb peale orgaanikad tublisti enam lagedast ja...hakkab elama. Kui massinad olulised,võta ette üks lihtne katusealune, kus neid hoida. Seda saab teha väga odavalt ja viisakalt sobitades. Katte all jama selles, et alt tulev niiskus jääbki sinna toimetama. Saan aru, et need aparaadid tihti ei liigu.
sa oled tõesti eriline imbekas. kõik su tekstid on põhimõtteliselt kopipaste meedias avaldatud poliitikute ja elektriärimeeste ja rohehullude mölast, mitte ühtegi enda mõtet pole sa suuteline genereerima. Okei, vaatame siis asju teise kandi pealt- miks on vahel elektrihind nullis või miinuses? Eks ikka sellepärast, et päikest ja/või tuult on sitax, st taastuvat tuleb nii palju, et ei jõuta ära tarbida. Siis jälle on hind kakssada-nelisada korda kallim- eks ikka sellepärast, et tastuvat tule hetkel s.ttagi ja kõik muud pumbad uhavad.
Seega kui hind on nullis, siis järelikult taastuvat on juba piisavalt palju ehitatud, see on põhimõtteliselt suuteline kogu tarbimise ära katma, kuid ongi vaid üks väike äkane aga- tuul ja päike kahjuks ei tööta 24/7, seega mis mõttega me seda taastuvat veel juurde ehitame kui ta juba toodab meile vajaliku koguse, aga teda EI OLE võimalik kogu aeg tarbida? Miks me peame teda juurde ehitama? Sellest lõikavad kasu ainult ärikad, sest tarbija maksab seda sitast taastuvenergia tasu, mis aitab neil ärikatel ka tuuleta ilmaga raha teenida. Lisaks veel varustuskindluse tasu ja jällegi on see põhjustatud ebastabiilsest taastuvast.
Ja kuna need tuul ja päike keeravad elektrivõrgu stabiilsuse pekki, tuleb ikkagi ehitada kõrvale fossiilseid, mis ka üldjuhul ei tööta 24/7- ja jälle maksab tarbija selle kinni.
Hakkab sulle midagi kohale jõudma või oledki lihtsalt lammas troll, kes komandeeritud siia "õiget" maailmapilti esindama?
Millest te Kärss ja fdghfgh aru ei saa?
Põlevkivijaamasid jätkub selleks julgeolekureserviks ca 10 aastat veel ja see maksab ca 65 mln eur aastas. Seda hakkame maksma järgmine aasta eraldi arvereana, varem sisaldus see muude kulude sees. Edasi muutub vanade põlevkivijaamade elus hoidmine juba ebamõistlikuks ja tuleb rajada uued jaamad, mida on vaja juhuks kui katkevad ühendused naabritega, taastuvenergiat ei jätku.
Uute põlevkivielektrijaamade ehitamine on 2-3x kallim kui gaasielektrijaamade ehitus. nii gaasi- kui põlevkivielektrijaama toodangu hind on jälle liiga kallis, et katta sellega 100% meie elektrivajadus. Tuumaelektrijaama ehitus on veel kallim, kui põlevkivijaama ehitamine ja võtab aega pikalt, aga hiljem toodangu hind on jälle konkurentsivõimelisem.
Kokkuvõttes tagab kõige parema hinna (madalama hinna kui see on täna Eestis) nähtavas tulevikus päike + tuul (mida on juurde vaja) + salvestus ja reserviks 90+% ajast seisvad gaasielektrijaamad.
Eriti suur probleem on okaspuude läheduses. Oli endalgi samblajama aastaid. Peale seda, kui masinad kuuride alla manööverdasin, muutus probleem teisejärguliseks. Salong, rool - need hallitavad veidi aga sammaldumist enam pole. Kuurid on n-ö hingavad ehk et tuul sõidab läbi. Igapäevaliikuril ei tähelda üldse enam silmaganähtavat elustikku.
Kindlasti on kohti kus avalik sektor saab kokku tõmmata ja igasugu regulatsioone pehmemalt tõlgendada. aga see on mõned sajad miljonid jooksvatest kuludest.
Aga muu on maitse küsimus: Kärss arvab, et Eesti on taristu mõttes valmis, ärme ehita ja tee enam midagi juurde, uued karjäärid, maanteed ja liiklussõlmed on pahad, raudtee on paha, tuugenid on pahad, kaitsekulutusi ja harjutusväljasid pole vaja jne jne.
Ja kogu see vastutuse jutt, et keegi peab olema nimeliselt süüdi. kuidas Sa neid süüdlasi poliitikute hulgast tuvastad? Kõik parteid on lubanud sellel sajandil roosamannat ja on nui neljaks seda ellu viinud, ehk tervele põlvkonnale on jäetud mulje, et heaoluriik ja madalad maksud korraga on võimalik Et vananev ühiskond aina vähemate töökätega ja samal ajal heaolu säilimine ja madalad maksud, on võimalik. Ja kui nüüd on perse majas, siis ei ole mingit mõtet viimaseid võimul olijaid üksi süüdistada. Valitsus vahetub nagunii, aga Urmas Reinsalu, Mihhail Kõlvart ja Martin Helme ei too mingit muutust paraku, sest nad on kõik populistid. Reinsalu on Respublica äraostmatu, kes tõid populismi Eesti poliitika massidesse ja Isamaa on hiljem olnud väga populistlik partei. Kõlvart on Savisaare kooli populist ja venemeelne, Martin Helme on samamoodi populist - suured sõnad, keerame kõik peapeale, aga kui minna konkreetsemaks, siis midagi arukat ei oska öelda.
Mul ei ole midagi selle vastu, et Reformierakond pingile saata, olin väga rahul, kui see Ratase I valitsuse aeg juhtus. Paraku ei toonud see mingit kvalitatiivset muutust riigijuhtimises. ikka jätkus see tasuta asjade jagamine ja selle paketi laiendamine.
Ja kokkuvõttes tahame me ju Eestis, et meie palgad kasvavad veel, see tähendab, et ka hinnatõusud on paratamatud. Ka maksude edasisest tõusust ei ole pääsu ka siis kui riigiaparaat 2 x väiksemaks teha.
Üks tegi plõksu ära. Aga ei tundu väga hull olema. https://teadus.postimees.ee/8383558/starlinki-satelliit-plah
vatas-taites-orbiidi-ohtliku-prahiga
Ettevõtte sõnul tekkis intsidendi tagajärjel jälgitav praht, mis sisaldab nii satelliidi kütusepaaki kui ka suures osas tervet satelliidi korpust, mis püsib endiselt orbiidil. Õnneks kinnitab SpaceX, et see katkine satelliit ei asu Rahvusvahelisele Kosmosejaamale (ISS) piisavalt lähedal, et kujutada ohtu astronautide eludele. Küll aga siseneb see peagi Maa atmosfääri ja leiab oma lõpu juba järgmise nädala jooksul.
Aga nii see meil käibki- kõigepealt keerame kõik totaalselt per$$e ja siis rahvas las helbib seda suppi.
Huvitav, kas gaasi hind on konstant, et tema abil on alati võimalik odavat elektrit käiata?
##2035. aastaks on vaja kuni 1000 megavati jagu juhitavaid elektrijaamu. Uue põlevkivielektrjaama ehitamise kulu oleks kolm kord kallim megavati kohta ja tuumajaama kulu oleks veel kordades kõrgem. Kõige odavam on rajada gaasielektrijaamad.
/.../
Nende tulevaste jaamade kurbloolisus seisneb selles, et nad osalevad elektriturul vaid vähesel määral ja enamasti on need reservis. Seetõttu ei tooda need oma investeeringut tagasi. Durejko rõhutas, et jaamade kulud on püsivad.##
##Miks Sa keerad tahtlikult põhjused (otsused) ja tagajärjed (otsustele paratamatult järgnev majanduslangus koos kaasneva pessimismiga) tagurpidi? Miks Sa seda teed, kelle tellimust Sa täidad? Me kõik ju saame aru, aga ütle otse välja, nii oleks aus.##
Ja vastan kah uuesti, sest seda, et palju (kulukaid) asju on väga valesti, ei saa kompenseerida sellega, et mõni asi on ka hästi. Nii tekibki suhtumine, et "seda pole õnneks suudetud veel pekki keerata", sest ootused on hoopis "ka selle suutsid nad lõpuks ära parandada".
##Esmalt tuleb KÕIKI vigu tunnistada, vigade tegijad vastutama panna ja alles siis saab hakata ka vigu parandama. Siis kaob ka see “ving” (tagajärg)##
Aga vaikselt ikka parandavad kah midagi ja siin saab praegu öelda, et väikeettevõtluse ja lihttarbija jaoks väga olulises kohas. Lugege ikka sisu kah, see pole ainult kosmeetiline muudatus. See kõik (ELi nõuetest karmimad nõudmised) on üks järjekordne ametnikeriigi sigadus, mis on vähendanud terves Eestis ühe sektori konkurentsivõimet kõigi teiste riikide võrdluses ja praegune vigadeparandus on poolik töö, kui selle korraldanud isikuid ei avalikustata ega vastutusele võeta. Väga loodan, et siinkohal eksin ja süvariigi ringkaitse suudetakse murda. https://lounaeestlane.ee/nouded-pakendamata-toidule-vaheneva
d/
Valitsuse vahetumine ei muudaks tõesti midagi, aga hoopis teisel põhjusel. Aatelisi riigimehi enam ei ole ja kui tekibki, siis need lahustatakse karjeristide massis sujuvalt ära nii, et nad ise ka ei märka. Keegi ei tahagi enam sinna üles kui vähegi mõistust peas on, plekk jääb igaveseks külge.
Kokkuhoiuvõimaluste eitamine on labane vale taaskord. Vana jutt küll, aga kui suur protsent riigiametnikke ei osanud öelda oma töö sisu kohta midagi arusaadavat? Kas on paremaks läinud? Ei ole muidugi. Riigiga suhtlemisel tuleb kantseliiti niikaua kui leiad lõpuks inimese, kes tegelikult huvi tunneb, et mida küsiti. Enne oli veel mitu inimest, kes lihtsalt mingeid copy-paste kirju vorbivad palehigis ja tegelik probleem neile kohale ei jõuagi. Vahet pole kas soojendab tooli kuna pinss paistab või tuli just ülikoolist ja pole jõudnud sisse elada niiöelda. Jeesuke kui mul oleksid sellised töötajad oleksin ammu pankrotis (kujund).
Riik peab sisendi looma uuesti, nagu oli portaal TOM, mis sai ilmselt liiga hea ja suleti.
*Kärss ülehindab valitsuse ja valitsussektori mõju Eesti majandusele. igal pool on ainult valitsus süüdi.
*Samas on Eesti nüüd juba aastakümneid olnud üks soodsaima maksusüsteemiga riike ettevõtete jaoks Euroopas. 0 tulumaks kui kasumit välja ei võta, enamvähem 0 varamaks.
*Eesti on lihtsalt jõudnud tasemele, kus odava tööjõu aeg on jäädavalt läbi ja sellega ei ole ettevõtted kohanduda suutnud. Meie enda kohalikud ettevõtted ei ole suutnud ära kasutada neid eeliseid ja on mugavustsoonis tiksunud. Madal lisandväärtus, vähene automatiseeritus, IT eeliste mitte kasutamine, endiselt liigne tööjõumahukus, lisaks ahnus (hindu on tõstetud palju rohkem kui sisendhinnad on tõusnud).
*Valitsused on süüdi olnud Eesti lapsehoidjariigini tüürimises - inimeste ja ettevõtjate hoiak on kaugenenud ise enda tegevuse üle vastutamisest selleni, et probleemide põhjusi nähakse teistes (sh valitsuses) ja ka lahendusi oodatakse teistelt.
"Me vingume ennast vaeseks" kehtib nii ettevõtjate kui tavaliste inimeste suhtes. See ei puutu Kaja Kallasesse üldse, tema ütles lihtsalt välja selle, mida majandusest jagavad inimesed nagunii teavad.
*Valitsus võiks vahetuda küll. Paraku ei muuda see seda, et tänase kulubaasi juures Eesti võlaspiraalist välja pääseks. Ja ükski valitsus ei pane pensionide, toetuste kasve pausile ja midagi avalikus sektoris märkimisväärselt kokku tõmmata nagunii ei suudeta ilma selleta. Kindlasti langetatakse mingeid makse, aga hindu mõjutab see ainult lühiajaliselt.
*Enne kui suurem hulk ettevõtjad jalgu kõhu alt välja ei võta, ei muutu midagi.
selline kell kehtib ainult seal, kus on esimesed pool tundi tasuta.
Osta https://parkimiskell.ee/ ja unusta probleemid. Aeg-ajalt pead ainult patarei jääki jälgima, et see tasuta parkimise hetkel ära ei kooleks. Lihtne.
Aga kui tahad papist kella seieritega võimelda, siis see on veelgi täpsem kui aatomikella standardaeg!
kui maal õues oma autosid hoian,siis viskan alati katted kõigile peale.kõige kiirem ja kõige lihtsam.kaitseb ka päikese eest.automaailmas maksid vist 20.- euri.euroopas katavad hotellide kliendid isegi hotelliparklas oma autod katetega.katet on kordades lihtsam pesta,kui autot
Mul imes sealt õhku sisse, vahetati kõik mis survelati küljes oli, garantii ka noh. Hiljem kodus mehaanik avastas. Hüdroscandist sai uued tihendid ja jälle korras.
