Mis üle pinguta? Neid, kes ei õpigi ära, on alati, igal pool. Ka Soomes-Rootsis.
Aga kui oled seisukohal, et need, kes on huvitatud õppima selgeks, mida teha libisemisse läinud autoga, ei peaks saama seda teha, siis oleme lihtsalt erineval arvamusel ja võin Su seisukohta aktsepteerida jäädes ise teisele arvamusele.
Kärss, ära pinguta üle. Nagu ma ütlesin, siis igapäevaselt sõidab teedel kümneid tuhandeid autosid ja mõni neist kraavis ei ole mingi näitaja. Iga talv on neid olnud ja saab ka tulevikus olema. Panevad ka kevadel, suvel, sügisel bambusesse, ilma igasuguse jää ja lumeta. Hullem variant, kui see tainas mõnele teisele sisse uhab.
Keegi pole sündinud pianistiks, füüsikuks ega B-kat autojuhiks. Ühekski neist ei saa ilma õppimata, aga klaverit harjutada ning raamatuid lugeda tohib ka iseseisvalt, kuid õppimine, et libisema hakanud auto ohutult libisemisest (mille põhjuseks võib olla ka mõne kaasliikleja müks piki külge!) välja tuua, on ametlikult keelatud, sest jäärajad ei ole ilmselgelt koht, kus seda auto ja teiste rajakasutajate jaoks ohutult teha saab. Minu ajal sai seda vabalt öösiti tühjadel tänavatel-parklates harjutada ja õpitud oskusi algul miilitsate ja hiljem politseinikeks hakanud miilitsate eest ära sõites praktiseerida. Ka minu lastel on need harjutamise võimalused olemas. Enamikul ei ole ja "ärge õppige, vaid sõitke aeglasemalt" on igati mõistlik lahendus tänaste oskute juures, mitte strateegia tuleviku jaoks meie kliimavöötmes. Soome-Rootsi on hea näide, järvi on piltlikult öeldes rohkem kui inimesi ja kõik tänased vanaemadki on saanud järvejääl harjutada - seal on tõesti põhjust keelata parklates või tühjadel tänavatel harjutamist, sest on olemas ka alternatiivid, mida meil ei ole.
Äkki on lihtsam väiksema kiirusega sõita, mitte otsida seda piiri, kus teelt välja lendad. Ja taaskord- igapäevaselt sõidavad ringi kümned tuhanded autod, aga kraavi lendavad üksikud- ju siis ikka ei ole kõigil juhtimisega probleeme.
Ootamatu talv:)) https://elu24.postimees.ee/8394454/video-vaga-palju-autosid-
on-kraavis-vaata-millised-teeolud-valitsevad-tallinna-tartu-
maanteel
Jõudsin praegu koju tagasi. Õigemini ei jõudnudki. Paksus lumepudrus esiveoline liigub kuni kraabib, aga piisavalt paksu lume puhul kraabib end kõhupeale kinni. Jätsingi auto maha ja jalutasin koju. Nüüd ongi nii, et tagurpidi kodunt kaugemale saan sõita, aga kodule lähemale ei pääse, ringi pole kah kusagil keerata ja nagunii juba kõhupeal keset teed... mõni targem inimene oleks lõbutsemiseks sobiliku auto asemel kohe maasturiga läinud:))
EDIT (teemasse): lollakate keeldude asemel, kus inimestel harjutada ei lubata, oleks ammu aeg lähtuda harjutamise lubamisel konkreetsetest oludest, mitte kohast. Jäärajad ei ole selleks sobilikud, et õppida vigade kaudu, sest seal lõhuksid vallid auto ära. Just selleks ongi vaja harjutada seda parklates, lennuväljadel jm, kus ei ole mitte "rada" vaid lage plats ja saab harjutada kasvõi hommikupoole ööd, kui teisi harjutajaid ei ole. Kurb on just see, et keeldude tõttu jääb paljudel harjutamata ja "müstiline kuritahtlik libedus" saabki tekitada probleeme vaid siis, kui sellele reageerida ei osata, sest igal pool on keelatud ja ka siin artiklis suunatakse inimesi radadele, millel on hoopis teine eesmärk ja reaalne harjutamise võimalus puudub (saab harjutada vaid kontrollitud libisemist, mitte õppida käitumist kontrolli kaotamise järel). https://auto.geenius.ee/rubriik/hea-nipp/kus-on-avatud-jaa-j
a-lumerajad-eestis/
Autode-inimeste vahel parklas külksi laskjad ja kässari rebijad on hoopis teine teema.
Jälle Kärsaga täiesti nõus. Eriti äge on see, et kesk euroopa kodeeringus autodel on tagaots pime, kuni valgussensor pooltuled päevakate asemel järgi lükkab. Põhja euroopas müüdud autode codingus on asi parem, aga jah, ledid on suht kasutud soojendamisel. Olen tuhandetel neid peale kodeerinud, mõni omanik ei taha ka, kuna äkki läheb katki kui kogu aeg põleb ...
Sõidad 10km mööda maanteed ja kõik tuled on lumme mattunud ega paista enam. Kehtib isegi osade esitulede kohta, sest LEDid ei sulata seda jääd sealt (plastmass)klaasidelt. Ilma tulede kütteta pole ka neil tagatuledel erilist pointi. Nt äsja 40km kaugusel käies oli auto tagaotsas tulede peal ca 30cm paksu tihedat lund, millest midagi läbigi ei kumanud, mida juht autost väljumata isegi ei tea ja mille eest ei hoiata ka ükski tulukene armatuurlaual. Ma pole kindel, kas olukorras, kus on vaja (sh veel enne, kui jõuad seisma jääda) kiirelt ohukad peale lüüa, on kõige mõistlikum minna välja (ohu)tulesid lumest puhastama. Sama ajuvaba on nõuda, et kogu liiklus seda iga paari kuni 10km tagant teeks.
Ainus, mis aitaks, on jällegi selliste UUTE autode müügi keelustamine põhjamaades, mille tuledel puudub küte (kasvõi halogeenpirnide abil). Autotootjad lahendaks selle probleemi momentaalselt, kui nende müük kõigis põhjamaades korraks nulli keerataks;) Sellise lihtsa/odava liigutuse mõju liiklusohutusele oleks tohutult palju suurem nende pooleldi töötavate juhiabidega võrreldes, mille kasutamise järele langeks ka vajadus märgatavalt.
90ndatel olevat autokoolides õpetatud noori nii, et kui sa ei tea, kellel on õigus, mida peab tegema vms, siis ära lahku oma reast, jää seisma ja ära tee enne midagi, kui sa oled kindel, et su tegevus on ohutu. Raske on mõista, miks ei saa seda sama loogikat õpetada isejuhtijatele, et kui on bugi, error või olukord, mida tarkvara lahendada ei suuda, siis jääb auto seisma ja/või liigub edasi ainult tingimusel, et juht võtab juhtimise üle. See välistaks märkimisväärse hulga neid AI tehtavad lollusi ebastandardsetes olukordades. Samuti pole AI-le keeruline õpetada, et kui satud segadusse, pane ohukad peale juba enne seisma jätmist. Siis kõik näeksid, et liikluses tekkis probleem, mis võibolla laheneb või siis vajab lahendamiseks äkki kaasliiklejate mõistmist.
Samal ajal suudab see isejuhtijate AI minna paanikasse heinamaal isegi üksiku pikema rohukõrre pärast ja lüüa siis pidurid blokki:))
Viimaste päevade ilm illustreerib suurepäraselt, et olukordades, milles tänapäevane automaagia pole võimeline orienteeruma, ei peaks olema zooroopa seadusandjatel ka õigust nõuda sellises regioonis müüdavatelt autodelt neid debiilseid "imbetsillilisasid" alates ABS-st kuni kõikmõeldavate rajaleidjateni. Paljud inimesed oleksid õnnelikud, kui need oleks nö tasuta lisavarustus või siis väljalülitatavad. Sellest hetkest, kui AI-automaagia suudab nende auto põhja kraapivate roobaste ja kapotikõrguste tuisuvaaludega inimesest paremini hakkama saada, on alles põhjust need kohustuslikuks muuta. Sama kehtib ka sisepõlemismootorite rohepesuseadmete kohta, mis külmas kliimas ei tööta, ei tööta piisava efektiivsusega või töötavad selle arvelt, et lühendavad mootori/auto kasutuskõlblikku elukaart.
Huviga sõidaks täna linnas mõne isejuhtiva autoga. Pole jooni, pole sõiduradu, pole õiget nähtavust, midagi on jääs, äärekivid ja saared on peidus jne. Me ei ela Hispaanias, seda tahaks meelde tuletada ka igasugu lollakate saarekeste ehitajatele. Hoidke need siis ka puhtad, kui suudate. Tohutult velgi on rikutud, hullemal juhul kõver sillajooks.
Eesti juht ei oska kahjuks auto tulesid kasutada normaalolukorras ja ka ohutulesid ohu märkamiseks! Meil tuleb kõik panna seadusesse ja suure karistusega motiveerida kahjuks. Kõik liiklusjärelvalvekeskused ja muu on mõttetu, kui pole politseid, kes teeks oma tööd ja kes üldse olemas on! Peab olema nähtav, meil pole absoluutselt näha kunagi neid tegelasi
Auto isejuhtimine ei on natuke laiemas mõttes kõige tavalisem tarkvara. On mingisugune hulk sisendeid, mille järgi tehakse otsuseid. Seega kehtivad ka kõik tarkvara arendamise juures kogetavad probleemid alatates lihtlabastest "bugidest" kuni selleni, et tekib olukord, mida tarkvara looja ei suutnud ette näha. Ainus erinevus tavatarkvarast on see, et ühel juhul jääd sa ilma natukesest tööst või teeb arvuti restardi, siis teisel juhul võid lõpetada piparkoogina teeäärse kase küljes.
Lennuki autopiloodiga võrdlus on mõnes mõttes asjakohane, aga lennukid opereerivad väga palju standardiseeritumas keskkonnas, kus on spetsiaalne taristu, süsteemid on mitmekordselt dubleeritud ja sellegipoolest on erihariduse ja treeninguga spetsialist pardal olemas ja valmis lendamist üle võtma. Seejuures piloot on läbinud erikursuse just selle lennukitüübiga lendamiseks, läbib regulaarselt kontrolle ja koolitusi jne. Erinevalt autojuhist, kes võib peale autokooli lõpetamist kuni surmani autoga sõita ja ainus kontroll on perearst 10 aasta tagant.
Selle ostab mõni kunstküünte, kunstripsmete, kunsthuulte, kunstrindade ja kunstjuustega tibi, kes paneb selle oma peeglilauale ja unistab printsist valge lamboga.
Pole küll autod vaid autokujulised esemed, aga omaette idiootsuse tase. Milleks küll sellist asja vaja - lapsele mängimiseks ei sobi (kraabib kivikesed ära ja neelab-hingab sisse) ja mis põhjusel peaks keegi 14+ vanuses seda tahtma, seda ka ei tea.
Auto ju suhtleb pidevalt, kui on kuulajat:) Reaktsioon roolipöördele räägib väga palju tee, rehvide ja vedrustuse olukorrast. Mootorihääle muutus räägib vajadusest uurida, mis järgi andma hakkab. Teistmoodi tuulevuhin hoiatab ukse vahele löödud turvavööst.
Aga enamus ju ei kuula, vaid tahab ainult rääkida.
Ning siis akf! Marko mainitud vastutöötamine - pidev ajudelekäiv piiksumine auto arvates liiga kiiresti sõitmise või realt väljakaldumise hoiatusest, rääkimata aktiivsest partisaanlusest diagonaalsete varjude/jälgede peale.
Aga kõik see ei vabanda kuidagi sirgel teel valgel ajal seisvale autole tagant sissekütmist või lihtsates talvistes oludes (lund vaid mõned sentimeetrid) teelt väljasõitmist.
Mida paremad rehvid, seda suuremal kiirusel see kõik juhtub. Ning vastavad saavad olema ka tagajärjed. Sest füüsika ütleb nii.
##Meenutagem mõne aasta tagust traagilist õnnetust, kus isejuhtiv auto surmas jalgratast käekõrval lükanud inimese. Auto tehisintellekt ei suutnud olukorda lahendada, sest tarkvaras puudus stsenaarium juhuks, kui inimene ei sõida rattaga, vaid kõnnib selle kõrval.
/.../
Ligemale 99 protsenti tähistab seda osa liiklusest, mis kordub ja on etteaimatav. Ühel hetkel paigutatakse aga tee serva ajutine liiklusmärk, algab torm, sõiduteele veerevad prügikastid ja inimesed liiguvad ettearvamatult. Eksitav on petta end võltsturvatundega, mõeldes, et need juhtumid on haruldased. Paraku on nende valik lõpmatu. Inimesed elavad samuti iga päev. Lõpuks tekib olukord, millega nad ei saa hakkama.
Ent piirdudes liiklusega, pole ka inimesed ise seda pika saba probleemi lahendanud. Nad põhjustavad igal aastal tuhandeid inimohvritega eksimusi. Me aktsepteerime teiste inimeste ebatäiuslikkust. Tulevikus selgub ,millist ebatäiuslikkuse taset nõustume aktsepteerima masinatest juhtide puhul. Nvidia samm tähendab muu hulgas sedagi, et vastutus ei lasu edaspidi tarkvara arendajal, vaid iseseisvalt arutleval autol.##
See on küll puhtalt linnaliikluse teema ja trammifännina sooviks näha ka ise paremaid võimalusi trammiga liiklemisel praegu planeeritud ja juurdeplaneeritavate lolluste asemel, aga panen selle lingi siia teemasse hoopis allpool tsiteeritud lõigu tõttu. Sellega vahele jäänud inimesed peaks saama eluaegse keelu töötada avalikus sektoris.
##Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid tahtsid kallimat versiooni, mis häiriks inimesi rohkem, mis veaks inimesi vähem, aga siis oleks vähemalt ilus trammiga randa saada. Juba toona abilinnapea (Pärtel-Peeter Pere, Reformierakond) tegi pingutusi selle nimel, et kui pärast valimisi on uus (linna)valitsus, siis võimalikult keeruline oleks seda projekti ümber muuta##
Rehviteemas on nüüd palju linke sellest, kuidas talv tuli ootamatult, aga Soomes on samal ajal võimalik sõita asfaldi asemel mööda jääd Hki-st Inarini ilma probleemideta.
##Eile sai lamelliga tehtud täpselt sarnastes oludes 320 km ring. Null intsidenti, null hetke. Ilus oli kogu tee. Mõne koha peal rehv hoiatas, et päris suvise maneeriga sõita enam pole tark tegu;) Ülijuhid muidugi ei kuula, mida auto neile öelda püüab.##
Pole varasemalt näinud nii palju hala ka erinevate linnade FB gruppides libeduse üle. Jääb mulje, et see on pigem rahulolematus eluolude üle, mis valatakse siis SoMes välja "ja teedele on kah sool panemata jäetud".
Ise kahtlustan, et arvestatav osa probleemist seisneb ka selles, et tänavatele on siginenud suurel hulgal autosid, mis pole mõeldud meie kliimavöötme jaoks (juhitavus), millele tootja soovitab liiga laiasid rehve (auto ei vaju "pudrust" läbi jää/asfaldini), mille ohutus põhineb pigem juhiabidel, mitte auto poolt juhile antaval tagasisidel ja selle taustal suureneb käparditest juhtide hulk sel lihtsal põhjusel, et pole enam eriti autosid ega ka kohti (suured parklad jm), kus harjutada reageerimist sellele, kui auto on juba juhitavuse kaotanud. Selleks ei kõlba ka jäärajad, mille suunitlus on hoopis midagi muud, kui pereemadele võimalus autol "käest minna lasta" ja see uuesti juhitavaks muuta.
Tunnistan, et sellise moodsa autoga pole endalgi tore sõita. Rehvide puhul tunnen ka ise, et 235mm laius on "liiga lai" isegi Grand Cherokee all (aga napilt paras ühe teise pool tonni raskema neliveolise all), st sama teed 145mm laia rehviga alla tonni kaaluva uunikumiga on palju muretum sõita.
Kes jälgib välismaiseid foorumeid/klubidegruppe, siis vanatehnikat talvel kasutavate inimeste jaoks muutub 15"+ mõõdus 145-165mm laiusega rehvide valik igal aastal kehvemaks, ongi jäänud sisuliselt vaid Vredestein ja Hankook (165). Olen ise ka garantiilisele autole "vales mõõdus" rehvid ostnud (ja sugulastelegi sobivad valemõõdulahendused leidnud uutele autodele), kuid seda probleemi ei saa lahendada avalikult selliseid soovitusi jagades, aga see probleem süveneb, sest nende autode hulk, mis polegi mõeldud talvistes oludes sõitmisteks või on mõeldud vaid talvel mööndustega hakkama saamiseks, suureneb pidevalt. Kui võtta rohepesunügimiste kaudu talvel sõita tahtvalt inimeselt ära selleks sobivad autod ja võimalused harjutamiseks, siis varsti libedus ongi midagi müstilist, halba, ootamatut, hirmutav jne, mitte loomulik osa talvest.
Ju loodab, et pakuvad rohkem, alghind ju. Muidu tuleb sõber appi ja pakub üle.
Eelmine Seat oli hea näide osta.ee autoärist. ühel fotol rool vasakul, teisel (peegel)pildil rool paremal, viimaselt pildilt paistab ka sinist värvi peegel kuigi auto roheline. Küsimustele oskab businassman vastata vaid seda, et auto selline nagu piltidel - kahe rooliga siis? rool kiirkinnitusega ümbertõstetav?
Aga vaatamata sellele pakuti ilusti hinda!
Pakun, et põhjus on hoopis autodes. Oleks neil kõigil MERSUD, poleks mingit avariid juhtunud. (irw)
Kas maaks käis kohapeal avariis osalenute rehve kontrollimas, et sellise järelduse tegi? Tema käiks muidu ka keset suve kaubanduskeskuses naastudega kui seadus lubaks, sest meil juhtub vahel ka jaanipäeval paar mm lund.
Mitte just väga ammu sõideti suverehvidega või siis Rootsist-Soomest toodud utiiliga ja saadi hakkama, kuigi talv oli neli-viis kuud. Kui praegu ei saa uute moodsate lamellrehvidega paar-kolm lumist nädalat vastu pidada, oleks mõistlik autoga sõitmine ära jätta, vähemalt talveks siis.
Mul on su üle hea meel @v6sa
Minu autod minuga õnneks ei suhtle. Autoga (sama puud, koerad, kassid jne) rääkimine iseenesest ei ole veel ohu märk - kui nad vastu hakkavad rääkima, alles siis on viimane aeg arsti poole pöörduda :-)
Paraku on jah nii, et uudistes toodud pilte suurendades märkad, et kraavis oleval autol on tipptootjate rehvid all - Bridgestone, Michelin, Pirelli, Goodyear, Continental, jne. Juhid ei kipu arvestama, et ohutu sõidu üks olulisim komponent on juht ise. Liigne enesekindlus ajendatuna sellest, et all on tippmargi rehv on saanud tihtipeale saatuslikuks.
