Mida sa sellega nüüd öelda tahad?
Esiteks on tavaautosid kordi rohkem, seega ainuüksi tõenäosusteooria põhjal võib neid rohkem põleda. Teiseks on enamus põlenguid suure tõenäosusega põhjustatud juhtmete lühisest ja elektriautol pole neid sugugi vähem. Kolmas faktor on aeg- mida vanem auto, seda suurem on võimalus riketeks. Oli ka mul kunagi tööauto ja kapoti all võimsate kaitsmete karp, mille üks kehv kaablikinga poltühendus oli juba kuumenemise märke avaldanud, seega eeldus põlenguks oli loodud.
Niiet pole mõtet jälle mingit elektrikahaipi ajada.
Mul on X5 ja eelmine omanik on paigaldanud eraldi signa salongi liikumisanduritega (mingid väikesed junnid kahel pool armatuuri). Aga kuna mul on ka webasto, siis tekib probleem, et kui webasto hakkab õhku salongi puhuma, hakkab signa tööle sest tuvastab salongis õhu liikumise. Neid andureid saab ka välja lülitada, aga suht tüütu kombo.
Kui vaadata Päästeameti statistikat, põleb peaaegu iga päev ametlikult vähemalt üks sisepõlemismootoriga auto. Mitteametlikult on see number ilmselt palju suurem. https://www.facebook.com/reel/1157148519648746
see nn. odav tuumaenergia on nii kaua odav,kui tuumajaam valmis saab.nii kui ta käivitub leitakse 100 põhjust,et odavalt elektrit müüa ei saa.täpelt sama jutt oli ka tuuleparkidega.
auveret ei peakski koguaeg sisse välja lülitama,vaid detsembri lõpust sisse ja märtsis välja.ülejäänud aja võivad nad igal aastal seda remontida
Küljetuul pole ilmselt omanud MB ja VAG tüüpi sõidukeid uuest peast? Nende soojendusradikatega igasugune jama, selle vahetuseks tuleb terve esimene osa salongist välja tõsta, alles jääb vaid soojendusradikas palja pleki peal. Kui palju olen seda teinud, pärast leiab ikka mõne detaili mille koht pidi kusagil armatuuri all olema.
Kui radikas on kinni, ei pea seda välja võtma(ennist toodud variandid nõudsid vahetust) vaid piisab kapoti alt voolikutest vastuvoolu läbi pesemisest. Ma sain omal niimoodi kaks Audit ja ühe Pesukoti soojaks, mis tegelt üsna hea soojendusega pidanuks olema. Enne küsiti, et mis seal saab olla? Saab ikka küll, ise ka imestasin, pealegi on soojendusradika torud imepeenikesed u. 1- 1,5 mm.
Siin aga on probla ilmselt termostaadis või äärmiselt ökonoomses mootoris. Ma ei saanud isegi tervel ja uuel MB 2,2 Cdi talvel tempi üle 70 kraadi. Autoga oli kaasas ka Eberspächer kuis see nöökis alati just siis kui teda vaja oli. Meil virmas oli Ford diisel Eberiga- täpselt sama asi, seda korda ei saadudki. Hilisemale mudelile paigaldati juba Webasto- see töötas alati.
"Odav" on Eesti tuumajaama elekter ainult paberil.
Mõni veel ehk mäletab seda lugu kuidas algul lubati see projekt käima lükata ka ilma riigi abita (turu vastu siis) :-)
Aga ma olen positiive - enne saab valmis RB kui et see Eesti tuumajaam - samas ma ei pruugi näha kummagi valmimist, seega kihlvedusid pole mõtet pakkuda :-)
EDIT: Selline leht Auvere jaama toodangu kohta (kelle tehtud?) jäi silma https://auvere.ee/
Siit pealt võib hakata ennustama milline saaks olema Eesti tuumajaama toodang ...
-10 või -15 On talvel juba märgatav vahe auto soojenemise puhul -20 pead juba teadlikult käituma diisel mootori puhul eriti uuematega mis oli ökoks aetud .
35a jooksul ja umbes 30 omatud autol pole ühelgi mingit salongi radika teemat olnud, selle juhtumi puhul ikka probleemid ,termostaat,puudulik arusaam vedelikku ringlusest,külm ilm,vale sõidustiil,vale soojenduse kasutus külmade ilmadega.
Praegu sõidadki uuema diisliga 15km ära enne kui mootori soojaks saad ja alles siis saad salongi korralikult soojaks lasta.
Salongi puhur hoiagi algselt minimaalse peal muidu ei saagi mingit üle 60kraadi mootorit.
Külma ilmaga ongi mõelda rohkem vaja ,et ka mootori korralikult soojaks saad ka ilma kerota.
Mine pane uus ja korralik termostaat, see ei maksa midagi. Ja kui ikka kunagi vedelikku pole vahetatud, on soojendus radikas ikka nii kinni olnud et suruõhk ka ei käi läbi.
Loodetavasti võivad ka paneelidesse ja tuulikutesse neutraalselt suhtujad meelde tuletada, et meie praegused põlevkivikatlad on loodud püsikoormuse katmiseks. Need ei ole loodud ja need ei talu pidevat sisse-välja klõpsimist vastavalt juhuelektri tekkimisele ja kadumisele tunnipõhiselt. Katki lähevad:( Mis muidugi võib olla ka üks pseudobörsi loomise eesmärke. Saab konkurentsi turult vähemaks täiesti "loomuliku rikenemise" läbi.
Erinevalt süüdimatult turunduslikel eesmärkidel sisse-väljahüppavast akupargist, ilmaprognoosi paikapidavuse alusel turuletrügivast päikesepargist või hinnamanipulatsioonideks turul sisse-väljahüppavast tuulepargist. Ükski neist ei oma MINGITKI inertsi, vaid särts kaob sel hetkel, kui induktiivsus alajaamas lõpetab. Sekunditega. Sest need on inertsita genereerijad.
Juhtimiskeskusel ei ole mingitki eelhoiatust, kui kohalik pealik kirja ei saada või kõnet ei tee. Mida nad ju ausõna alati teevad, eksole. Seega akupargi korraldatud kriisiõppus eelmisel nädalal oligi vaid planeeritud tegevus koos sellest tulenenud tarbijate järellüpsiga. Ikka 15 minuti kaupa, et koguks rohkem.
Kiire sisse-väljalülitumine on teistpidi väga kasulik: tulevad ka võrku väga kiiresti võrreldes tundevõtvat üleskütmist vajavatest kateldest ja nii üleskiirendamist kui sünkroniseerimist vajavatest turbogeneraatoritest.
Muide, see "kliimakindel" ja "keskkonnasõbralik" akupark osaliselt rajati raadatud metsamaale, osaliseselt põllumaale. Ning järelejäänud põllusiil on põllumajanduse kontekstis kasutuskõlbmatu kuju ja suurusega:( Sellest kulust ei räägi mitte keegi! Akude enda ja nende "ohutult" elushoidmiseks vajaliku uue inventari keskkonnajalajälge pole ka näinud.
Topi-Sootsi raadati täies ulatuses. Selle songermaa maksumust keskonna taastamise ausa hinna alusel ei ole kusagil näinud.
Risti PEJ nüüd on esimene selline "arendus", kus otsest suurt keskkonnakahju ei ole tekkinud. Paneelid püstitati kunagi kuivendatud sooaladele, mille põllumajanduslik viljelusväärtus on puduuliku hooldusega vähenenud ja praeguste EL reeglitega täielikult ära kohitsetud - turbamaadel viljelemist piiratakse "keskkonnatervise" nimel. Paneelidealune-vaheline rohumaa on mõistlik maakasutus ja sellest otseselt midagi halvemaks ei lähe. Teed-vundamendid-kaablid muidugi on loodusesse tassitud inimtekkeline prügi, millele võiks ka jäätmkete likvideerimise hinnakirja alusel ju hinnasildi külge riputada.
Me peame ausalt rääkima ka "puhta energia" tegelikust maksumusest, kui me tõrvame "saastavat" energiatootmist täie toruga. Mitte kontekstist väljarebitud üksiknäitajatest. NIng ma ei ole kindel, et meie kodukootud põlevkivienergia saaste, millega me oleme õppinud hakkam saama ikka on suurem, kui "puhaste tehnoloogiate" elukaar. Sest tegelikutl me ei tea, mis saab olema massiliselt püstitatud tuugenite või sadade hektarite suuruste paneeliväljade reaalne materjalivajadus ja utiliseerimisel tekkiv taaskasutamatu pasa ohutu ladustamise maksumus ja kui hinnaliseks kujuneb taaskasutamiskõlbuliku materjali kasutuskõlblikuks taastoormeks puhastamine protsessi jäätmetega tegelemist arvestades.
Isegi siis, kui vent ei tööta, ei tõuse mootori temp. Ei sõites ega kohapeal seistes.
Eelnevalt suutis isegi 4/6 kiiruse astme peal salongi soojaks kütta, kui väljas oli -10.
Salongi liikumisandurid hakkavad kaduma, mõni esindus paigaldab selle koha peal. Tehasest enam ei tule, ka minu autol pole seda. Alles on jäänud luukide, uste ja kallutusandurid. Vanematel mudelitel sai selle välja lülitada(igasugu kärbsed ja liblikad autos) nt. VAG grupil oli B piilaris all selleks nupuke. Teemaalgataja ajab midagi sassi- vilkuv tuluke pole kunagi seotud olnud salongiseirega. Ka minu VW ja naabri Volvol on tulukesed. See näitab, et auto uksed on lukus ja auto valve all. Kärbseandureid pole.
Akupargid lõikavad maha paar kallimat tundi ööpäevast ja koos sellega kaob ka paar kõige odavamat tundi.
Tuule ja päikese vihkajatele üks väike matemaatiline pähkel:
Praegu tuult ja päikest pole - elekter on kallis (sest seda tuleb sisse osata ja põlevkivist toota). Kui nüüd tuulikuid ja paneele üldse ei oleks, siis kas sarnane olukord oleks aastaläbi? :-)
Kordan seda, mida kunagi juba öelnud olen- kui ammustel aegadel neid tuulikud püstitama hakati, hõikas üks tark mees, et sellisel kõrgusel on alati tuul. Tookord olid tuulikud veel madalamad kui praegused.
Aga me saame pidevalt mingi häma osalisteks- meenutame, et kõik liigutused pidid hinna odavamaks tegema- alates börsist, tuulikutest, paneelidest ja nüüd lisandus veel üks hinnatippude lihvija- akupark. Taaskord peame uskuma ja lootma ja kaasa noogutama.
fdghfgh, tänapäeval suudab autot osta iga tavaline tööinimene. Mõistan, et sinu jaoks on see ulme, aga vähemalt ürita ennast ka iseseisvalt elatama hakata. Nagu sa siin minu näitel varasemalt välja tõid, tavaline töökas inimene, nagu mina, saab Eesti suurepärselt oma eluga hakkama.
Juba mõnda aega käib jutt, et tuult ei ole ja just sellepärast teevad elektrihinnad üha uusi rekordeid. Mulle tundub, nagu elaksin jälle mingis teises paralleelreaalsuses, st mul on juba nädalaid nii tugev tuul, et tuleb kütta maja rohkem kui tavaliselt talvisel ajal, hoov ja teed tuiskavad pidevalt täis (pinnatuisk, lund ju ei saja kusagil), tuul just jalust ei niida, aga siin talude erakasutuses olevad väiketuulikud lasevad suurel kiirusel. Ei otsi siit tagant ka vandenõud, aga milles on probleem, miks selline tuul suurtele tuuleparkidele ei kõlba? Ära jäätunud? Või on ehitatud tuulikupargid valedesse kohtadesse?
Kiire google suuremate tuuleparkide kohta näitab, et nädal-paar tulevikuprognoosis on kah lubatud tuult vähemalt 3-5m/s (ka rohkem, aga tuulevaikust pole üldse prognoositud).
Radikas ongi külm, selleks ta loodud ongi. Ja soojendus radikal võivad ja sisemised tihendid läbi olla ja otse voolamine tekkida. Lihtsam oleks see masin tegija juurde viia, ja asjaliku kui seda asja siin jahuda.
Ja igaks juhuks.. seda survepesuri varianti tuleb rahulikult toimetada. Kui kohe pesur umbes radikale kurku ajada, siis võib tulemuseks olla lekkiv radikas. Kui jahutusvedelikku pole vahetatud, siis tuleb isegi majapidamis-veevärgi survega juba ollust sealt radikast välja.
Näidikute plokis olev temp seier on tihtipeale rohkem selline indikatiivne instrument. Hea oleks diagnostikaseadmega vaadata, et mida mootoriaju jahutusvedeliku temperatuurina näeb.
Tee test: kui salongi puhur max kiirusel jahutusvedeliku temperatuur langema ei hakka, siis on salongiradikas piisavalt umbes, et see jahutusvedelikust enam sooja kätte ei saa. Sõltuvalt võimalustest ja salongiradika otste asukohast tulemüüris on väga ghetto variant lasta survepesuriga salongiradikas tagurpidi läbi. On täitsa võimalus, et saab paremaks. Läbipestud tehase radikas on üldiselt parem variant kui mingi odav uus radikas.
