Aga lugedes kärsa koduse idülli lugu, tekkis selline kujutelm, kuidas lapsed istuvad põnevil nägudega laua ümber, ahjus praksuvad puud, õues möllab pinnatuisk ning kärss võtab suure poogna paberit, hariliku pliiatsi, joonlaua ning kustukummi ja hakkab paberile õrnalt jooni vedama, visandades teemaks oleva auto jahutussüsteemi ja rahuliku häälega rääkides, mida see kõik tähendab ja kuidas töötab ning laste silmad hakkavad veelgi rohkem särama kui nendeni jõuab arusaamine süsteemi tööpõhimõttest. Kaunis!
Kuna Kärss on artikli linki siia ümber tõstnud, tõstan ka üht-teist enda kirjutatut
Artikli kirsiks on siis see tabel: https://www.evengineeringonline.com/wp-content/uploads/2025/
01/Screenshot-2025-01-28-at-2.43.37%E2%80%AFPM.png
Lõbusad faktid tabelist, maakeelde tõlgituna:
* turvavööd ja -patjad on ainult bensiiniautodel (pistke siis oma EV endale)
* diislid on kõik täisraamiga (aga samuti vööte-patjadeta)
* ega neid patju ei ole vaja, diiselmootori raskus muudab Getzi/ P206 surmavaks juggernautiks
* sama ohtlikud on selles mõttes elektriautod (võite EV 2x endale sisse istutada)
* hübriid on lisaraskuse tõttu hoopis turvalisem
* bensiiniautodel puuduvad juhti segav elektroonika (hurraa!), diislil vaid BLIS
* juhiabid on peamiselt ainult elektriautodel
* v.a. hübriidid, neil on spetsiaalsed hübriid-juhiabid
Pakun, et tabeli on koostanud tehisintellekt USA olude põhjal. Nt valdav enamus diisleid on seal kas VÄGA suured heavy-duty kastikad või pigem isegi päris veokid. Selle põhjal on AI teinud järelduse, et diiselauto on midagi väga suurt, väga rasket ja täisraamiga, mille tõttu ta väiksematele kokkupõrke korral ai-ai teeb, ning pani selle info tabelisse. Suure tõenäosusega on ka kogu artikkel AI (oma?)looming.
Selge, leidsid termostaadi mikrolekke. Kui see alles maas on, siis tee mõned katsed veel ja uuri, et kas käitub alati ühtemoodi! Välistamiseks oleks vaja muidugi uus jälle paigaldada ja enne samamoodi katsed kuuma veega teha. Ja võrrelda vanaga (pooluuega).
Soojast/külmast rääkides, siis käega katsudes on 30 kraadine radikas ka külm...
Kui lasertermomeetrit ei ole, siis on keeruka rikke otsing raskendatud muidugi, osa andmeid on subjektiivsed.
Kärsa ,,vanasti" on natuke uuem kui minul. Minu vanasti-termostaadid olid vasklõõtsaga ja kas töötasid või ei, mingeid uduseid hädasid ei olnud olemas. Lisaks oli kõigil klapist möödavooluava, vajalik selleks, et saaks veega jahutussüsteemis sõita igapäevaselt. Ööseks pidi talvel vee välja laskma muidugi külmal ajal õues autot hoides.
Mati, ära kutsu kurja karja! Kui oled vinge vend, küsi mureliku kodaniku kontakt ja paku abi talle!
##Kui vaadata Päästeameti statistikat, põleb peaaegu iga päev ametlikult vähemalt üks sisepõlemismootoriga auto. Mitteametlikult on see number ilmselt palju suurem.##
Mille poolest see erineb siis neist teistest “rehkendustest”, mida siia särtsuteemadesse on hulgim juba topitud? Mitte õli tulle, vaid naerupahvak, sest isegi 20ndat korda sama asja üle korrutades ei kavatse ju keegi seda isegi mitte vaidlustada, et sellisel kujul statistikaga manipuleerimine just sellise tulemuse annab:))
Seda enam, et probleem ei seisne üldse mitte süttimises, vaid selles, et neid ei saa kustutada... ja särtsuka puhul isegi mitte süttimist kuidagi ennetada (näiteks massilülitiga või akut füüsiliselt lahti ühendades, kui auto nt kuudeks seisma jätta).
Sellise statistikaga manipuleerimise asemel, mis ei sisalda isegi kõige olulisemat (auto vanuse/läbisõidu) komponenti, tuleks see sama statistika nö tükkideks lahti võtta ja vaadata, kas sellel fossiilautol süttis KÜTUS või mingi kütusest sõltumatu detail (enda autosüttimisi põhjustanud näidete järgi salongiventikas, lähi-kaugtulelüliti, kellegi poolt valesti paigaldatud autoraadio, millel pole vähimatki pistmist auto jõuallikaga). Samamoodi tuleb ka särtsuautodel vaadata akutehnoloogia/auto enda põlvkonda, sest 25a vanust happeakudega särtsukat ei saa võrrelda säraküünaldena põlevate liitiumakudega, kuigi nende süttimisrisk võib olla vanuse tõttu kõrgem. Ka liitiumakude põlvkondadel vahet mitteteha oleks kõige ehedam demagoogia. St neid riske lahates on enamik riske võimalik viia tarkade otsuste kaudu miinimumini ja teha just endale sobivad valikud. Sobiv valik on ka see, kui osta kõige kõrgema (st ikkagi madala) isesüttimisohuga särtsukas ja parkida seda lihtsalt veits eemal hoovis, kus see kedagi-midagi ei ohusta. Ja siis mitte paigaldada lohakalt sellele särtsukale selliseid multimeediakeskusi, mida fossiilikatesse paigaldatakse ja neid põlema süütavad:))
PS: statistika ei valeta, aga seda aastast aastasse süstemaatiliselt ja moonutatult esitades jääb kõrvalt vaadates paratamatult mulje, et foorumis AINULT sellise moonutamisega ja sellistes teemades esinemine on labane iseendale õlale patsutamine, et enda tehtud autovalikut õigustada. See on lihtsalt nii naeruväärne, sest põhjused, millega enamus inimesi oma valikuid õigustab, on täiesti reaalelulised probleemid (nii ICEde kui ka särtsukate puhul), kuid mitte ükski fossiilika omanik pole minu teada veel üritanud veenda ümber neid, kellele särtsukas sobib, et nad tagasi fossiilautodele koliks, kuigi mõneski nishis on need siiani odavamad nii osta kui ka kasutada;) Ka see ei tähenda, et seda peaks tegema, sest elu mõte ei seisne raha kokkuhoidmises.
Just paar nädalat tagasi tekkis lastel sarnane küsimus ja joonistasime siis koos paberile küsimust puudutava auto jahutussärgi koos kõigi komponentidega. Ei maksa unustada, et need on erinevatel autodel siiski veidi erinevad ja ma ei oska rääkida kaasa selle Zafira mootori osas, aga mõte liigub kohe sinna, et mida uuem auto, seda rohkem suudab ainuüksi süsteemi jäänud õhk ootamatusi tekitada... Kindel, et seal õhku pole? Või seda juurde ei teki? ;)
Kui pole tegu müügiautoga, vaid endale sõitmiseks mõeldud, alustaksin ise enne vea otsimist üldse jahutussärgi hooldusest. Veepump sai juba vahetatud (nende efektiivsus on B/C-osadel kohati väga palju nõrgem originaalist, näinud ka lahti tulnud pumbaratast... põhjused, miks eelistan remontida oma autosid ise, sest ka parima võimaliku remondikvaliteedi osas jäävad õhku küsimused, millele vastuseid polegi). St alustaksin jahutussärgi läbipesust ja seejärel läbivoolutamisest, et pesuga lahti tulnud pask kõik kätte saada... mis on sooja garaaget omamata talvel üsna vastik väljakutse. Paljud kardavad seda teha, et siis võib hakata nt radikas lekkima, mida kunagi ammu keegi lekkepeatajaga on “parandanud”. Jah, risk on olemas, aga kui risk realiseeruma peaks, on leitud ülesse kas viga ülesse või saavutatud olukord, et mootor ise suudab anda paremini soojust ära jahutusvedelikule (pestakse ikka tervet jahutussärki, mitte radiaatorit).
Öeldi juba, et ajusse minev temperatuur on usaldusväärsem kui kellaplokis kuvatav. Siin segadusi tekitanud “soe lõdvik” võib tähendada vägagi mitut asja ja igaüks võiks siiski katsudes saada aru, kas lõdvik on soe sellepärast, et seal toimub vool või lihtsalt soojem jahutusvedelik seguneb aegamööda külmaga. See ülemine/alumine lõdvik tähistab kah mootori ülemist/alumist poolt, mitte alati lõdvikute asukohti.
Termostaatidel tasub kontrollida mitte lihtsalt avanemise temperatuuri, vaid kuidas see avanemine reaalselt välja näeb. St mõned ei sulgu lõpuni, mõned ei avane lõpuni. Vanasti oli see väga sagedane probleem, tänapäeval mitte, kuid statistika ei ole kasutatav individuaalsete probleemide lahendamisel. Mitu termostaati kõrvuti on igati mõistlik testimise viis.
Siit teemast leitava info pealt peaks olema probleem juba lahendatav. Mul endal on lahenenud need nii, et pole kordagi elus tundnud vajadust paigaldada näiteks papitüki radika ette vms, kuigi elanud suure osa hoopis külmemas kliimas kui Eesti. Papitüki kasutajaid ei taha ka mõnitada, sest optimeerimise ajastul on autodel juba originaaliski papitüki ülesannet täitvaid lahendusi (nt mu Sharalaxil keeratakse automaagiliselt/termostaadiga radika ees oleva ribikardina ribisid), aga nende eesmärk on pigem mootori soojenemise kiirendamine. Sellepärast olengi väga skepitiline jupiasenduste osas, sest tootja võib ju öelda veepumba kohta “sobib”, aga eri tootjatel näeb nende sisus erinevusi, erinev ristlõige jm nüansid, mida ei märkagi enne -25 temperatuure (mida polnud detsembris ega ka terve eelmine talv). St see “lahendatav” võib osutuda ka tüütult aeganõudvaks ja minu poolt respekt küsijale juba selle eest, et ise seda lahendada püüab. Nii need kogemused tekivadki!
Krt, piisab kui minimaalselt ja lõdvik leige ja radikas jahutab maha. ja ongi jokk. Ja kas mõnel hakkas füüsika kohta piinlik et jutt kustus. Huvitav et mul korras termostaadiga lõdvikud täitsa külmad on.
"Mitteametlikult on see number ilmselt palju suurem."
- noorsotsi/liberasti klassika, kui faktid veendumuste/ideoloogiaga kokku ei klapi või klapivad küll, aga pole piisavalt ekstreemsed, tuleb mängu tuua väljamõeldud "mitteametlikud" arvud, mis "ilmselt" tõetruud.
Rääkida tuleb ainult autodest, mis nt max 5 a vanad, avariivabad, hoolduseajalooga ja kehtiva tehase garantiiga ning siis iseenesest süttinud. Jagada siis arvu kogu tedel olevate sama tüüpi autode arvuga. Nt 8 süttinud ICEd (kokku 100st) vs 2 süttinud EVd (kokku 10st) on 8 vs 20%, kumb on ohtlikum? Muide, kumb siis statistikaliselt ohutum oli, kas ahjuküte või Tšornobõl?
Viimane link on idiootsuse tipule päris lähedane. Kui keegi ei viitsi kogu jama lugeda, võib puhtalt tabelisse vaadata. Lõbusad faktid tabelist, maakeelde tõlgituna:
* turvavööd ja -patjad on ainult bensiiniautodel (pistke siis oma EV endale)
* diislid on kõik täisraamiga (aga samuti vööte-patjadeta)
* ega neid patju ei ole vaja, diiselmootori raskus muudab Getzi/ P206 surmavaks juggernautiks
* sama ohtlikud on selles mõttes elektriautod (võite EV 2x endale sisse istutada)
* hübriid on lisaraskuse tõttu hoopis turvalisem
* bensiiniautodel puuduvad juhti segav elektroonika (hurraa!), diislil vaid BLIS
* juhiabid on peamiselt ainult elektriautodel
* v.a. hübriidid, neil on spetsiaalsed hübriid-juhiabid
Ega sellele vist midagi lisada pole vaja, aga siiski - otto- ja diiselmootori põlemisrisk on tabelis sama, mis on füüsiliselt võimatu (soljarka pmst ei põle). Tegu on selge copy-paste'iga, mis näitab, kui usutav kogu see propaganda on. Lisaks on selgelt näha hübriidi 2x suurem põlengurisk - huvitav siis, tänu millele?
Marko:
Kui sa mõtled pildi kohta, siis täitsin korpuse veega, kuid radika lõdviku ossa vett ei sattunud. Vana ei lekkinud, kuid uus lasi veel üles tõusta kuigi temp 75kraadi. Kas see tähendab, et termostaat avaneb liiga vara ja jahutab mootori siis maha?
Räägi sellest otsasolevast veest nii, et teised ka aru saavad!
Täidetud ja õhutatud süsteemis ei tohi mitte kusagil õhku olla! OK, paisupaagis on, mujal ei tohi olla.
fdghfgh:
""01.2025 uus termostaat ja veepump.
Nov ja det. 2025 läks mootor ilusti soojaks
aga veebruar- märts 2025?
okt 25?""
Kõik toimis, nagu peaks. Puhus sooja ja külma.
""...soovitati egr vahejahuti välja jätta
soovitada võib ka kanasulgedega radikas ära soojustada. Soovitajad mehed ei vastuta millegi eest, aga foorumis saab pärast huuuulga aega jahuda. Mine selle soovitaja juurde tagasi ja tehke auto korda."""
Selleks ajaks oli juba uus termostaat sees kuid ei juhtunud midagi. Sai proovitud, kuna auto nagunii ei tarvita neid gaase enam. Saan süsteemi tagasi panna, kuid see ei muuda midagi. Ikka temp madal ja salong külm.
Aga küsime siis niipidi- kui suur peab olema lekkiv kogus, et ta ei suuda jääkülma radikat veel üles soojendada, samas ei suuda ka mootor soojaks minna?
01.2025 uus termostaat ja veepump.
Nov ja det. 2025 läks mootor ilusti soojaks
aga veebruar- märts 2025?
okt 25?
...soovitati egr vahejahuti välja jätta
soovitada võib ka kanasulgedega radikas ära soojustada. Soovitajad mehed ei vastuta millegi eest, aga foorumis saab pärast huuuulga aega jahuda. Mine selle soovitaja juurde tagasi ja tehke auto korda.
Erfs: vahejahuti süsteemist välja jätmine ei muutnud mitte midagi. Seda tegin peale uue termostaati vahetust, kui auto ikka soojaks ei läinud.
Marko: Täpselt. Hetkel kakkusin termostaadi maha ja ootan, kuna saunas vesi soojaks läheb. Võrdlen vana ja uue tööd kuumas ja kuumas vees. Lahti võttes oli jahutusvedelik radiaatori vahelises lõdvikus olemas. Pole õhumulli seal.
Helisignaaliga signa (signaal või eraldi pasun) on muteada mõnes Euroopa riigis keelatud sest selle ininast hakkavad kõrvad mäda jooksma. Eestis peaks ikka lubatud olema aga kui see kuskil pidevalt valehäireid kriiskab virutatakse lõpuks spetsiaalselt kiviga aknasse.
Immo, või selline signa mis saadab teate omaniku telefonile on OK.
Kaua te suudate termostaadist jaurata? Kui termostaat on vigane ja ei sulgu, siis läeb suur jahutusradiaator soojaks ja ka laps saab aru, kuhu soojus kaob! Algataja väidab, et radiaator on külm, see tähendab, et termostaadi tõttu soojus plehku ei pane.
EGR vahejahutis on sisenevad heitgaasid 300 ja rohkem kraadi sõltuvalt mootori koormusest. Kui need vahejahutis maha jahutatakse, siis see energia läheb veesärgi kütmiseks. Abiks ikka.
Enne elektroonilise termostaadiga auto peale üleminekut oli termostaatide vahetamine iga-aastane tegevus. Sh. kas praagi väljavahetamine. Liialt usinalt avanevad termostaadid on odavama otsa B-osade puhul kahjuks pigem tavapärane nähtus.
Kunnnnn: Kirjutan uuesti üle.
Auto mootor jahe, vahetasin termostaati.
Auto ikka jahe, soovitati egr vahejahuti välja jätta süsteemist, kuna pidi ka omama mingit vaheklappi, mis ehk piirab ringlust(nagunii pole vaja neid heitgaase jahutada, kuna mootor ei tarbi neid enam).
Auto ikka jahe. Ja see kõik on nüüd see aasta juhtunud, mitte suvest saati. Nov ja det. 2025 läks mootor ilusti soojaks ja puhus sooja ka 4nda kiiruse peal.
Kui eelmine talv läks soojaks, suvel võtsid egri vahelt välja ja nüüd enam soojaks korralikult ei lähe, siis pole ju raske 2+2 kokku panna ja õige vastus saada.
Tee nüüd need suvised häkid tagurpidi tagasi ja saad tulemust kinnitada või ümber lükata. Egri kaudu kütavad heitgaasid ju jahutusvedelikku ja selliste ökode diislitega annab see tunda.
63amg: sõidan iga päev 41km tööle ja õhtul koju tagasi. Ei tõuse temp üle 60ne(kohapeal gaasi andes 70). Olen proovinud vent 1 aste ja ka max. Nii sõidu ajal kui kohapeal peale sõitu.
fdghfgh: 01.2025 uus termostaat ja veepump. 01.2026 uus termostaat. Kui suur on võimalus, et sattusin vigase termostaati otsa?
fdghfgh: eelmine talv läks auto teiste muredega remonti. Kuna samal ajal ei läinud ka mootor soojaks, sai vahetatud termostaat. Veepump oli koos hammasrihma vahetusega. Tollest ajast peale kuni nüüd jaanuari lõpuni töötas kõik hästi.
Kunnnnn: suvel tekkis mure umbes kübemefiltriga. Auto lülitas ennast avarii reziimi ja ajas musta välja. Ise põletama ei hakkanud. Puurisin filtri läbi ja panin egr klappi ja mootori vahele pimeda ette(plekkist vaheseib vms.). Rohkem mootor heitgaase ei saa ja ülevaatusel oli kõik nagu eelmistel aastatel. Proovi pärast sai egr vahejahuti välja jäetud süsteemist, et ehk tõuseb siis mootori ja salongi temp.
Salongiradikast olen lasknud õhku läbi, pole seal mingit takistust. Kui termostaati vahetasin, lasin radika alt punnist vana vedeliku välja. Mõni üksik väike tükk oli põhjas, kui see võis ka kukkuda kuskilt mujalt põhjaalt kaussi.
Liigset teaduslikkust pole olemas. Mati näiteks püüdis väita, et pliidile pandud veepott läeb ainult põhjast soojaks (keema) ma vaidlen vastu. See on ka teadus nagu egr soojuse puudumine süsteemis.
Tegelikult ei ole meil infot sellest kuidas viga algas. Oletamine jätkub :D
