Kui vaid vesi siis tarbigi vaid vett. Milles küsimus?!
Siiski-siiski, kurk nt sisaldab nii mõndagi kasulikku, mida tavaline joogivesi ei sisalda. Sama käib maasika kohta.
Kuid - asi pole kurgis ega maasikas kui niisuguses. Asi on kauplusekettide hinnastamispoliitikas. Kui ei ole poodide kokkuostutingimustega kokku puutunud, ei ole mõtet sõna võtta. Esimene, kelle sissetulek kampaaniates kannatab, on esmatootja. Maja (e poekett) ei kaota kunagi. Köögivilja kasvatajad võiksid pikalt kirjeldada suht, no ütleme viisakalt siis - ühepoolsetest lepingutingimustest. Eriti ''silmatorkav'' selles osas on üks punase kirjaga välismaine kauplusekett. Ühest küljest justkui tarbija võidaks, teisest küljest suretab selline orjastamine kohaliku (väike)tootmise välja. Ja tõepoolest, statistika ei valeta: kogu köögiviljasektor ning ka aiandus-marjandus on Eestis allakäiguteel. Muidugimõista aitab sellele kõigele kaasa riigi tegematajätmised toetuste-, maksude- ja regionaalpoliitilises vaates.
Kurk on kurk, üle 90% on vesi nii kui nii!
Nüüd tehakse mingi draama selle üle...
Sama on maasikaga, kui korjajaid Ukrainast ei tule, on eesti rahva lõpp ja langus!
WACK!
See, et ühes ketis artikli hind nii kallis on, näitab ilmselgelt ainult seda, millise marginaaliga toodet poes müüakse, mitte seda, mis hinnaga toode tootja (kasvataja) juurest lahkunud. Ammugi mitte toote omahinda.
Eile oli Coopis ka kohalik 2.99 ja Soome oma 2.55. Kuid soome kurk oli imelik heleroheline, justkui oleks pimedas kasvanud. Polnud küsimustki, kumba valida.
##Ma väidan, et kui kaotada võimsuse ja maksimaalse kiiruse piirangud registreerimata kergliikuritele jne##
Selles asi ongi, et see pole mitte "kui väide", vaid tänane olukord, milleni on viinud seni tehtud otsused.
Reaalne piirang sisuliselt puudub, kui just ei kavatse tõuksiga "poodi" minna (tekib võimalus vahele jääda). Kas see ongi nüüd seaduse eesmärk, et inimesed käiksid tõuksi asemel poes autodega?
Kui sapaka näide ei meeldinud, võta siis selle asemele tänapäevane moodne ja "juhitamatu" mopeedauto, millest samuti paljud on pandud liikuma ca 70-ga (aga neid ei kontrolli keegi mujal kui liikluses kiirust ületades;). Rootsis lihtsustati just selleks EPA-traktorite sõidukiklassi (Soome liigub samas suunas), et need, kellel on vaja, ei peaks sõitma ohtlike mopeedautodega, vaid saaksid teha oma kooli-poe-jne sõidud normaalselt juhitavate ja pidurdavate turvaliste autodega. Kui oled mopeedautodega sõitnud, peaksid teadma, kui kaugel on need Sinu enda Smartist vaatamata sarnastele mõõtudele.
Kui siin mainiti kurki. Eile oli vaja osta kolm pikka kurki (läks ühte retsepti sisse). Prismas maksis eesti luunja kurk 5€ kg, aga soome kurk 2€ kg. Soome kurk on sama maitsega mis luunja (tegemist pole odava hispaania import kurgiga). Räige hinnavahe. Tallinna inimese jaoks helsinki lähemal kui tartu.
Kirjutasin pika teksti koos seletuste ja näidetega ja siis kustutasin ära.
Minu TÜ saadud paberilipakas noorte kasvatusteadustes ütleb, et sa kirjutad puhast jama, mis klapi ei raamatu- ega elutarkusega.
Igas ühiskonnas on lapsevanemaid, kes on enesekesksed, ülbed ja trotslikud igasuguste reeglite ning nende kehtestajate suhtes. Nad kannavad selle suhtumise üle ka oma lastele. Sellised vanemad kompenseerivad oma ebakindlust lapsevanemana sellega, et püüavad pakkuda oma lastele (tihti on neil vaid üks laps) „parimat“ materiaalsete asjade kaudu. Sageli on oluline ka see, et oleks naabrist parem.
Teatud vanusest alates on selliste vanemate lapsed harjunud kõike saama ning vanemad on nende jaoks justkui tallaalused. Enesekindel lapsevanem suudab oma lapsele selgitada, miks mingid reeglid on kehtestatud, ega osta talle lihtsalt sellist sõiduvahendit.
Teha meelevaldne järeldus, et see väike probleem mõjutab oluliselt lapsevanemate ja nende laste usaldust politsei vastu, ei ole adekvaatne.
Ma väidan, et kui kaotada võimsuse ja maksimaalse kiiruse piirangud registreerimata kergliikuritele ning sealt edasi ka rohelise numbriga mopeedidele, siis muutub liiklusolukord märgatavalt ohtlikumaks.
Niinimetatud „sapaka ja mersu“ näide on samuti kohatu – võrrelda tuleks kahte tänapäevastele turvanõuetele vastavat autot. Tõenäoliselt näitab ka õnnetuste statistika, et raskemate õnnetuste põhjustajaid leidub rohkem võimsamate ja kiiremate autodega liiklejate hulgas, kuna nad rikuvad sagedamini reegleid. Sama oleks tõuksidega, kui meil ei oleks kergliikluses osalemisel liikuritele tehnilisi piiranguid, tuleks neid "mersu" tõukse juurde kergliiklusteedele, kiirused kasvaksid ja õnnetusi hakkaksid suhteliselt rohkem põhjustama need "mersud"
Hkr1 läbib selliseid kurve WRC elektriautodega külg ees ja 4 ratast gaas põhjas karvase rehviga kraapimas? Kui mitme erinevaga siis teed seda igapäevaselt?
Kui tulla ulmekirjanduse valdkonnast tagasi päriselu juurde, siis need kruusateed, mis on talv läbi kaetud kiilasjääga, näevad välja pigem sellised, et on plussmiinus kilomeeter sirget ja siis tuleb kurv. Mitte alati 90, aga mõnikümmend kraadi plussmiinus. Seejärel jälle pikem sirge või laugete kaartega jupp ja mõne talu hoovi tõttu järgmine järsem kurv jne. On väga VÄGA suur vahe, kas sõidad seda tonnise või kahetonnise autoga (ja ka millise autoga!). Sisuliselt siis ühe autoga puhkad rooli taga, teisega jääd peaaegu seisma ja ikka libised teepeenrani. Iga päev, mitmeid kordi päevas!
See ei puuduta üldse elektriautosid, vaid kõiki tavakasutuse jaoks mõeldud autosid, mis on just maapiirkonna tavakasutuse jaoks liiga rasked. Selle sama (seest vaid Octavia suuruse!) Polestariga sõitsin sõidustiili poolest täpselt nagu enne Chevy Expressiga. Sellistega toimubki normaalse sõitmise asemel pidev peaaegu seisma jäämiseni pidurdus ja siis jälle kiirendus, et uuesti pidurdama hakata järgmise kurvi pärast. Need, kes neist kurvidest otse panevad, on samuti suured-rasked sõiduautod-maasturid "sellepärast et füüsika". Suured Eesti piirkonnad otsivad omale seetõttu mahukaid ja kergemapoolseid autosid (Passateid;), sest selle "füüsikaga" sõitmise ajal mittetegelemine kuulub parema elukvaliteedi juurde ja ka kerged särtsuautod on turul täiesti olemas. Aga pole neid "särtsupassateid" (kerged, mahukad ja kilohinnaga).
Kuidas saab olla nii, et loetust aru ei saa? Või tõesti ei loe?
Mersu on palju kiirem auto kui maanteemuhk, aga inimesed ei eelista Mersusid maanteedel ega linnades üldse mitte sellel põhjusel, et need on kiiremad, vaid hoopis teiste omaduste pärast. Täpselt samuti eristuvad teineteisest ka tõukerataste põhjakiht ja "tõukemersud" ning liiklus on meie kõigi jaoks turvalisem tänu sellele, et seal on vähem Zaporožetseid ja rohkem Mersusid.
Alles eile õnnestus pealt näha, kuidas ühe kiirust mitteületava lapse käest võttis politsei poe ees sellise "mersu" ära (seisis, ei sõitnud, sellepärast ei saanud ka trahvida, aga sai keelata edasi sõita). Ootasid koos, kuni lapsevanem järgi tuli ja laps läks jalutades koju. Poolteist tundi hiljem, kui teist last trenni viisin, nägin teda juba sama tõuksiga 13km kaugusel teises asulas sõpradega hängimas.
Selle tsirkuse tulemusel tunnevad kõik, et neid on ebaõiglaselt karistatud ja:
-- lapsed ei austa politseid,
-- lapsevanemad ei austa politseid (sest normaalne lapsevanem ei osta lapsele ohtlikke "zaporožetseid"),
-- politsei raiskas suure hulga aega oma tööpäevast inimese peale, kes ei kihuta, ei tekita probleeme ega ka muuda oma käitumist,
-- need, kes päriselt kihutavad ja kellega tegelemine muudaks liiklust ohutumaks, on endiselt lindpriid, nende vastu ei tunne politsei isegi huvi (sest nad sõidavad eest ära politseil puuduvad vahendid nende püüdmiseks),
-- meie maksame selle lolluse kinni maksurahade eest ja vaidleme nüüd selle üle, kas see on liikluse ohutumaks muutmisel tõesti kõige efektiivsem rahakasutus:))
## WRC rallil osalev auto peab kaaluma 1200 kg ning selleks, et saavutada parimat tulemust, nähakse palju vaeva, et jaotada raskused autol ühtlaselt. Auto kaal ja raskuskese on nii olulised, et mõned tiimid ei luba sõitjatel külma ilma korral isegi fliisi autosse võtta.
Katsetes muudetakse AINULT ÜHTE parameetrit võrreldavate andmete saamiseks, kõik muud variandid ei ole arutelu teema. St sama auto, sama päev ja ilm, sama rada ja 2 katset. Üks katse ainult juhiga ja teine kohe järele kahe kaasreisijaga. Milline auto koos reisijatega kiirema aja sõidab?
Võrdle kergema ja võimsama B-grupi rallika aegu praegustega. 24km peale vanal (ja kergemal!) 1 minut kaotust. Või seal (Ouninpohja) ei ole kurve ega kruusa?
Ei leia ta midagi, vahel ongi vaja just üle selle haardumise hetke saada. See pole ka tähtis tegelt, sest üks iriseja siin tuli massi üle kaklema täis peaga ja üritas juhiabidega veel siluda adekvaatsemaks enda teesi. Tõenäoliselt puuduvad juhiload või sõidab ainult linnas.
No kui te sõidate siledal kurvilisel kruusateel, siis oleks Tesla Model 3 vast hea valik, sest elektrimootorite võime reguleerida veojõudu tuhandeid kordi sekundis aitab Tesla leida kruusal üles iga viimsegi haardumishetke. Kui sa kurvi keskel gaasi vajutad, veab auto end uskumatult kiiresti sirgeks. Kui jälle on auklik kruusatee, siis BMW 3 seeria oleks turvalisem ja mugavam valik. Paraku ma ei satu igal aastal kruusateeleja ei sõida ka piiripeal, seega ei ole veel selle tõttu valikuid teinud. Millest nüüd selline mure selle kurvikiiruse pärast? Elektriautode võrdlusest veel, et Model 3 on minu arvates nauditavam eriti linnas oma madala raskuse ja samas ka suhteliselt kerguse tõttu, kui võrrelda elektriautosid. Näiteks maanteel eelistan pigem Ioniq 5-te või Audi e-troni, kui viimane oleks. Dünaamikast rääkides, kui ostetakse pargimaastureid, siis vaevalt selle kurvikiiruse pärast. Kõrge raskuskese on juba üks neist kurvikiiruse tapjatest ja kõrgel loksumine ei ole ka juhile meeldiv, kui tegu ei ole just madrusega ja loksumisega ollakse harjunud.
Kui legaliseerida võimsamad tõuksid, millega sõitmisel kehtivad samad nõuded mis täna kergliikuritele, siis tekib neid kergliiklusteedele juurde ja sellega kaasneb ka rohkem probleeme. Ja kui Sa Kärss ütled, et neid võimsaid tõukse on nagunii palju ja politsei ei suuda neid kontrollida, mida sa siis üldse taotled? Sinu vaatest ju probleemi ei ole. Sinu väitel totter nõue, mida eiratakse nagunii ja mille eiramist ei kontrollita. Kas probleem on selles, et politsei ikka vahest kontrollib nõuete täitmist?.
Piirkiiruse ületamist teedel ju ka politsei peaaegu ei kontrolligi ja kiirust ületatakse palju. Mis me peame nüüd siis kiirusepiirangud ära kaotama või, kuna nendest kinnipidamist ei suudeta tagada või?
Endine Hkr1
18:26 täna
"mida suurem kaal seda väiksem kurvikiirus"
No numbrid seda ei kinnita. Suht rasked hüperautod suudavad paremaid kurvikiiruseid kui kerged asjad. Võu võta sama brandi uuem ja raskem auto, mis kurvis parem kui vanem ja kergem.
Muidugi hea lahmida...
###
Et siis, kes siin nüüd kohe isiklikuks läks või midagi sellist?
Ja vastus su viimasele küsimusel, jah, jätavad. Resoluutne vastus, väga resoluutne.
Ei pea Jääd mängu tooma kuid sarnasusi on jää ja veereva kivikese vahel rohkem kui veereva kivikese ja asfalti. Muidu ilgelt tark poiss siin foorumis ja siis nüüd niimoodi? Jah, praegused rasked on ka jääl aeglasemad kui kergemad masinad. ALATI!
Tere. Tartu kandis otsin inimest, kes võtaks T 25 pooleks, korrastaks siduri ja hüdropumba ajami ja mõne väiksema asja veel. Traktor pole ront, aga vajab tegemist. Teave palun meilile.
Sa panid kuskil valesse suunda nüüd plagama…
Äike T 20kg
Tuul T 30 kg
Yamaha TZR125 100kg
Yamaha R1 200kg
Küsitud oli, miks, vastus on põhikoolist juba antud kuid anname andeks, et maiko peast kaalusid ei tea.
