Deusile: see vahe % muutub kohe väikeseks, kui räägime reaalsest elust - mitte 20kg vs 100kg, vaid liikumas on meil ikkagi ca 100kg ja tõuksist eraldi rääkides pigem 25kg vs 28kg (siit ka vandenõu, miks seda just Bolti seaduseks nimetatakse). Tee nüüd sama arvutus uuesti 100kg vs 103kg...
Selle 100/103kg vahe puhul muutub määravaks hoopis juhitavus ja sellest, kui suur erinevus on nende stabiilsuses ja manööverdusvõimes, pole vaja kogemust isegi mitte 10 erineva tõuksiga, piisab kahe äärmuse proovimisest. Ei pea olema isegi mitte päris äärmused.
Naljaga pooleks: ma sõidan tõuksiga üle 100km/h täpselt sama tihti, kui 300km/h võimaldanud autoga sõitsin 300-ga:) St need on 100% juhi valikud mitte lollusi teha.
###mis probleemi see lahendaks, kui me lubame kergliikurina kergliiklusteele need >=50 km/h liikuvad tõuksid ja tekitame probleemi alles siis kui nad 25 km/h kiiruspiirangut ületavad###
Lahendaks mida? :)) See on juba praegu nii, selles probleem ongi!
Koera kasvatamisel on kah esimene reegel see, et jätad keelamata need asjad, mille keelust kinnipidamist ei suuda ise tagada/kontrollida, sest koer õpib väga kiiresti ära selle, et kui sõnades keelad ja tegelikult lubad, pole vaja enam järgida üldse mitte ühtegi keeldu. Tõuksimajandusega olemegi täpselt selles kohas, et pointless on mõelda välja keeldusid, piiranguid jne, kui neid ei täideta, sest neid ei suudeta kontrollida. Nii jääbki ainsaks selline poe ees laste ahistamine politsei poolt, mis ei muuda laste käitumist (tegelikult muudab, jätavad tõuksid nüüd poe taha, aga mitte kunagi koju) ja ei võeta politseinikke tõsiselt enam ka muudes kohtades, sest neile peale surutud kohustustega mitte hakkama saamisel on saanud neist kahjuks saamatuse etalonid tõuksiratturite silmis.
Sellises olukorras igasugune reeglite karmistamine töötab täpselt iseendale vastu. Reeglid peavad olema sellised, mille täitmist on ka päriselt võimalik kontrollida + seda ka reaalselt tehakse. See aeg pole kaugel, kui sõitsime autodega ringi ilma lubadeta, sest milleks load, kui iga aasta lubade puudumise eest makstavad altkäemaksud olid odavamad, kui autokooli minek. Olen teinud seda varemgi ja ka möödunud suvel aitasin sõpra paar nädalat ilma CE kategooriat omamata, sest ta usaldab mind rohkem kui teisi tuttavaid CE omanikke ja minul puudus igasugune hirm vahele jäämise ees. Noorena tegin ise ühel hetkel load lihtsalt eksternina (kuigi paljud sõbrad/klassikaaslased ostsid omale kõik saadaolevad kategooriad umbes autokooli maksumuse eest). See pole mitte minu võitlus, vaid riigi kui terviku huvides ei peaks olema koolitada välja seadustest kõrvalehiilimist kui elustiili. Ometi seda tehakse üha rohkem ja inimesed harjuvad sellega ära. Minagi harjun:)
Siia üks "tõestus" (tahtlikult jutumärkides) lisaks vandenõuteooriale, et praegune reformivalitsus "sööb Bolti omanike peost ja teeb neile õhtuti postitantsu". https://www.facebook.com/anastassiakov/posts/pfbid0hDWdqkZs4
ZqvYCXiGjVSUudHqD1kBFUQ8LxURetaV9R5miKhjRtLCwgXUn8AP6yhl
Siin on tegemist päris lahendusega (mitte, et sellest mööda ei saaks hiilida) ja see lahendus on suunatud rendiäri ühe kõige olulisema probleemi suunas. Loomulikult vähendaks see märgatavalt rendifirma kasumeid (ei meeldiks ka täiskasvanutele, kes põhimõtteliselt näotuvastust ei kasuta) ja seda teha ei taheta. Aga selle eest on lastel võimalik õppida enda tehtud vigadest:))
Masside erinevus. Tuntud põhikooli füüsikast ka Massi ja Kiiruse ruudu korrutisena jagatud kahega ehk kineetilise energia hulgana. Või kui see ei meeldi, siis massi ja kiiruse korrutisena ehk impulsina.
Vahet pole, millist mürki sa valid pakutustest, kiiruse samaks jäämisel on suur vahe kas jääd 100 kilose kolaka ette või 20 kilose. Juht on mõlemil sama raske.
ma ei saa aru, mis probleemi see lahendaks, kui me lubame kergliikurina kergliiklusteele need >=50 km/h liikuvad tõuksid ja tekitame probleemi alles siis kui nad 25 km/h kiiruspiirangut ületavad?
võimsamad tõuksid saab ju arvele võtta ja sõita siis kiiremini juba sõiduteel, omades vastavat juhiluba ja kandes vastavat turvavarustust.
muidu tekib küsimus, et miks mootorratas ei või kergliiklusteel sõita, kui ta ei sõida kiiremini kui 25 km/h - ruumi ta ju rohkem ei võta.
###Tallinna abilinnapea Tiit Terik palub energeetika- ja keskkonnaministril Andres Sutil kaaluda liiklusseaduse muutmist, et linnaruumis oleks võimalik keelata parkimine sõidukitel, millel puudub pikemat aega tehnoülevaatus, liikluskindlustus või registrikanne.###
Ei tahaks isegi selle vastu vaielda. Üldkasutatav maa peaks olema kasutatav üldsuse huvidest lähtudes. Kellegi isiklik huvi vrakke kollektsioneerida ei peaks toimuma tasuta üldkasutataval maal. See sõnastus on aga väga pealiskaudne ja kohe tekkisid küsimused, sest kui:
- ÜV lõpeb, ootan 2 kuud USAst juppi ja juba rikungi seadust?
- Ei pane harva liikuval autol tähele, et kindlustus lõppes ja hommikuks olen juba seaduserikkuja, kuigi sõita plaanisin alles nädala pärast?
- Pääsen haiglast välja alles paari nädala pärast, et ÜV-le minna, niikaua tohib karistada?
- Kui ajutise kustutamise/registrikande muutmine on põhimõtteliselt minutite küsimus ja tehtud riigi poolt vahendiks, et pääseda ajutiselt nt kindlustuse maksmisest (Soomes tasub nt mõne auto puhul seda ka mitu x nädalas muuta), siis miks üks ametkond peaks karistama seda, mille teine ametkond tegi inimestele elu lihtsustamiseks?
- Kui auto numbrid varastatakse ja üv/kindlustus pole enam tuvastatav, muutub ka tuliuus auto seaduse silmis kohe romuks?
- Võitlus romudega on mõistetav, aga mõistetav pole see, miks näiteks ei võiks tänava ääres seista mõni turistide atraktsiooniks olev ja miljöösse sobiv üv/kindlustuseta ja peatatud kandega uunikum vm näituseauto tasemel pilgupüüdja?
- Kuidas jääb nende riikide registris olevate autodega, mis seda infot avalikult välja ei anna ja seetõttu puudub ka võimalus kontrollida, kas on olemas ÜV, kindlustus jne?
Jala käimine on tasuta liikumisviis, mida kasutan enamasti isegi. Hea tervise saab boonusekski!
Jalgrattaga liiklemine odavaim ja jõuab sihtpunkti kiiremini, kui jala käies. Kui jala käimiseks aega pole, siis jalgratas on mõistlik valik.
Ühistranspordiga liiklemine on odavam, kui autoga liiklemine aga ei pruugi olla oluliselt odavam ja siis tulevad mängu muud autoga sõitmise plussid.
Mina tahan ühte, universaalset autot omada, mis saab hakkama nii asfaltteedel ja vajadusel ka kruusa- ja pinnasteedel aastaringselt. Sõidan ainult Eestis! Esiveoline sõiduauto, mille kliirens on kõrgem, kui ferraaril sobib selleks suurepäraselt. Eesmärk on lihtsalt alguspunktist sihtpunkti jõudmine nii, et ise jään terveks ja ka ka auto jääb terveks, mis on enamasti ka õnnestunud. Sellise autoga ei saa võtta kurve nii suure kiirusega, kui raske, nelikveolisega, kuid mul pole ka nii kiire, et oleks seda rasket nelikveolist vaja ja raha kokkuhoid on minu jaoks tähtsam. Olen kaalunud ka varianti ennast jalameheks jätta ja vajadusel oleks ka jalgratas ja ühistransport olemas, kuid elukorraldus on selline, et vahepeal on vaja suuremaid, kuid mitte eriti raskeid asju vedada ja kaugemale, kui kodu ümbrus. Haagist pole plaanis vedama hakata. Luukpära sobib suurepäraselt, kui need asjad sisse mahuvad(luukpära puhul peab mõtlema ja mõõtma). Mugavaim variant oleks universaal asjade autosse panemiseks ja sealt välja võtmiseks aga pole ilmtingimata vajalik. Uuem Toyota Yaris näeb küll selline välja, et ilma mõtlemise ja mõõtmiseta seda autot osta ei julgeks, kuid Citroen C4 juba vist julgeks. Väikekaubik võib olla isegi universaalist parem variant aga see pikim asi ei pruugi ära mahtuda(peab mõtlema ja mõõtma). Mingit pikka kaubikut ka ei tahaks..., see oleks kaugelt liig.
Olgem ausad, autoga meeldib sõita ka uhkes üksilduses aga praktilise poole pealt on ka vaja autot ja niisama hängimas ei käi. Auto on minu jaoks pelgalt transpordivahend, millega sõitmist naudingi näiteks töösõitude ajal. Ei taha olla popp ja noortepärane ja naiste saamiseks uhket autot ei vaja. Rendiauto oleks ka variant aga see läheks liiga palju maksma ja mõnusam ikka autot omada. Aastas 2-3 korda teeninduses, aastas korra ülevaatusel käia ja kehtiva liikluskindlustuse eest hoolitseda, pole minu jaoks probleem.
Üleelmine aasta käisin ülevaatuspunktis, kus kerevigastust ei mainitud ja roostet samuti mitte. Targem on ehk hoopis sinna tagasi minna ja teha ülevaatuseelne kontroll. Las laovad kõik lagedale, kui neile midagi sellist silma jääb, millega mind ülevaatuselt läbi ei laseks. Ilus oleks sellegipoolest lasta see vigastus korda teha ja võibolla korrosiooni tõrje segaks piisavalt roosteussi tööd. Kui ma saaks vähemalt 5 aastat veel selle autoga sõita ja mõistliku summa eest auto korda, siis see oleks minu jaoks meeldivaim valik, sest üle kümne aasta ikkagi sellega sõitnud ja on armsaks saanud ning tean, kuidas auto käitub ja tean ka paari anomaaliat ning lahendust nendele probleemidele.
Uuema auto tundma õppimine ei oleks minu jaoks hirmutav ja alguses pigem põnev aga kas ma ostan selle praegu või näiteks viie aasta pärast, ei määra enam midagi. Rahaliselt olen valmis panustama praegusesse autosse isegi natuke rohkem, kui oleks mõistlik, sest ikkagi nii kaua koos oldud aga kui vaja, siis tuleb maha müüa inimesele, kes oskab ise selle korda teha ja saab mõne aasta nautida sellega sõitmist aga siis oleks see tema oma ja ta teeks sellega, mis ise tahab ning selle üle mul kontroll täielikult puuduks ja võib ikka vanarauas lõpetada.
Hea meelega viiks kuhugi kooli, kus koolitatakse autoremondilukkseppi välja. Saaksid praktikat! Sellega on ka see asi, et siis vist raha ei maksta ja mul seda ka nii palju pole, et tasuta ära annaks.
###Suht rasked hüperautod suudavad paremaid kurvikiiruseid kui kerged asjad.###
Teretulemast Eestisse ja edu kruusateedel nende numbritega. Muidugi hea lahmida...
###mis kasu sellest on kui see 2 tonnine kast peab kurve läbima###
Ei peagi kiiresti neid kurve läbima. Selliseid kahetonniseid kaste võib vabalt kasutada ainult maanteesõiduautodena. Terve teema on ju täis juttu sellest, kui hästi need akuautod sobivad pikkade vahemaade läbimiseks:)
Kurvide kiireks läbimiseks võib osta kõrvale ka head kurvisuutlikkust ja sõidunaudingut pakkuva tonnise "kasti", nt Dacia Springi;)
###Kõige olulisem punkt varustuskindluse ja kriisi juures hoopis kommunikatsioon. Ta manitses kohal olnud kütuseturu ettevõtteid, et need mingil juhul ise midagi avalikkusele ei räägiks, ning nõudis, et kommunikatsioon käiks tema kaudu. «Helistame ja räägime läbi, mida me räägime,» õpetas Uiga. Põhjus, miks Uiga ei taha, et ettevõtted ise midagi öelda tohiksid, peitub hirmus, et muidu äkki meedia peilib info välja ning «ilmub kümme artiklit, mida tuleb kinnitada või ümber lükata».###
No numbrid seda ei kinnita. Suht rasked hüperautod suudavad paremaid kurvikiiruseid kui kerged asjad. Võu võta sama brandi uuem ja raskem auto, mis kurvis parem kui vanem ja kergem.
On elektriautosid mille veermik kestab:
1. BMW i3 – Kerge kaal on veermiku parim sõber
i3 on geniaalne näide kuna auto kaalub tänu süsinikkiust kerele vaid ~1300 kg, ei ole veermikupuksid pideva 2-tonnise surve all. See on ainuke särtsuauto, mis järgib vana kooli põhimõtet – vähem massi tähendab vähem remonti. Seal kestavad osad tõesti nagu "päris" autol.
2. Hyundai/Kia (E-GMP platvorm) – Teras vs Alumiinium
Hyundai Ioniq 5 ja Kia EV6 tehes ei üritatud teha ulme veermikku, vaid kasutasid massiivsemaid teraskomponente seal, kus Tesla kasutas õrna alumiiniumvalu.
Tulemusena need autod on tunduvad teel "raskemad", kuid sillad ei vaju 100 tkm peal laiali.
3. Model 3 veermik on lihtsam ja terasest osi on rohkem, kuid probleemid on ikka. Esisilla ülemised õõtshoovad, mis hakkavad 40 tkm peal kriuksuma on puhas praak.
Positiivne pool on see, et erinevalt Model S-st on Model 3-le tekkinud tohutu järelturg (Meyle HD jne), kus pakutakse osi, mis on tugevamad kui tehase omad.
4. Miks keegi vastupidavusest ei räägi?
Sest enamik särtsuautode omanikke on "liisijad". Nad sõidavad esimesed 80–100 tkm ära, kus garantii veel kuidagi lapib asju ja siis lükatakse auto järelturule. See 2369-eurone pauk tabab tavaliselt teist või kolmandat omanikku, kes ostis auto lootuses saada odavalt.
Kokkuvõtvalt on see kui odavalt saab võidusõit. Kui me nõustume, et 100 tkm peal on 2000+ eurot veermikule OK, siis tootjad ei hakkagi paremini tegema. Tesla Model S on super auto dünaamika poolest, aga veermiku poolest on ta nagu tippatleet velotuuril Ereliukasega – varem või hiljem midagi rebeneb.
ma arvan, et need tehnilised ja muud nõuded kergliikuritele ja sealt edasi mopeedidel ja mopeedautodel on täiesti põhjendatud. Mida kiirem ja võimsam liikur, seda suuremad nõuded on juhile, liikuri registreerimisele, tehnilisele kontrollile ja sellele, kus sõita tohib.
Üks Riigikohtu lahend: - kui tõuks on kiirem ja võimsam, siis peab juhil olema juhtimisõigus ja sõiduk registreeritud.
Kas sa ei mõista, et nendes põhjendamata nõuetes ongi mure? Kabedama ehitusega, suuremate ratastega aparaat ei viska nii kergesti küljeli, see on ometi arusaadav?
abimootoriga jalgratastele, pisimopeedidele ja kergliikuritele on seatud konkreetsed tehnilised nõuded ja politsei kontrollib neid. Pole üldse tähtis, kas keegi nendega kuskil kiirust ületab.
Muidugi võiks saada ka sularahas maksta. Kui laadija on tankla juures, siis võiks see ometigi võimalik olla. Ma ei tea, äkki mõnes kohas juba ongi.
Aga kogu oma 20+ roolis oldud aasta juures oli mul üks kord Poolas nii, et kaart ei töötanud. Kuid ega siis kah sularaha kaasas polnud.
Ja päris sõja või katastroofi korral me ju nagunii pikemaid puhkusereise ette ei võta vaid oleme oma üksuste juures riiki kaitsmas. Või keegi arvab, et ta hakkab oma perega Suwalki koridoris läbimurret teostama, et pere läände viia ja ise pärast tagasi tulla.
Ehk siis sularaha makse oleks nice-to-have, aga vaevalt, et see väga kasutust leiaks.
Keema minek viitab ikkagi puudulikule jahutusele/tsirkulatsioonile, seega tuleks ikkagi teha vahet 2-l täiesti erineval sümptomil: jahutusvedelik läheb keema vs heitgaasid satuvad jahutusvedelikku.
Mis mootor sellele Mazdal? 2,0L DISI on OK, teistest käi kaarega mööda :-)
Me oleme sellel teemal juba vaielnud, ma jään endale kindlaks, tõuks oma füüsikast tingitud puudustega on ohtlikum hoolimata juhi headusest. Juhi headuse alla kuulub ka osahulk valikutest.
Deus, mitte lihtsalt juhi headusest, vaid ka juhi valikutest. Nagu ka auto roolis. Mis mõte on võtta eelduseks, et tõuksi kasutatakse nagu ratast ja vastupidi? Need lenksud ei lähe kunagi kogemata omavahel segamini.
Keeran natuke vinti peale: kui hakkaksin väitma, et tahan kasutada kaubiku ja veoautoga sama sõidustiili nagu oma sportauto või bikega, oleksid need tööloomad ohtlikud kõigi jaoks ka legaalsetel kiirustel. Keegi seda ei tee, nagu ka ratta/tõuksi puhul. Reaalselt tuleb selle bike puhul karta isegi üle tee sibavat siili, sest see võib kustutada peale siili ka enda ning asjaolude kokkusattumisel ka mõne vastutulija eluküünla. Seesama siil on kriitiliselt ohtlik ka legaalsel kiirusel sõitva tõuksi ja tavalise jalgratta jaoks. Ärme unusta, et elektrimootorita tõuksi ja ratta jaoks on legaalne ka 70-ga mäest alla tuhiseda... igast asendist jõuame tagasi juhi tehtavate valikute juurde ja kuni see pole prioriteetne kontrollorganitele, on kõik muu lihtsalt kasutu butafooria, sest jalgratas/tõuks (kui füüsiline ese) ei õpi enda ega teiste tehtud vigadest.
Füüsika siiski seab omad limitatsioonid ja tõuks on kordades ohtlikum seetõttu hoolimata juhi headusest. Vihjeks mu ammu kirja pandud güroskoobi jutt siinsamas teemas.
maaks
12:00 22.12.2023
Deus, sa oled veic ülekohtune - Tesla ei lagune, lihtsalt paljud tema komponendid on projekteerimisel optimeerimise tulemusena saanud kuluosaks :-)
Kässariennukesele, osta mälu endale, sina ja Arnis samal ajal paugutasite vastuvoolu, mine loe järgi:
Deus
11:36 02.11.2022
Ei viitsi, seal peaks olema 300 kuni 7000 see number, kõik oleneb, mis keemiat kasutatakse. Tavainimese jaoks on liitium liitium, mitte...
LiIon NMC 1000-2000 tsüklit (Liitium nikkel mangaan koobaltoksiid)
LiIon NCA 500 tsüklit (Liitium nikkel koobalt alumiiniumoksiid)
LiIon LTO 3000 - 7000 tsüklit (Liitium titaanoksiid)
LiIon LCO 500-1000 tsüklit (Liitium koobaltoksiid)
LiIon LMO 300 -700 tsüklit (Liitium mangaanoksiid)
ja eraldi välja tuues veel, sest pole otseselt Ion:
LiFePo4 2000+ tsüklit (Liitium raudfosfaat)
Uued Teslad peaks jooksma Panasonicu 21700 mõõduga NCA'de peal, suur firmasaladus see muidugi, oletus on puhtalt Panasonicu toodangu pealt tehtud.
Ja veelkord, VEELKORD, need on 0-100% laadimised, kui tiksutada akut 20% kaupa, siis on sul koheselt viiekordne laadimishulkade võit (100/20=5 ja LMO puhul optimistlik näide 5*700=3500 korda)
Muudetud 02.11.22 12:32
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Kärss kirjutas: nörritab just politsei käitumine, et kiirusega pole neile keegi vahele jäänud, sest keegi nendega üle 25km/h siin maal kusagil AVALIKUS KOHAS ei sõidagi. Kontrollitakse just neid, kes sõidavad KUNI 25km/h.
Maiko kirjutas: See, et kergliiklustee on tühi ja miks politsei seal kontrollib, ei ole mingi jutt.
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Miks trollid jälle? Tegin teksti sees spetsiaalselt isegi suureks, et AVALIKUS KOHAS nii ei sõideta ja KIIRUSEGA POLE KEEGI VAHELE JÄÄNUD. Politseil on võimalik kontrollida nagunii ainult avalikus kohas, st poe ees vm asula sees, kus nii EI sõideta. Siinsetel kergliiklusteedel pole kunagi mingit kontrolli tehtudki ja see oleks ka täiesti ajuvaba, sest maapiirkonna kergliiklusteed ei vii Tallinnast Sakusse, vaid iga mõnesaja meetri järel läheb ristuv poole meetri laiune teeke erinevate talude-külade suunas, kust inimesed ratastega tulevad-lähevad selleks, et kergliiklusteel üldse lähima kooli, poeni jne liigelda.
Ka mind autojuhina pole juriidiliselt võimalik karistada poe parklas seistes ega asulas 50-ga sõites selle eest, et mu autol on piiraja 250km/h peal, kui ma KIIRUSE ÜLETAMISEGA EI jää vahele.
See tõuks vs tõuks erinevus ja sellega kaasnev ohutus on sama erinev nagu Zaporožets vs S-klass. Seadus surub meid tõukside puhul Zaporožetsitesse selle arvestusega, et Zaporožetsiga on isegi legaalsed kiirused juba ohtlikud (ka jalakäijate jaoks!) ja ohutumaks liiklemiseks mõeldakse välja piiranguid, mis ahvatleb vaid eelistama autosid tõukeratastele.
Deusi kommentaari juurde: tõuks ega ratas kumbki pole ohtlikud. Ainult juht saab seda olla. Ainult.
###Järgmine auto, mis osta, võiks vähem tarbida, kuna elu peab pidevalt paremaks muutuma. Dacia keskmine kütusekulu on sama, mis praeguse auto kütusekulu. See ei oleks edasiminek###
Selles on Sul õigus, et Dacia ei ole edasiminek:) Kogu muu mõttekäik kõlab nagu iseenda jaoks auto vahetamise mõtte maha müümine... milleks ennast petta? Saaks aru, et naise jaoks, aga et enda jaoks? Ära keela siis seda endale:))
Ökonoomsus tähendab paljuski tehnilisi valikuid ja viimased 40 aastat on selle hinnaks keerulisemaks ja veaaltimaks muudetud tehnika. Keerukus ja vigade esinemise tõenäosus ei ole edasiminek ega elu paremaks muutmine, vaid valik maksta kõrgemat hinda mingisuguste mugavuste eest. Näiteks see, et ei pea diislit suvel käivitades ootama eelsüüsteküünalde soojenemist või bensiinimootoriga käsitsi karbussi tooreklapi asendit muutma. Tõsisemalt rääkides saad aga vastavalt sellele, mida uuema auto ostad, kaasa üha rohkem igasuguseid rohepesuga seotud potentsiaalseid veaallikaid (EGR, DPF/GPF jne). Kui tahad seda rohepesupaska vältida, saad näiteks kaasa ka keelu siseneda Euroopa ringreisidel mõnedesse kesklinnadesse või kuidagi teisiti nimetatavatesse "rohelistesse tsoonidesse". See, et meie neid rohetsoone siin (ja ka lähiriikides) ei märka, ei tähenda seda, et me neist lõplikult pääsenud oleme ja "rohepesuautodest" pole nagunii pääsu olenevalt sellest, kui uue neist valid. See "uuem/ökonoomsem" tähendab tehniliselt seda, et tehnoloogia tõttu võiks olla uuem "ulmeliselt palju" ökonoomsem, aga rohepesu tõttu on ökonoomsem vaid nii vähe, et olenevalt auto kasutusprofiilist ei pruugigi olla vanemast ökonoomsem, aga on selle eest "puhtam". Need "kärsa ökonoomsed" pole ökod mitte tehnoloogiliselt (tegelikult seda on need ka), vaid hästi valitud kasutusprofiili järgi, sest ma ei üritagi kasutada autosid põhimõttel, et üks peab sobima kõige jaoks ja igapäevasest kasutusprofiilist midagi erinevat tehes (nt mitmetonnist haagist vedades) võtangi hoovist teise (või üheksanda;) auto. Ja kiirteel 200-ga uhamiseks jälle erineva sellest, millega siin külavahel sõidan.
St kui tahad ökonoomset, leiad parima auto tõenäoliselt hoopis 90ndatest ja mõnest sellisest riigist, kus ka selle 90ndate auto elukaar kujuneb (mh ka rooste osas) pikemaks praegu toodetavatest autodest. Aga kui tahad ümarat ja näida kellegi jaoks rikkana, pead valima kõrgema autoklassi ja aastaarvu. Mitte ühegi valiku puhul tasuta lõunaid ei ole, ükski valik ei pruugi olla lõplikult "õige" (olud-nõuded muutuvad vbl aasta, vbl 10a pärast). Meie jaoks pole vaja põhjendada neid teoreetilisi "edasiminekuid" ega "paremaks muutumisi".
###auto ise juba suhteliselt vana ja eks varjatud vead hakkavad üha rohkem endast märku andma.###
Mida uuem, seda rohkem on neid võimalikke vigade allikaid, sellest ei saa üle ega ümber. Ise teed selle valiku, kas tahad tegeleda keerulisemate või vähemkeeruliste (varjatud) vigadega. Selle lõputu ülemõtlemise asemel õpi kirjutama korralikke prompte, et saada AI käest need vastused, millised varjatud vead endale valid. Ära unusta ka seda, et mainstream on alati olnud masside jaoks. Kui tahad massidest erineda (nt ökonoomsemat, vähem tüüpvigu, rohkem mugavust, parem vastupidavus jne), pead ka massidest erinevalt käituma, riskima, julgema teha erinevaid valikuid ja koos sellega valimagi endale sellised tüüpvead, mida saab võtta kui omadust, mis nõuab lihtsalt natuke rohkem tähelepanu (selleks on sageli pidurid/veermik, elektroonika, kere, tanklate külastuse sagedus vm). Nagu ka automaatkast, mis nõuab natuke rohkem tähelepanu (vanasti öeldi, nagu oleks autol 2 mootorit, tänapäevaste keeruliste mootorite puhul oleks see juba liialdus), millega tulebki ostes arvestada ja mida pole mõistlik vaadata üldse hea-halb teljel. Vastasel korral on soovituseks kasutada jalgratast ja ühistransporti, enamus inimestest maailmas just nii teebki, nii on kõige odavam.
