Ei ole müügiinimene ja pigem valingi kauem. Kui uus auto ostetud, siis minu jaoks tagasiteed pole ja tuleb sellega hakkama saada vähemalt 10 aastat. Muidugi on ka väga erakorralisi asju aga siis see viga peaks ikka nii suur olema, et mitte kuidagi selle autoga edasi sõita ei saa või taha. Võimalusel teeksin kindlasti ka pika proovisõidu, et see kõige esmane tunnetuski kätte saada.
See, kes ostab endale auto 1-2 aastaks..., tal jah võibolla suurt vahet pole aga kui osta pikemaks ajaks, siis tuleb riskid miinimumi viia.
Täiselektriauto on ka valikus aga see tehnoloogia on võõram, kui sisepõlemismootoriga autol--võib suurelt võita või kaotada(50:50).
Kütuse kulu kohta leiab infot suuremate riikide entusiastide lehtedelt. AI paneb ilusa aruande nende pealt kokku soovitud margi jaoks. Näiteks https://www.spritmonitor.de
Minul on olnud väikeste mootoritega masinad ja üldiselt on mootori kulumine olnud viimane asi, millega probleeme on olnud. Neid 1-liitriseid sõidab palju ringi ja ei ole kuulda olnud, et ei peaks vastu.
Alla 10k aasta sõitmine on nii väike läbisõit, et peaks üldse kulumise või ökotamise peale mõtlema, vaid ostma selle, mis meeldib.
Me oleme sarnast kulujuttu saanud palju lugeda teises teemas ja teises kontekstis, kus kulude omavahelist nn osakaalu ei arvestata, nagu neist osa makstaks kinni hoopis kellegi teise poolt. Kuna keerulist tehnikat valides kulud ei häiri, soovitan jätta arvestamata ka selle riski, et äkki juhtub force majeure (roostetab või sõidetakse puruks kellegi teise poolt)... siis valid kah autot mitu aastat järjest? Vaevalt, sest siis on vajadus... mida praegu nagu polekski.
Ülemõtlemise vastu on heaks rohuks seada omale tähtajad, mille järel see probleem läheb laualt maha. Mõni teine inimene oleks need 3 autot juba ära ostnud ja edasi müünud ning nüüd nende kogemuste võrra rikkam. Maailmas on nii palju muutujaid, et nii pika otsustusprotsessi jooksul on mõistlik muuta isegi lähteülesannet. Sama käib ka tänase tehniliselt keerulise odavauto 10a pidamise soovi kohta.
Ökonoomsem sõites erinevatel kiirustel. Teeks ka maanteeotsi aga enamasti lühemaid.
Midagi eriti rasket ega haagist pole plaanis vedama hakata ja autos oleksin üksi. Seega jääks diisel valikust välja ja odavam oleks bensiinimootoriga autot omada.
Mõtlesin selle all seda, et võibolla kurnab selle pisikese mootori ära, kui on näiteks rasked ilmaolud. Kui aga automaat käigukast võtab seda arvesse ja vahetab antud olukorras käigu madalamaks, siis on rohkem jõudu ja asi polegi nii hull. Avamata miljoni kanti võiks sõita küll aga kuna aastased läbisõidud on tagasihoidlikud, siis nii pikka eluiga mootorilt ei eeldaks...poleks otseselt ka midagi selle vastu. Kui ülejäänud auto mootori ümbert ära laguneb, siis saab mootori endale mälestuseks jätta :).
Plaanin sõita aastas 6000 - 10 000 km.
Olen uurinud ka mujalt infot, mitte ainult siit foorumist.
Eks sõita ongi nii hea, kui kütusekulu ja mootori puhtus on tasakaalus. Liiga madalate pööretega pole hea sõita ja ka liiga kõrgetega. Liiga madalad pöörded ummistavad, liiga kõrged kulutavad liigselt kütust. Automaat käigukasti puhul valib elektroonika sobiva käigu ja autojuhi arvamust ei küsi.
Olen teada saanud, et näiteks Opelil on õlivahetusvälp iga 30 000 km tagant või siis aasta. Mis on kilomeetrite järgi võttes ilmselgelt liiga palju. Soovitatakse vahetada iga 15 000 km tagant või kui aasta saab enne täis, siis aastas korra. Minu puhul oleks see aastas korra.
Diiselmootori tahaks ära proovida aga olen aru saanud, et tänapäeva diisel vajab pikki otsi maanteekiirusel sõites ja asju, mis võivad üles öelda on rohkem, kui bensiinimootoril. Neid pikki maanteeotsi aga nii palju ka ei tuleks ja odavam oleks bensiinimootoriga autot omada. Samas saab neid pikki maanteeotsi ka bensiinimootoriga autoga teha. Mis siis, et kütust kulub natuke rohkem.
Võibolla sobiks ka hübriid( bensiin/elekter). Siis oleks kütusekulu madalam aga võibolla hooldus kallim, kuna ikkagi 2 mootorit, kuigi ei tea mis sellel elektrimootoril hooldada oleks vaja ja õli sinna ei käi. Väikse töömahuga bensiinimootori saaks ehk seest puhtana ka hoida aga kuna eriline tallaja pole, siis suur mootor läheks küll umbe.
Dacia tundub hea valik olema aga Mersut pole mõtet osta, kui hooldada ja remontida ei jõua.
Muudkui kulu siin ja kulu seal, auto tahab õli ja paar liitrit õli rohkem aasta peale on juba liiast, no jumal halasta..
Kas sellest aru pole juba saanud, et auto omamine ongi üks SUUR kulu? Uus auto liisingusse ja saad oma kulud enam-vähem paika panna eelnevalt või võtad mõne pruugitud auto ja hoiad reservis parajat summat remondiks. Kui pole raha selliste kulutuste jaoks, siis tuleb oma elukorraldus üle vaadata - ehk saab ka ilma autota? Ime, et keegi siin trolliteemas üldse enam viitsib sõna võtta. Teie küsimused kuuluvad rohkem sinna perekooli foorumisse.
Rommi754, mis mõttes kasulikum? Ökonoomsem liikluse rütmis? Nüüdisaegne bensukas. Eriti üksi ja sooloautona. Mida suuremaks läheb koorem, seda rohkem hakkab neelama. Diisel on ökonoomsem siis, kui sellega penskari kombel tiksutada pöördemomendi platoo keskel. Käemärgid saavad selgeks:) Ning talub ka koormuse suurenemist vähem kütusekulu tõstes. Kui on närvi mootorit mitte tagant sundima hakata. Hakkad tallama ja "tõmmet nautima" - kütusekulu kasvab. Mootor samas rõõmustab, kui saab natuke tööd ka teha.
Samas iseloomult on need täiesti erinevad autod ja seega ei saa küsimuse püstitusest aru. Valid ju selle, kumb rohkem meeldib. Eurose kuluvahe pärast ebasobiva käitumisega autos tunde kannatada - milleks? Alfale viitamine pole üldse pädev - nende kolme ühisosa on neli ratast ja plekist katus pea kohal.
Kõige olulisem on siiski kasutatud auto üldine seisukord - esimese kilokilomeetri läbinud auto peaks olema ikka üsna uue olemisega. Mitte pehmekströöbatud täisoksendatud pann, mille ärikad on puhtaks küürinud ja üle poleerinud.
###Kahel kinnistul toimunu osas alustati väärteomenetlust, mis on praegu veel pooleli [neist üks on Kuke kinnistu]. Kolmandal kinnistul, kus tekkis kõige suurem kahju, alustati toimunu osas kriminaalmenetlust.» Kõik kolm olid rikkunud Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirja, mille järgi on keelatud puidu kokkuvedu külmumata pinnasega. Teistel kinnistutel on menetlusaluseks metsatöid teinud firma. «Matsalus on keelatud lageraie, teised raieliigid on lubatud,» selgitas Avarsalu. «Kahel teisel kinnistul (mitte Kuke omal – Ü. H.) oli võtmata ka raieluba ehk metsateatis. Kolmandal kinnistul oli luba olemas.###
Üks müüt taas kummutatud, nagu alkoholi mugavam kättesaadavus paneks rohkem jooma. Soomlasi vähemalt ei pane. Igaks juhuks täpsustan, et ei muutunud mitte hind vaid ainult kättesaadavus, st sama kuni 8% joogi, mille pärast pidi varasemalt arvestama Alko lahtiolekuaegadega/asukohtadega, saab juba paar aastat kätte ka tavalisest toidupoest. Tootjad töötasid samal ajal täiega vastu sellele tervishoiupoliitikale, sest toidupoodidesse sigines juurde kõvasti uusi kangeid õllesid jt jooke, mida varem polnud olemaski (sest Alko kaudu poleks neile piisavalt turgu olnud), kuid alkoholi tarbimine on langustrendis vaatamata sellele. https://arileht.delfi.ee/artikkel/120584040/pisut-kangema-al
koholi-toidupoodidesse-lubamine-ei-pannudki-soomlasi-senises
t-rohkem-jooma
###Eesti suur stagnatsioon: kas me juhime riiki või karjääripoliitikute vanadekodu? /.../Tuttavate nägude karussell/.../Süsteem, mis on loodud ustavuse, mitte tulemuste jaoks/../Ebapädevuse kõrge hind/.../Väljaspoolse asjatundja kasutamata potentsiaal/../Meritokraatlik alternatiiv/.../Filtri lõhkumine/.../Valitsus rahvale, mitte parteidele.
/.../
Praegusel mudelil on olnud aastakümneid aega end tõestada. Korduvad korruptsiooniskandaalid, poliitiline ebaselgus ja halduslik triiv viitavad sellele, et see ei toimi nii hästi, kui me teeskleme. Eesti on ehitanud oma maine sellele, et teeb asju teisiti – heidab kõrvale päritud piirangud ja loob süsteeme, mis tegelikult toimivad. On aeg rakendada sama mõtteviisi valitsuse enda suhtes.###
https://www.auto24.ee/soidukid/3623765
Kas selline on parem variant? Kui peaks varuosi vaja minema, siis tekiks võibolla probleeme. Kütusekulu ja automaks võivad päris koledad numbrid olla.
Ega see sobiva auto leidmine polegi nii lihtne. Kõik müüvad "HÄID" autosid!
https://www.auto24.ee/soidukid/4311388 https://www.auto24.ee/soidukid/4281839
Kaks sarnast autot: Üks on väikse bensiinimootoriga, millelt on välja pigistatud päris palju võimsust(huvitav küll, mille arvelt).
Teine on suurema diiselmootoriga, millel võimsust vähem.
Keskmise kütusekulu erinevus on märgatav ja ka automaksul on vahe sees, mis pole küll suur vahe aga siiski.
Kumb oleks kasulikum? Miks?
Ära lora! Viisakal mootoril on silindreid vähemalt kuus, töömaht algab 2,5st liitrist ja 100ga sõitmisel ei tohi pöörded üle 2000rpm minna. Kõik muu on odav kräpp, mida peab ostjale kavalusega pähe määrima ja siis vahendeid ei valita.
Eks need tarbivad juba rohkem kütust ja automaks samuti kõrgem. Eesmärk oleks kulude kokkuhoid. Ei ole mõtet mootoril, mille ressurssi ära ei kasuta. Vanusega jääb võimsust vähemaks ja mingi varu võiks olla aga ka 1.3 L mootoril oleks minu jaoks varu piisavalt. Eks suuremad mootorid tahavad rohkem õli ka saada ja õli maksab samuti..., mis siis et aastas korra vaja vahetada..., ka see on kulu.
Kui on vaja sõita aastaringselt iga ilmaga ja ka suurtel kiirustel, siis isegi max. 10000 km aastas sõita, tundub mikromootorile liiga raske töö olema. Alla 1000 kg tühimassiga autole ehk piisab aga kui tugev külgtuul mõjutab sõitmist oluliselt, siis mis sõidurõõm see on kui pead tuulele nii palju vastu töötama. Rasketes tingimustes sõites kurnad mikromootori ära ja isegi kui kütusekulu on madal aga lõhud mootori ära, siis parem olgu juba kütusekulu natuke kõrgem aga vähemalt mootor jääb ellu.
Alla 1.3 L mootoriga autot mina küll katsetamiseks osta ei julgeks. Ega see proovisõitki eriti targaks ei tee. Autot õpib tundma alles siis, kui see on ostetud.
Samas üle 2.0 L mootoriga auto oleks vähemalt minu jaoks liig, mis liig.
Mikromootoriga auto sobib pigem linnasõitudeks, kus on kiirused väiksemad ja tuuletaksitus samuti väiksem.
See on päris lihtne valem tegelikult, millega "tasuvust" arvutatakse :-) Ja see tulemus on igal kasutajal individuaalne. Sõidad natuke kaugemale/kauem ja saad kohe hoopis teised numbrid.
Sama asi teises äärmuses - sõidad liiga palju, siis jälle on elektrikas vale valik (sest pead ostma suure akuga sõiduki ja sõitmise kõrvalt ei jää aega odavaks laadimiseks).
no aga seda on siin ju ammu jahutud, et pilt muutub, kui auto soetushind ja jääkmaksumus võetakse arvesse.
nüüd omaette küsimus on, kuidas pilt muutub, kui inimene ei vaheta autot 10 aastat
VÕI
kui inimest väga ei huvita, palju see auto maksis - eriti, kui räägime väikeautodest, siis leidub ka neid, kelle jaoks ei ole vahet, kas auto maksab 20 või 40 k EUR.
Et mitte jätkata nende üheliitriste offtopikut särtsuautode teemas, jätkan siin, kus samuti üheliitristest juttu oli. Küsimus oli selles, kui palju haagis jm koormus seda kulu suurendab. Seal vastasin üsna lühidalt, et suhteliselt palju ja olenevalt lisakoormusest, milleks on mikromootorite puhul ka tuuletakistus.
Tekkis täna vajadus teha kaks veidi üle 100km sõitu täpselt samasse asukohta täpselt sama teed mööda, autoks Dacia Jogger liruse Eco-G mootoriga. Mõlema sõidu puhul oli autos sama palju inimesi ja kõik tingimused olid samad.
Esimese sõidu tegin ilma haagiseta ja maanteel 90-ga (püsikas GPSi järgi).
Teise sõidu tegin kitsa kerghaagisega, milles alla 400kg kuid nurgeline ja autost veidike kõrgem koorem, kuid maanteed sõitsin püsikaga 80-ga (GPS järgi, spido näitas suuremat numbrit). Minu üllatuseks näitas auto pardaarvuti mõlema sõidu keskmiseks kuluks täpselt sama numbrit. Tavaliselt sellistel puhkudel tripimeetrit ei kasuta, aga seekord uudishimu võitis, sest tahtsin ka ise oma hüpoteesile kinnitust saada.
Numbrit avalikustada ei plaani, sest autol on mittestandardsed rehvid, küljes teisi tuuletakistust suurendavaid lisasid jms, mis muudavad numbrid võrreldamatuteks teiste samasuguste Joggeritega. Teine oluline põhjus, miks numbritest rääkida ei taha, et täisintegreeritud gaasiseadmesüsteemi puhul ei suuda auto pardaarvuti näidata reaalseid kulunumbreid ja need on jaburalt palju suuremad tegelikust. Näiteks viimase paagitäie puhul näitas arvuti 1,3L suuremat kulu sellega võrreldes, mis reaalselt paaki mahub (st mille eest maksma peab). See paagitäis tuleb tõenäoliselt sama kaugel arvutatud kulust. Vanematel gaasiseadmepõlvkondadel (nt viimase tootmisaasta Lodgy) oli see number oluliselt täpsem, isegi üllatavalt täpne ja neid "tehase gaasiseadmeid" ei saa nagunii võrrelda järelpaigaldatud seadmetega, kus sisuliselt dubleeriva progeaju kaudu võib seadistada mootorit täiesti oma suva järgi (st kõik käib millegi arvelt, tahad ökotada, siis lepid suurema läägamisega ja väiksema võimsusega jpt variante). Need detailid polegi vast nii olulised, sest näide illustreerib eelkõige seda, et 90km/h vs haagisega 80km/h kuluerinevus jääb sisuliselt mõõtmisvea piiridesse. Tormituulega oleks tulemus kindlasti erinev. Sellega tasub arvestada mikromootorite puhul ja olenevalt mikromootorist ei pruugi ka need vahed olla täpselt sellised ja mida koormusetundlikum on mootor (selles on ka liitriste mootorite puhul mäekõrgused vahed!!), seda rohkem on neid mõjutajaid (tuule suunast rehvi vanuse/kvaliteediklassi ja tähtede seisuni).
Tasub kui sa pole kasuahne stapea ja ei näe igal pool teenimise võimalust. Jõua nulli, keeda ülejäägiga sooja vett majja ja elu ilus. Mikrotootmine on roheliste luulud, olen seda juba aastaid rääkinud aga näed, alles nüüd hakkab kohale jõudma …
ma arvan, et Kärss Teie mõttekäigud on mingi teine level. Tundub, et Te olete ise ideaalne inimene, kes hindab riske adekvaatselt, ei eksi ise mitte kunagi aga Te ei mõista, et enamus inimesed ei ole ideaalsed. Enamus inimestel tuleb pidevalt ora tagumikus hoida, et nad midagi üldse teeksid ja/või mõistlikult käituks. Viisakamalt öeldes, neid tuleb motiveerida.
See rollerauto on turvalisem kui 50+ km/h liikuv "mersu" tõuks või kahe-rattaline roller. Mis me siis nüüd peaks tegema? - suunama kõik autodesse, kuna autod on turvalisemad? - või suuname tõuksiga ja rolleriga liikujad rollerautodesse ja rollerautodega liikujad pärisautodesse, millega toodame natuke turvalisust juurde? Kui kaugele me selle turvalisuse tagamisega päeva lõpuks minna saame?
