https://liikleja.ee/arvamus/okoparadoks-hiinas-on-elektriaut
odest-saanud-tarbeelektroonika/
Elektriautode maailmas toimub kiire evolutsioon ja nende hinnad on isegi uutel mudelitel langemas väga ahvatlevale tasemele. Kuid noor elektriauto ostja ei mõtle nagu nende isad ja/või vanaisad, kelle jaoks auto oli kestvuskaup, mis pärandatakse põlvest põlve. Tänapäeva autoostja jaoks on auto nagu mobiiltelefon, mis muutub tehnoloogiliselt iganenuks kohe pärast uue mudeli üllitamist. Posiiivset ka. Kuna areng on (üli)kiire, siis elektriautode plahvatuslik kasv jätkub.
Esiteks Eesti majandust ei ole keegi põhja lasknud, sest see töötab, annab stabiilselt normaalse tööpuuduse taseme juures inimestele tööd ning nominaalselt on majanduse mahu ja sissetulekute kasv olnud kiire. Need kes välismaal käivad, saavad eriti hästi aru, et Eesti inimene ei ole enam reisides näljarott.
Teiseks on naiivne seostada Eesti majanduses toimuvat üksühele valitsusega. Kui valitsus lähtuks enda tegevuses valimistevahelisel ajal jooksvatest reitingutest, milleks neid valimisi siis üldse teha on vaja ja mis on 4 aastase valimistsükli point? võiks 1 kord kuus vastavalt reitingutele riigikogus kohad ringi mängida, valitsust vahetada jne.
Ainuke asi, kus valitsuse mõju on otsene olnud on automaks ja selle mõju 2025 aasta uute autode müügi turule (ja ka järelturule). 2026. aasta senine algus ei luba hetkel öelda, et see mõju käesoleval aastal jätkub. Samas kui räägitud on uute autode müügi kukkumisest 2025, selle mõjust registreerimistasu laekumise vähesusele ja käibemaksu laekumise vähenemisele uute autode pealt, siis see on ainult mündi üks pool. alles nüüd hiljuti on ka ajakirjanduses olnud juttu, et kuna uute autode müük on kukkunud, siis autode remont nii esindustes ja just väiksemates autoremonditöökodades on oluliselt kasvanud. Seal on tööhõive ja teenuse mahud kasvanud, laekub rohkem tööjõumakse ja käibemaksu. Suures pildis jäi võibolla automaksu mõju 2025 aastal riigieelarvele ikkagi positiivseks. Seda ei ole aga keegi välja arvestanud. Igal juhul jutt Eesti majanduses autosektori hävitamisest on vale.
Häda ongi selles, et Sa Kärss viid enda narratiivides kõik pisikesed teemad küll suurte järeldusteni välja (a'la elektri-tõuksi kontrolliv politseinik viib lapse ja vanema silmis politsei maine alla ja kokkuvõttes ohustab sellega Eesti sisejulgeolekut) aga majanduslikult on sinu narratiivid kõik utoopilised ja kontekstist välja rebitud. Räägid, et kõik on vaesed ei tule otsotsaga kokku, aga samas süüdistad valitsust, et turismisektoris on töökohti vähenenud, samas tead väga hästi, et seal on kõige madalamad palgad ja mida suuremaks turismisektor Eesti majandusest muutub, seda rohkem on meil inimesi, kelle majanduduslik hakkamasaamine on halb, või tekib tugev surve välistööjõu järele. just IT ja SIDE sektori osakaalu kasv on see, mis annab juurde normaalse palgaga töökohti Eestis. Seega selle sektori järjepanu kasvamine on olnud Eestis väga oluline trend. Aga sellest Kärss ei räägi enda pajatustes.
Jälle on keegi A24-a postitanud midagi, mis ei toeta "peatselt saabuvat helesinist" tulevikku. Kohe kahju kärsast :-(
"Ma ei maga, ma ei söö. Ja ma ei taha teha tööd"
Ma olen reformi pikalt valinud. Kui nad sõõrukat upitasid Tallinnasse, siis tekkis küll kõhklus.
Seekord kaalun Parempoolseid valida või siis ikka reformi. Peamine põhjus on ikka majanduslik platvorm, mis on reformil vähemalt mingil kujul olemas, aga teistel erakondadel üldse puudub.
* Sotsid jagavad raha laiali, aga seda ei tea, kust see tuleb.
* Isamaa eesmärk on paigal tammuda ja mitte midagi muuta
* Keskerakonna plaan on korruptsioon
* EKRE eesmärk on perekonna riigikogus hoidmine
* E200 on sama nagu reform, aga neil pole inimesi
* Parempoolsed toetavad kõige tugevamini ettevõtlust
Teine mõõde on igasugused isikuvabadused ja läbipaistvus, milles EKRE ja Isamaa on mustad lambad.
Sul oli ennem valikus Nissan Micra aga nüüd tahad juba kaubikut sest tuleb välja et tööristad ja muu kola vajab vedamist? Aitähh, kohvi kõrvale nalja ka veidi.
Mind ei tõmba üldse kettasse eriti miski. Lihtsalt puudub isiklik huvi bluffimisele kaasa noogutada ka siis, kui keegi süstemaatiliselt autofoorumit AINULT blufi levitamise eesmärgil külastabki.
Nende tegijatega on keerulisem, sest kõik nad on kellegi poolt valitud ja peaks omama õigust osaleda valitsemise protsessis. Praegu tehakse teerulli ja olematu toetusega gäng on majanduse põhja lasknud teistega võrreldes. See, kui üle 80% ühiskonnast ei toeta neid majanduse põhjalaskmise otsuseid, ei ole demokraatia.
See, et Kärss sind tõmbavad täiesti neutraalsed arvulised faktid nii kettasse, näitab juba midagi. Sul on mingi pime viha ühtede tegijate vastu ja samas mingi naiivne kindlus, et mingid teised tegijad toovad õnne maapeale. Kogu postituste sisu lähtub sellest.
Kui valikus oleks väikekaubikud, siis milline oleks hea variant?
Mul on autot vaja enamasti ikka töösõitudeks ja tööriistade vedamiseks ning kui kaubik ei kolise ega nagise ja on mugav ka pikka maad sõita, siis ei peagi just sõiduauto olema. Keskmine kütusekulu võiks max. 4.3 L/100 km olla.
Tänan!
Toyota on mõttes olnud.
Ainukesena välistaks vist saksa toodangu ja igasugused sellised margid, mis pole populaarsed.
Vaatasin, et Toyota Prius maksab tõesti palju. Tundub, et on päris ökonoomne sõita ka aga vaevalt teisedki Toyotad palju alla jäävad.
Irw, pool liitrit kütust IGA 100km kohta on väiksem kulu kui liiter õli aastas... Kui isegi nii elementaarsest matemaatikast ei saa jagu ilma excelita, siis pane excelisse ka erinevate rehviprofiilide-kiirusindeksite hinnad jms. See ei aita absoluutselt otsuste tegemisel, aga avardab silmaringi selles osas, millega üldse arvestada tuleb. Kubatuurijutu juurde lisan igaks juhuks, et paljude mudelite suurema-väiksema litraazhiga mootorid erinevad teineteisest vaid kolvikäigu poolest, mootorid on muus osas identsed vaatamata ca pooleliitrisele kubatuuri erinevusele. Ära vaeva pead selliste tehniliste nüanssidega, mis pole olulised enda seatud eesmärkide saavutamisel.
Kuna Sa ei suuda sõnastada enda soove reaalse maailma võimalustest lähtudes, pole tahtnud ka ühtegi autosoovitust anda. Nüüd mõtlen, et ühe siiski annan: võimalikult viimase otsa Toyota mittepistikhübriid 1,8L 72/73kW mootoriga. Ainult selle mootoriga ja vahet väga pole, kas Aurise, Corolla, Priuse vm kere peal. Ära ehmata e-CVT käigukasti peale, see pole klassikaline "rihmajuhan". Ei näe pointi kirjutada tervet lehekülge, miks just see ja pole ka kindel, kas Su kasutusprofiili juures nt hübriidiaku nii kaua elus püsib, aga andsin praegu otsa kätte. Kasuta nüüd ChatGPT-d, googelmooglit jne ning uuri välja, kas see Sinu puhul end üldse õigustaks ja kui kulukaks lähevad need lisainvesteeringud, et sellega kümmekond aastat hakkama võiks saada. Tegu on niivõrd levinud ja vana tehnikakomplektiga, et infot leiab selle kohta rohkem, kui keegi lugeda viitsiks. Siiski ära lase end eksitada kiidulauludest, sest autosid toodetakse kindlate nishide jaoks. Enda headest-halbadest kogemustest (teise mootoriga) Priusega ei hakka praegu pikemalt heietama, need autod on populaarsed põhjusega ja neid hinnatakse vaatamata tüüpvigadele, samuti põhjusega. Sellepärast pole need ka ostes just kõige odavamad.
###Kõige tugevam kasv jätkub traditsiooniliselt elektriautodele suunatud riikides nagu Holland ja Taani/.../Elektriautode sektori ettevõtted usuvad, et tegemist ei ole ajutise trendiga. Briti elektriautode müüja Octopusi tegevjuhi Gurjeet Grewali sõnul kasvas ettevõtte uute autode müük aprillis 95 protsenti ning kasutatud elektriautode müük koguni 160 protsenti võrreldes eelmise aastaga. ###
Juhuelektri ajastul pole kindlasti kõige odavam olla esimeste hulgas, kes selles võrgu koormuste uue jaotuse eksperimendis osalevad, Eestil on siin hea võimalus õppida teiste vigadest ja õnnestumistest. Seda saab teha ka tegutsedes, mitte teiste tegutsemist jälgides lihtsalt taskupiljardit mängides.
Kui see vastab tõele, et tegu pole ajutise trendiga, tekib väike lootus, et uue särtsuauto ostmine polegi ehk varsti enam majanduslik häving ajuvabalt suure hinnalanguse tõttu. See on väike probleem neile, kelle jaoks on hinnalangus mitteoluline (ostetakse hoopis mugavuse vm omaduste tõttu või on hinnalanguse risk maandatud muude suurte toetustega nende riigis). See võib teha särtsuka atraktiivseks ka paljude selliste inimeste jaoks, kellele sobiks juba ammu omaduste poolest, kellel on võimalik osta uusi asju panga abiga ja kes on jätnud selle otsuse seni tegemata lihtsalt "exceli" tõttu.
Kogu artikkel on kirjutatud selles võtmes, et "viie rikkaima riigi hulka" ja "kui see on kriis, siis selles ma tahakski elada". Nende jaoks ongi nii. Enamuse jaoks mitte, sest parafraseerides majandusteadlasi: keskmine inimene ei tarbi keskmist toitu, ei ela keskmises majas ega sõida keskmise autoga, vaid ka keskmine inimene teeb igas kategoorias erinevad individuaalsed valikud oma vahendite-võimalustega toimetulemiseks. See, mida Maiko üritab igal võimalikul juhul sildistada hädaldamiseks, pole seda üldse ettevõtjate jaoks, sest kellegi äri ei põhine hädaldamises ja nende asi on teha vaid jätkusuutlikke valikuid. Nii olen ka mina väljastanud sel kuul arveid veidi rohkem euroliidu siseselt kui väliselt ja kuu lõpus esitan ühe arve ka Eestisse... mille maksab kinni maksumaksja:)) Peaks iseloomustama suurepäraselt Eesti enda inimeste tarbimisvõimekust, mis oli alles üsna hiljuti sellisel tasemel, kus tööd oli nii palju, et ei jõudnud ära teha ega teistele ette anda. Nüüd on aga vastumeelne viia välismaalt teenitud raha poodi, mille pealt makstakse makse, kui selle saab viia ka otse tootjate kätte taludesse jm. Kui terve riik mõtleb nii, tuleb kodanike süüdistamise asemel küsida, miks see on nii ja mida tuleb teha teisiti, et see muutuks.
Siin on tore tasuta lugemine majandusest. Päris majandusest, mitte kusagilt kõrgemalt korraldatud butafooriast. Ühtlasi ka põhjus, miks maal toimib see, mis linnas ei toimi ja miks üritatakse iga hinnaga raiuda läbi maalt pärit inimeste juuri, sest just kogukond on see, mis on igal ajastul riigist tugevam majanduse garant ja ohustab oma tugevusega ka mugavustsoonis istuvaid ametnikke. https://www.err.ee/1610029138/rein-sikk-appi-eestis-otsustat
akse-koike-tutvuste-kaudu
Tegelikult on asi palju lihtsam ja hullem. Tarbimine on maas, inimesed koguvad igaks juhuks mammonat arvetele, väljas söömas käivad vaid armunud ja turistid. Potensiaali ei nähta kuhugi raha paigutada. Hullunud maailm arvab, et edaspidi süüaks bitte ja baite, talunikud, kes on heas lootuses ostnud omale millised masinad, on kahvlis... See on olukord, kus midagi peab juhtuma, muidu edasi ei saa ja keegi sööb meid ära.
Väga raske on näha Eesti jaoks head lahendust
Alfa Romeo on autoinimese auto, mitte amatöörile, kes kulgeda tahab. Tal on iseloom, see väljendub juba sisse istudes, kus uksepost on alustuseks vale koha peal. Muud asjad sinna juurde, ei soovita tavakasutajale kunagi. See tuletab meelde, et peaks endale ühe soetama, sest ma igatsen natukene seda massohistliku itaaliavärgi pidamist.
Itaalia auto on nagu slaavitarist pruut. Ilus, agiilne, nii hea sõita, nägu on naerul kogu päeva aga õhtu lõpuks ajab ikkagi nutma koos oma kõikide kapriisidega.
:) Neetud auto ostmine ei ole nüüd küll hea mõte! Ma pigem ostaks ikka sellise, millel needust peal pole. Peab vist selgeltnägija sellesse protsessi kaasama, et ikka hea auto saaks ostetud :).
Jutt on siin tõesti pikaks veninud ja peaks lõpetama hakkama.
Huvi pärast veel küsin, et mis sellel Alfa Romeol siis viga on?
Otsin endale usaldusväärset sedaani hinnaklassis umbes 4000–6000€. Sooviks autot, millega ei peaks iga kuu remonditöökojas käima. Välimus võiks ka viisakas olla.
Hetkel meeldivad näiteks Honda Accordid, aga olen avatud ka teistele variantidele. Peamine on töökindlus, mõistlikud ülalpidamiskulud ja et auto peaks normaalselt vastu.
Kas oskate soovitada häid mootoreid/mudeleid või öelda, mida selles hinnaklassis kindlasti vältida?
Ise tean autodest üsna vähe ning seetõttu mõtlesin siit abi küsida.
"Suurem mootor rohkem õli" - Jama jutt. 2 lidrusesse dislasse läks mul 11L õli. üle 5 liitriste V8'te puhul saab 5,3 liitriga hakkama, ühe puhul maksis 5 liitrine punsu suisa 23 euri ja filter järgmised 4 euri otsa. Kosmiline kulu!
Loo moraal on aga selles, et ei tasu selliseid eeldusi teha, kõik on mootori disainis kinni, mitte kubatuuris.
Ah, lubas ju see suvi ilusat ning kuiva ilma. Selle 500km kuus läbimiseks sobiks hästi mõni korralikum jalgratas! Muidugi etteruttavalt ma sellele ei mõelnud, et jalgrattaga sõites tuleb kaloridefitsiit toiduga tasa teha - jälle rahakulu..
No ei saa me üle ega ümber nendest kulutustest.
Otsus ammu tehtud ju - auto peab olema odav, vastupidav nii mehaanika kui rooste osas, minimaalsed maksud ja kütust ei tohiks ka (eriti palju) võtta. Selline üldlevinud soovide pakett :D
Paraku ei ole sellist toodetud ja nii toimubki see igavene otsing.
ja veel üks tähelepanek ühelt majandusanalüütikult:
"Kesiste majandustulemuste taustal nihkub aina lähemale päev, mil töötlev tööstus kaotab oma positsiooni Eesti suurima majandussektorina. Võttes aluseks viimase 10 aasta keskmise kasvu, saabub see päev aastal 2028. Endalgi kummaline mõelda, kuidas kunagisest nišisektorist info ja side on saanud Eesti majanduse uus alustala."
iseenesest loogiline, Eesti ettevõtted on füüsiliste toodete tootearenduses pigem tagasihoidlikud ja allhanketootmine üksi on muutunud ammu juba kalliks. Tootmise automatiseerituse tase on samuti pigem tagasihoidlik Järelikult see sektor saabki majanduses ainult väheneda. Kui midagi taga nutta, siis seda, et jama, et meil palgad on kasvanud numbriliselt teiste lääneriikidega võrreldes palju kiiremini ja et nii mõnigi ettevõtja, kes ajaga kaasas käia ei suutnud, on pidanud mingi tootmise kinni panema.
hoolimata peavoolu meedia ja alternatiivsete kanalite hädaldamisele viimased 5 aastat, on elu läinud Eestis ikka paremaks. Võib arvata, et kui hädaldamist oleks vähem, siis oleks veel parem, vähemalt inimeste enda meeleolu oleks parem.
0,5 L 100 km. kohta väiksem kütusekulu polegi midagi, mille pärast punnitada aga kui nii võimsa autoga sõidad, siis on see automaksu number päris kole kindlasti.
Mul oli kunagi 1.3 L mootoriga auto ja mootorituld paljude aastatega põlema ei saanudki. Mootor töötas suurepäraselt ja oli super auto selle aja kohta, kuid lõpuks sai rooste kahjuks autost jagu. Sellega sai enamasti linnas sõidetud. Elektroonikat polnud ülemäära palju ja mingit turbot jmt. ei olnud.
Nüüd on 1.6L mootoriga palju noorem auto, millega rohkem maanteel sõitnud aga mootorituli on selle aja jooksul palju põlema läinud ja viimasel ajal jälle mootoriga mingi probleem. See auto vajab rohkem ja pikemat maanteesõitu, kui talle pakkuda saan. Siis kustub lõpuks mootorituli ära ja asi korras... linn talle ei meeldi. See auto on muidugi võrreldes eelmise autoga ikka paksult erinevaid lisasid ja elektroonikat täis, milleta saaks ka tegelikult sõidetud.
Mõlemad autod bensiinimootoriga ja manuaalkäigukastiga.
Kui ma oma kogemust võrdlen, siis aeg muudab palju ja varem olid tõesti autod vastupidavamad.
Samas ilma püsikiirusehoidjata enam hästi elu ette ei kujuta..., mugav asi, millest loobuda ei taha. Samas on manuaalkäigukast ka iganenud ja korralik automaatkäigukast oleks meelepärasem.
Kuigi olgem ausad..., manuaalkäigukastidega pole kunagi probleeme olnud, ka praegusel autol mitte. Automaatkäigukast oleks riskantsem valik aga kui valik on õige, siis läheks sõitmine oluliselt mugavamaks.
