Pensionärid mõistaks, kui kärpe alla läheks kõik, kes riigilt palka saavad. President, ametnikud, politsei, õpetajad jne. Tulebki öelda nagu on, ajad on keerulised, teid peab korras hoidma, riigikaitse peab olema korras jne. See jutt, et kõik lähevad selle peale tootvale tööle on BS, kuhugi nad ei lähe oma kindla palgapoti äärest. Vingu oleks, aga kes ettevõtja vingu kuulab, kes on nende palga allikas? Kuidas saab nii olla, et rasketel aegadel puuakse iseendale sissetuleku loojaid maksudega, ning suur grupp ühiskonnast saab selle võrra rohkem raha maksupotist. Mina pole sellega nõus ja kavatsen vastavalt ka käituda.
Torkas lihtsalt silma hea videolõik, kus on hästi näha see, mida siin terve teema on üritatud selgitada, kuidas "põhjatus pudrus" esiveoline end põhjapeale sisse kaevab ja tagaveoline endale veerevate esiratastega teed rajab, millelt pidamist leides tagarattad autot edasi lükkavad. Lumepudrus toimib lihtsalt veel paremini kui seal põllul. Täpselt samad olud ja eesmärk, meist kõigist kõvemad sõidumehed mõlema auto roolis. https://www.facebook.com/watch/?v=953526027116879
##sisepõletaja juht saab toasoojuse nö boonusena kui mootor töötab, siis elektrika omanik maksab soojuse eest##
Siin on nüüd väike konks sees. Meenutab natuke seda turbo juttu, et õhk ju nagunii liigub väljalaskes, püüame selle "tasuta" energia lihtsalt kinni. Oli siin nüüd ikkagi midagi tasuta? Jah, kiirendus, aga kütust kulus kah kiirendades rohkem, tasuta õhu kõrval oli kütus ikka tasuline;)
Särtsukaid võrreldakse millegipärast alati mingi abstraktse "keskmise" fossiilikaga, aga mitte sellise fossiilikaga, mille valib inimene, kellel on samad kokkuhoiueesmärgid nagu särtsuauto omanikul. Miks küll? Muidu tuleks see propagandaks kasutatav arvutuspettus ju välja:)
Just SELLISE fossiilauto kogukulu ei ole särtsuautost suurem ja talvel on see vahe juba särtsuauto kahjuks... aga mitte enam liikumiseks kulutatava energia pärast, vaid sellepärast, et külmaga kulub ligi pool särtsuauto energiast toa soojendamiseks ja klaaside puhtana hoidmiseks. Meil on lõpuks üsnagi samad suurusjärgud, kuid rahaliselt koosneb üks hind kütusest (ja soe kaubapeale), teine hind liikumine+soe eraldi... mis vahet sellel lõpuks, millest see arve koosneb? Tahan, et toit oleks sama maitsev ja arve ei oleks suurem. Eesmärk on ju saavutatud mõlemal juhul. Siin ei ole probleemi, mida lahendada oleks vaja.
Ainus "probleem" (demagoogiavõte) seisneb selles, et me kõik oleme ikkagi valmis maksma rohkem lisamugavuste eest. Seda teevad nii särtsukate kui ka fossiilikate omanikud. Kui Maiko kilkas siin teises teemas lakooniliselt, et temal kulus eelmisel kuul enda särtsuauto laadimisele 9e (jättes sellele summale teadlikult konteksti juurde lisamata), siis ma võiks kilgata, et ühel mu autodest kulus veebruaris kütusele üldse 0 eurot, aga sõitsin ikkagi (väga soojas autos;) ca 1500km. St tankisin viimati jaanuaris, järgmine kord märtsi algul, keskmine kulu paagitäie kohta alla 4 ja järgmine tankimine tuleb aprilli lõpus või mai alguses, sest ilmade soojenedes/suverehvidega kütusekulu langeb veelgi. Loodetavasti on selleks ajaks läbi ka Iraani sõda ja kütusehinnad jälle madalad (ja kui polegi, kasutan kodus mahutites olevaid varusid, millest jaguks SELLE autoga mitmeks aastakski ja täiendan varusid siis, kui saab jälle odavalt hulgihinnaga). Ainult et see jutt kehtib kõik mugavuse kohta: Maiko mugavus on kiiremini soojenev salong lühikeste linnasutsakate jaoks (mida mul polegi) ja minu mugavus on see, et 1500km jooksul pole olnud vaja mõelda sellele, kus asub autol see luuk, mille kaudu energiat lisatakse;) Kumma mugavus on olulisem, kas minu või Maiko oma? Kuidas saaks üldse sellele vastata, kui elame erinevates oludes ja meil on täiesti erinevad vajadused ja ootused? Selleks, et kogu see mugavust puudutav jutt teisendada reaalseteks kuludeks, tuleks arvestada sinna juurde ka auto elukaare pikkus (või pidamise periood), väärtuse langus selle jooksul, lisanduvad kulud (mul SELLE auto väärtus enam kunagi ei lange, kaskot pole vajagi, kuid iga 15tkm standardhooldus lisab kohe 21e ja 120tkm tagant lisandub juurde veel 35e rihmakomplekt). Muus osas ei erine meie autod just palju, piduriklotsid maksavad kümpsi ja iga 200tkm järel võib realiseeruda nt risk, et nt kliima vajab täitmist, esiklaas vahetamist vms. Siit teemast polegi vist käinud läbi veel ühtegi arvutust, mis näitaks, et neid hinnalangusi, kallimaid kaskohindasid jm arvestades ükski särtsukas oluliselt odavam tuleks. Alati võetakse abiks mõni selline eeldus, mis on hädavajalik selleks, et arvutusele "õige" vastus saada:))
Parandage mind kui eksin. Hea meelega eksiksin. Mida kiiremini massiliselt eksima hakatakse, seda kiiremini jõuavad ka särtsukad meist paljude hoovidesse ja enamikel pole midagi särtsuautode vastu, vaid ainult nendega kaasnevate kulude-ebamugavuste-piirangute vastu.
PS: Iraani sõjaga seoses on Maikol vedelkütuste hindadest poogen, sest tema auto laadimiseks vajalikud paneel ja hooviventilaator on sõltumatud (elektrit saab tasuta). Eksin?
https://parempoolsed.ee/karpekava/
Ma olen päriselt kärpekava ainult Parempoolsetel näinud. Kahjuks jääb valimistel nende jõust aga väheseks ja olen täiesti kindel, kes iganes võimule saab, riigi võlakoorem kasvab edasi, sest mitte ükski poliitik ei julge minna riigi suurimate kuluartiklite kallale. Seda pensionärid ei andestaks. Palju lihtsam on tegeleda asendustegevustega(ka praegune valitsus), võidelda homode, tuulikute, pagulaste jms.
Olukord tanklates. https://www.reddit.com/r/Eesti/s/nf9s0DuxXL
Kuigi pean nentima, et ka maagaasi hind on tõusnud ja kuna suvel tuleb seda Euroopas varasemast kallima hinnaga hoidlatesse varuda, siis järgmisel talvel ei jää ka elektri hind (jälle)tõusmata.
Su enda jutt on tühipaljas möla, kui Sa isegi ei loe siia teemasse pandud linke, kus meist kõigist targemad majandusanalüütikud on arvutanud välja, kui palju jääb riigil nende maksutõusude tõttu raha saamata ja kui palju raha, mis võiks jääda riiki ringlema, siit hoopis välja viiakse. Hoiatasid seda lausa ette kümnete kaupa, et kui teete nii, mis sellele siis järgneb. Loomulikult järgneski. Millal selle eest vastutamise aeg saabub?
Muidugi läheb maksustamine üle võlli, aga pange siis tulud - kulud ka siia kirja. Millise maksu alandamist võiks kaaluda, kui palju see riigieelarve laekumisi vähendaks, milliseid riigieelarve kulutusi(toetusi, pensione, riigikaitset, sotsiaalabi, haridust jne.) vastukaaluks vähendaksite ja selle kohta paluks ka numbreid, nii et riigieelarve liiguks tasakaalu poole. Senikaua, kuni numbreid, kuidas riigiielarvet tasakaalu poole saada välja toodud ei ole, on kõik see jutt siin üks tühipaljas möla.
teistes riikides ongi asi lihtsalt lahendatud.võtad ajutiselt arvelt maha ja KÕIK.keegi ei torgi sind tärminitega.see et ark ei suuda oma registrit hallata ei ole autoomaniku probleem.pealegi tehakse iga poole aasta tagant muudatusi.ei julgegi kuhugi kaugemale maale pikemaks ajaks sõita,sest tagasi tulles võib olla kogu su vara arestitud
Erinevus vaid selles, et kui sisepõletaja juht saab toasoojuse nö boonusena kui mootor töötab, siis elektrika omanik maksab soojuse eest veel eraldi- kõik need küttele kulunud kilovatid tuleb maha lahutada teepikkusest ja laadides maksad selle soojuse kinni.
fdghfgh
Panen siis oma selle kuu nimekirja ka.
Aasta oma ei hakka panema, aga küll sa mõttest aru saad!
1. Kuu esimesel päeval laekus KÜ juhatuse liikmetasu.
2. Paar päeva tagasi laekus palk 2. töökohast.
3. Viie päeva pärast laekub palk 1. töökohast.
4. Nädala pärast laekub üüritulu.
5. Paari nädala jooksul peaks laekuma tulumaksutagastus 3. samba sissemaksete eest.
6. Mõned laadad võtan ka see kuu ette oma enda ettevõtte valmistatud nänni müümiseks(operatsiooni tõttu ei saa mõnda aega füüsilist tööd teha, aga see ei sega müügitöö tegemist).
7. 50% kogu sissetulevast rahast läheb investeeringutesse tagasi, mitte tarbimisse.
Rohkem tegutsemist ja vähem vingumist! Olukord ongi raske kogu maailmas, aga võin kergemat sorti mürki võtta, et nutikas saab hakkama igal ajal, saamatu nälgib igal ajal. Ja siis see väike asi ka, et ei too sulle kommunismi tagasi isegi mitte Putin, ikka ise pead enda elatamiseks liigutama!
Ahjaa, oma elektriauto laadimisele olen kuu joosul 9€ kulutanud.
Pidasingi 400-500 km all seda silmas tegelikult. et siis saab meie talves ka veidi sõita ja ei pea käpikuid käes hoidma ja mitu korda päevas laadima. Pikemad puhkusesõidud välismaale on mõistlik teha näit. kahe pere peale renditud uuepoolse rendibussiga, millel on kõikvõimalikud kaskod ja kahepeale makstes on rendihind puhta muidu, võrreldes oma auto kulutamisega. Lisaks on kamp koos ja kulud all võrreldes kahe sõiduautoga minnes. Teemaksud, küte, parkimine jne.
"Michali sõnul peaks selline võimalus kannustama ametnikke rohkem pingutama: kui on tegu suure mõjuga otsustega, mis hõlmavad kas või ametniku enda töökoha koondamist, on võimalik saada lisatasu."
Et siis kui tööst on siiber, keegi ei koonda ka, lahkumisavaldust anda ei taha, sest mingit kompensatsiooni siis ei saa, siis teed suure projekti, projekteerid ennast koondatuks ning paned papi tasku. Tsirkus täiega.
Aga põhimõtteliselt olemegi juba jälgimis- ja trahviühiskond- ega need eravärvides autodki muud ei ole kui varjatud jälgimine.
Kui maanteel on kolmjalg, siis juures passib üks kaubik ühe inimesega. Too muidugi ei ole politseinik. Mitu inimest droonivalves on? Kaldun arvama, et kaks. Kas politseinikud? Vahet ei ole, peaasi, et palka makstakse.
Ühesõnaga kõik on üles ehitatud trahvide kasseerimiseks, ilus jutt liiklusohutusest pistku sinnasamusesse.
##Valitsus kiitis neljapäeval heaks avaliku teenistuse seaduse (ATS) muudatuse, mis muu hulgas loob võimaluse maksta ametnikule, kelle töö toob ühiskonnale suurt kasu või võimaldab väga palju raha kokku hoida, 50 000 eurot tulemustasu. Projektid valib välja sõltumatu komisjon.##
##Eesti põhiseadus on vabaduste põhine ja me ei ole rahvana kokku leppinud ja öelnud, et me tahaks vabaduse põhisest ühiskonnast liikuda edasi jälgimisühiskonda. Sellist kokkulepet ei saa teha politsei omapäi või siseministeeriumi valitsusalas toimetades.##
Õhk süsteemis tavaline.
Kütus vajub ära seismisega ja tõmbab õhu sisse kusagilt. Pumbad väsinud ja ei jõua seda kütet starteri kaasabil piisavalt suure nivooga üles pumbata. Üldiselt autot järgi vedades või jah spreiga läheb sellel juhul käima kuna pöördeid saab juba rohkem ning pump suudab ka toota piisavalt siis.
Nõus, et register tuleb fantoomidest puhastada, aga kui on tehtud registrikande peatamine, siis see auto ju ei ole liikluses, seega pole ka mingit õigust (mõttetu sõna siin riigis) maksu nõuda. Nõua seda maksu siis, kui peatamise tähtaeg lõpeb ja küllap omanik siis ka liigutama hakkab kui ei taha võlglaseks jääda. Siis otsustab, kas kustutab jäädavalt või jätkab registrikande peatamisega. Ajutine ja lõplik kustutamine on niivõrd tobedad sõnad. Kui kustutatakse, siis kustutatakse ja kogu moos. Kui ma võtan kustutuskummi ja nühin paberi puhtaks, siis on ka kõik kustutatud, mitte ajutiselt kustutatud. Sama nagu järjekorras seisjad- viimane seisja on viimane, mitte kõige viimane. Või tahab keegi süüa kõige viimast koogiükki?
##Kui elada linnas, omada oma laadimist ja 95% on linna või lähiümbruse söidud siis korralik, tegeliku 400-500 km rangega autod on hea valik küll.##
Kas Sa mitte veits ülekohtune praegu pole? Maanteel on see mõistetav, aga just linnas ja linnaümbruses ei ole ligilähedaseltki nii palju vaja... või millised sõidud võiksid olla näiteks 400km linnas ühe päeva jooksul? Millises linnas? Võrus 400km? :))
Linnas on vaja pigem max 200-300km, aga seda siis iga ilmaga, ka -30 juures, sest siis tekib "ootamatu probleem" järsku kõigil korraga. On suur vahe, kas see "vahest 15min lisalaadimine" koduni jõudmiseks tuleb teha Sinu enda tehtavate sõiduvalikute pärast (haagissuvila, autoreis vm) või hoopis olukorras, kus see põhjus tekitab korraga kõigile särtsuka kasutajatele sama probleemi.
Sellepärast ongi paljud inimesed "särtsuauto poolt" ainult sellel eeltingimusel, kui sellega ei kaasne alternatiivide ahistamist ja jäetakse võimalus selle erandliku -30 juures lükata lumi maha kogu talvel seisnud fossiilikalt, keerata muretult võtit ja erandkorras see pikk ots selleks sobilikuma autoga seekord teha. Need ei ole ega peaks olemagi üldse teineteist välistavad liikumislahendused. Ei näe isegi vajadust "piitsa" järele seal, kus särtsukas end juba praegu rahaliselt (paljude rahakamate inimeste jaoks pigem mugavusega) õigustada suudab.
PS.
Lisan juurde et enda autost lugupidav inimene ei kasuta kunagi eetrit. Minu jaoks on selline teguviis võrdväärne teisele inimesele rusikaga näkkulöömisele.
Selle asemel avastasin, tuleb kasutada seda- annab samuti kohese käivituse ilma kuvaldaga vastu kolbe peksmata, käivitub pehmelt: https://www.soodsamalt.ee/p/EmWLqaWe/putukamurk-supercobra-l
endavate-putukate-vastu-400ml-1
Minul on näiteks õnnestunud osta üks sellise laperdava vändarattaga/katkise kiiluga (juhuslikult just sama 1,9L 50kW) Transporter, aga see viidi venemaale ära veel enne, kui jõudsin probleemiga tegelema hakata (mootor ju töötas). Üldistus on tehtud puhtalt oma sõprusringkonna diislite remontimisega tegelevate firmade kätte jõudvate autode pealt, kuigi tähte närides pean tegelikult nõustuma, sest probleem pole mitte kiilus endas, vaid kusagil mujal on midagi valesti läinud ja see on pigem tagajärg.
Ma ei tea, kas seda saab ka neile mootoritele üle kanda (parimaks vastuargumendiks on vast automootori raskem hooratas), aga sarnane kiilu-koonuse lahendus on kasutusel ka enamikel paadimootoritel, millel kiilupurunemised on oluliselt sagedasem probleem. Jällegi, selle probleemiga ei puutu kunagi kokku need, kellel on paadimootor iga-aastaselt kasutuses, hooldatud jne. Kiilud lastakse ribadeks ainult ühe konkreetse tegevusega - käivitamisel eetrit kasutades:)))) Järgmine probleem tekib neil, kes kodus ise remondivad ja hooratta kinnitamisel selleks piisavalt njuutoneid ei saa kasutada (vajab üsna täpselt reguleeritavat ja võimsat "käristajat"). Nii need müüdid sünnivadki, nagu kiil oleks probleem, kuigi tegelikult ju pole...
PS: pikk jutt ei ole sitt jutt. Keda ei huvita, need ei loe ka lühikesi. Kui raamatut kirjutama ei hakka, jaga neid kogemusi kasvõi siin foorumis. Ühel päeval leiab ChatGPT selle info ülesse ka siit ja sellest on abi kellelegi, kes isegi ladina tähestikku ei tunne.
##Mis viimasel ajal juhtunud on, kuna tundub, et navigaator pole kunagi varem kiirusepiirangutega nii palju jama tekitanud? Praegu sõidan Hämeenlinnast Imatrale EQC-ga.
Google elab suurema osa reisist suviste piirangute ajas ja Mercedes teeb kohati 120 spurte, samal ajal kui järgmisel ristmikul võib see pidurdada 50 km/h-ni, kuigi tegelik kiirus on kogu aeg 80 kilomeetrit tunnis.##
##ma pole ka aru saanud miks aetakse asjad meelega nii keeruliseks.mis krd. vahe on registrikande peatamise ja ajutiselt kustutamisel.##
Sinu jaoks polegi vahet. Probleemiks on suur hulk õhku rippuma jäänud registrikandeid ARKi enda jaoks. Mingisugused ajalised raamid on igati loogiline lahendus, mis sunnib praegu inimesi liigutama ja väldib tulevikus selliste probleemide teket. Küsi kasvõi ChatGPT-lt, kuidas on sarnased probleemid tasalülitatud teistes EU riikides. Ei oskaks ka ise midagi paremat välja pakkuda. Ei kurda kah, sest JOKK lahendustega nad tegeleda veel ei viitsi;)
##ma just spetsiaalselt kirjutasin: paekaldal Tallinnast Paldiskini. Milliste liikide rändekoridorid läbivad Tallinna piirkonda?##
Soovid nimekirja? Või pilte-videosid, mida olen teinud seal looduses matkates linnurände ajal? Loomulikult retoorilised küsimused, millele vastuseid ei oota. Sisuliselt tekitaks see probleemi, et ohverdame ühe osa linde näiliseks probleemilahenduseks, mis probleemi ikkagi ära ei lahenda. Kuigi jah, argumendid kõik on õiged, kuid tervikuna on seda ikkagi liiga vähe Eesti jaoks ja nädalateks vajaliku elektri salvestamine on tänapäeval tehnoloogiliselt veel problemaatiline.
Sellepärast kirjutasingi siia teemasse juba teabmitmendat korda, et "kuhu" asemel tuleks küsida "milliseid" tuulikuid. Need kuni mõnikümmend % efektiivsuse kaotust iga investeeritud euro kohta ei ole kõrge hind, kui see hoiab samas ära enamuse inimestele-elusloodusele tekitatavatest probleemidest (ja nende probleemidega seotud kuludest). St põhimõtteliselt nõustun Su kommentaariga ja ega rohkemat polekski vaja, kui et tuuleäri maksaks ISE kinni enda tekitatavate probleemide lahendused. Seejärel loksuks kõik ise paika, sest neil oleks siis odavam neid probleeme mitte tekitada.
Päris suur vahe on ju! Tsitaat sealtsamast Maalehe artiklist:
"Kaheksa aastaga kustutatakse transpordiameti registrist kõik peatatud kandega autod. Enne liiklusseaduse muutmist peatas maanteeamet mootorsõiduki või selle haagise registrikande, kui oli möödunud kaks aastat sõiduki tehnonõuetele vastavuse kehtivusest ja viimase kindlustuslepingu poliisi kehtivusest.
Alates 2025. aastast sõidukite registrikandeid enam automaatselt ei peatata. Eesmärk on suunata omanikke otsustama, mida teha sõidukiga, mida ei kasutata – kas võõrandada, lammutuskotta viia või registrist ajutiselt kustutada, et hiljem uuesti kasutusele võtta."
Ehk kui registrijärgne omanik ajutist kustutamist ette ei võta, siis sõiduk kustutakse registrist jäädavalt.
Väike loetelu, mis meil toimub ja toimuma saab.
1. jaanuar- tühistus kodualuse maamaksu üleriigiline vabastus.
1. jaanuar-alkoholi ja tubaka aktsiisi tõus 10%.
1. jaanuar - kõigil elektritarbijatel tasakaalustusvõimsuse tasu hakkas kehtima.
1. jaanuar- elektritarbijatel varustuskindluse tasu hakkas kehtima.
1. jaanuar-osaliselt jõustub jäätmereform, millega kehtestatakse jäätmete energiakasutuse tasu ja tõstetakse ladestustasu.
1. jaanuar - ressursitasude tõus ettevõtetele.
1. jaanuar- tõusevad teatud riigilõivud.
1. jaanuar- sellest ajast sündivatele lastele vähenes vanemahüvitise ülempiir.
1. jaanuar- riik lõpetas ravikindlustuse lapsi kasvatavatele kodustele emadele.
1. jaanuar - hakkas kehtima haigus- ja hooldushüvitiste ülempiir.
1 jaanuar -elektrivõrkude rajamise lisatasu tarbijatele taastuvenergia ettevõtjate projektideks.
1. aprill- seoses pensionitõusuga kasvab ka maksustatav vanaduspensioni osa, kokku maksustatakse keskmist vanaduspensioni 2026 aastal 53 miljoni euro ulatuses.
1. mai- bensiini 5% aktsiisitõus.
1 mai- diisli aktsiisitõus 7%.
1. mai maagaasi aktsiisitõus 18%.
1. mai elektri aktsiisitõus 46 %.
1. jaanuar 2027- hävinenud sõiduki registrist kustutamise lõiv tõuseb 800 euroni. Seda ma teatsin
1 jaanuar 2027- automaks hakkab kehtima peatatud registrikandega autodele. Aga see tuli mulle küll üllatusena.
1. jaanuar 2027- alloholi ja tubaka aktsiisitõus.
ma pole ka aru saanud miks aetakse asjad meelega nii keeruliseks.mis krd. vahe on registrikande peatamise ja ajutiselt kustutamisel.mõlema variandi puhul ma autot kasutada ei saa ju.lisaks on koguaeg mingid ajalised tärminid.kui võtan ajutiselt arvelt maha,siis nii las ongi.miks peab koguaeg sügelema,kiusama ja autoomanikule ora tagumikku ajama
Niigi on olemas võimalus registrikande peatamiseks ja seda tehakse juhul, kui autot ajutiselt ei kasutata- ei ole vaja kindlustust ega ülevaatust. Seega mille pagana prse pärast pean veel tegema ajutise kustutamise kui nagunii autot ei kasuta. See on täielik idiootsus, mis kabinettides välja mõeldakse.
Ja siis on veel olemas registrist täielik kustutamine.
debiilsuse kõrgeim aste- ajutine kustutamine, täielik kustutamine. Peaks veel lisama lõpliku kustutamise ja igavese kustutamise. Siis on trapeadest ametnikud saavutanud täiuse.
Kogu austusega, herr Kärss, ma just spetsiaalselt kirjutasin: paekaldal Tallinnast Paldiskini. Milliste liikide rändekoridorid läbivad Tallinna piirkonda? Loomulikult peab Läänemaa linnukoridor jääma linnuhakkuriteta. Põhimõtteliselt olen muidugi nõus, et inimliku mugavuse maksavad suuresti kinni looduslikud liigid oma eluga.
Enamus elektrist tarbitakse Tallinnas ja Harjumaal. On äärmiselt silmakirjalik tuugeneid kuhugi ääremaale matta ja seejärel ennastsalgavalt ületada tekkinud ehitus- ja ülekanderaskusi, selmet jahvatada tuulest särtsu tarbimiskoha vahetus läheduses kõrge mürafooni ja rämpsarhitektuuri manulusel.
Metsamaa pealinnast eemal ei maksa ju midagi (kes ei usu, püüdke kusagil ääremaal oleva metsamaatüki tagatisel pangast laenu saada) ja tühm maakas kannatab tuugeni lärmi ilma poolt maailma kohtusse kaebamata õige pikalt ära.
Ma ei jauraks, kui iga tuugenipargi vahetusse lähedussse kerkiks SEJ/AkuEJ/..., mis tagaks püsivõimsusel tootmise ööpäevaringselt. Või alternatiivina maksaks nad % oma osa uue põlevkivijaama/AEJ ehitamise kuludest. Aga seda ju ei nõuta, selle asemel kuldab riik tuugeniärikad siusa üle värske uudise valguses:( Ning meie kõik maksame nende kullatud tuugenite seistutunde katvad püsitootmisvõimsused kinni...
