Kui siia lisada veel kättejäänud raha kulutamise pealt maksustamine ja kohati ka topeltmaksustamine, aktsiisid ja ms., siis tegelikult jääb inimesele u. 25% asjade näol ja riik koorib 75% erinevate maksudega. Kui ei kuluta, on seis parem.
Loomulikult muidusööjatele see jutt ei meeldi ja kisub lipsud viltu ning näod krimpsu. Tahad ühte õuna, pead riigile kolm andma, ja kõht on neil ikka tühi. Kolme ja poole miljardi eest Iklasse aeglase rongiga ongi meie tase, lätlaste oma ka.
Ta ei saa aru, et keegi tänavalolijatest ei jälgi, kuhu ta läheb või kustkohast tuli või mida ta järgmisel tänavanurgal teeb. Aga kui keegi rahva hulgast hakkaks teda jägima või kõnniks lausa koduukseni kaasa, siis ka gaute ilmselt tunneks end häirituna ja helistaks 112 ning kurdaks, et mingi kahtlane kuju jälgib teda.
Piinlik, inimene ei oska käänata sõna õlu: "Õlle on pisut odavam. Täna proovisin sushirestos isegi Jaapani õllet."
Aga asi ei ole selles, mis mujal maailmas toimub, asi on selles, kuidas meie valitsus jamadega hakkama saab, vähemalt püüab midagi teha, mõtleb kodanike hakkamasaamisele. See, kui pärast hinnad ikka ei lange, suunab rahva tigeduse juba kauplejate suunas, kes pisarsilmi muudkui väidavad, et nemad liigseid kasumeid ei teeni.
Aga uusi kapulusi meeldib neile miskipärast ehitada küll.
Kuid postilehes ilmus huvitav artikkel- keegi vist tegi elu avastuse või kirjutas bakatöö. https://majandus.postimees.ee/8431562/paljud-kukuks-pikali-k
ui-seda-teaks-eesti-inimeste-palk-on-tegelikult-palju-suurem
Kõik Eestis teavad oma netopalka – seda, mis kuu lõpus kontole laekub. Samuti teab enamik ka oma brutopalka – ehk palka koos maksudega. Kuid tegelikult on Eesti inimeste teenistus palju suurem… seda lihtsalt ei näidata inimestele.Kuigi lõppude lõpuks tuleb kontole sama summa, on inimestel ehk huvitav teada, kui palju nad tegelikult riigile maksavad. Eestis on valitud tee, mis võimaldab inimestele kunstlikult näidata väiksemat maksukoormust.See käib nii: kui inimene teenib 2500 eurot bruto kuus, saab ta, sõltuvalt pensionisammastest, kätte 2033 eurot. Maksukoormus tundub päris hea, ainult 18 protsenti tuleb ära anda.
Kui sama inimene läheks nüüd külla Saksamaale või Taani, peaks ta sõpradele ütlema, et ta teenib 3345 eurot bruto. See ongi tema Eesti palk, lihtsalt koos kõikide töötaja pealt makstavate maksude, ennekõike sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmaksega – neis riikides ongi kombeks brutopalka nõnda näidata. See tähendab ka, et tegelikult võetakse Eestis inimese palgast ära ligi 40 protsenti.
Eestis nimetatakse seda tööandja kuluks, aga praktikas sellist asja ei eksisteeri – sisuliselt on see inimese väljateenitud brutopalk, sest ka needsamad maksud on seotud konkreetse inimesega, tema pensioni ja haigekassaga, mitte mingi abstraktse tööandja kuluga. Lõppude lõpuks laekub pangakontole sama summa, aga inimesed lihtsalt näevad ühel puhul kõike, mida nad riigile ära andma peavad (vahet ei ole, kas ülekande teevad nemad või tööandja) ja teisel juhul nad kõike ei näe.Kogu palga näitamist propageerib näiteks ettevõtja Oleg Gross.Miks seda Eestis ei muudeta? Poliitikud ütlevad, mida nad asjast arvavad.Reformierakonnast vastas riigikogu rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann. Ta ütles, et ta ei oska välja mõelda ühtki sisulist argumenti sotsiaalkindlustusmaksu arvamiseks brutopalga sisse. «Nimelt on Eestis otsustatud, et on tulemuslikum, kui töötamisega seotud makse arvestavad, tasuvad ja deklareerivad tööandjate raamatupidajad, kellel on selleks vajalik väljaõpe ning maksuametiga seotud palgaarvestusprogrammid. Minu meelest on see tark ja praktiline otsus, mis rakendub maksumaksjale võimaluses täita tulumaksudeklaratsioon mõne minutiga, kui ei ole palju muid tulusid. See, et Saksamaal on teistsugune traditsioon, ei tähenda, et meil ei võiks olla oma traditsioon. Leetu või Saksamaale tööle minna soovija oskab küllap ise välja arvutada, kui suur on netopalk nendes riikides. Statistikudki oskavad riikide palgatasemete võrdlusteks netopalka välja tuua,» ütles Akkermann. "
Ja tegelikult on veel üks asi, mille peale tavaline tööinimene ei tulegi- ta teenib palka ka kogu kontoripersonalile. See mees, kes päev otsa haamriga vehib, maksab kinni kõigi mittevehkijate palgad.
https://www.facebook.com/share/v/18L2w54Xg4/
Millest sa räägid Deus? Ma ise filmisin selle Hispaanias olles toidupoes. Jagan oma enda isiklikku Facebooki linki. Käisin teistes poodides ka, see mida filmisin, on täiesti keskmise hinnatasemega.
Need pood/e-pood hinnavõrdlused on nii palju meediast läbi käinud teema, et selle õnge minek tundub juba kummaline. Või siis tahtlik. Samuti on igal ketil eri riikides erinevad müügistrateegiad (vrdl Prismad Soomes ja Eestiski) ja loomulikult valin Saksas ja Poolas samuti poeketti vastavalt hetkesoovile, täpselt nagu ka Eestis. Ja ega kõike ei ostagi.
Ei oska sellist vaidlust väga jätkatagi, sest ma pole kordagi elus e-poest toitu tellinud. Hindu olen võrrelnud ja sellepärast ikkagi päris poodi (ja pigem Soomes:) külastanud. See, kes armastab e-ostlemist ja ujub erinevate e-poodide vahel nagu kala vees, oskaks kindlasti ka e-kaubanduses targemaid valikuid teha. Ainult et kuni seda infot saladuses hoitakse, tulen ka järgmisel korral Soomest, Rootsist, Lätist vm mujalt nii, et auto on toitu täis, sest toitmist vajavaid suid on palju ja märkimisväärsed hinnavahed on suuremate koguste puhul ikka väga suured.
Täitsa prsses kodanik ikka... Ma ütlesin sulle, reisi ise läbi, mitte ära doomscrolli ja leia täiesti suvalist jama netist! Ütle lihtsalt: Ma ei usu!
Ma lepin sellega aga millega ma ei lepi, kui sa hakkad tõestama siin selliseid asju läbi kellegi viienda pilgu, kes vb valis kõige kallima keti ja jalutas sinna sisse et tiblapropat filmida? ERITI KUI sa üritad teha seda inimestele, kes siin pidevalt kas hobi korras või töö asjus enamusi riike kas läbi sõidab ja/või lendab!
Hispaanias on 4% maksumääraga leib, jahu(eriti leivajahu), piim, juust, munad, värsked puu- ja köögiviljad, kaunviljad, teraviljad, kartul ja muud mugulad ja oliiviõli.
10% on maksustatud pasta, seemneõlid, mitmed töödeldud või valmistoidud, liha ja kala. Ise filmisin Hispaanias. Kolm kuud tagasi. Mõni asi oli pisut odavam(jah kohalik puu -ja juurvili on odavam), mõni asi jällegi pisut kallim, keskmiselt sama hind: https://www.facebook.com/share/v/18L2w54Xg4/
Lõppkokkuvõttes pole ju vahet, kuidas... kui toode vastab tõesti reklaamitule. Siis jääbki vaid küsimus, et mille arvelt... et see ei juhtuks lühema elukaare või omaduste kiirema kadumise arvelt. Enamikku inimestest ei huvita kuidas - piisab teadmisest, et
X kg lisaraskust,
Y km lennukaugust,
Z km elukaart ja
$ rublat rahakotist.
See pole keeruline valem ja seda pole ühegi teise kütuseliigi puhul keeruline "arvutada" (sh viia end kurssi "nüanssidega", kuidas seda Z ka mitmekordistada või välistada kõlbmatuid).
##Kujutage kütuse puhul ette olukorda, et tahad oma sisepõlemismootoriga autole ainult parimat, valid kõige kõrgema hinna alt tankimispüstoli, kust peaks paaki voolama tootja sõnul rohke hea kraamiga paremaks tehtud kütus, ning oled nõus ka rohkem maksma. Püstolist niriseb aga välja kõige tavalisem, kuid premium-kütuse hinnaga bensiin ja see on täiesti normaalne.##
Mine ise kohale ja ära aja jama! Isegi Riias on odavam kui meil Haapsalus või Pärnus ja ma ei liigu odavamates kvartalites!
Poodidest, siis on ilgelt mugav jah võtta rimi ee ja lv lahti ja kõrvutama hakata aga see ei näita reaalsuses midagi, e-poodide hinnad ja letihinnad ei ole sünkroonis peaaegu mitte kunagi.
Tööandja kulul toit saab olla ainult km ja erisoodustustasuga.
Igal pool mujal on odavam kui meil enamus toitu. Mitte ainult poes vaid ka baaris või restos. Siinne 700 arve läks mul Saksas sama kvaliteediga kohas 400 aind, ära aja pska!
Toidule KM erisuse tegemist mina ei poolda. Parem siis juba tõsta elatusmiinimumi vms. toetust, kui üks järjekordne laiapõhjaline meede, millest võidavad enim need, kellel toidu ostmiseks rohkem raha. Niipalju kui Euroopas reisinud olen, ei ole see toit mitte kusagil eriti odavam olnud, ükskõik kas on toidul madalam KM või mitte. Mina tööl näljas ei ole. Meil on soe toit tööandja poolt(ilmselgelt KM vabalt).
Ka hea pull- ühed tõmbasid teistel naha üle kõrvade https://tartu.postimees.ee/8431590/vargad-tuhjendasid-autode
-muugiplatsi-kahju-ulatub-tuhandetesse-eurodesse
Neli või viis veljekomplekti viidi minema, kinnitas Tähe tänaval automüügiga tegeleva OÜ KSauto juhatuse liige Kajar Saarejõe.
Siiski ei varastatud velgi autode alt, vaid eraldi olevast hunnikust. «Sorteerisid korralikumad välja ja vedasid minema,» märkis Saarejõe ja lisas, et see polnud esimene kord, kui sel müügiplatsil vargad käisid.
Müügiplatsi ümber on kõrge aed ja ka videovalve. Vargad jäidki videosse ja materjalid on praegu politsei käes.
«Oli näha, et tegu oli nooremate meestega, umbes 25-aastased. Käisid kahe autoga,» sõnas Saarejõe. Mehed lõikasid aia sisse suure augu ning käisid sealt sisse ja välja.
kle nüüd, idealist-kapitalist- olukord on tegelikult selline, et keegi kuskil topib sitax pappi taskusse, samal ajal tavalised töösipelgad ainult vaesuvad. See pole ammu enam kapitalism ega idealistlik nõudluse-pakkumise majandus nagu see õpikutes kirjas, see on juba ammu tavaline röövimine, liigkasuvõtmine.
Ja kuna see riik sülitas toidu käibeka alandamisele, siis miks tuleb nüüd järsku arutada kütusemaksudega seotut? Äkki on hoopis valimised tulemas?
Kütusega on lihtne- kui on kallis, siis ei sõida. Või sõidad elektriga ja laed tööandja juures. Toiduga on keerulisem- süüa on vaja ja on vaja hästi, sest tühi kott ei seisa püsti ja näljane tööline ei suuda kapitalistile lisaväärtust toota. Paraku on see jama ka veel kaelas, et kallis kütus ajab poes hindu üles. S.tt seis igatepidi, aga kui mingi maksu alandamisega langeb kütuse hind 2 eurtsi pealt 1,90 jevroni, siis on megaodav vä?
Paljud kriisid on kunstlikult tekitatud, seega enamasti on vaja leida vaid vastus küsimusele- kellele on see kasulik.
https://www.err.ee/1609963484/valitsus-arutab-neljapaeval-ak
tsiisitousude-arajatmist
Aktsiiside ärajätmine oleks majandusele positiivse mõjuga. Hinnalae kehtestamine, nagu leedukatel plaanis, on aga puhas populism, sest kui riik lihtsalt määrab maksimaalse hinna, võib see jätta mulje, et probleem lahendatakse kiiresti, kuigi tegelikud põhjused jäävad alles. Kui hinnalagi on madalam kui turuhind, võivad ettevõtted hakata kütust müüma kahjumiga või väga väikese kasumiga. Selle tagajärjel ei pruugi tanklad tahta nii palju kütust müüa, kütuse import võib väheneda ja välistatud ei ole järjekorrad või puudus. Vanemad inimesed mõletavad ilmselt ajaloost selliseid aegu. Turumajanduses peaksid hinnad kujunema pakkumise ja nõudluse järgi. Riiklik sekkumine hinnapiiranguga moonutab turgu.
Kas kõik Donut Labsi testitud seadmed on üks ja seesama seade?
NMC puhul on oluline, missugused elektrolüüdi lisandid on ning kui vana (tsüklite arv) aku on. See, mida kannatab aku esimeste tsüklite aegu on midagi muud, kui peale 100 tsüklit.
Ilma pikaajalise avatud testimiseta ei ole siin midagi, mida uskuda.
Statistika näitab, et kõrgetes energiahindades oli süüdi muuhulgas see, et odavat elektrit ei olnud lihtsalt võimalik importida sealt, kus oli odavat TUULEenergiat üle:
>Vaatasin lähemalt, millal oli Soome hind meist oluliselt madalam, määrates piiriks, et Soome hind võiks odavamatel tundidel olla meist vähemalt 10% odavam. Selliseid tunde oli jaanuarist 39% ehk kokku umbes 12 ööpäeva. Soome hind oli neil tundidel keskmiselt meist 2x odavam, nende 9 senti vs meie 18 senti kWh kohta. Mis selle hinnavahe tingis?
>Vastus on lihtne: neil tundidel oli Soome tuuleparkide kasutustegur hoolimata kehvast jaanuarist 31%, kattes Soome tarbimismahust 23%. Meie suunal olid neil tundidel Estlink1 ja Estlink2 ääreni täis (kasutusel keskmiselt 986/1000 MW ülekandevõimsusest), odavat elektrit Soomest meile rohkem läbi ei mahtunud, nende hinnad surus aga alla neile kättesaadav odav tuuleenergia.
>Oludes, kus Soomes katab tuul suure osa nende tarbimisest, on nende elektrihind meist kuni 3 korda odavam, sest ühendustest meile rohkem läbi ei mahu. Suurem taastuvenergia osakaal tarbitud elektris tähendab Soomes madalamaid hindu, sest kallimaid allikaid tuleb vähem kasutada. Veebruar oli kehvem, aga ka seal jagus odavamaid tunde soomlastele siiski umbes 25% ja hind oli neil tundidel Eestist pea 2 korda odavam!
Selle hinnaga autol ei tohi sõites olla ühtegi häirivat heli. Jutt väga hõivatud mehaanikust ei huvita mitte kedagi.
Kui neist lihtsatest asjadest aru ei saa, siis tuleb autode vahendamise asemel millegi muuga tegeleda!
Natukene postilehe pilti töödeldes leidsin ka rehvidele vaste. https://img7.okidoki.st/c/7/4/3/643140/13723186/39384100_2.j
pg
Seega elas see bemm nende rehvidega üle kaks külmemat talvekuud ja otsustas märtsis, kui asfalt juba puhas, eksistentsi lõpetada. Niiet kas olid vaid suvalised ümmargused mustad rõngad süüdi?
Väike teemaväline heietus maaksi märgitud õnnetuse teemal:
Kui inimene võtab ”kuurist” jupi nööri ja sellega ennast üles riputab, siis on see enesetapp- aga kui ta võtab samast ”kuurist” BMW ja sellega ennast ära tapab, siis liiklusõnnetus!!??
Millel põhineb väide "suvalised mustad rõngad"? On teada rehvi tootja, mustrisügavus, auto kiirus? Kas maaks lihtsalt demagoogitseb või teab rohkemat, aga vaikib?
Sõidan "samasuguste" kõvade lamellrehvidega juba ca 20 talve ja pole vaatamata tempokale sõidustiilile ja suurtele läbisõitudele tundnud, et millestki puudu jääks (või peaks kehva teehoolduse üle hädaldama hakkama). Jäisel teel paigaltvõtt vajab natuke rohkem kannatust aga ükski möödasõit pole selle pärast tegemata jäänud ja kuhugi hiljaks või kohale minemata samuti mitte.
