See BMW-ga kodanik valis talvel liiklemiseks suvalised mustad rõngad. Pea-aegu oleks kevadeni välja vedanud! Hea seegi, et ainut ise enda halva valiku tulemusel kannatanuks osutus, aga oleks võinud hullemini minna ja omasuuruse vastase leida. https://www.delfi.ee/artikkel/120439915/murastes-hukkus-liik
lusonnetuses-inimene
infraheli on kõige stem kinni püüda, muud probleemi polegi. Seesama füüsika ja matemaatika aga on meile õpetanud, kuidas isoleerida ennast igasugu kuuldavatest ja mittekuuldavatest, nähtavatest ja mittenähtavatest lainetest.
Rosinalt hea jutt. Oleme meiegi siin püüdud silmaklappidega jüngritele selgeks teha, et kõik ei ole alati mustvalge.
"Ometi ei põhine teadus usul ega lõplikel tõdedel, vaid pideval kahtlemisel, kriitikal ja uute tõendite lisandumisel. Nii rõhutavad ka teadusfilosoofia klassikalised käsitlused, et konsensus võib tekkida praktilise kokkuleppena, kuid ei tähenda absoluutset ega igavest tõde."
"senised uuringud ei ole näidanud infraheli universaalset ja otsest kahjulikku mõju kõigile inimestele kuni teatud helirõhuni. Kuid sellest ei järeldu, et mõju puuduks täielikult või oleks kõigi jaoks ühesugune. Meditsiinis on hästi teada, et inimeste reaktsioonid nii keskkonnamõjudele kui ka ravimitele erinevad märkimisväärselt ning sõltuvad mitmetest teguritest, sealhulgas geneetilistest eripäradest, terviseprobleemidest, vanusest ja sensoorse tundlikkuse tasemest. Sarnaselt on inimeste kuulmisaistingud erinevatel sagedustel ja helirõhkudel erinevad."
Kogu see (infra)heli levimine on arusaadav puhtalt keskkoolifüüsika baasil, aga teada on, et matemaatika, füüsika ja keemia ei ole just meie koolilaste lemmikained.
Kui kiilasjääd enam ei eksisteeri. Pidin isegi see talv korra lisad alla panema, sest sulavesi jää peal oli nii hea, et autot sai ühe käega endast eemale tõugata, küljelt. Endal pole vajadust näinud aga mul mitmel sõbral on nad ikka päästjad olnud.
Donut Labs kolmas test näitas, et tegu ei ole superkondekaga. Ülejäänud mustrid viitavad endiselt nagu oleks tegu kodukootud NMC keemiaga akuga kui seda poleks "ümber lükanud" teine test, mis oli reaalses kuumuses testimine. Ei plahvatanud, ei lõpetanud töötamist, mis on kõige rohkem huvi pakkuvam osa sest praegune levinud NMC oleks juba keenud molekulideks ja mitte mingit voolu samal ajal enam välja andnud. Samas BYD oma Blade2 akudega juba astub kannale ja hetkel saab tegelt isegi liitiumivaba autot BYD'lt soetada, Naatriumakudega versioonid olemas, kuigi mahutavus on hetkel selline nagu ma eelpool kirjeldasin, kaks korda väiksem kui liitiumist "konkurentidel". Numbriliselt 175Wh kilogrammi kohta.
Juba pealkirja puhul tekib küsimus, et mida siin riik üldse osta kavatseb? Riik saab müüa õigust ja põranda ruutmeetreid, et eraettevõtted saaksid ka riigiasutustes oma kaupa müüa ja sellelt kasumit teenida.
Euroopa angerjas on väljasuremise äärel – nende populatsioon on viimase 50 aasta jooksul vähenenud 95–99 protsenti. Ometi on ta Eestis ja paljudes teistes paikades endiselt kaitsmata, kuigi tegelikult on siinsed loodusteadlased selgelt välja öelnud, et Euroopa peab lõpetama angerja püügi, farmides kasvatamise ja ümberasustamise ning Euroopa angerjas tuleb võtta kaitse alla kogu Euroopas
Seda mõtlesin minagi, et mille eest makstakse, aga artiklist see ei selgu. Tingimustes on kirjas: "Hooldus, remont ja paigaldus toimub teenusepakkuja kulul.
Hanke lepingu pikkus on 60 kuud ehk viis aastat. Hanke maksumus on 1,5 miljonit eurot."
See paraku ongi tänapäevase kollase ajakirjanduse puudujääk, et artiklid on pinnapealsed klikimagnetid.
###EV puhul on liikuma hakkamisel pedaalivajutuse viide olematu võrreldes ICE sidurimehhanisimiga. Vahe on ikka suur, kui istud DSG kastiga autorooli tagasi.
/.../
kes see ikka kogu linnasõidu ajal keppida viitsib. Teised jäid kindlaks manuaalkasti ülimuslikkusele.###
Aga jällegi on vastandumine veidi kohatu, sest paljud kasutavad paralleelselt väga erinevaid kütuseliike, erinevat tüüpi käigukaste jne. Ei ole ju nii, et üks või teine. Pigem ühes kohas üks ja teises kohas teine. Ja oleme ausad, et tonnine sportauto erineb sõiduomaduste poolest ikka väga palju pooleteist tonnisest, see omakorda 2t ja 2,5t sportauto(de dünaamikat võimaldavatest auto)dest. Neid sportautotüüpe valitakse omale erineval eesmärgil, nii oleks õige vaadata ka erinevate kaalukategooriate särtsuautosid.
Ilma vastandumata on aga just see minu silmis üks suuremaid eeliseid särtsu juures, sest mulle ei meeldi need automaatide "kummivenitamised", mida ei kompenseeri ka suur mootor. Kompenseerib natuke kasti seadistus ja mõningate "sportkastidega" on suudetud see lääg viia juba nii väikeseks, et ei häiri enam. See pole üldse enam nullist sajani teema, vaid seotud puhtalt mu oma vajadustega: vaja (parimal juhul 20x päevas:) "nõeluda" üle suht tiheda maanteeliikluse ja sellepärast on minu jaoks oluline just kiirenduse "esimene sekund". Teine kah, aga mitte enam see, mis juhtub hiljem (see on alati “piisav”). Manuaaliga ei teki seal küsimustki. Särtsuautodega ja paljude hübriididega samuti mitte. Enamike automaatidega pole võimalik saavutada seda, et "pool sekundit" peale gaasivajutust käib juba ratas alla ringi ja sellepärast ongi seal sageli juba pikk rodu neid "pereemaautomaate", kes ei suuda ohutult seda ühte kiirendust teha ja nii see rivi muudkui pikeneb, sest pikemaid auke liiklusvoolus tipptundidel eriti ei tekigi. Automaadiga saab nii, et hoiad korraga gaasi peal ja pidurit all ning vabastad piduri hetkel, kui tekib otsus et nüüd peaks olema ohutu... tra ma ei ostnud ju selleks omale automaati:))
Selle eelnevalt kirjeldatud olukorra kvintessents on veel see, et need, kes autot kasutada ei oska ja seal probleeme tekitavad, ei taipa oma automaatidel isegi Start-Stop-Süsteemi välja lülitada:))))
Kaader mainis DSG-sse tagasi istumist. Liiga heatahtlik olid veel, paljud DSG-d suudavad kiirenduse esimestel sekunditel käituda siiski adekvaatsemalt kui klassikalised momendikonverterautomaadid. Samas on DSG-de hulgas ka üksjagu neid, mis "ei suuda võtta vastu otsuseid" ei kohalt minnes ega paljud ka 80kmh pealt kickdowni tehes (see on enamike inimeste jaoks häirivam, sest möödasõidusekundeid on vaja lugeda juba kõigil).
Minu jaoks ei olegi sellepärast teemaks manuaal vs automaat, kuna elustiili tõttu on käiguvahetuste hulk mõlemal juhul üsna sarnane (loe: pea olematu). See "esimese sekundi kiirendus" on aga väga oluline ja särtsuka "automaat" on tõesti hoopis teine maailm... aga siin tekib juba uus probleem. Maanteel 4-realisel U-pööre tähendab lisaks kiirendusele ka väljapööratud esirattaid ja peaaegu pool aastat ka mitte enam ideaalset pidamist. Kui võimsa-raske tagavedusega saab seda U-pööret teha ka "stiilselt powerslidega", siis vähegi suurem-kohmakam esiveoline on juba kepikastigagi paras nuhtlus, automaadist rääkimata. Neliveoliste puhul on sõiduautol ja maasturil juba väga suur vahe, sest nelikud on niigi raskemad ja imestan, et Jeebil veel ühtegi rehvi niiviisi banaaniks pole sõitnud (enamuse möödunud talvest tegin need sõidud kepikasti omava Quattroga, mis tänu föönile ka kuival asfaldil powerslidega lõdvalt hakkama saaks). Kõigi seni proovitud särtsukate juures on aga häirinud sama nähtus, mida ei tahaks isegi alajuhitavuseks nimetada, vaid igasuguse suurema massiga kaasnev inerts, kus auto ei taha minna sinna, kuhu rattad suunavad ja see häirib ka nt kurvis pidurdamisel (ka mootoripidurdusel). Ootan huviga võimalust proovida neid igapäevaselt tehtavaid maantee-U-pöördeid ka mõne ülikerge (ideaalis taga- või nelikveolise;) särtsukaga. Teoreetiliselt võiks need käituda seal ideaalilähedaselt. Teema kontekstis on seda siiski natuke liiga vähe, mis õigustaks igapäevaliikurina pereautomõõdus särtsukat, kuigi Iraani sõja venimisel Ukraina sõja pikkuseks muutuks ka nende valikute kulupool kardinaalselt.
Siin saate tutvuda selle sinimustvalge AI visiooniga:)) https://reform.ee/visioon-eesti-tulevikuks/
Jääb vaid üle küsida, et kus te küll siiani olite... nende viie rikkaima hulgas? :)) Tegelikult tuleks nad saata promptide kirjutamise koolitusele, sest kui tulemus on nii naeruväärne, siis selles ei ole enam AI süüdi. Ärme unusta, et seda kõike tehakse kõvade palkade eest ja meie maksame neile seda palka.
Artiklit ei näe, aga üldjuhul maksab automaadi omanik renti ja tulu teenib müügisolevate asjade juurfehindlusest. Miski asi on jälle väga äraspidi läinud.
Eks ta ole jah. Kõik justkui juba öeldud. Teema kipub sarnaseks, nagu vaielda, kas 4-kihiline tualettpaber on über alles või hoopis 1-kihiline kõige säästlikum.
Kui automaatkastid hakkasid Eestis levima, siis käis läbi "nali", et kes see ikka kogu linnasõidu ajal keppida viitsib. Teised jäid kindlaks manuaalkasti ülimuslikkusele. Ma olen pigem see loll, kes tahab lihtsalt jõuda punktist a punkti b ilma, et aju selle vältel peaks käiguvahetuse hetke arvutama - või taluma auto poolt valesti arvutatud käiguvahetuse jõnksu. Elekter on selles mõttes lihtsaim - sõida nagu autodroomil. Aga mul ei ole suvilat Võru taga, Eestis ringreise ei tee ning kaugemale löunasse sõidan lennukiga, ma saan nii hakkama. Teise tingimused on erinevad, teine vajab rohkem või vähem kihte paberirullile. Ehk siis, täna on elekter suht selge funktsiooniga elustiiliauto - vahet pole, mis ta kiirendus või pöördemoment. Vaidlemiseks põhjust pole, sest vaidlejate maailmad liiga erinevad.
Ma enne ei ütle midagi, kui Kuku raadio kella 4 ja 5 vahel toimunud saatelõik avalikult kuuldavaks on saanud, saaks kohe näidisena ette visata.
EDIT: Tundub, et ei tule seda saadet täistükis järelkuulamiseks. Kokkuvõtvalt poliitiliselt korrektselt öeldi, et reffid seda AI värki ikka kasutavad ja teevad. Ja nende viimane üllitis "päästsime eesti, nüüd unistame" on suure tõenäosusega kah sealt sulest tulnud, et kõik kastid oleks märgitud. Õnneks on nende kasutatavad tehistühmad muu euroopa kommetega kui meie kohalikega ka seepärast saavad veel hullemalt vasta... No saate aru küll kuhu.
AI's pole midagi halba, teda saab täiesti vabalt ja isegi väga veakindlalt juhendada tegema täisringi:
Loo, leia vead, katseta, testi läbi, produktsiooni ja hiljem veel, et tahaks seda funktsionaalsust juurde.
Kas ma usaldaks seda aga meie idikatele seal? Ei. Ma pigem saadaks isiklikult kogu valitsuse laiali ja ostaks AI valitsuse teenuse sommidelt sisse! Vähemalt ei saaks nii palju prsest kui praegu, olgu see siis AI'ga saadud või ilma AI'ta saadud.
Teen kopipasteedi ühest lõustikupostitusest, mis haakub väga hästi ka praeguse teemaga, sest maksustama asuti peale transpordi ka ajalugu ja kultuuri, koos sellega paratamatult ka tehnikahobi järelkasvu. Pilti mootorist siia ei kopeeri.
##Skandinaavias on valitsused mõne aja eest taibanud, et vanad sõidukid ja nendega seonduv on täpselt sama väärtuslik kultuur nagu vanad kirikud või kunst ning kogu ajaloo kaitsmise ja säilitamisega tegeldakse süsteemselt, seda isegi toetades. Vaid 10 või 20 aastat vana ajalugu hoitakse hoolikalt hävimise eest, sest enne kui arugi saame, on see 50 või 100 aastat vana.
Sellega seotud inimestega suheldes tuleb selgelt esile, et asjade ja informatsiooni talletamist peetakse ühtviisi oluliseks sõltumata sellest, kas miski on tavamõistes "klassik" või "kallis" või "haruldane", sest mida rohkem säilib, seda... rohkem vastavat kultuuri säilibki.
Pildil on seda ajalugu säilitada ja nähtavaks teha aitava organisatsiooni kontorinurgas leiduv Saabi üliefektiivne etanoolimootori prototüüp, mida katsetas ka Koenigsegg (sedasama eksemplari). See võinuks vabalt hävineda kui katsetused tehtud, sest tehnoloogia vananes, Saabi ei olnud enam olemas ja mootor muutus ametnike mõistes kasutuks ohtlikuks jäätmeks. Ometi on see alles, nagu on alles veel kolossaalne hulk kogu tehnikaajalugu puudutavat originaaldokumentatsiooni, näidiseid, jooniseid, fotosid ja muud, mida koos vastava kogukonnaga hoolikalt hoitakse ja hoidmiseks üha juurde leitakse.
Autod ja tehnika on kultuur, mitte pelgalt transport või meelelahutus.##
sõltub muidugi ka sellest mis aparaadiga üritati vigu lugeda.spetsiifilisemad ja keerulisemad vead saad kätte ainult orig. programmiga.
ma pole kunagi aru saanud nendest diisli pihustite kontrollimisest.öeldakse,et on korras,kuid tegelikult ei ole.mind paneb imestama,et keegi veel maksab sellise teenuse eest.
Vägisi tulevad meelde ajad, kui Q-gsm tegi väljasõite levialasse. https://tartu.postimees.ee/8428579/kaunasest-tartusse-elektr
iautode-voistlus-paneb-proovile-baltikumi-laadimistaristu
"Peakorraldaja on juba ise kavandatud marsruudi elektriautoga läbi sõitnud. Ta ütles, et teekond on mugavalt läbitav, kuid on üks aga: kui korraga on rajal 70 autot, võib olukord muutuda ja laadimisvõimalusi nappida. «Võidab see, kes laeb õigel ajal. Osalevad küll autotootjate kõige uuemad mudelid, kuid laadima peavad siiski kõik,»
See vist ongi peamine kitsaskoht, et kõik ei mahu juhtme otsa, muist peab kõrvalt vaatama.
EV puhul on liikuma hakkamisel pedaalivajutuse viide olematu võrreldes ICE sidurimehhanisimiga. See teeb linnas sõidu mõnusamaks. Vahe on ikka suur, kui istud DSG kastiga autorooli tagasi. Lisaks need DSG alla vahetamised valel hetkel, kui gaasi natuke rohkem doseerid.
Eestis on olukord vähe teine. Aga kindlasti on põlengu algatajaks sisepõlemismootor.
"Ööl vastu pühapäeva said päästjad teate, et Tartu linnast ligi viie kilomeetri kaugusel Möllatsi külas põleb hübriidsõiduauto. Päästjate saabumise hetkel põles sõiduk lahtise leegiga. Päästjad kustutasid sõiduki kella poole kaheks öösel." https://tartu.postimees.ee/8429718/tartu-lahedal-poles-hubri
idauto-ja-poltsamaal-pakendikonteiner
