"hiina pasaks" on seda päris karm nimetada. Uuena on väga hea koostekvaliteediga, olen seda omaarust siin ennegi maininud. Ainuke, mida ei ole saanud testida, on ajale vastupidavus ehk ei tea, kas päike sulatab 3 aastaga või alles 10 aastaga katted paneelide küljest lahti ja kuidas plastikud meie temp muutustele vastu peavad. Eelmise aasta BYD hüljes on vaiksem kui 10 aastat vana mersu. Ei arvesta mootorit siia sisse, puhtalt kui uks kinni tõmmata, kui vaikseks salongis jääb. Ja kordan ennast, hiinlastel on EU jaoks eraldi tehas, nende kohapealne kvaliteet pole EU jaoks tehtud kvaliteet.
Nad ikka mõtlevad, et lähevad sinna, teenivad väga kaua ja tulevad tervete veteranidena tagasi, nad ei mõtle sellele, et esimene jooks on suht viimane jooks.
No aga las see trahviraha siis voolab neilt kellel 40€ trahv meilis isegi kulmu ei kergita või neilt kes lihtsalt ei hooli. Milles probleem? Tahavad maksta siis maksavad, võtku seda kui "kiirteemaksu" kasvõi..
Olen päris ausalt tähendanud, et viimase paari aastaga on vähemalt maanteel liikluskultuur paranenud. Ei ole enam nii palju mõtetuid siiberdamisi kiirendamise-aeglustamise näol, võetakse kenasti kolonni ja pannakse ~94km/h gps'i järgi - seda just õhtul peale tööd kus kõik vaikselt koju kulgevad. Ilmselgelt tuleb ette neid kellel kiire aga no las nad siis olla.
Probleem tõesti asulates, kus igat sorti liiklejad omi asju ajamas. Õuealas 40km/h tundub ka juba normaalne tundub..
https://forte.delfi.ee/artikkel/120442771/video-ameerika-ins
enerid-votsid-byd-elektrimootori-osadeks-ja-leidsid-sealt-ul
latuse
Ameerikas tegutseb insenerifirma Munro & Associates, mis tegeleb tehnoloogia analüüsiga. Kui nad võtsid lahti Hiina autofirma BYD elektrimootori, siis leidsid nad mitu ootamatut detaili, mis aitavad selgitada hiinlaste kiiret edu elektriautode turul. Insenerid uurisid 250-hobujõulist IDM-210 jõuallikat ning panid esimese asjana tähele selle väga väikest kaalu ja kompaktseid mõõtmeid, mis võimaldavad mootorit kasutada väikestes sõidukites. Mootori ehitust hinnati üldiselt kvaliteetseks ja hästi läbimõelduks, eriti arvestades, et BYD mudelid on sageli konkurentidest odavamad. Suurim üllatus tuli välja mootori seest leitud komponendist, millel oli USA autoosade tootja BorgWarner logo. See näitab, et vähemalt osa tehnoloogilistest lahendustest on välja töötatud koostöös lääne partneriga või põhinevad nende arendustel. Inseneride hinnangul võib see olla üks põhjusi, miks BYD suudab pakkuda madala hinnaga, kuid tehniliselt konkurentsivõimelisi elektriautosid. BYD ja BorgWarner on juba aastaid teinud ametlikku koostööd ning neil on teadaolevalt ka tehnoloogia- ja tootmislepinguid.
Lisaks tõid analüütikud esile mitu nutikat konstruktsioonilahendust, sealhulgas suure ülekandeteguri, lihtsa, kuid tõhusa vaheldi ning laagri- ja korpusesüsteemi, mis aitab kulusid vähendada. Ameeriklaste tähelepanu pälvis ka rootoris kasutatud haruldaste muldmetallide suur sisaldus, mis võimaldab mootoril töötada kõrgel temperatuuril ilma keeruka jahutuseta. Inseneride hinnangul on tegu hästi projekteeritud ja töökindla jõuallikaga, mis näitab, et BYD edu taga on nii inseneritöö, väliskoostöö kui ka Hiina tugev positsioon toormaterjalide turul.
https://majandus.postimees.ee/8434698/venemaal-havitavad-voi
mud-taudile-viidates-loomakarju-tegelik-pohjus-voib-olla-koh
utav
Selle aasta alguses pingestusid mitmes Siberi piirkonnas, nagu Novosibirski ja Omski oblastis ning Altai krais, konfliktid väikepõllumeeste ja ametivõimude vahel, kuna võimud tulid talunike veisekarju hävitama. Loomade hävitamise ametlik põhjus on bakteriaalse pastörelloosi levik, mistõttu on mitmes Novosibirski oblasti piirkonnas välja kuulutatud karantiin. Piirkondlikud veterinaarametnikud põhjendavad loomade hävitamist püüdega takistada taudi levikut. Samas on selles mitu vastuolu. Kõigepealt on silma jäänud, et põllumajanduslikes suurfirmades olevaid loomi pole hävitatud. Samuti allub pastörelloos ravile ning looma haigestumise korral nähakse tavaliselt ette loomade isoleerimist ja ravi, mitte massilist hävitamist.
Loomapidajad on loomade hävitamise tõttu meeleheitel, kuna loomapidamine on paljudele inimestele seal ainus elatusvahend. Tõsi küll, riik kompenseerib hävitatud loomad, kuid saadav summa moodustab vaid murdosa veise turuväärtusest. Kuigi venemaalased on jätkuvalt televiisoriusku, pole nad kunagi riiki eriti usaldanud ega usu ka riigi sõnumeid. Sotsiaalmeediakanalites ringlebki mitmeid erinevaid vandenõuteooriad. Ühe järgi on väikefarmide hävitamise taga suurte agrotööstuskomplekside ärihuvid, sest need on huvitatud konkurentide kõrvaldamisest.
Viimasel ajal levib aga sotsiaalmeediakanalites järjest rohkem narratiiv, mille järgi on loomade hävitamise taga veel küünilisem põhjus. Kreml on seadnud 2026. aastaks eesmärgi värvata ametlikku mobilisatsiooni välja kuulutamata 400 000 uut lepingulist sõdurit. Seda eesmärki on aga keeruline täita, sest kõik need, kes tahtsid raha pärast armeega liituda, on seda juba teinud.
Seetõttu tuleb inimesi selleks sundida. Lääne-Siberi külades on suur osa elanikke majanduslikes raskustes. Kariloomad on paljudele peredele ainus sissetulekuallikas. Kui peredelt võetakse ära kogu kari, võetakse nendelt peredelt ka sissetulek ning perepea võib sattuda olukorda, kus armeega lepingu sõlmimine ei ole enam valik, vaid üks väheseid võimalusi peret ülal pidada.
Veel üks selline teema, mille peale alati kõigega rahul olevad inimesed kehitavad õlgu- aga mind ju see ei puuduta, mina ei riku seadust. Et aga just niimoodi silmus kõri ümber tasapisi pingumale tõmmatakse, neile kohale ei jõua. https://arvamus.postimees.ee/8434748/karmen-turk-ja-tambet-t
oomela-superandmebaasi-kiusatus-kui-rahapesu-tokestamine-muu
tub-ettekaandeks-jalgimisriigile
Laiema avalikkuse eest varjus on Riigikogus valmimas seadus (eelnõu 640 UA), mille alusel Rahapesu Andmebüroo hakkab looma massjälgimist võimaldavat superandmebaasi, millel nimeks andmeladu, kirjutavad Triniti vandeadvokaat Karmen Turk ja Eversheds Sutherland vandeadvokaat Tambet Toomela.
Rahapesu Andmebüroo saab eelnõuga senitundmatu püsiva ja ajas täieneva ulatusliku sissevaate ettevõtete ja inimestega seotud andmetesse, mille alusel asutakse algoritme ja profileerimist kasutades modelleerima ja kokku panema mustreid eesmärgiga tuvastada senisest tõhusamalt õigusrikkumisi.
Eelnõu lubab iseenesest lihtsat võitu: koondame andmed, las «masin» otsib mustreid, ja saavutamegi rahapesuga võitlemisel edu. Õigusriigis nii ei saa – eesmärk peab olema selge, saavutatav ja põhiseadusega mõõdetud. Vabariigi president jättis sama suunitlusega seaduse 2025. aastal välja kuulutamata põhjusel, et see riivab ülemäära informatsioonilist enesemääramist ning tagatised on automatiseeritud andmetöötluse puhul ebapiisavad.
Tegemist on seadusega, mille eesmärgi nimel pühitsetakse abinõuna kõigi meie riigis elavate inimeste ja ettevõtjate igaks juhuks jälgimine. Irooniaga öeldes, liikluses ju mõtiskleme droonidega lausjälgimise üle ning kaameraid asetame ka iga tänava nurga peale. Igaks juhuks.
Paraku unustame sellega, et elame ja selgelt tahame elada vabadusel põhinevas ühiskonna, kus igaüks võib julgelt oma asja ajada kuniks ta seadust ei riku. Ja riik igapäev ei küsi igaks juhuks, et ega sa täna seadust ei juhtunud rikkuma. See eelnõu ei küsi, kas riik võib nii palju näha. Ta eeldab, et riik peab nägema – ja kodanik peab sellega leppima. See maailmavaade viib meid samm-sammult eemale riigist, mis teenib inimest, riigi suunas, mis jälgib teda «igaks juhuks».
Seaduseelnõu tundub nii kriitilise tähtsusega, et laiema üldsusega on otsustatud seda üldse mitte jagada. Sestap tugineb ka siinne arvamus eelkõige Riigikogu rahanduskomisjoni istungi protokollile ning muudatusettepanekutele. Kuni tänase päevani ei ole lõplikku seaduseelnõud laiemale üldsusele avalikustatud. Ilmselt eesmärgiga vältida võimalikult hilise staadiumini ebamugavat õiguslikku diskussiooni põhiõigustest ja vabadustest, mida eelnõuga pakutavad lahendusest tugevalt riivavad. Ja lõpetuseks - see kõik pakitakse loosungi alla «rahapesu tõkestamine». Justkui oleks see trumpkaart, mis lõpetab igasuguse vaidluse. Aga põhiseadus ei tunne erandit nimega «hea kavatsus». Iga sekkumine eraellu ja ettevõtlusvabadusse peab olema seaduslik, vajalik ja mõõdukas. Kui eesmärk on hägune, vahend liiga lai ja kontroll koondatud samasse asutusse, kes andmeid kasutab, siis ei ole tegemist enam õigusriigiga, vaid usalduskrediidi põletamisega.
Kui Riigikogu tahab rahapesu vastast võimekust tõsta, siis tuleb seda teha läbipaistvalt, täpsete normide alusel, sõltumatu kontrolli ja riivatud isikute teavitamise kaudu, mitte «andmeladu + masin + usaldage meid» paketiga. Muidu maksame turvalisuse lubaduse eest kõige kallima valuutaga: vabaduse ja usaldusega.
Pole hullu, ma sain viimati trahvi 20 aastat tagasi, liikuvalt patrullilt, kes pildistas mu möödasõidulõpetust, kus ma ei pidurda vaid lasen gaasi lahti. Ja pole hullu ütlen ma selle präast, et kohe on teie liikluskaamerad kõige väiksem mure, saab suvalise riigile ligipääsetava kaameraga teha trahvi ära kaadrisageduse järgi. Pretsedent loodi Laagri tegelasega, selle peale inimesed ei mõtle, kui kaasa kisavad kanakarjana, et õigesti tehti ja paras raisale, et järgmiseks oled see raisk sina laiendatud skaalas, sest see üks juhtum läks läbi. Kuidas siiani pole kohale jõudnud, et meil ei toimi see, et "laseme ühe korra läbi", eriti riigi suunas. Eraisik veel vb õpib, enamasti mitte aga vahel õpivad, riik aga näeb seal kohe uut koinimise kohta. Ja see läheb nii ja te võite kõik sinna minna, kui kunagi meenutate, et miski foorumi tugitoolisõdalane nii karjus.
EDIT: Valetasin, teine kord oli ka 20 aastat tagasi numbritulede puudumise eest ja ühe sain siis, kui liiga hästi edasi astuva nissani kätte sain, mistõttu ma teangi, et Kristiine ristmikult liiga entusiastlikult startides on võimalik trahv ära saada sealse kaamera käest.
Olen küll saanud statsionaarsetest, oma viga, ei kontrollinud spido näitu GPS'iga.
Spido näitas vähem tegelikust, panin püsikale 94, et jääks "vea piirdesse" ...
Tegelik oli 98 kmh ja iga töötav kaamera Tln-Tar 90 alas saatis pildi :D
Kokku oli vist ainult 4 kaameraga varustatud posti..
xxx
Kärss, sa pole kunagi kiirust ületanud ega ühtegi kaameratrahvi saanud?
jeekim, sa pole kunagi kiirust ületanud ega ühtegi kaameratrahvi saanud?
xxx
Vormista teinekord siis üldise küsimusena kõigile, irw:)
Miilitsatelt olen trahvi saanud, sel ajal oligi see nagu räkit. Politsei ajastul olnud ise hoolikam ja eks on ka õnne olnud, nii et pole saanud isegi mitte parkimistrahvi. Rääkimata kiirustest vm. Või siis lihtsalt sõidan nii vähe teistega võrreldes, et pole VEEL vahele jäänud, kuigi rikun igapäevaselt, sest põhimõtteliselt ei allu liikluskorraldusvahendite kaudu teostatavatele provokatsioonidele:)
Kaamerad ei ole salanuhkimine. Nõuka ajal oli nii, et mendid viskasid kiiruspiirangu märgi kraavi ja nõudsid siis trahvi ja kui maksmast keeldusid, siis ähvardasid ka märgi kraavi viskamise eest lisaraha küsida. Sama parkimise jm-ga. Tänapäeval praktiliselt ei näegi selliseid põõsast mõõtmisi, mis tekitaks küsimusi, et miks küll siin. Erandid kinnitavad reeglit. Sellest ka sõltub, kas vilgutan või mitte.
Vastu tulevast või sabas sõitvast politseiautost kiiruse mõõtmine on igast asendist rohkem "salaja" kui tee äärde pandud kolmjalg, mille eest nagunii esimesed möödujad juba wazes teavitavad.
Mis ja kus need "OTHERS" on? :)
Mitte lihtsalt vesinik, vaid meil on ka erinevad gaasid, mis nõuavad täiesti erinevaid toitesüsteeme mootoritele ja mis on mõnes piirkonnas ikkagi väga levinud. Järelikult mitte Taanis. Umbes selline peakski hakkama nägema välja üleminek fossiililt särtsule kõigis maailma riikides. Iseasi, kas just sellises tempos (joonis sisaldab ka prognoosi!). See juhtub ka ilma propagandata, ilma survestamata ja mõnest tehnoloogilisest verstapostist möödumisel võibolla kiireminigi.
Lugesin selle kamarajura läbi ja mitte kuidagi ei saa aru, kuidas venelased sellele vaatamata edasi liiguvad ja ukrainlased taganevad. Peaks ju vastupidi olema... arvestades seda, et laskemoon sai venemaal ka juba 2022 aprillis otsa
Norras pole suurt häda midagi, vaid töökojad hakkavad kuivale jääma. Aga positiivne seegi- iga toodetud liiter mootoriõli ja vana õli utiliseerimine (põletamine) saastab maailma.
Nii tarbijaorganisatsioonid kui ka autode edasimüüjad ütlevad, et eriti esimesed turule jõudnud mudelid olid tehniliselt liiga toored. Norra suure edasimüüjate ja remonditöökodade keti Mobile’i tegevjuhi Ole Grangaardi sõnul on probleem seotud sellega, et uusi mudeleid tuuakse turule liiga kiiresti.
«Põhjus on ilmselt selles, et uusi automudeleid tuuakse turule liiga vara, enne kui neid on piisavalt põhjalikult testitud. Selle all kannatavad nii kliendid kui ka meie, automüüjad,» ütles Grangaard Norra Autoliidu ajakirjale Motor.
Mobile’il on Norras 30 edasimüüjat ja 20 remonditöökoda ning ettevõte müüb ligi 20 automarki, nende hulgas näiteks Volkswagen, Škoda, Renault, Hyundai ja BYD.
Norra Tarbijanõukogu esindaja Thomas Iverseni sõnul esineb eriti palju probleeme esimese põlvkonna elektriautodel.
Autoväljaanne Bilnytt on varem kirjeldanud neid mudeleid kui «poolküpset» toodangut, mis jõudis turule enne, kui tehnoloogia oli täielikult valmis. Bilnytti peatoimetaja Atle Tuverudi sõnul pidid esindused sageli juba müüdud autosid parandama.
«Kui tehased saatsid Norrasse poolvalmis elektriautosid, jäi brändiesindustele palju lisatööd juba klientidele üle antud autode remondiks,» ütles Tuverud. Tema sõnul oli paljude umbes viis aastat tagasi turule tulnud elektriautode operatsioonisüsteem tootmise alustamise ajal alles poolik. Kui varem olid autode nn lastehaigused peamiselt mehaanilised ja suhteliselt kergesti parandatavad, siis elektriautode puhul on probleemid sageli seotud tarkvaraga.
USA liiklusohutusameti andmetel kasvas tarkvaraga seotud autode tagasikutsumiste arv aastatel 2023–2024 umbes 35 protsenti. Sellised vead võivad olla kasutajatele väga häirivad, kuid edasimüüjatel on neid sageli keerulisem tuvastada ja parandada. Norras on varajaste probleemide poolest tuntud näiteks Tesla Model 3 ja Tesla Model S esimesed versioonid. Samuti on varasematel mudelitel probleeme esinenud autodel nagu Volkswagen ID.3, Volvo XC40 Recharge ja Škoda Enyaq.
Norra Autoliidu esindaja Benny Christenseni sõnul on olukord viimastel aastatel siiski paranenud. «Nii Tesla kui ka Volkswageni kontsern on oma autosid viimastel aastatel märkimisväärselt täiustanud,» ütles ta. Kuigi esimesed elektriautod tekitasid palju garantiiremonte, on olukord nüüd kiiresti muutumas. Autotootjad on tarkvara järk-järgult täiustanud ning paljusid funktsioone saab uuendada ka juba kasutusel olevates autodes.
Samal ajal on remonditöökodadel tekkinud uus probleem – tööpuudus. Norra autopark on kiiresti täitumas elektriautodega ning traditsioonilised hooldustööd, nagu õlivahetus, on nende puhul suuresti kadunud.
Seetõttu seisavad paljud teenindused nüüd silmitsi ülevõimsusega, sest elektriautod vajavad märksa vähem regulaarset hooldust kui sisepõlemismootoriga sõidukid.
jeekim, sa pole kunagi kiirust ületanud ega ühtegi kaameratrahvi saanud?
Kui oled, siis saab ka sind lolliks nimetada?
Olen ka mina saanud kui seier näitab +10- linnas oli 60, maanteel 70 alas 80, aga mitte kunagi maanteel, kuigi ka seal seier kergelt üle. "Lubatu" piires, sest mõõteviga on mõlemal seadmel- nii spidol kui radaril. Niiet tegelikult olen igapäevaselt trahvi väärt, sest ei hoia nüri järjekindlusega seierit täpselt lubatu peal. Isegi mitte püsikaga sõites.
Siis, kui need teavitavad märgid veel üleval olid, võtsid kõik jala pedaalilt, isegi need, kes niigi seierit täpselt õigel kohal hoidsid ning kilomeeter-kaks olid juhid lausa eeskujulikkuse etalonid ja venisid kaamerast vaikselt mööda. Pärast kaamerat jätkus kõik endistviisi- kes alustas möödasõiduspurti, kes sõitis "normaalselt", st seier kerkis veidi üle lubatu. Niiet mingil lõigul kaamera täitis oma eesmärki- liiklus "rahunes".
Aga et rahakogumise mõttes oli see väljasõit x kohta ja kaamera paigaldamine ning seal passimine üsna mõttetu, siis otsustatigi, et metsa need märgid, mõõdame salaja, saame priskema kassa. Loomulikult ka kohavalikud- alati on saak suurem seal, kus juhtidel võimalus just see riigi poolt vaadatuna ja kõige kurja juur, aga stabiilse rahavoo kindlustaja +10 seierile sättida- näiteks kuskile linna sissesõidul 50ne või 70ne alas 60ne või 80ga sõita. Räiged rikkujad, onju?
Mis puutub neisse, kes statsionaarsele kaamerale vahele jäävad, siis kui sa just ei ole turist ja oled ikka eesti eluga natukene kursis, siis neilt trahvi saada on tõesti juba lollus.
Mis puutub jüri ringi (ise ma seda kohta tihti ei külasta), siis sinna võib ju statsionaarsed kaamerad panna- kindlasti muutub liiklus rahulikumaks.
Näiteks soomes on ju väga palju kaameraid väiksematel, nö külaristmikel ja kõik toimib. https://maps.app.goo.gl/sDkAhqFuJp9qZBnx8
Ma ei ole kaamerate vastu, aga olen salanuhkimise ja trahvitööstuse vastu.
Venemaa logistika mureneb Ukraina uus droonitaktika muudab sõja käiku
Vene Z kanalites on puhkenud miski mida saab nimetada vaid paanikaks. See ei ole enam üksikute „sõjakorrespondentide” virin vaid laialdane ärevus kogu Vene sõjapropaganda ruumis rindelähedastest Telegrami kanalitest kuni tuntud propagandablogijateni. Põhjus on lihtne ja Venemaa jaoks äärmiselt valus. Ukraina droonid on hakanud süsteemselt halvama Vene logistikat kogu rinde sügavuses. Kui seda hinnata kainelt ja emotsioonideta siis näib et muutumas on sõja enda loogika. Et mõista, miks Vene poolel praegu häirekellad löövad tuleb minna mõne kuu võrra tagasi. 2025 aasta lõpuks domineeris Ukraina droonisõja taktikalises mõõtmes peaaegu täielikult. FPV droonid hävitasid massiliselt Vene jalaväge. Kaevikutes salvestasid Vene sõdurid videoid niinimetatud „Baba Jagast” mis lendas nende positsioonide kohal. Kaotused olid suured ning rindele tekkisid terved surmatsoonid alad kus iga liikumine lõppes peaaegu vältimatult FPV rünnakuga. Sellest hoolimata jätkas Vene armee aeglast edenemist. See oli verine ja vaevaline kuid siiski edenemine. Mõnel suunal saadi kuus juurde vaid sadu ruutmeetreid teisal mõni ruutkilomeeter ent Kremli poliitiliste eesmärkide jaoks piisas sellestki. Putin sai väita et pealetung jätkub ning kasutada seda survevahendina võimalike läbirääkimiste eel. Selle näiliselt vastuolulise olukorra põhjus oli üsna selge. Ukraina võitis taktikalist võitlust hävitas rohkem vastase elavjõudu. Venemaa aga säilitas eelise operatiivsel tasandil kontrollides liikumist tagalas. Seda rõhutas teravalt ka Ameerika vabatahtlik Ryan O’Leary kes teenis Ukraina üksustes. Oma 20 jaanuaril avaldatud põhjalikus arutelus märkis ta otse et probleem ei seisne ei tehnoloogias ega droonide tootmises. Ukrainal on tema hinnangul maailma ühed parimad mehitamata süsteemid. Kitsaskoht peitub doktriinis. Ukraina kasutas droone peamiselt jalaväe hävitamiseks samas kui Venemaa keskendus lahinguvälja sügavuse kontrollimisele. Tema põhisõnum oli lihtne sõdu ei otsustata üksnes kaevikutes vaid 10–40 kilomeetri sügavusel rinde taga. Just seal määratakse logistika toimimine side, laskemoona kohalevedu, remondiüksuste töö ja droonioperaatorite võimalused. Kui vastane saab seal suhteliselt karistamatult liigutada kütust, tehnikat, laskemoona ja meeskondi, siis kontrollib ta olukorda isegi siis, kui kaotab eesliinil rohkem sõdureid. Just nii tegutses Venemaa 2025 aastal. Vene droonid ei keskendunud enam niivõrd jalaväele vaid logistikaahelatele teedele, droonioperaatoritele, ladudele, remondimasinatele ja transpordile. Nii sattusid näiteks Pokrovsk ja Mõrnohrad olukorda, mida võiks kirjeldada kui „ümberpiiramine ilma ümberpiiramiseta”. Formaalset kotti ei olnud kuid kõik ühendusteed olid pideva drooniohu all. Laskemoona ja varustuse kohaleviimine muutus surmavalt ohtlikuks. Just siin hakkaski toimuma strateegiline muutus. Ukraina väejuhatus liikus järk järgult sama loogika poole millest O’Leary kirjutas operatiivse sügavuse kontrollimise poole. Sisuliselt algas droonisõja uus etapp: löögid ei keskendu enam üksnes kaevikutele, vaid kõigele, mis liigub kümnete kilomeetrite kaugusel tagalas. Selle muutuse esimene osa on uued relvasüsteemid. Rindel hakkasid laialdasemalt ilmuma Saksa ettevõtte Helsing toodetud HX2 löögidroonid. 2025 aastal teatati 6000 sellise drooni hankelepingust. HX2 kaalub umbes 12 kilogrammi, sellel on X kujuline tiib, kiirus kuni 220 km/h ja tegevusraadius kuni 100 kilomeetrit. Tehisintellektil põhinevad algoritmid võimaldavad sellel tegutseda autonoomselt ka tugeva elektroonilise häirimise tingimustes. Veel enam, neid saab kasutada parvedena. Teine oluline element on Ukraina enda uued süsteemid. Näiteks ettevõtte FirePoint FP2 edasiarendus kaugmaadroonist FP1 kuid oluliselt võimsama lõhkepeaga. Praegu räägitakse kuni 100 kilogrammisest lahinguosast tulevikus isegi kuni 150 kilogrammist. Lennuulatus ulatub umbes 200 kilomeetrini. Eriti tähelepanuväärne on see, et juhtimine käib Starlinki kaudu, mis muudab selle Vene elektroonilise sõjapidamise süsteemide suhtes väga raskesti mõjutatavaks. Kolmas tegur on fiiberoptilised FPV droonid. Kuna neid juhitakse kuni 50 kilomeetri pikkuse kaabli kaudu, ei saa neid tavapärasel viisil segada ega summutada. See võimaldab neil tungida sügavale Vene tagalasse ning rünnata ladusid tehnikat ja juhtimispunkte. Neljas oluline muutus puudutab sagedusi. Vene sõjakorrespondendi Andrei Filatovi sõnul on Ukraina droonid hakanud töötama mittestandardsetel sagedustel 9–10 GHz vahemikus. Vene elektroonilise sõjapidamise süsteemidele on see osutunud tõsiseks probleemiks sest enamik olemasolevaid segajaid pole selliste sageduste jaoks loodud. Uute süsteemide väljatöötamine võtab aga aega sageli kuid. Tulemused on hakanud kiiresti välja paistma: Vene logistika ragiseb. Vene Z kanalites kirjutatakse otse, et rindelähedased teed on muutunud „ellujäämismänguks”. Eesliinile jõudmine võib võtta mitu päeva. Varustuskolonne hävitatakse juba enne sihtpunkti jõudmist. Droonide operaatorid hukkuvad tagalas. Remondibrigaadid ei saa enam normaalselt töötada. Ka arvud viitavad samale. Ukraina kindralstaabi ja analüütikute andmetel on lahingukokkupõrgete arv märgatavalt langenud. Pokrovski suunal vähenes 2–8 märtsi nädalal lahingute arv 31 protsenti. DeepState’i andmetel registreeriti märtsi esimese kümne päeva jooksul kogu rindel umbes 1400 rünnakut, samas kui septembrist veebruarini oli võrreldava ajavahemiku jooksul neid ligikaudu 1800. Järeldus on lihtne Vene jalavägi ei jõua enam samas tempos rindele. Oluline on ka Vene õhutõrje sihipärane hävitamine. Ukraina mehitamata süsteemide vägede andmetel tabati ainuüksi veebruaris 46 Vene õhutõrjesüsteemi millest vähemalt 11 hävitati kinnitatult. Märtsi esimese kahe nädalaga lisandus veel 25 tabamust, neist 10 kinnitatud hävitamist. Nende hulgas olid Buk-M1, Buk-M2, S-300V süsteemid ning radarid. See järgib klassikalist sõjalist loogikat. Juba Vietnami sõjast saadik on teada et iga suurem operatsioon algab vastase õhutõrje mahasurumisest. Täpselt nii tegutsesid Ameerika Ühendriigid 1991. aasta Lahesõjas. Nüüd rakendab sama põhimõtet Ukraina ainult et lennuväe asemel kasutatakse massilisi drooniparvi. Probleemi kirjeldavad ka Vene mobiliseeritud ise. Üks neist tunnistas otse, et Ukraina lahendused on sageli juba ette teada kuid Vene armee reageerib neile kuude või isegi aasta pikkuse viivitusega. Luure annab infot, kuid otsuseid tehakse aeglaselt. Nii on juhtunud, et droonioperaatorite väljaõpe Venemaal on mõnikord kestnud vaid neli kuni viis päeva. Selle hind on tohutu sadade miljonite rublade väärtuses kaotatud tehnikat ja tuhanded hukkunud. Veel üks märgiline areng on Vene soomustehnika kadumine aktiivsest ründetegevusest. Ukraina droonide massilise kasutamise tõttu on mehhaniseeritud rünnakud suuresti oma tõhususe kaotanud. Isegi improviseeritud lisakaitsmega tankid võivad küll taluda mitmeid FPV tabamusi kuid lõpuks jäävad nad seisma ja muutuvad lihtsaks sihtmärgiks. Seetõttu läks Venemaa üle niinimetatud lihaveski rünnakutele jalaväega. Iga rinde kilomeeter maksis kümneid elusid. Kuid nüüd hakkab lagunema ka see taktika. Kui jalavägi ei jõua enam üldse eesliinile, ei saagi rünnakut toimuda. Just see tekitabki Vene Z kanalites praeguse paanika. Samal ajal näib, et Ukraina on hakanud kasutama ka uut ründemudelit. Vene allikate sõnul koondatakse enne rünnakut 300–400 droonist koosnev massiivne „õhurusikas”. See parv tegutseb umbes 20 kilomeetri sügavusel, hävitades sidet, logistikat, droonioperaatoreid ja tehnikat. Seejärel liiguvad sisse mobiilsed rühmad, kes hõivavad positsioonid. Seejärel tulevad ette droonioperaatorid ning sama skeem kordub. Sisuliselt on see vana sõjalise põhimõtte shaping the battlefield kaasaegne vorm lahinguvälja kujundamine enne põhirünnakut. Siit joonistub välja peamine strateegiline järeldus. Kui Ukraina suudab süsteemselt kontrollida operatiivset sügavust kaotab Vene armee võime pealetungi jätkata. Ta võib küll hoida kaevikuliine ja saata ette jalaväge, kuid ilma toimiva logistika ressursside liigutamise ja jõudude koondamiseta ei ole võimalik läbi viia suuri operatsioone. See tähendaks aeglast kuid vältimatut pööret. Vene kohanemisvõime on aeglane. Vene sõjaväelaste endi hinnangul võib uute lahendustega kohanemine võtta mitu kuud kuni aasta. Droonisõda areneb aga sellest kiiremini. Ukraina on suurendanud tootmist, loonud eraldi mehitamata süsteemide väed, saanud Euroopa partneritelt tuge ja kujundab samm-sammult välja omaenda doktriini. Kui see suundumus jätkub, võivad lähikuud olla üsna selged: Vene pealetung seiskub, lahingute tempo langeb ja Ukraina saab aega reservide kogumiseks. See omakorda looks võimaluse kohalike vastupealetungide korraldamiseks. Strateegilises plaanis tähendab see veel midagi. Tõsised läbirääkimised sõja lõpetamise üle saavad alata alles siis, kui Kreml mõistab, et pealetung ei tööta enam. Just selline olukord võib praegu kujunema hakata. Seetõttu Vene Z-kanalid täna ulguvadki. Mitte ühe järjekordse droonilöögi pärast, vaid seepärast, et rindel on muutumas sõja enda loogika. Ja kui Ukraina suudab selle innovatsioonitempo säilitada võib 2026 aastast saada hetk mil Vene pealetungivõime lõplikult murdub. Jaa venelane on küll sibul aga Ukrainas on ta kartul kevadel pannakse mulla alla ja sügisel lüüalse kasti. Igatahes Baltikumis võiks küll mõned tuumaraketid olla selle ida kommunismi kurjuse vastu.
Ma ei mõista, miks ei topita neid harkjalgu õuealadele, kus iga teine lammaste eest load saanu sõidab kahekordse kiirusega. Kas see on inimestele liiga ahistav?
Pigem on ohud seal, sest seal on lapsed, loomad, manööverdamine ja jalakäijad koos autodega. Miks on neid vaja toppida 30-40 alasse autoteele raha koguma salaja? See pole liikluse rahustamine, kui rikkuja isegi kohe oma rikkumisest aru ei saa ja edasi kihutab. Palju paremini toimiks hoiatustahvel enne kaamerat. See mõjuks kordades paremini. Väike aga, pappi ei tuleks mühinal peale, eksole.
see Jüri suur ring on alati olnud hea näide sellest, kuidas meie teid ehitatakse homseks, mitte aastakümneteks. Algul oli ring lopergune, sai 100ga sõita. Siis tehti ringiks ja pandi kiirusepiirangud (arusaadav tiheda liikluse korral, muidu ei saa keegi ringi peale), aga siis hakati mõlemas otsas ridasid vähendama. See viimane rumalus, et üks rada takistab 2 raja peale tulemist kahes ringi otsas, on eraldi tase! Sai kunagi need kontoritargad üles leitud ja küsisin, et kuidas nii saama - pidi olema turvalisem! Aga et tekitada meie suurima liiklusega sõlmele pudelikaelad, see pidi olema täitsa aksepteeritav. Ei suudeta aastakümnega teha paari rada juurde, et kõik ei peaks tulema ringi peale. Aga seal kiiruse mõõtmise poolt olen täiega, sest kui sa juhina ei saa aru MIKS seal on see 50, siis tuleks sul raha ja ka load hoiule võtta!
Järgmiseks sõimad siin kedagi kremlimeelseks ja putinistiks? Maiko käitub nagu agressiivne neeger haritud ja kultuursete inimeste keskel, kes põhimõtteliselt rikub igal pool reegleid, aga kui REEGLITE RIKKUMISE eest karistatakse, siis süüdistab, et see on hoopis neegrite tagakiusamine. Ei ole. Deusi nimetamine äärmuskonservatiiviks on järjekordne tahtlik solvamine, sest terve igaviku foorumi trollimisega tegeledes tead väga hästi, et Deus ei ole konservatiiv. Lihtsalt tahtsid solvata ja solvasid, need ongi liberaalsed väärtused. Elementaarne viisakus, lugupidamine külla minnes peremehe majas kehtivate reeglite vastu, see kõik peaks tulema inimesele kaasa lastetoaga. Kõigile ei tule. Ka seda on vaja inimestele aegajalt meenutada.
Parmule: haugud vale puu all, sest see polnud minu näide. See näide toodi artiklis, mille lugemisõiguse eest on juba propagandisti poolt makstud. Ma juhtisin lihtsalt tähelepanu. Mh sellele, et näitele vastavaid autosid pole ju sisuliselt (veel) olemaski.
Me kõik vaataksime viltu sellele, kui keegi hakkaks sarnast kallutatud ja reaalelulistel valedel põhinevat propagandat tegema järsku fossiilautode kohta, isegi kui tähti närides mingi fakt on täpselt sobivasse konteksti tõstetuna (ja täpselt õige tähtede seisu ajal) tõene.
Foorumil kaob mõte ära, kui ühelt poolt tuleb kinnimakstud reaalelukauge propaganda ja selle vastukaaluks "rikkis fossiilautodel võivad tekkida käivitusprobleemid" tasemel tõeväänamine. Räägiks siis äkki kõigist rikkis autodest või kõigist mitterikkis autodest?
PS: kahjurõõmustajatele annan teada, et mul õnnestus kogeda taaskord fossiilauto süttimist nii, et viskas korraks leegi ikka üsna kõrgele ja õigesse kohta paigaldatud tulekustuti päästis sellest, et kahjudeks jäi vaid mahapestav tahm... ja üks juhtmejupp. Ehk siis süttis fossiilauto, aga süttis elektrisüsteemis ühe relee oksüdeerunud kontakti tõttu. Seda näeme tulevikus, kas 30a vanused särtsuautod süttivad sarnastel põhjustel sagedamini või harvemini sama vanade/suure läbisõiduga fossiilikatega võrreldes.
